Meie seas istub siin Tamm, kes on üle 40 aasta selles kooris laulnud, kajab palju sina laulnud. Mina olen kuus aastat kuus aastat ja Veronika kaheksa, kaheksa ja lindrasina seitse, 27 ja mina ise olen ka 10 aastat või rohkem Raudomida seoses olnud ka siis kõige vanemast lauljast peale. Vast meenutab eredamad ja säravamad momenti mehe koori elus. Kahju jah, et mina pean, on see kõige vanem olema? Korrus olla praegu nii nagu 43 aastat tagasi oma esimesel päeval, Raude Marjut, selleks raud on, oli juba tegutsenud seitse aastat enne sõda. Ja minu sõber tuli siis minu juurde, ütles, et teda on ilusa poolt kutsutud laulma tule, sina ka. No ja see oligi siis üheksandal septembril seal mul hästi meeles, 29. aastal läksime siis Aia tänaval, oli üks vana algkoolimaja, seal käis lõudumi, rahvas koos, Veenus kutsus siis klaveri juurde, laskis laulda. Kui Kungla rahvas kuldsel aal ja minge üles mägedele ja lõõride esimene tenor, siis oli juba uhke poiss, Karlinis tuli juba 29. aastal, sellepärast minagi sinna sattusin Niili tuttavate tutvuse poolest ka. Muidugi kohapeal olid kõik suurem osa Peelased circa umbes 50 inimest esimesel harjutusel minu pilguga nii üle vaadata. Toredad inimesed olid, kõik võtsid minu, kui noorukesin oma kamp, haaras ta siis nii populaarne koor veel ei olnud või ei olnud populaarne koor sellepärast et seal peaaegu iga aasta vahetasin Gurjevi ja jah, vaat seda ma lugesin ühest ühest teadmikust seal ei olnud niimoodi, et esimene koorijuht oli Normak. Siis oli seal Laja oli järjekordne tuli orel sarjal. Ruja ja Krull ja Leinus võttis selle asja nii-ütelda südamaisaks ja algas tõsine töö raudamiga. Raudomi viis leenus juba lähema kolme aasta jooksul Tallinnas olevate kontsertkooride esiritta. Nii et esimene tõsine. Meie kontsert oli 31. aastal tuleks niisukese bravuuriga, mis juba inimesi kaasa tõmbas, igatemoodi. Ja teiseks leenusel oli, oli oma lastekoorist ja eelmisest kooridest juba niukene reserv olemas. Tulid rahvast juure, pidevalt hakkas koor kasvama, pidevalt hakkas koor kõlama, hakkas kvaliteet tulema ja ma mäletan, et 1000 934. aastal oli koori koosseis 160 inimest, circa 70 meest ja 90 naist. Ja siis see kontsert, kui meil toimus, siis me andsime ju kolmes osas, kontserdimeeskoor andis kontserdinaiskoor, andis kontserdi ja segakorrani kontserdil. No ja see on võib-olla Tallinnas ainukene koor, kes on kõige püsinud püsinud viskes suur koorina, teised koorid on olnud siin vahest suurest vahed väiksed ja, ja vahest on isegi mõni ära kadunud, need võib-olla ravdama siin ainukene niisugune koor, kes seal püsinud ikka, mis, kas 100 piirides stabiilne, stabiilne olnud ikka alla südant ei ole kunagi olnud. Üks põhjus võis olla ka see, et et näiteks Tallinnas oli vanasti ainult üks meeskoor Tallinna meestelaulu seltsi ja hiljem tulidki siis laulumehed ka juurde, aga, aga inimesed tahtsid kusagil laupäeval. Aga praegu on seitse, kaheksa suurt kontsertmeeskoori, no kus need mehhiko neli jätkunivel jätkas, jätkus segakoor jahe jäikusega pooridesse inimestele, igaühel on oma tööde juures toimetused, eks ole, ja siis ei saagi, ei jõua käia mitmes praegu. Praegu on see kuritegevus väga elav ja väga kõrgele tasemele tõstetud, sel ajal oli ta siiski lihtsam Mäks edasi, kuni 41. aastal Traudomi koorist läksid 17 inimest armeesse. Ma ise olin ka armeesse minia ja tulin alles kolme ja poole nelja aasta pärast tagasi peaks hakkama rääkima, rinda, rattasse, tema siis teab järgmised etapid juba ära. Eraldame kooli 45. aastal, esimene suur väljasõit, mis meil oli, oli Moskvasse 40-st sügisel. Hümni laulmine heliplaadile. Ja see oli muidugi väga huvitav, seitse aastat ei ole keegi veel Moskvas kunagi käinud ja seal me olime nädal aega hiljem, eks suurem väljasõit oli meil jällegi 54. aastal selle võistulaulmine. Ja siis koor tuli kolmandale kohale, premeeriti sõiduga Kiievisse, sealt üleliiduline üleliiduline ja meil on üldse sellepärast väga tore seal laulmas käia, et me seal on väga palju reisida ja tänu just meie raudteevalitsusele ja ametiühingule, et meil on priisõidud ja mugavad sõidud raudu. Ikerilis kool küll ja eks see hoiab inimesi teatud määral koos kollektiivis ka. Et ikkagi need niuksed, pikemad sild püssi õnnistama tunnistama seda, et väga hästi on ikka seni, kuni tänaseni suhtun raudtee valitsusse juhtkond ja ametiühing, kes on kõik meie soovid võtnud kohe nagu omaks ja anud võimalused meil tõesti reisida palju ringi terve nõukogude liidu Euroopa osas. Nii lõunast mustamerest kuni Murmanski, nii välja kõige läänepoolsemad Kaliningrad jah, seda küll, jah, Kaliningradi lõunapoolsemaks jätsi Saadjärves. Uppumis suulise keele erijooni ja pakkuja kolhoosis käisime läbi seal ei ole nii, et ringuli suur nüüd on ära veetud riitsal ja Salme külas. Jah, no see oli sellel esimesel korrad, kui meid enda ja esimene lõuna oli, see oli 68 aasta 60. sügisel sina esimest korda sain ka siis nii kaugele sõita ja selle koori koosseisus polnud kunagi nii rongiga saanud reisida nii pikalt, nagu me seekord ikka rääkisime, kui päike õhtul looja läks, et, et ei tea, kas saame tagasi siia kunagi ja ei läinudki rohkem aega mööda kui ainult neli aastat nüüd ju 72. aastal käisime siis uuesti korraks uuesti ja see oli juba tegelikult hoopis teist laadi reis, sellepärast et selline tõeline kontsertreis ja nii hästi vist ei ole vist küll kunagi raudtee vastu võetud kuskil, kui, kui sellel korral ükstaskõik, mis linnas või asulas me ei olnud ka igal pool olid meil süled roose täis ja täissaali kord ja muidugi siin need, mis sõit meil hästi õnnestus, minu oma teatava kartusega läksime ka sinna, eks hoia. Rosturlased mõistsid meil hästi ära Rostovi raudtee valitsus. No see oli niisugune üllatus, mida annab veel tagantjärele mõtelda, et iga pisikene asi oli läbi mõeldud, kõik need kontsertkohad olid ette valmistatud, eks ole, inimesed olid kohal anti meile käsutada ju nisukesed salongvagun tervise esmakordselt pandjanud alles rööbaste peale meie jaoks uued kasutama. No ja kõik need linna tädi Kurskid, Kislovotskis on, ma arvan, et kõik olid nii organiseeritud, kus me läbi läksime, et no ma ei mõista küll paremini saab midagi veel teha. Ja aga see esimene tuletame meelde seda kamini Lomskeks olnud ja, ja nad seal kontserdi ära, kuidas need kohalikud klubi ise tegevused tulid meid seal öösel ära saatma ja missuguse kontserdi Nad andsid meile, eks olnud raama jaamahoones andsid meile kontserdid ja aina amo hoones ja seal seal naiskoor naiskoori solist oli üks miilitsaleitnant, üks mees, korravalvur ja see kohe kuulis, ahah. Ja see, et mask on laulab, hüppas kosem ette, laulis soliste, mees andsid meile väga toreda kontserdi, Tele2 lõuna reisu, vahepeal oli vastassuunas sõit Murmanskisse 70. aasta, see oli ka septembris ja Urmas, kes vist on ainukene kool Eestis. Raud on, kes on Urmas ja teised, ei, keegi polaarjoone taga ei ole. No igatahes see kontsert tundus, et seal oli neil suureks üllatuseks jah, ilmselt neil seal keegi käinud ei ole, on väga pikk, väga pikk. Aga see oli väga huvitav, väga huvitav reis, oli meil see ring veel sisse Pihkva kaudu, Velikije Luki siis Valhovis, kui me käisime seal hüdroelektrijaamas Petrosofootskis, seal oli suur kontsertsaal oli rahvast täis, väga palju konsultuurim, inimesi ja muusikakool ja muusika inimesi oli jube hästi palju, seal. Juba see mõte ise, et olete teisel pool polaarjoont käinud seal juba ise suur asi, väga sügava mulje jättis päev, mis me Velikije Lukis olime ja siis me käisime seal Isamaasõjast osavõtjate ausamba jalamil, käisime laulmas seal ja lahingupaigad ja lahingupaiku külastasime, seal oli meil ekskursioon tehtud on, meil on ju rauda, mis on, laulab inimesi, kes on isamaasõjast osa võtma, Need olid sellest Velikije Lukis seal sõja ajal läbi rännanud, nemad tuletasid oma tuttavaid teid veel meelde, see oli nagu nagu vahetult oleks seda kahurimürinat nagu kuulnud seal salasel, see oli niisugune sügav ja soe päev olise ja väga huvitav oli, muidugi Valkhavis käisime, ma usun, et neist võib-olla mõni meie koori liikmetest, kes oli käinud sellises hüdroelektrijaamas ja meile väga põhjalik ekskursioon ja kõik need turbiinid ja, ja ma tean, et mul oli see asi täis klaar, aga no nüüd on muidugi ära ununenud ja see on, see on esimene elektrijaam Nõukogude liidus ja siis me käisime ju selle kalale kõige moodsamad moodsamad laeva peal seal sadam ja tehti meile laeva. Ei olnud nii, et seal on väga palju laeva pea üldse see Murmanski oli huvitav, tehti ekskursioon seal linnas, sõitsime kuskile linnast välja nagu kuskile künkale ja siis jäi see vaade sealt ülevalt linnale, see oli nagu lohus. Kuidas sadam ja kõik sealt keerud, niimoodi need laevad ja see oli väga huvitav vaatepilt oli tõesti Meie väga palju reisime mööda liitu ringi, siis see tingib teataval määral ka meie repertuaari. Võib-olla ühelgi koori kavas ei ole nii palju Liidu rahvaste laule ja näiteks raudteelaule ja no meil on küll raudteekoor, see on täiesti arusaadav, need meie meie kavas peab olenud mõned raudteelaulud ja rahvaste laulud ja nii et kui meie sõidame kusagile kas Valgevenesse või, või, või, või Kaukaasiasse või kusagile, siis on ka tarvis seal mõningat selle rahvas seda laule. Ja selle 50 aasta jooksul. Ma vaatasin järel, on meil kooris lauldud üle 600 laulu või numbri. Ja need on päris soliidne arv, kes ta nüüd oli ja aga räägime ka sellest lauluharjutused ühest küljest nii-öelda mustast aiast, köögipoolest, seda me teeme. Tavaliselt kaks korda nädalas. Käib koor koos, seal on teisipäeval ja neljapäeval kell 19, null null hakkab dirigent meil takti lööma. Ja koor hakkab laulma ja hakkab 10-ni seal kuni poole 10-ni. Ja muidugi, kui meil niuksed pingelised päevad ja ees on seal tähtis esinemine, noh siis tuleb muidugi teha lisaharjutusi, oleneb sellest, kuidas koor on oma repertuaari omandanud. Harilikult ikka enne kontserdi, kõik hurjutavad, eksalun lisaproove, teinud seda, see on paratamatu preemia ja kõige läheming. Kontsert toimub arvatavasti 26. või 27. detsembril Riias ja see on jälle niisugune suur ja vastutusrikkam kontsert. Nii et me peame selle vastu väga tõsiselt valmistama. Ega meil nii. Aga ega koor muidu koos ei seisa, punktid. Mida tihedam tegela, seda, seda parem kollektiiv. See on õige muidugi. Ja kui see kontsert on lodi, siis peame hakkama kohe valmistama täiesti uue kavaga Üht uut kontserti. Nii et kevadeks kevadeks saaksime päris uue kava, tuleval aastal on meil plaanis ju moldaavlased ja ma siin võtsin kokku, et kui palju, kui suur meie kooriseis koosseis praegust on, vahepeal oli natukene langenud, oli, koorisin koos, siis oli 90 inimese peal ja aga nüüd on meie koosseis selle suurenenud ja tänase seisuga on meie aktiivne pere 102 liikmeline. Ja muidugi juurdekasv on olnud just noorte lauljate näol. Need raudteejaam on viimaste aastate jooksul tublisti noore arenenud, mis on väga tore. Aga muidugi, kui inimene kuulub ühte kollektiivi, siis tal peab olema tugev kollektiiv, ei tunne ja ei tohi mitte kollektiivselt, aga meil ongi nii olnud, et kes anud Audeni tulnud? Mõni ajal käin paar harjutust ja läheb kohe minema ja ka kes on ikka seal juba pool aastat olnud, enam naljalt ära ei lähe ajanud üldiselt meil on ikka väga korralik, väga hea distsipliin, ühtekuuluvustunne on seltsimehelik õhkkond ja seda nagu ikka korjulile ja ikka tema oskab, hoiame koos.