Käesolevas saates räägib mälestusi Jaan Tõnissoni pojapoeg, Stockholmis elav Tõnis Tõnisson. Alustada on meil aga võimalus Jaan Tõnissoni pöördumisest järelpõlve poole. 1939. aastal, kolm kuud enne teise maailmasõja vallandumist salvestas üks välismaine heliplaadifirma Eestis tuntud riigitegelaste sõna võtma. Jaan Tõnisson alustas tookord sõnadega aulikud tulevikku, kuulajad. Aulikud tulevikku kuulajal ohtuderikkal silmapilgul ütlen tõeline häid sõnu. Kogu Euroopa rahvaste vahelises õhkkonnas hõljub suuri võimalusi üldiseks kokkupõrkeks. Sarnasel juhul ei ole mitte üksi suurriigid vaid ka väikesed balti riigid haaratud üldisest katastroofist. Eriti õest, nendega aga ka. Kuidas kujuneb ligemalt tulevikus meie välispoliitika Eesti rahvusriiklike huvide kaitsel ei tea mina mitte kindlasti ütelda. Sest et ma eemal seisan valitsuse tegevusest. Nende sõnade rääkimise ajal oli Jaan Tõnissoni pojapoeg Tõnis Tõnisson seitsmeaastane ning elas vanavanemate juures Tartus. Tartust tolleaegses Tööstuse tänaval laste tänav seitse, mis nüüd on Anna Haava seitse ja vist jääb ja tahaks, ma arvan. Ma elasin seal teisel olulisel. Tol ajal oli teisel korral veel. Esimesed mälestused on muidugi banaalselt juhtumit omaenda toas aga ka minu esimeste mälestuste hulka kulub kohtlemisel minu vanaisa, kes elas samas majas kus minu vanemad ei elanud, vanemad elasid teises majas, mis oli selle madalam kõrvalised kõrge maja korteris. Mida te mäletate oma vanaisast, millisena te mäletate tema vanaisa, kui palju leidis ta aega teiega tegelda? Võrdlemisi palju ma peaks ütlema ka ei olnud ju mitte nii väga kõvas töös enam seal faasil oma elus, kus, mida mina mäletan ja oli kodus, kohtas oma sõpradega ja kirjutas ja niimoodi ja leidis minu jaoks kaunis palju aega, nähtavasti nagu vanaisad kõik leiavad, et see on mina olin esimene esimene pojapoeg, staabee, esimene lapselaps üldiselt, et neid hellitatakse eriti? Jah, seda, kes eesti pealegi siin temaga just jalutusjalutuskäike teha ja siis käisime Irikal ja linnas, käisime ringi ja ja see oli siiski päris niimoodi. Ta käis kellelegi oma oma sõbra või tuttavaga ja kõndis kaunis kiiresti ja siis rääkisid mõlemad ja minagi käti kaasas. Eerika, Eerika oli suur aiand, jah, seda küll öelda, võiks öelda, kolmeks jagatud. Tegite seda majandati praktiliselt vanaisa kahe venna Jüri Hansu poolt. Jüril oli siis aiandusosa Jahansul oli harilik talu ja siis õunaaed, mis kuulus vanaisa Jaanile. Seda siis korraldada stilised Jüri peamiselt. Ja siis teda suveti, olime siis väike majakene, mis nüüd on maha tõmmata, seal vist oli lagunenud ja seal olime siis tihtipeale suveti. Sõitsime seal, noh, palju ei olnud, tol ajal oli viis kilomeetrit. Nüüdsel ajal on veel vähem. Kas Eerika Te ei müünud oma õunu ka Tartu turul, kuhu neid saadusi tutvustati, see ei olnud ainult oma tarbeks, eks ole, ei muidugi, päris palju puid, ma, ma ei mäleta seda arvu 1000 puud või nii kuulnud umbes selle ringis ma kindlasti oli. Ja kas te astute oluliselt, unustati? Ei mäleta, aga selle vastu ma mäletan eksporteeriti ja, ja siis eksporteerid isegi Rootsi ja ma mäletan, et perekond, siis eriti minu vanavanaemad on seda minu vanaema ema tema oli tegev kõvasti siis munade korjamisega ja pakkimisega, siis räägiti sellest, kuidas siis rootslased olid päris hullud, et nemad nõudsid, et iga õunapidi eriti paberisse sisse pakkima. Nüüd sel ajal oli veel kapsise pakid paberi sisse ja leiti, et see oli ikka päris hull, aga sain aru ka, et seal väga hästi siiski kehtinud õunadest lugu. Ega teie abis ei käinud seal õunaaias logil minagi siis aga, ja oli teil oma lemmikpuu või lemmiksort? Jah, aga enam ei mäleta neid sorte muidugi. Te kirjutate oma intervjuus läinud aasta septembrikuu Loomingus, et vanaisa näitas teile õunapuude õitsemist sest ta armastas ise seda vaatamas käia ja kestnud just sel perioodil, kui õunapuud õitsesid, siis see oli tüübile jalutuskäik, talle meeldis teha siiski ühte pikka maad, isegi mitte väiksele poisile. Seda sai ikka mitmel korral tehtud, aga siis selle najal juhtus kurb saatus, sellepärast külmasid kõvasti ära. See oli ju 39. aasta või ka 40. aasta karm talv, sest peaaegu kõik ilmasid ära ja see oli suur majanduslik. Kahju muidugi. Kas vanaisa oli ka loodusesõber? Kui palju nüüd teie vanuses poisse ta oskas hinnata? Otsas asi? Aga ta selgitas külge, mis lindude nimed on ja, ja noh, just kuidas lookene teeb ja ja samuti ka, kuidas ta siis lendab ja mis vallast olid rohkem teievahelised jutuajamised peamiselt just sellel sellel tasemel looduse tasemel ja, ja mis selle linnu nimi on ja kuidas, kuidas ta teeb ja kuidas ta elab ja poliitikani need veel ei küündinud. Vaat ma päris kindel ei ole, et seda ideed, kuigi ma ei mäleta ühtegi islikest üksik asjalist, kahekõne temaga just poliitika alal, aga, aga ma tean. No igatahes, olen kaunis poliitikast arusaaja laps tolajal. Vähemalt see ilmnes hiljem siis sõja ajal, siis me kuulasime siis BBC saksakeelset saadet, ingliskeelset saadet ka natuke bussis ja saksa keelt ja tolle saksa ja inglise keelt ka. Nii seda bum, bum, bum, bum, saadet sai kuulatud saksa okupatsiooni ajal kõvasti ja mina olin perekonnas esimene, kes seda Mussolini kukutamist 43. aastal kuulis ja siis teatas teistele perekonnaliikmetele. Need küll ma arvan, et ma olen juba vanaisast saadik, olen sihukese asja kuulnud, kuna ma olin teadlik Kuigi tol ajal Eesti suurest poliitikast vanaisa oli kõrvale tõrjutud? Jah, seda küll küll, sellepärast nagu see oli minu õnneks, selles mõttes oleks kordadest rohkem. Kas võis täheldada ka mingit kibestumust või pettumust, et see poliitiline võitlus oli võtnud just sellise kuju? Mitte nii palju, kui mina sain aru, mitte mingil viisil, ma peaks ütlema Küll, aga pidi see natukene olema sellepärast, et testis iganes ebamugavaid asju, kui nüüd tagantjärgi me teame seda. Aga kibestumist ma ei ole nagu tema suust kunagi kuulnud ei ühel ega teisel ka mitte siis kui me näiteks kui venelased sisse marssisid, siis olime, ju, siis olid need noh, korterite normi arv oli niisugune, et pidime koondama oma perekonna elamist ja siis kolisime sellest madalast majast välja ja kõik elasime siis selles kõrges-kitsasmajas. Ja seal ei olnud ka mingisuguseid probleeme ka niisugust juttu, et see isegi tuttavad meile kolisid sinna madalasse majja ka sisse, need tuleme nende sündmuste juurde pisut hiljem. Ma praegu küsiksin, kas te mäletate oma vanaisa seitsmekümnendat juubelit? Seda peeti ju 38. aastal ja mäletan küll, noh, noh, uduselt, aga, aga siiski mäletan, ma olen isegi niisuguse pildi peal kuskil selles. See oli Vanemuise vanuse diis olemas aktus ja siis ma olin seal kuskil ka. On näha, viisid nagu lapsed on niisugused suured sündmused, on ju palju liikumisi, palju inimesi ja, ja lilli ja, ja niimoodi, aga muidugi selliseid üksikasjaliselt ei oska öelda, kes mida ütles ja ja kuidas nendest kõned välja nägid, nii-öelda? Seda küll, aga kas ta sai mingi autasu? Jah, seda küll, see on see. Kordan, mida tuli presidendi adjutant? Saan, ma mäletan, ma olin ise sealjuures, kui adjutant tuli. Tööstuse tänavale ja andis talle selle üle. Ja siis vanaisa reaktsioon oli natukene nii kuiv, vähemalt võiks öelda, sellepärast et see oli presidendi poolt talle läkitatud ja sama president, kes oli teda kõvasti kõrvale tõrjunud, mina tihtipeale mängisin tema ordenit ega tema töötoas midagi tema kirjutuslaua taga ja siis mina räägiksin ordenitega. Need, niuksed, asjad mul olid tähtsad, aga ma muidugi ei mäleta, mis asi see oli, kas oli siis ametlik üleandmine või oli see praktiline üleandmine, seda ma ei tea. Kas 1939. aasta ärevad ajad, nagu teise maailmasõja puhkemine Saksamaa kallaletung Poolale baaside lepingu sõlmimine ja kõik need meeleolud kajastasid kuidagi teie kodus, on need kuidagi säilinud? Teie mälus olite tollal küllalt väike tähele vanemaks, aga siiski on küll ja ma mäletan, et noh, ajalehtedes oli tihtipeale neid saksa kiivreid näiteks illustreerisid ühte või teist sitleri jälle pühkimist ühele või teisele poole ja seal kommenteeriti kodus kõvasti ja kardeti seda Hitlerit sonis tugevasti selle vastu, et Stalinit kartmist oleks räägitud, on väga palju minu kuulda, seda ma ei mäletagi. Ja ma arvan, et see võib olla kajastab ka seda meeleolu tolajal ütleme, Donald seitse, 38 39, et siis nagu kõikide pilgud olid pööratud siiski Hitleri poole ja, ja selle teise bandiidid pole mõeldudki. Minu isa oli ju kah, õppis ülikoolis Inglismaal siis ka see, need ajakirjad saatis osalt minule kah sirvimiseks pildiajakirjad, siis seal oli ka juba ära palju stiislerist. Nüüd oli küll 39, just siis oli mul perekondlik tragöödia, aga kuna isa surmad ja siis külge mitte üldse mitte poliitilistel põhjustel, vaid midagi hoopis teistsugust, nii et see oli mulle isiklikult nii-öelda suurem asi võib-olla kui selle sõda, sõja puhkemine seal ju tohutu löök üle elada. Aga kas te mäletate baaside ajajärku? Kuigi tollal muidugi punaarmee üksused vist Tartust läbi ei läinud. Üks asi, mis mulle kõvasti mõjus, oli, et see lennumaandumisjoon Tartu lennuväljapool läks umbes meie majast üle, nii et ma tihtipeale nägin lennukit lennukitel, ma sõitsin sinna ja siis oli see Eesti Kolmnurkne sinimustvalge, märkis tiibadel seal kahe kahesuguseid tekki, lennukid tihtipeale vanad plaanid ja plaanid. Ja siis ma mäletan, ükskord oli siis müra, virin jälle ja muidugi see oli tol ajal siiski lennukeid, nii palju ei olnud, ega kui mürinat kuulsid, siis läksid vaatama. Aiast oli kerge näha meeltesse, tänaval ja siis esimest ka nägimegi hõbedast, mitte tiit plaanivad monoplaanilist, suur lennuki olid, olid vene punane tähtpäeval. See oli võib-olla see, see kõige suurem mulje selle vastu, kronoloogiliselt ma ei mäleta, kas ma nägin jälle sõdureid enne Tartu tänaval võita. Nad saabusid Tartusse seitsmeteistkümnendal juunil 1940 siis hakkasid sündmused kiiresti edasi arenema ja seda küll. Nagu öeldud, siis see elamine tehti teistsuguseks. See suur maja maja, mis oli suur ja mis oli väike, seda on raske öelda, see madal maja oli suur maja. Kuna see kitsas ja kõrge oli, oli päikene. Siis ehitati universaalpesuköögist, tuli harilikke. Vanasti oli niimoodi olnud, et selles suures majas oli siis söömine tervel perekonnal. Ja siis seal kõrges väikses majas ei olnud niisugust asja üldse olemas, aga siis pesuga ehitati ümber köögipliit sisse ja siis kolisime kõik sinna. Mina elasin siis samas toas, kui vanavanaemad on minu vanaema, Hillar Tõnissoni. Ja siis vanaisa vanaema elasid üleval üleval ühel pool. Ega ta ei näinud selle käsu või korralduse toomist, jäi lihtsalt. Mäletate kolimist, mäletan kolimist ja oli suvel, olin siis iirikal niikuinii seal vahepeal tehti ära ja siis sügisel on juba nii-öelda valmis ja läksid siis järjest süngemaks. Seda küll. Ja ma usun, et teie peres oli tollal muretseda ka palju. Seal ma mäletan ka muidugi seda. Pizzattalisel kirjeldage seda, palun, nii täpselt kui te seda mäletate, kuidas toimus, see tähendab mitte muidugi mitte menetle seda pitseerimist, vaid pitsatit tagantjärgi, kuna see, see siis ma magasin siis, kui vanaisa arreteeriti öösi ja seda ma või vähemalt sel ajal niisugusel kellaajal, kus mitte mina ei olnud märtsil selle vastu mäletama seda pitsatit kui niisugust. Ja siis mäleta, kuidas ta siis lõpuks lahti lõigati, kui, kui, siis, Venelased olid juba tagasi tõmbunud lihtsalt ärkasite ühel hommikul üles ja teil öeldi, et vanaisa on ära viidud küllaga. Mul on see mulje sellest võimalusest. Kindlasti räägiti juba varem sellepärast, et. See see nii väga suure üllatusena ei paistnud tulema perekonnal üldiselt. Aga, ja ma ei tea ka täpselt, mis mõeldi, et mis sellest saab ja kas ta vabastatakse uuesti või mitte ja. Sellega arvestati nähtavasti. 41 oli muidugi suursündmus, kus sõda ja kõik. Siis me olime kaunis ka just vanaema vanavanaemaga Tartus üksinda selles korteris tõste tänaval, kuna ei, mitte kedagi teist enam ei olnud, kõik olid siis nende laiali põgenenud läinud oodates, et noh, nüüd võib-olla viiaksegi ära ja selge see, et oleks seda kindlasti tehtud. Ja isegi ühel hommikul tulid siis vene politsei tuli sisse ja ja. Otsisid nimel kirja järgi peamiselt vist minu vanaemadel Hillar Tõnissoni. Kas nad olid vormis, nägite neid? Vornis nägin jaja. Ajasin end voodist üles, on niivõrd vara, ja mis keeles vähemalt üks Akis eesti keelt räägiks minuga eesti keelt, mis tegelikult ise päris kindel ei olnud. Kui varase võis olla? Ma kujutan ette midagi kella seitse, kaheksa vahel midagi selles stiilis võiks olla antiteid üles ja, ja nii kaunis, nii jõhkralt, ühesõnaga mind mitte eriti viisakad. Ja siis vanaema ja siis keegi nendega õiendas, rääkisid, küsisid mina seda lähemalt, võid Alt nunnad. Ja siis lõpuks läksid minema, lihtsalt vanavanaema ütles just, et vanaema peamiselt seda pidada Nissani. Seda me siis Jaan Tõnissoni abiga abikaasat just just. Ja mina seda ei tea enam, aga siis ühel korall veel, kus vanavanaemana lõbustada oli veel Tööstuse tänav olnud, kus nad veel olid siis vist üksinda Shanismi otsimas käinud. Siis mina enam ei olnud seal. Sest kallis, varsti peale selle, siis me, mina kolisin Irikale sinna tallu siis kui rinne lähenes ja kui seda lähenes niimoodi ja olin seal enam-vähem selles mõttes üksinda, et seda päris lähemalt perekonda üldse ei olnud, need olid kõik laiali ja see, kelle juures labiaalselt oli, oli just see minu onu Hans. Kutsusin ta, Hans Tõnisson, Jaan Tõnissoni. Ja seal siis oli päris huvitav ja põnev, kuna inimesi, põgenikke tuli sinna kokku igalt poolt, oli, kas mõne inimese, kes seal töötas, sugulane või nii kuskilt mujalt ja ja siis ma mäletan, et mõni oli inimene, saab nii vana, vana kiivri, prantsuse kiivri ja seda prooviti ka, et kui need pommid tulevad, vaatame, paneme, paneme vähe vani ja siis arvutati, mis kartulikeldris kõige targem ronida, kui siis pommid hakkavad tulema. Aga ei tulnud mitte midagi, vaid see ainuke asi, mis juhtus, oli, et nägime kuidas start hakkas põlema. Ja see oli kaunis masendav vaadata, see oli terve horisont, selle silmapiir olid seal leekides. Ja siis kurvalt vaatasime seda oma sauna tagant. Siis tol ajal ei olnud nii palju maju veel vahel vats, linn nii-öelda lõppes järsku ära, siis hakkas maha, nii et seda oli pilt oli ka vist selge. Ja. Ja siis oli leitud ka vist seal eriti ei ole niimoodi, et sealt Viljandi maanteelt siis läbiks väike jupikene, üks, kaks või 400 158 meetrit talumaja juure siis keegi ei ole näinud, leidnud sealt Alekoki neid õllepudeleid. Need on siis nii väga ilusad välja nägid pikad, saledad, pikad ja saledad ja ja need olid bensiinipudelid olnud, süütepudeleid tehtud. Need vähemalt läksid, et oled, oled hävituspataljoni, tal oli vist korralduseks tehtud ka seda talu põlema panna, aga kas see nii oli või ei olnud, ma ei tea. Eerika asub lõuna pool Emajõge, sealtpoolt tulid siis sakslased ja, ja siis oli siis natukene hiljem, seal oli siis tuli osa perekonnast tagasi jälle, ma ei mäleta, kes need täpselt olid. Ja siis igatahes mind pandiga magama, täna me siis selle onu Hansu talus vaid trassist meie surema ja mis oli seal õunaaias. Kuigi nüüd õunapuud olid siis ära külmud vahepeal. Ja siis ühel hommikul minu arust oli hommik või oli see õhtu, ma täpselt ei tea, aga ma olin ise sedasama oma voodis juba siis ragises kogutavad moodi ja, ja vaatasin aknast välja ja terve ešelon, Saksa sõjavägi tuleb järsku sisse meie õunaaeda. Ja need olid austerlased, isegi. Ja tegelikult nende eksport ei teinud, panid oma asjad sinna käimas oli, miks seal suurtükiväsijaga tegid suurt trikki, kui niisuguseid meie selles õunaaias ei olnud, seal oli rohkem niisugune toitlustamiskeskus ja telgid ja väliköögid, väliköögid ja niimoodi. Aga siis nendel on ikka kuskil üks niisugune õhupall, niukene Observatsiooni õu valmile, milles võis vaadata, vaatluskalja vaatas palju. Ja see see oli vahest üleval ja siis sel ajal siis vene poolt lastud, sest siis oli muidugi rumal lasta, neid jälgis ja nüüd peaks lisama, et rinne jäi Emajõele pidama pikemaks ajaks, ta oli paar nädalat Emajõe joonel ja just niimoodi siis tol ajal oligi uudiseid tuli linnast kaunis harva ka siis varsti ilmselt käisid seal ja siis räägiti, et meie Tööstuse tänavaaeda oli vist midagi kuus või või seitse mürsku langenud kahurimürsku arvatavasti sakslaste tõenäoliselt raske öelda sõimegi ka mingitele, aga majad olid mõlemad alles jäänud. Kuigi nad kõik hakatud muidu puru ja niimoodi ja siis ta nagu üldse line püsis seal tükimat aega paar nädalat ja siis peale selle siis. Järsku pakilisemad asjad kokku ja, ja sõitsin sealt minema. Laulsin vahepeal ütleme, et kui siis see noh, nii-öelda vaikus tormis tsentrumis, seal vahepeal olid venelased läinud, sakslasi veel ei olnud, siis oli muidugi kulid igal pool, kõik, arvati, et keegi veel midagi näinud ja keel midagi kuulnud ja ja siis järsku ma nägin. Me vaatasime lihtsalt onu Hansu talust ja siis seal Viljandi maantee peal seisis veoauto ja veoauto oli Eesti sinimustvalge lipp esimest korda pika aja ja see oli seda näha, järsku. Metsavennad tegid ju need lahingud kaasa, Nad tulid isegi enne sakslasi juba mõnevõrra teavad seda. Sakslasi see sakslased hirmutanud, siis olid küllap siis hakati vaatama, kes on, kus ja kes on elus ja kes tuleb tagasi. Ja siis tuli välja, et perekonnas otseselt olid kõik alles. Muidugi vanavanaisa oli kadunud, aga aga selle vastu oli, hakkas ikka hirmsasti siis ju juhtuma seal ka sakslaste ajal kaunis varsti näiteks perekonna head tuttavad olid muide perekond koort kujur, Hurt, temal olid sama vanus, lapsed nagu minu nooremat tädid ja powskilisimeli raagkoort, see oli sillalt, sakslased tapsid prauhti ära. Sest siis oli ju nii, et, et see, kui näpuga näitasid kellelegi peale, et punane, siis tapeti. Härra, kui vanapoiss oli, see võis olla vist kuidagi nii umbes 20 ringis. Kuidas see juhtus? Keegiliselt kaebas või, või seal on, ma täpselt ei tea, muidugi öeldud. Find sõidetud nende lapsepõlve mälestuste läbi ja ma ei ole täpselt uurinud, kuidas ja siis hakkas tell õhtune öine raadio kuulamine ja just niimoodi mul oli see keele õppimise ajalugu imelikuna minu isa, kuna ta Inglismaal õppis, siis ta oli kallis Anglofiiloisaldana. Ja siis keegi üliõpilane Tartu ülikooli juures vist keegi saksa päritoluga esimene kellel aga oli väga hea inglise keel käis minu juures, kui ma viieaastane veel olin, tulles inglise keelt õpetada ja muidugi sellest nii väga palju ei tulnud välja, aga siiski küllaltki palju, et ma siiski mingil viisil valdasin inglise keelt juba enne kooliiga. Raadiouudiste kuulamiseks piisas ja kastis niimoodi. Ja siis oli järgmine asi programmis oli siis muidugi oleks pidanud vene keelt hakkama õppima ka siis kahjuks venelased ära kadunud sakslaste allveetasemest sest seal lihtsalt seda programmi muuta ja hakata saksa keelt õppima, kus koolis käisite. Seminari seminari algkoolis, Tartu Õpetajate seminari algkoolis sai, kes oli teie klassijuhataja, Karl Ader. Ja minu pinginaabriks oli, oli Jaak Ader, alustasite siis õpetad seminari algkoolist ja siis pärast sooritasin siis selle sisseastumiseksami just enne põgenemist Rootsi. Meil oli külas, mis on veel meeles saksa ajast muidugi, saksa aastal palju mees, siis hakkavad juba mälestused rohkem selgemaks, venelasest vanem juba. Ja ma mäletan fragmentidena seda asja võtad, et noh, niisugust pilti või atmosfääri või niimoodi luua siis tihti taludes kohutavad noodi, sohki, et noh, Saksa, Saksa sõjaväe pidime muidugi produktiivseid ära andma, aga muidugi keegi ei teinud, vaid silmakirjalikult natuke anti, aga siis suurem osa jäätiseksi prooviti omale jätta. Ja neid musti põrsaid igal pool ja nüüd musti lehmi ja musta piima ja musta igasugust asja. Siis ma mäletan, et ma olin siiski saksa keelega sealt ära õppinud. Perekond leidis, et keegi ei saa koolis noh, nii kergesti värskelt ära õppida, et vaid tahtis eraõpetaja saama ja siis oli üks vanadaam, kelle nime ma olen ära unustanud, kes väga krõbe antinatsist. Ja järelikult ma pidin pähe õppima, Haine luuletusi oli ju Hitleri poolt keelatud, kuna ta oli juudi soost olnud praeguseni natuke oskanud mõnda neist luuletustest. Ja siis tulevad kaks meest, see oli üks mingisugune aeg, kus koolid olid kinni kolide tihtipeale kinni veel ühel või teisel kolmandal põhjusel. Olin Airikal kaks sakslast ohvitseri moodi. Paistis, et need erisused ametit ei olnud sinna, vaid lihtsalt jalutuskäigul ja siis ma läksin sinna ja nende joriaksin juttu rääkima. Aga tuleb välja, et nemad olid. Ja tahtsid lihtsalt jalutades vaadata, kas siis Eesti talu välja näeb. Ja siis ma olin väga uhke selle üle, et mina sain giid olla. Ja siis lähen sinna majja sisse ja, ja need peaaegu beebi neid ära kägistama. Oma inimesed Krisakurati sakslast sinna sisse igal pool kahtlasi asju. Kuidagiviisi saime seda asja nii, et seda väliselt vaadati ja. Muidu no Saksa sõjavägi oli kaunis palju jaa, jaa, ja ma mäletan ka seda, seda parklaid platsi lähedal oli üks maja Barclay kuju taga kosti ja seal olid siis need, need ruunid, esseesid, lippudena komasid siis mustad mehed, kes valvasid seda asja. Ja siis see, mida ka mäletan, et alul oli ju kohutavalt palju venelasi, kes langesid vangi, langesid vägilane seda hea meelega, läksid vangi. Ja nüüd oli ka, noh, ma ei tea, sõja Statistika teab seda paremini, aga see oli ka miljonite viisi. Ja siis nähtavasti sakslastel pole nendega midagi peale hakata ja alul oldi siiski viisakam nende vene sõjavangide vastu kui hiljem hiljem oli ju päris niukene mõrvamine käimas, aga algul oli siis mõtlesid, et okei, las las nad teevad tööd taludesse, siis tuli Erikale ka mõni, ma ei tea, kui palju neid eriti palju olnud, kolm-neli tükki maksimaalselt. Kes olid lihtsalt alustasid, nagu kõik teised inimesed, nendel olid omad toad ja ja siis laulsid laule natukene, sellepärast pole rumalaid sõnu vene keeles ja ja siis ma mäletan, ei saanud eriti pikk periood olla. Võib-olla maksimaalselt poole aastaga vaevalt, usun, et seal nii palju kooli ja väedega ta ütles väga pisarates, kui nad lahkusest, siis nad juba arvasid, et nendega läheb see asi halvasti. No siis olid teatud kitsikuse muidugi, meil oli eerika talu alati nii-öelda selja taga, nii et niisugused nälga üldse ei olnud, aga noh, puudusi oli siiski kaunis, palju. Selliseid väikseid vana sõdasid. Ja muidugi teil on, need puudusid. Isegi hambapastat vahest ei ole, ma olen kuulnud, need jah, ja siis minu vanaema oli ju hambaarst elukutselt nõdamise, päris elukutselt oli teisi asju ka õppinud ülikoolis. Caligend nii Petrogradis kui Šveitsis ülikoolis. Aga siis just esimese maailmasõja ajal, umbes siis, kui ta juba abiellus Jaan Tõnissoniga oli, siis ta mõtles, et ikka need ajad on keerukad ja tal on seal laste eest vastutus ja, ja poliitiku abikaasa olla ei ole mitte eriti kindel paremal midagi praktilist ära õppida ja ta käis, õppis hambaarstiks. See oli tark otsus, oli tark otsus, tuli hiljem välja küll, aga mitte siis sellepärast, et siis läks, läksid ikka teistmoodi ja siis ta ei praktiseerinud eriti palju. Aga siis juba enne kui vanaisa arreteeriti, siis ta hakkas juba kordusõppustel käima, ühesõnaga ülikooli juures Tartu Ülikooli. Ja siis mõtlesin, et kuna ta nii palju on juhtunud siiski nende aastakümnete ajal, et ta tegi seda, hambaarstialasid ei saani uuendada ennast, aga siis seal iseenesest laste hambaravija peale. Ja siis ma mäletan, et just niuksed raskesti saadavad kaubad just sõja ajal, kui tema oli hambaarst Tartus, tema sai, ma ei tea, liiter piiritust, palju hambaarstid lubati sisse kuus see selle eest siis kumba augu puhastamisel just desinfitseerida. Selle eest sai siis kõik niisuguseid kaupu, mida muidu ei oleks saanud. Millal tekkis teie perekonnal Eestist lahkumise mõte ja kas sellesse ka poissi pühendati aegsasti? No õnneks mitte ei pea pühendatud arvas, et selge see, et niisuguses vanuses poiss 10 11 aastat vana, sellel on asjad nii põnevad, et oleks kindlasti rääkinud liga paranedes. Aga minu onu ka minu isa, noorem vend aasta noorem Uudes minu isast põgenes kõigi kõigi varem. See oli 43 juba varakevadel, tema nimi oli Heldur Heldur Tõnisson. Ja samuti oma perekonnaga temal ja siis täpselt kunas see mõte tuli siis minu vanaemale kah põgeneda koos minuga, seda ma tõesti ei tea, aga, aga küll ma kuulsin siiski teatud juttu, nii kui juba nii minemiseks läks, siis räägiti minuga muidugi jaa, siis ma mäletan just see, mis mind nüüd tagantjärgi mõelda, tõesti huvitav, et okupeeritud maal arutati siis läbi, et mis juhtub, kui sakslased saamas kätte? Saksa piirivalve oli ju igal pool ja, ja see põgenemine ei olnud mitte neid lihtsalt ei olnud riskivaba, ei ole sugugi mitte päris ühtlaselt palju eestlasi, kes tahtsid põgeneda sellest Saksa mobilisatsioonist Äravib Soome. Ja aga igatahes otsuseid erakonna otsus oli. Et noh, mis seal ikka võib juhtuda, et bannerid panevad neid kontsentratsioonilaagrisse. Ja see on tõesti huvitav, kuidas siis okupeeritud maal võib niimoodi olla, konsultatsioonilaagri see sisu tõesti aru ei saadud mitte neid laagreid ümbritses ka suur vaikus, ega Eestis ei teatud ju, mida need endast kujutavad? Just seda sellega tahan just illustreerida, et see tõesti niimoodi oli, sellepärast et et kui siis need kõige enne olid ju need tah au ja mis nad olidki, avastati seal. Kui need esimesed aastad olid, olid täitsa mina ise poisina mõtises kaeti täitsa imelikult maja, sest mitte midagi ei teadnud. Kes siis selle otsuse langetas Eestist lahkuda, vanaema vanaema, muidugi vanaema oli perekonna pea pärast Jaan Tõnissoni ravimi, seda võiks küll öelda, seda küll ja ja siis see põgenemine kui niisugune, see läks nii filmi moodi siiski. Salajased tehingud raamatukaupluse tagaruumides ja ja noh, salajased kirjad ja jutud ja on sellest veel midagi täpsemalt detailsemalt teada. Mitte detailsemalt, ma ei tea täpselt, mis märgusõnad siis need olid ja mis raamatu järgi tulid valida ja niimoodi, aga ta pidi küsima mingit raamatusse, mingit raamatut ja, ja ütleme niisuguse lause ja siis kutsuti ta sinna tagasi. Tartus, või Tallinnas, Tallinnas, Tallinnas ja nagu ma mulle selgitati, siis, et need olid peamiselt piiritusevedajate paadid nii-öelda, mis olid nüüd siis teiseks otstarbeks käima pandud, millega veeti inimesi üle lahe Soome ja soomidest. Kuulge te kõige rohkem kah neid minu reisikaaslasi, mis võiks olla samas paadis, mis võis olla väga raske öelda, aga päris korralik mootorpaat mitte nii väga väike. Seal võis oleks võib-olla 30 35 inimest, muideks ilmsetest tuletame meelde Tartust lahkumist, millal teile öeldi, et nüüd on minek? Vaat see on natukene udus, mul, ma pean ütlema, ma mäletan, sõitsime veoautoga ja ma olin seal veoauto, selle taga, selle kastis kastis ja alul ja siis vanaema risti sees ja siis oli terve trobikond inimesi seal. Suurem osa põgenejad vaid olid, ma ei tea, mida nad tegid sellest, et see liikumine oli natuke takistatud seal, muidugi. Ma varem ütlesin, et hea, et, et mitte ei öeldud mitte minul ka selles suhtes, et ma mäletan, et ma jutu ajal teiste inimestega seal kastis aktsia räägivad mina Rootsi minemas. Ja siis oli nii, et keegi mees seal oli olnud, Rootsis juba rääkis, kui hästi piimandus Rootsis korraldatud ei andnud, ta oli enne sõda käinud muidugi enne seda ja nimelt olevat niimoodi, et meil oli veniereerikal oli ka, et hobusega viidi piim siis iga hommik meiereisse, aga Rootsis olevat niimoodi korraldatud, et iga selle talutee juures on siis väikene koht, kuhu pannakse siis piim ja siis seal veoautoga tuuakse ära või, või hobusega nägime ikka, igatahes meierei poolt seda juhtuma mäletan, igatahes kui te hakkasite Rootsi minekust rääkima, et kas keegi astus varba peale? Ei astu, terve trobikond reisijaid oli seal kastis ka mina olin oma perekonnast ainukene, kuna vanaema istus kabiinis ja Tallinnas olime tuttavate juures, olime seal umbes nädal aega. Ja selle aja sees, siis vanaema korraldas praktilised küsimused kõik ja niimoodi ära ja ma mäletan, et see oli väga lõbus aeg. Tallinati palju ei tunne, ei ole mitte minu linn. Mälestused Tallinnast olid just sellest nädalast, kuna ma käisin operitides kohutavad poodides, et sõja ajal nähtavasti alati nii, et teadsid alati väga lõbusad kavasid. Linnukauplejat nägin või mõnda teist operetiga ja siis see päris sõit läks ka veoautoga kuskilt Tallinnast niisugused tänaval kobisema sinna sisse, siis läks nii vist kõik. Ma arvan küll, et tuli mitmelt poolt me see veoauto, mis meid edasi onnis, ainukene. Ja siis viidi meid kuhugi, kuhu täna siin ei tea isegi põhjarannikul põhjarannikul ja kohanime ei mäleta. Isegi oli öeldud, mitte seda kohanime. Ja siis olime seal, see oli, õhtul sõitsime kaunis ööse paiku ja siis olime päeval, olime geenitaolises asjas rannikul kuskil ja siis, kui Dimelas jälle läks, siis tuli keegi meile järgi ja siis sõudepaadiga sõudepaadiga, siis sõitsime selle suurema mootorpaadi juurdetaadi juurde, mis võttis peale 30 inimest, on, kas midagi selles stiilis passis oleva mulle, jah. Kes teie perest siis oli selles paadis teie nina ja minu vanaema, kedagi teist ei olnud siis värvitud. Sest teised tulid hiljem ja seda siis organiseeriti paati juba Rootsist. Mis kuulide läksite? See oli 1943. 43. aasta sügisel oktoobrikuus toobri kuus, kuidas meri oli? Väga viisakas, ei olnud üldse mingisugust tormi või niimoodi see sõit võttis umbes viis tundi. Oli noh, ainult põnevust võiks öelda midagi pahanduste juhtunud. Samuti oli nii, et saksa piirivalve ei saanud, mille pääle ja samuti ka mitte piirivalvepaadis ei saanud selle peale palju ülevedajat tookord võtsid, mida nad võtsid, sest saksa ost markadel suurt väärtust ei olnud ega teid sellesse ei pühendatud, ei pühendatud mitte, selle vastu öeldi küll, et nad võtavad midagi saaga, mis see oli, kas kulla, kulda või midagi sellist, siis ma kujutan ette, et seal midagi siukest võid olla. Ja vaevalt piiritusesteeritusest ei piisa. Siiski siis muidugi kohe tulime siis Soome kastis, nõnda jõudsite valges või pimedas hommiku varahommikul varavalges oli juba. Üllatus oli mulle, et selles ja Soome maa koosneb kivist Skandinaaviamaadel Sotšis ja samuti on ju see põhi on graniit ja saarekesed päris niuksed, graniiditükid. Ja see oli mulle suur üllatus, kuna tartus, asi tagurpidi, seal must muld ja siis kivid on pääl, aga kusterandusite Helsingi regioonis lähedal mingisugune saarekene või poolsalekenemisel sellisi lähedal võis olla. Ja seal oli siis mingisugune kogunemispunkt sunnivad teisi eestlasi ka mõned nõnda ära, tundsin ka tuttavaidtuttavaid ja ja ma ei tea, kuidas see Soome ametnikud ega see asi oli korraldada, seda ma ei tea, mitte aga igatahes kaunis kiiresti seal kontakti oma tuttavatega Helsingis. Ja siis seal elasime nädal aega umbes ja siis seal vahepeal ja vanaema korraldas viisumi legaalse viisumi Rootsi, Rootsi ja terve see põgenemine oli nii-öelda. Ei olnud IC paistnud ohtlik olema, mingi vintsustusime nii üldse ei olnud. Helsingi jättis sõjaaegse või rahuaegse mulje, täitsa rauaaegse. Luksuslik olemine seal minu arust, rääkimata muidugi siis laevasõidust, rongiga siis turgu ja siis Turust laevaga Stockholmi siis Rootsi laev oli, jättis ka väga uhke mulje. Rahuaegse mulje, kus te panite siis jala maha Rootsi kuningriigi pinnal, nosija Šeps, pruu kai pääle, see vana vanalinna Kaimis lossi lähedal, nagu vanasti lähevad Soomest ja seal oli kas olevat olnud see Kalevipoeg sõitis Stockholmi ja Tallinna vahet, vanasti rootslased ei oskanud seda hääldada, kalevipoisid olidki halle Poweeg. Kalle tee peal. Teie vastuvõtt oli juba korraldatud, teil oli elamine olemas, see oli olemas juba ta muidugi tuttava juures, jällegi üks rootsid daam, keda vanaema tundis, kes oli käinud Eestis kaunis palju rahuajal ja siis kes palus kylla lihtsalt. Elame siis nii kauaks kuni korraldada seal me elasime siis umbes üheksa kuud, ma arvasin Narva veegini lähedal, muide, Narva veekindlaks. Kas eestlaste saabumisega oli kuidagi ka tegev Eesti saadik Rootsis Laretei? Muidugi, Lavetti oli üks nendest, keda me kõige esimesena kohtasime, ütlesid, et eestlasi peaaegu ei olnud tol ajal seda, sest et see suur põgenemine toimus aasta hiljem. Me olime üks nendest esimestest, kes üldse siin olid. Need Laretei olid muidugi need, kellel läbi käisime ja seevastu siis aasta hiljem, siis tulid nii meie sugulased, teised sugulased, kes siis kah tulid. Ja siis see suur põgenemine, suur põgenemine tuli 1944 septembris, umbes niimoodi, aga see oli öelda rutsi ühiskonnale siiski üks kaunis suur asi, võiks öelda, sellepärast et seal oli 30000 inimest, umbes nii mõne nädala jooksul või kuu aja jooksul umbes. See on ju igale riigile yhel rahvale kanis suur asi ja ma pean ütlema, et seda asja väga-väga ilusasti teinud, mingisugust juttu või pahandust ei olnud ja kiiresti korraldati siis nõndanimetatud põgenikelaagrid, missioonide laagrid, vaid olid vanad adja, vanad hotellid ja mis seal olid. Ja eestlased ise olid ka väga hakkama, saajad korraldataks, insti, koolisid jumala tulijad olid puupaljad ainult seljariietega ja, või kohver kaasas. Kui palju oli teil vara kaasale, Kohvet kohver kaasas just, ja kõik ja see oli kõik selja viidi, mis olid osalt ja minu vanaisa onu Hansu poolt tehtud isiklikult sõja ajal oli riietega eriti raske. Siis ta oli, temal oli hobiks juba rahuajal olnud vaipade kudumine. Ta oli poissmees ja siis tal oli oma hobid siis vaipa, taseme, siis ta tegi ülikonnariided, siis värviti ka mingil viisil ja siis õmmeldi ja oma kodukootud oli teil kohanemisraskusi? Ei olnud tõesti mitte sellepärast, et Noomasele nede inglise ja saksa keeltega võsa siis rootslastega hakkama, enam-vähem. Siis see esimene semester pandud nüid koordi polnud mõtet, oli juba pool semestrit läinud niikuinii, aga siis peale jõulusiis läksin kooli, ei oskanud sõnagi rootsi keelt, aga see ei teinud suurt midagi. Õpetaja ostes kas inglise või saksa keelt oskas. Ja siis. Selle esimese semestri ja siis ma õppisin ära keele. Siis ma sain, miinus sain, sain rootsi keeles ja kolm miinus sain ajaloos, ma mäletan sellepärast, et siis siiski nii palju saad aru, aga peale selle siis läksid paremaks kohe. Ja see oli algkool, mis siin just selle vestermaaline linnaosa juures on. Hedvig Eleonora algkooli oliseni viisid alles praeguseni. Kolisime teise linnaossa, siis õige varsti pandi käima ka ju Eesti kool Stockholmis, kui ma ei eksi, et seda küll, aga nagu ma ütlesin, siis ma olin aasta varem. Nii et ma olin juba nii-öelda rootsikuulidega kohandanud ja seal nagu ei olnud mingit mõtet. Minu eestikeelne haridus on neljaklassiline. Rootslaste suhtumine eestlastesse oli hea, väga hea, väga hea. Otsesed oh, sa korraldasid seal suurepäraselt vastuvõtu. Sellepärast et iidsel ajal tuleb ju põgenik ja Rootsi ka kaunis palju. Lähis-Idast ja, ja aga palju vähem ja palju väiksema intensiivsusega, kui see 30000 ühe kuuga. Tuleb need umbes nii seitse 8000 soni aastas umbes ja see ei ole siiski mitte midagi. Eestlased tulid aga samast kultuuri arealist muidugi sa osalt isegi sama ajalugu, sama usk, sama suur, nii et eestlased kohanesid väga kiiresti ja neid. Kuna kiiresti kohanesid, siis oli rootslaste austus nende vastu ka väga suur. Praeguseni eestlane on, on väga hea nimedega Rootsis. Tööd leiti siiski, vanaemal olid nagu amet olemas hambaarst varsti just laste hambaarsti koha. Ja siis tema oli seegi oli, kes tervet perekonna siis üleval pidas, eriti siis aasta hiljem, kui terve perekond ülejäänud liikmetest tulid, siis oli see küllaltki raske temale noh, suhteliselt viisakas palk, aga palju inimesi pidi sellest palgast elama. Elasime kamis vaeselt, võiks öelda mõned aastad siiski. Kuidas teie õpingud jätkusid? Lossis käisin lihtsalt gümnaasiumi, siis hakkasin ka ülikoolist peale, kuigi ma kaunis varsti kõrvalt töötama ka. Ja siis mõni aeg hiljem, siis sain stipendiumi Ameerikasse. Rotary klubide stipendium. Kui pikaks ajaks üle kahe aasta oli see, millises ülikoolis Josingult suisa riigiülikondades löömisest seitse inimest ja seal on neid teisi eraülikooliga. Ja kuidas ta siis, kui tohib küsida oma elu edasi korraldasite pärast ühendriikidest Rootsi tagasitulekut siis olema töötanud muidugi oma alal nii-öelda tähendab matemaatika, füüsika, keemia alal. Olen olnud niukene tööstusuurijad tselluloositehnika all üks kahe. Ja siis hiljem olin ka gümnaasiumi õpetaja ma mõnda aega siis hiljem hakkasin rohkem kirjutama. Milliseks on kujunenud teie suguvõsa saatus? Perekonda pean viselt. Jaan Tõnissoni poolne osa on on peamiselt Rootsi või, või siis hiljem ka USA-sse põgenenud. Selle vastu Jaan Tõnissoni vennad, need, kes ma rääkisin, seerikal tegevad olid üks nendest küüditati Jüri, Jüri, Jüri ja Hans, aga Hans jõudis surra just enne, kui tedagi. Soliveri Eestis lihtsalt maeti Tartus. Jaa noh, teiste elukäik läks nii läänes, nii nagu ta kõikidel läks siis hakalt hästi ja. Onupoeg Elduri poega.