Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 26.-st veebruarist. Stuudios on toimetaja Janek saada. Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon algatas haldusmenetluse Rainer Vakra lõputöö plagiaadiks ja Tallinna Pedagoogikaülikooli asjakohast otsust kehtetuks tunnistamiseks. Teine komisjon tuvastas igas osas kattuvusi. Tund aega tagasi oli riigikogu valimistel elektrooniliselt hääletanud 177232 inimest. Seda on rohkem kui eelmistel riigikogu valimistel antud e-hääli kokku. Eesti osalemist Dubai maailmanäitusel hakkab juhtima ja korraldama sihtasutus, mis ühendab kuut ettevõtlusorganisatsiooni. Näituse kontseptsioon peaks enne sügist valmis olema. Briti peaminister Theresa May teatas, et laseb saadikute kojal 14 10. märtsil hääletada Brexiti edasilükkamise üle, kui parlamendiliikmed lükkavad tagasi nii tema kokkuleppe kui ka Euroopa Liidust leppeta lahkumise võimaluse. Moskva sõjaväekohus mõistis riigireetmises süüdi Föderaalse julgeolekuteenistuse teabejulgeolekukeskuse endise asejuhi ning küberturbefirma Kaspersky endise juhtivtöötaja. Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et toidukodumaine päritolu on tarbijatele küll oluline, aga täidetud peavad olema ka muud tingimused. Lapse toit olema maitsev, ta peab olema värske. Ta peab soodsa hinnaga olema. Öösel on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti on udu ja jäidet. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, vastu hommikut pöördub tuul edelasse ja tugevneb kahe kuni kaheksa, rannikul puhanguti 11 meetrini sekundis ja õhutemperatuur seal miinus kaks kuni miinus seitse kraadi, saartel ja rannikul on õhutemperatuur miinus ühest pluss ühe kraadini. Homme päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon algatas haldusmenetluse Rainer Vakra lõputöö plagiaadiks ja Tallinna Pedagoogikaülikooli asjakohaste otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Ülikooli teatel selgub see, kas Vakra lõputöö on plagiaat ning seega alus ülikooli otsuste kehtetuks tunnistamiseks haldusmenetluse käigus, kus kuulatakse ära kõik puudutatud isikud. Akadeemiline komisjon tutvus täna Vakra 2002. aastal kaitstud lõputööga ja säästva Eesti Instituudi samal aastal koostatud aruannetega. Ajakirjanikele jagas pärast komisjoni istungit selgitusi Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska. Otsuse aluseks oli see, et akadeemia komisjon tuvastas suures osas kattuvusi Rainer Vakra tööl ja säästva Eesti Instituudi raportite vahel ja osad olid neist ka ilma viidet, et ta kindlasti on alust plagiaadisüüdistuseks ja sellepärast akadeemia komisjon otsustas algatada siis haldusmenetluse. Põhimõtteliselt võib haldusmenetlus lõppeda kahel võimalikul viisil. Üks on see. Rainer Vakra jääb diplomalme alles, teine on siis see diplom tühistatakse? Vastus tuleb, me oleme öelnud kuni kahe kuu jooksul. Nagu öeldud, selline juhus on esmakordne. Küll aga on olnud Eestis vähemalt ühe korra varem selline juhtum, kus tagantjärele on diplomi ära võetud, tühistatud ja see võttis aega kaks kuud pärast pärast kohtus veel kaks aastat lisaks. Veidi rohkem kui tund aega tagasi oli riigikogu valimistel elektrooniliselt hääletanud 177232 inimest. Seda on rohkem kui eelmistel riigikogu valimistel antud e-hääli kokku. 2015. aasta riigikogu valimistel hääletas elektrooniliselt 176328 valijat. E-hääletamine lõpeb homme õhtul kell kuus. Eesti osalemist järgmisel aastal algavale Dubai maailmanäitusel hakkab juhtima ja korraldama sihtasutus, mis ühendab kuut ettevõtlusorganisatsiooni. Sihtasutus hakkab välja töötama maailmanäitusel osalemise tingimusi ning ettevõtjatele mõeldud pakette, jätkab Mall Mälberg. EXPO, mis toimub seekord Dubais on maailma suurim turundusüritus, millest osavõtust on juba teatanud üle 190 riigi ja Dubai omakorda on globaalse äri tegemise keskpunkt. Sihtasutuse esmane ülesanne on ettevõtjat, osavõtutingimuste ja pakettide väljatöötamine. Osalemine on avatud kõikidele majandusvaldkondadele. Näituse kontseptsioon peaks enne söögist valmis olema mudel, kuidas EXPO asju Eestis korraldatakse, on seekord väga teistsugune, ütles EASi esindaja Tanel Rebane. Kui varasematel aastatel on riik olnud see, kes on EXPO korraldanud, siis seekord tegelikult korraldab EXPO erasektor sihtasutus siis alles eile lootust, et EAS on siis riigi esindaja, Dubai EXPO ka seoses erasektor veab eest, riik on kaasas ja Moody EAS juhib siis EXPO komisjon, siis komissar on riigi kõrgeim esindaja EXPO juures. Selleks on Daniel, see Daniel on hetkel ÜRO Julgeolekunõukogu erisaadik. Tal on väga suur rahvusvaheline kogemus. Seekordsel Expol Eesti Frendid paviljoni mitte ei ehita ise, paviljon antakse Eestile üle selle aasta sügisel ja valmis peab see olema tuleva aasta juulis. Miks Eesti peaks osalema Expol, selgitas Eesti kaitsetööstuse liidu nõukogu liige ja Milrem robotiks juht Kuldar Väärsi. Ma arvan, et tervikuna Eesti majanduses me peame lähtuma võimalikult palju aast lihtsalt printsiibist Eesti tööstus peab olema orienteeritud eksporditurgudele ja Eesti tööstus peab väga selgelt vaatama, kuidas kasutada lisandväärtust. Kuldar Väärsi sõnul on lähis idaturg täna väga selgelt orienteeritud tehnoloogilistele lahendustele. Selle turu eripära on aga tema sõnul see, et tuleb kõvasti vaeva näha ja kõvasti kohal olla. EXPO-ga seotud rahastamist, täpsustas Tanel Rebane. Kokku lepitud on see, et riigi panus Dubai EXPO toimimisse on kaks miljonit eurot, sellest üks neljandik läheb sedasama paviljoni rentimiseks, ülejäänud EXPO sisustamiseks korraldamiseks ja nii edasi. Erasektori panus raha tuleks siis kokku saada läbi nende osaluspakette ja sellest sõltuvalt on ka nende väljapanek seal Expolex. 20.-st oktoobrist 2020 kuni 10. aprillini 2021 kestvale Expole oodatakse üle 25 miljoni külastaja. Eesti paviljoni külastab selle kuue kuu jooksul arvatavasti rohkem huvilisi, kui on eestlasi maailmas kokku. Swedbank tellib meedias avaldatud rahapesu kahtlustuse uurimiseks välisauditi Forentsik Rescal laialdaselt, kuigi eelmisel nädalal teatati, et materjale hakkab analüüsima konsultatsiooniettevõte yway Swedbank, teatas Stockholmi börsile, määrab materjali uurima Foransik, raisk, alliansi selleks, et tagada välisauditi vajalike nõudmiste täitmine. Välisaudiitor teavitab uurimise tulemustest panga juht Birgitte Bonnessen ning nõukogu mitte hiljem kui 28. märtsil, kui toimub aktsionäride üldkoosolek. Seejärel tutvustatakse tulemusi ka aktsionäridele. Rootsi televisioon teatas möödunud nädalal, et Swedbank võib olla seotud rahapesuga, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Baltiüksusega. Välisuudiste kokkuvõttega jätkab Reneljas. Briti peaminister Theresa May ütles täna, et laseb parlamendil 14. märtsil Brexiti edasilükkamise üle hääletada. Seda juhul, kui parlamendiliikmed lükkavad eelnevatel päevadel tagasi nii tema kokkulepe kui Euroopa Liidust leppeta lahkumise. Kaks võimalust maha hääletatakse, esitab valitsus 14. märtsil küsimuse, kas parlament tahab artikkel 50 lühikest ühekordset edasilükkamist. Meil lisas, et edasilükkamine on võimalik vaid juuni lõpuni. Me ei sõnul oleks järgmine edasilükkamine äärmiselt keeruline olukorras, kus britid ei ole osalenud Euroopa Parlamendi valimistel maikuus. Moskva sõjaväekohus mõistis riigireetmises süüdi föderaalse julgeolekuteenistuse FSB endise töötaja Sergei Mihhailova ja Kaspersky läbi kunagise küberjulgeolekueksperdi Ruslan Stojanovi. Kohus karistas Mihhailov vaid 22 ja Stojanovit 14 aasta pikkuse vabadusekaotusega ning mõistis neilt välja vastavalt 400000 ja 150000 rubla. Kohtuprotsess oli kinnine, kuid seni on teada, et mehi süüdistati riigisaladuse müügis USA föderaalse juurdlusbüroole. USAd huvitasid väidetavalt dokumendid, mis puudutasid ettevõtte kronopei makseteenuste juhi Pavel problebski suhtes alustatud kriminaaljuurdlust. Meedias on varem kirjutatud, et Mihhailov ja tema kolm kaasosaliste müüsid ameeriklastele konfidentsiaalset informatsiooni 10 miljoni dollari eest. Euroopa kohus tühistas Läti riigi otsuse kõrvaldada kriminaaluurimise all olev keskpanga juht Ilmars Rinkēvičs ametist, kuna kohtu hinnangul pole selleks piisavalt tõendeid. Richejevitsion uurimise all väidetava altkäemaksu võtmise ja korruptsioonisüüdistusega Läti korruptsioonivastase võitluse amet on keelanud Remshjevitšil täita ametikohustusi Läti keskpanga presidendina, kohustas teda maksma tagatisraha ning keelas tal riigist loata lahkuda. Reamsy ei viitsi, ei võta talle omistatud süüdistusi omaks. Ka kohus märkis, et kirjalikus menetluses ei esitanud Lätiga altkäemaksu süüdistuse kohta esmapilgul osutavaid tõendeid. USA president Donald Trump saabus täna Vietnami teisele tippkohtumisele Põhja-Korea liidri Kim Jong uniga, et veenda teda tuumarelvadest loobuma. Trumpil ja Kimil on homme kavas eraviisiline õhtusöök. Neljapäeval püütakse arendada edasi mullu juunis Singapuri tippkohtumisel allkirjastatud lubadust liikuda Korea poolsaare tuumavabaks muutmise poole. Euroopa autode standardvarustusse võivad tulevikus hakata kuuluma automaatne hädapidurdussüsteem kiiruseületamist, raskendav gaasipedaali ja muud uued turvameetmed. Selline määrus ootab Euroopa liidus lõplikku kokkulepped ja heakskiidu Brüsselist jätkabee anda. Tulevikuautod on targemad ja turvalisemad autod hakkavad ise automaatselt pidurdama, nähes vahetult enda ees takistust või näiteks jalakäijat. Nad annavad andmebaaside, kaamerate ja sensorite abil autojuhile mitmesugust abistavat infot ja kontrollivad autojuhi tähelepanelikkust. Autotööstus liigub selles suunas. Euroopa Liit soovib, et suurem turvalisus oleks üldine norm ja standard, mitte luksusautode eriomadus. Euroopa Parlamendi sõidukite turvalisuse määruse raportöör roosa toon. Milles muutus seisneb, on see, et see muutub auto kohustuslikuks varustuseks nagu turvavöö ja turvapadi. See hakkab olema massikaup ja see ei ole kallis. Me ei taha, et odavamad autod ja vaesemad inimesed oleksid vähem kaitstud kui kallid autod ja rikkad inimesed. Autotootjad toetavad turvanõuete nimekirja pikendamist ja ütlevad, et need ei tõsta oluliselt autode hinda. Euroopa autotootjate assotsiatsiooni peasekretär Eerik jonärt. Ilmselgelt nende kohustuslikuks muutmisel hakkab rolli mängima mastaabiefekt. Kõik tootjad peavad neid ostma. See viib hinnad alla ja võimaldab autotootjatel teha need kättesaadavamaks kõigile kasutajatele. Samas tähendab see siiski kulu ja autotootjatele ei meeldi, et mõned ettepanekud nende hinnangul tuubeldavad 11 samuti peale mõnda ettepanekut tõhusaks või veel hästi toimivaks. Üks sellistest on kiiruseületamist raskendav süsteem. Kui autojuht ületab märgil lubatud kiirust, muutub gaasipedaali vajutamine raskemaks või ebamugavamaks ja auto üritab ise hoo maha võtta. Eerik Jon äärt. See kiiruse piiramisel süsteem ei ole veel piisavalt hästi välja arendatud ja me ei taha põhjustada juhtidele rohkem probleeme, kui on põhjendadel. Jalgrattureid ühendava Euroopa Jalgratturite Föderatsiooni esindaja keri vulskrav on rõõmus, et lõpuks püütakse suurendada ka jalakäijate ja ratturite turvalisust. Kiiruse ületamisel ei pea ta piisavaks vaid juhi informeerimist. Lõplik kokkulepe, autod uutest turvanõuetest sünnib lähikuudel, kehtima hakkavad need mõne aasta pärast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Epp ehand, Brüssel Belgia. Ja tagasi Eestisse eelmise aasta liiklusvahendus tulemast andmetel kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes ülemöödunud aastaga 2,9 protsenti ehk 968-lt autolt 995 autoni ööpäevas. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna piiril Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, mille kaheksasajameetrisel lõigul alates 13.-st kilomeetrist mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 32723 autot ööpäevas. Liiklusloenduse infosüsteemis oli eelmise aasta lõpu seisuga kokku 100 püsiloenduspunkti ning 47 perioodilist loenduspunkti. Maanteeameti teatel mõjuta liiklussagedustehasele kasvu mitmed tegurid, millest olulisemad on näiteks üldine majandusareng, kütuse hinna muutus ja erinevad maksud. Liiklusloenduse andmed on olulised maanteede projekteerimiseks, ehitamiseks ning hooldamiseks. Konjunktuuriinstituut tutvustas Eesti toidukaupade tarbimise uuringute tulemusi. Maaeluministeeriumis oli kohal ka meie toimetaja Uku Toom. Turiinstituudi direktor Marje Josing tutvustas mahukat uuringut selle kohta, kuidas kodumaine kaup kauplustes esindatud on ja millised on tarbijate toidueelistused. Kui palju nad eelistavad eesti toitu? Me räägime täna väga palju siin sellisest kodumaisest kaubast, aga kodumaisus on inimestele väga oluline. Aga seda sel juhul, kui muud olulised tingimused on täidetud, toit olema maitsev, ta peab olema värske, ta peab soodsa hinnaga olema, et kui siis nüüd näiteks tõesti sa küll eelistad eestimaist, aga mingi importkaup on oluliselt odavam sama kvaliteeti siis on selge, et inimene kipub importi võtma. Tegelikult ongi kohati importkaup odavam nagu jäätis, värske kala ja linnuliha seest on eestimaine juust ja suitsuliha odavam kui välismaised. Valikut on tublisti mõlemas kategoorias, näiteks on poodides saada 94 sorti eestimaist jogurtit, üle 100 sordi vorsti 126 erinevat õllesorti. Aga mis on need viimase aja tendentsid, mida Marje Josing rõhutaks? Muidugi muutuvad need, mis inimene loeb tervislikuks, et kui siin mingi aeg tagasi oli näiteks inimesed arvasid, et rasv on paha ja seda räägiti ka väga palju ju arstide poolt, eks siis nüüd nagu eelistatakse, võid Margariinile kindlasti siis suhkur, et asjad ei oleks nii magusad, tegelikult tuleb järjest, et inimesed soovivad vähem suhkrut, oks toiduainetes endiselt väga oluline see, eks, et inimesed eelistavad lisaaineid, oleks võimalikult vähe sihukesi, mingeid maitsetugevdajad ja, ja imelikke värvaineid, et see on nagu inimestele hästi oluline, nii et noh, töö on hästi mahukas ja ma usun, et lihtsalt oluline kaupmehed ja toiduainetetööstused vaatavad, tarbijad ütlevad ja hindavad, et sageli meil kipub olema niimoodi, et, et me teeme toote aga ju siis nagu, nagu tarbija peab sellega leppima, aga alati ei ole see niimoodi, et kõike ei õnnestu tarbijale maha müüa. Kui tarbija hoiakud on teistsugused. Kui nüüd tulla Eesti kaubahelistamise juurde tagasi, siis siin ilmutavad kõige külmemate ükskõiksemad suhtumist just noored. Eesti toidu projekti eestvedaja Kadi Raudsepp maaeluministeeriumis arvab nii. Eks siin võib olla mitmeid põhjuseid, et ühelt poolt kindlasti see, et, et valik ju väga lai ja inimesed reisivad ja maitse-eelistused on ka paljudel muutunud, muuhulgas aga mida selle muutmiseks teha, et tegelikult selleks, et siis kas 10 või 20 aasta pärast siiski Eesti toit oleks teemaga noorte inimeste ja laste jaoks siis tuleb sellega juba täna tegeleda, just tekitada huvi kohaliku toidu vastu, viia lapsi farmides, näidata, kus siis toit tuleb, kes seda valmistab, et sealt tekib see esimene kontakt ja huvi, mis, mis tõenäoliselt ka tulevikus siis inimeste eelistusi mõjutab. Vikerraadio saates Reporteritund olid külas Kultuuriministeeriumi asekantsler Hillar Sein, Eesti Draamateatri juht Rein Oja ning eraalgatusliku Kinoteatri eestvedaja Paul Piik, kes vahetasid mõtteid teatrite rahastamise teemal. Kokkuvõtte teeb Kadri Põlendik. Kui eelmisel nädalal teatas vana Baskini teater, et lõpetab tegevuse, sest jäi ilma riigi makstavast tegevustoetusest, kerkis üles teatrite rahastamise küsimus. On seitse riiklikku teatrit, kes saavad lõviosa toetusest endale ja ülejäänud erateatrite vahel läheb raha jagamisele. Tänases vikerraadio reporteritunnis ütles Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein et toetuse maksmisel on algusest peale sisse kirjutatud ebavõrdsus. Põhjus on selles, et riik on loonud sihtasutused mingi eesmärgi täitmiseks ja selleks on vaja tagada neile rahalised vahendid. Ehk siis riik viib teatripoliitikat ellu eeskätt läbi oma sihtasutuste ja kõik see, kes, kelle repertuaaris on sõna otses mõttes hällist, hauani, vanusegruppidele ja erinevatele maitsetele lavastused ja kõik see, mida sihtasutused või muusikateatrid ei tee, peaks riik tellima juurde erateatrite käest. Erateater on täpselt samasugune eraettevõte nagu iga teine. Kui sa hakkad endale teatrit looma ja eeldad, et sellega peab automaatselt kaasnema dotatsioon selle jaoks, et ma saaksin palka maksta, siis see nii ei peaks olema. Kõigepealt peaks olema ikkagi eesmärk idee, miks ma seda teatrit teen. Riigilt toetust saava Draamateatri juht Rein Oja tõdes, et selles, et erateatrid saavad riigilt vähem tuge ei ole midagi ebatavalist. Kindlasti oleks tore, kui erateateid rahastatakse rohkem, kui seda raha oleks olemas. Ega me ei leiuta mingisugust uut asja, see on kogu maailmas on, põhimõtteliselt on see asi samamoodi ja ma ei arva, et üks segab teist ja teiseks on meil osa erateatrid, kes on rahastatud samasuguse süsteemiga nagu vat või von kraal, kes mahupõhiselt saavad umbes samasuguseid rahasid. Eraalgatusel tegutseva Kinoteatriprodutsent Paul Piik selgitas, et nemad tegutsevad hoopis teisiti ega jäta projekte ellu viimata. Riigi vähese toetuse tõttu. Meie süsteem mingis mõttes lähtub sellest, et kui meil tuleb hea idee, siis me otsime selle jaoks rahastust viimasele ellu. Mõnikord, kui me oleme näiteks kasutatud mõne suurema teatriruume, siis väga vähe erineb see meile kuidagi eelarve lihtsalt, et me peame ikkagi neile selles mõttes maksma nagu täishinda, ehkki nemad on juba riigi poolt toetatud, ehk siis justkui tõstame ühte riigi raha nagu teise riigiasutuse taskusse tagasi. Et seal võib-olla saab mingeid asju lihtsamaks teha. Aga suures plaanis ma ütleks, et meil ei ole jäänud ühtegi asja tegemata, sellepärast et riik toetab meid liiga vähe. Et küsimus on lihtsalt selles, et kas me mingitel hetkedel äkki saaksime veel efektiivsemaks teha seda, et ka see väike raha, mis meile siis nagu riigi poolt tuleb, et me seda selles mõttes nagu kohe riigile tagasi ei maksa, et me saaksime seal mingeid lihtsamaid otseseid teha. Pikemalt saab arutelu kuulata täna vikerraadio eetris olnud Reporteritunnist. Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Öösel liigub üle Eesti kõrgrõhuhari, pilvi endas hõredalt ja sadu pole oodata. Paiguti tekib aga udu ja on jäidet. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, vastu hommikut pöördub tuul edelasse ja tugevneb kahe kuni kaheksa, rannikul puhanguti 11 meetrini sekundis. Õhude päratuur langeb eeloleval ööl miinus kahe miinus seitsme saartel ja rannikul miinus ühe pluss ühe kraadini. Homme päeval muudab Skandinaavia põhjaossa liikuv madalrõhkkond oma sooja kandvas lõunaservas meil ilma jälle tuuliseks kuid olulist sadu endaga kaasa ei too. On pilves selgimistega ilm, puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval pluss kahe pluss kuue kraadini. Austrias Seefeldis jätkuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis naiste 10 kilomeetri eraldistardist klassikasõidu vahetult norralanna Therese Johaug. Kogu distantsi liidrikohta hoidnud Johaugi suurimaks konkurendiks tõusis üllatuslikult 19 aastane rootslanna Frida Karlsson. 6,7 kilomeetri vaheajapunktis oli Johaugi edu Karlssoni ees vaid 4,8 sekundit, kuid finišis edestas kogenud norralanna Karlssoni siiski 12,2 sekundiga. Pronksmedaliheitluses sai norralanna Ingvild, Flugstad Östberg, napilt jagu soomlanna Krista Pärmäkoski ist. Östberg kaotas Johaug-ile 35,6 sekundit, kuid edestas Pärmäkoski vaid 1,4 sekundiga. Ainsa Eesti suusatajana kaasa teinud Mariel Merli Pulles sai 74 naise konkurentsis 55. koha. Kaotust Johaugi kogunes neli minutit ja 15 sekundit. Kolmekümneaastane Therese Johaug võitis karjääri üheksanda maailmameistritiitli, individuaalseid tiitleid on tal nüüd kuus. Tänavusel MM-il on ta juba võitnud ka suusavahetusega sõidu. Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Oliver Venno koduklubi Istanbuli Galatasaray kaotas C Kapi eurosarja poolfinaali avakohtumises võõrsil keemerovole üks. Kolm. Galatasaray võitis esimese geimi Tenno kaheksa punkti toel 25 22, kuid järgmistes geimides sai eestlase meeskond Vene kõrgliigas teist kohta hoidva keemiarelva vastu 22 18 ja 15 punkti. Venno kerkis 25 punktiga kogu kohtumise kõige resultatiivseimaks mängijaks. Kordusmäng peetakse viiendal märtsil Istanbulis. Läti võrkpalliliidu juhatus otsustas, et meeste rahvuskoondise peatreenerina jätkab Avo keel, kelle ülesanne on koondis viia 2021. aasta Euroopa meistrivõistlustele. Eesti koondise peatreenerina. Kahel EM-finaalturniiril käinud 56 aastasest keelest sai Läti koondise juhendaja eelmisel aastal, kuid siis ei õnnestunud Euroopa meistrivõistlustele pääseda. Läti pidi valikgrupis leppima Eesti ja Iisraeli järel kolmanda kohaga. Euroopa hõbeliigas sai Läti aga esimesel hooajal kolmanda koha. Eesti meeste tennise esireket Jürgen Zopp alustas 160000 dollari suuruse auhinnafondiga Indian Wellsi Challengeri turniiri võiduga, kui alistas esimeses ringis itaallase Andrea orna Woldi kuus. Neli, kuus. Kaks. Sopp on maailma edetabelis 163. ja vastane 180. kohal. Teises ringis kohtub Zopp avaringis vaba olnud venelase Jevgeni Danskoiga, kes hoiab maailma edetabelis 100 teist positsiooni. Ja Rein Taaramäe sai Ruanda velotuuri 213 kilomeetri pikkusel kolmandal etapil teise koha. Taaramäe kaotas teise järjestikuse etapi võitnud Eritrea ratturile Merhaavi kodusele 15 sekundit. Kodus jätkab ka velotuuri üldliidrina teiseks tõusiski Rein Taaramäe. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.