Sügis seab ennast randadesse ja inimeste igapäevasesse elundit. Karepa valts meenutab õieti seda, mis selleks korraks on möödas. Aga Ramadi kõnele hoopiski ainult suvest. Rannad kõnelevad minevikku kadunud aastatest, raharaphelatud elust ja muidugi, kas huvitajatest, kes niisugustes paikades, kuidas, nagu Karepa Rutjatoolsegi suvekuudel tooniandideks. Teejuhiks palun nende randade oma mehe, professor Villem Alttoa kes need otsa saanud suve jooksul ringhäälingule tänuväärt teejuhiks olnud küll Kitzbergi maile, küll Rakvereradadele Kreutzwaldi seotud paikadesse ja nüüd siis jätkuks päris kodugeti. Toolse vana ordulossi varemed keskpäeva päikese lõõsas, tugevas tuules sahiseb kõrkjastik ja vanade ordulossimüüride kohal otsekui taevasse tardunud valged pilved. Kirjanduslikud paigad Rakvere mail. Ja kui nüüd kujutleda missugusena Aadamale aaris meie vanemate kirjanduslikud ülestähendused ja temalt pärinev joonis kujutasid sedasama ordulossi nüüd juba siis, kui mitu sajandit tagasi Nojah, see oli midagi teistkümnel sajandil, aga loss on muidugi varem üdi linnus on ta ametlik nimi, eks ole, Toolse linnus. See on ehitatud nagu ma ütlesin, aastaarv 1004 71 Toolse jõesuhu. Aga see paik, kui oli igatahes juba niukse sadamapaigana ja kindlustada paigana, oli igatahes väga vana. Siit natuke maad eemal Toolse jõe ääres on kas linnust või maalinna. Meil nimetatakse neilt linna mägedeks Veidebommi linnamäeks kohaliku talu järele ja seal on kaevatud seal vähe, aga säilinud on seal päris hästi veel metsas, täiskasvanud küll, kuid võib vaadata, kes sinna peaks, saab tuuma ja need olid omal ajal juba nii vanade eestlaste kindlused seal midagi võib-olla 11-sse 13-sse sajandisse tagasi ulatusid andmeid muidugi nende kohta mingisuguseid ajaloolisi ülestähendusi olemiseks. Ja siis, kuna Toolse sadam oli väga tähtis sadam kogu põhjarannikul, see oli teatavasti mitte üksi Rakvere, vaid ka sadamaks. Nii, Tartu kaupmehed vedasid oma kaubad, mis välisballeksid ja kaubad, mis nad välismaalt said siia Toolse sadamasse. Ja see suur sadam oli väga elav nii välismaaga läbikäimises kuni Rootsi aja lõpuni peale aga kaotati siin niisugune otsevõimalus välismaaga ühendust pidada, ära pidin käima siis Tallinna tollis ja sestsaadik on siis Toolse sadam tagasi läinud kõvasti, siin, nii 18-l sajandil. Hupel kirjeldab seda veel, et kui endist sadamat siin käisid, siis soomlased vahetamas oma soolakala silku kohalikud põllumeestega siis vilja ja, ja kartulite vastu. Nii jutustab Hupel. Aga neid isiklikke mälestusi ja kohalike inimeste mälestuste järgi, see on alati olnud üheks kartuli väljaveosadamaks kunni, kodanikuajani ja siit käisid siis väikesed rannalaevad, neid oli siin kümmekond ehitati uusi juurde ja osteti uusi juurde, nii. Ühe maitseid, enamasti need käisid, siit siis kotkas ja Haminas ja Lovisas ja viivuris, peaasjalikult igatses Helsingi siit laevade käinud seal liiga pikk tee oli kevadel ja sügisel. Mehed tegid ikkagi oma paar reisi kokku üks, neli reisu ja peab ütlema, et ühendus Soomega oli palju tihedam, kui seda verega rakveres käidi võib-olla paar korda aastas ja hommikul mingi õhtul tuldi, aga Soomest tuli vahest elada kuu aega paigal ja seepärast siis ka meie keel siin oli väga lähedane soome keelega, aga ta muidugi on ka algselt nii vana päritolu ja ühendus, eriti siis Soomes, et ega kõige lähem saar, Soome saar, kus elavad inimesed, see oli suur saar ja suur tütarsaar seal vahel oli varem olnud, niiet et inimesed olid seal elanud kohe talved läbi, vahest olnud seal ja siis soomlast või saarlast käis siin ka. Igal saare mehel oli ikka oma Sepra suursaare murdes nimelt ei olnud istava, võideldi sepp brata. Nüüd see oli, siitpoolt veeti kartuleid, aga soomlased eriti saartelt, vedas siia silk Kukk ja vahetasid siin silku vilja ja kartulite vastu. Aga muidu müüsid ka raha eest ja kaks korda aastas see olis kevadel, kunagi aprillis, mais ja nii umbes septembris augusti lõpul kase juhtus peedi siin niinimetatud saare meeste pühi. Siis tuli terve hulk saare mehi, see on siis suursaare mehi, tulid siia sadamasse kaasas silgud ja siis korraldati niisugune pidulikud päevad siin siis tehti kohvi ja väiksed telgid löödi üles, võeti muidugi viina ja siis nad tõid kingituseks kalu niinimetatud tohu kalu, need olid nii kuivatatud kalad, mida siin meie rannas miskipärast ei valmistata ja nii siis natuke nii pidutsetiga, aga siia tulis kaupmehi, hindaja osta siis limonaadi ja kommi ja riiet isegi natukene üht-teist ja need olid niisugused omamoodi laadad ja neil seal vana traditsioon. Aga see pes kodanlikul ajal, mis pärast õieti lõppes juba sõja ajal, sest sõja ajal midagi 1916 keelustati kartulite väljavedu siit ja seega siis jalakaubandus kadus laevad need sõja ajal kas lammutada Läti või siis müüdi saare meestele, seal on tarvis edasi ikka neid ja sestsaadik on see Toolse sadam jäänud täiesti surnud sadamaks. Nii juba siis ütleme üks 50 aastat on ta juba neid asju olnud siis Toolse minevik. Tänane Toolse on suviti teatava armastatud puhkepaigaks, sest käänuline rannajoon annab head varju tuule eest. Merevesi on alati karastav. Kuid seesama Toolse seostub ka meie kirjandusliku minevikuga. Juba kõike kaugetest aegadest teame räägitakse sellest soome sillast, mille kalevipoeg ehitanud siia, et siit Soome minna. No ja see legend ei ole mitte halvem legend või mõni teine siin on nimelt ida poole Toolse neenest symbol Kundad, siis on säärane kitsas. Saar võeti nagu siin nimetuse liivasäär, mis kinud kahe jõe toodud liivast ühel pool Kunda Aegi teispool Toolse jõgi ja siis ma ei tea, kas see on kirjanduslikult tekkinud, aga igatahes liikuv traditsioon, mis mitte väga laialt levinud, nagu oleks seeni otse põhja poole Soome poole minev liivariba, nagu oleks see kalevipoja Soome silla algus olnud. Me teame, kõik legend on, nagu nad on, kuivõrd Kreutzwald seda teadis, Kreutzwald ei teadnud seda. See on nii hiljemini, Kreutzwald siinmail kunud Kreutzwald on teatavasti ju Rakvere lähedalt ja sealt pool Rakveret liikunud Kadrina kandis ja minu teada on ainult siin rikku mail käinud oma pulmade puhul, need peeti Viru-Nigulas pulmad ise Vasta mõisas, kus tema naise sugulased olid soolane oli, oli valitsejaks. Aga siinmail Justi Toolse kandis ei ole kuulda olnud tool seni kirjandus esineb ühe teosega ainult seon Toolse lossist üks raamat on kunagi läinud seal kirjutatud, see on mingisugune naiste röövimise lugu seal ja aga selleni kirjanduslikku väärtust ei ole ja ta on suhteliselt vähe. Seosta siit kandiga Jüri Parijõgi, Jüri Parijõgi, tema on päriteeti Kunda lähedalt, aga ta Toolsel, jah, ta on käinud siin muidugi, aga ta suvitas väga palju aastaid Karepal, küllap ta seda kanti siin, tunneb hästi. Kuid nii loss tema loomingus ei figureerinud. Veel on Toolse loss seotud Eesti kirjanduse ajalooga juba seletatud. Villem Alttoa noore poisina on kõigis nendes vanades torni varemetes roninud. Seened on vähe, ma ütleksin, seda rohkem on seotud teatriga, sest vana lossi kõrval on praegu näha ka veel vanasadamakõrtsi varemed ja seal on sündinud minu andmetel ütlejad, Eskolad naerdes. See on endale hankinud suvila siin lähedal kusagil sesse. Vana kõrts on nii vilets, et see muidugi tasun ennast üles. Täna mitte. See lagu sära ei luba kodanlikul ajal. Aga siis kõrtsina figureeris ta niikaua kui üldse meil kõrtsid olid, ma ei mäletas aastat, aga see oli sajandite vahetusel umbes ennedel sadama kõrtsiks. Siin siis enne kui soome hakati minemast, võeti peaparandust ja pakendi ja nagu ikka kõrtsis see asi käib. Nii et igas minu isa, kes oli meremees, rääkis kaugas tema noores eas siin ikka oli, oli oma viinad võtnud ja kakelnud ka teinekord ja nagu see olnud seal noormehena, hiljem ta loobus viinavõtmisest ja see oli ka siin sadamasse juhtunud, see meil perekonnas nii edasi räägitakse seda traditsiooni, ta oli purjuspäi siis laeva läinud öösi ja oli hakanud ronima laeva paadist hukkunud tagasi ja seal novembrikuus olnud kõva torm oli olnud ja ei ole pääsenud kuidagi laevajanisterwe ööbidancel nööri otsas rippuma. Külmas meres ja see olevat mehelt võtnud viinajoomise tahtmise ära ja, ja minu mälestus tema tilka viina ei joonud. Toolse, Rute ja Karepa, need ei ole mitte ainult kirjanduslik minevik, köitorite ja karp on ka meie kirjanduslik tänapäev ja kes teab, võib-olla kunagi hakkame ka rääkima sellest, missuguseid teoseid kirjanikud siin nendes oma mugavates, rannakodudes sõidungeri. No siin on väga palju kunstnikke ja kirjanikke käinud suvituskohana Karepa erutja olnud väga vanad juba ja kõige vanem niisugune kirjanduslik suvitaja siin minu teada on olnud Juhan Kunderi, mis aastal ja kuskohal ta just on olnud, aga see oli 80. aastates. Siis käis siin vähe inimesi, aga siis hiljem nii tsaariajal olid need rannad iga suvel täis suvitajaid, need tuli Peterburist ja Moskvast. Aga kui algas esimene maailmasõda dos 14, siis lõppes see siin kaugelt suviet, teate käimine ära kodaniku Laari siis Eestis, kas siis Tallinnast või mujalt, väga palju ka oli ja nüüd on jälle kulunud niiskuse traditsioon, kunstnik Zagretsid juba surnud mees maetud vainupeale. Tema juures käis alati väga palju kunstnikke, demanid avaskisele kunstnikele ja muuhulgas tema õpetajat, riik oli siin mitu aastat, oli siis Melli, kui oli siis vene rahvusest kunstnik, haigorodotsee pidas oma suveti oma väikest stuudiod siin ja neid on ka teisi siin käinud, aga peale sellist ka kirjanik käe all oli siin kaua aega, iga aastal oli suvitajaks, lühemat aega on muus olnud ka Debora Vaarandi siis Pariegi oli juba kodanlikul ajal magan, nagu ta siin siis Gustav suits on jäädvustanud selle. Niisiis see talu, kus ta suvitas, ta nimelt kirjeldab rutem motiividest kohta, saabus sinna, kuidas peremees tervitas teda pehmesse ranna murrakut, see küll ei olnud rannamurakas pehme, vaid selle mehe kõneviis oli selline hääldamine, oli kuidas ta koera keelas ja kuidas siis teda tervitas ka õites toomingas. Nüüd muidugi see peremees on juba ammugi Haljala surnuaial ja torm murdis puu ja aga see veranda, kus tuul SAS'is, kus ta suitsulehti, see on järel praegu ja seal käivad jälle uued huvitavad, muuhulgas huvitas seal Vilde lesk mõni aasta tagasi, aga siin on veel peale selle. Villem Gross ostis endale siia suvila, käib iga aasta, siin on vist tänagi praegu siin siis kunstnikke on siia asunud nagu näiteks kunstnik alas ostis endale siia samuti nii eluruumi natukene poole maja, Einmann ehitas endale siia väikese suvila. Ja siis kõrvits huvitas kaua aega siin endises koolimajas praeguse pioneerlaagrit, maja kunni, siis asus ümber Rutjale ja siin Karepal ta kirjutaski oma Karepa valtsi. Kui läks Rutjale, siis kirjutas Rutt, jäi, Nii et kuna mul On tarrine ja laine korlehmade palka, aga kord jälle kui kajab palvel, et ta mu laulu kella root ja jutustada lastepäevadel on asid, ärge siia kri kiledaid. Summale laamu laulu. Ja laseb laevade palkasid R veidi. Ei lähe ikka teadet. Aedalvesto elasid kalur on käinud jaotliku rannaveini mida näinud alati. Ta on Ikka. Kuulaja saab aru, need nimed, suures osas on kõik uued nimed juurde tulnud inimesed siia. Seepärast ongi põhjust küsida Villemalto käest, kes on Iidsete kantide põlisasukas, kelle isasin kaluripõlve on pidanud. Mis toob inimesi tänapäeval ikka jälle siia ruttidele. Karepa ma pean endast rääkima, mis mind siia tagasi toob, muidugi lapsepõlvekoht seal üks, aga teiselt poolt ma ei kujutle, et kusagil oleks paremat puhkamise võimalust, siin on vähe suvid ja ega see ei ole mitte nii lahtine koht, kus igaüks sisse astuda. Siis edasi, siin on haruldane männimets. Kui tahad nii üksi jalutada suurte puude all, siis võid minna üks kilomeetri paar rannast eemale ja sealsele hinge ei näe seal niisugune täiesti neitsi liikmets, nagu tahaksin ütelda. Peale selle on siin ilus jõgi haruldaselt kena, mida meie Sagritsa maalide kaudu tunneme, ta on tõepoolest iga kaldakese, iga suurema puu siin üles maalinud. Siis meri, see on muidugi ka ran, on paiguti Kivine, teiselt poolt ei ole väga hea supluskohti. Mina isiklikult armastan kive hästi, sest minul need kodurannas ei ole ühtki kivi, mille peal ma lapsest saadik nii aasta viisi oleks karanud, niipea kui ka kiviga mingi mälestus on, et mind on väga see mälestusi, aga ma arvan, et ka kes siin käivad, need tunnevad just seda suurt puhkamise võimalust. Seal on tõesti haruldane, kui linnas siia saabud, siis ta koliks, satun hoopis teise maailma, ütleksime siin närvid testi. Paar-kolm nädalat oli, siin on karastunud väga hästi võid jälle minna tööle ja vaatamata omale heale võid jälle nihitle mehe eest väljas olla ja niiviisi on Kareparutjal eesti kultuuriloole asendamatu tähendus. Uus.