Kuuekümnendad aastad tõid Soome kunstiellu hulgaliselt värskeid tuuli. Vasakpoolne intelligents hakkas endast üha vaimukamalt märku andma ja polnud väljendusvahendite otsimisel üldse mitte laisk kirjandus, teater, muusika. Püüti leida uusi vorme, lülisid, mis neid omavahel ühendaks. Märgi pani maha kaitse teenios, kes lõi muusika Arvo Salo teravale värss näidendile. Labolais. Ooper järgnesid viisid mitmetele Arvo Sala luuletustele. See andis julgust juurde. Ja ühel heal päeval asus kaitseteenus Bert Albrecht tekstide kallale. Õppimise ülistuspartei ülistus. Ma elan süngel ajal dialektika ülistus. Viimases saitchi teenuse abikaasa Kaisa korrusas esituses õpilasnoorsoo üks armastatumaid. Arvo Salo ja Pentti Saarikoski kõrval hakkasid poliitilist luulet viljelema ka Mati Rossi, Pentti Saaritsa aulike Oksanen. Kerkisid esile lauljat Kristiina halgolaja, harja Sayama heliloojad Eerik Otto Donner ja iroojanen. Kuid liikumise kolmeks põhitalaks on siiski olnud lavastaja Kalle halveri, näitleja Kaisa kohanen ja helilooja Kaitchi teenius. Ma armastan armastust, mida tuntakse maailma vastu. Läbi tuulte, vee puhtuse. Armastan ma sind läbi maailma valu läbi võitluse. Ja alles siis tunnen ma käte tõelist pehmust. Nad on kui hõljuvad vened hommikusel jõel. Autor ja esitaja kaitse teenimas. Bertult Brehdiviisistatud programm luule sai õnnestunud näiteks, kuidas populaarset laulu vormi on võimalik kasutada oma poliitilise platvormi väljendamiseks selle maine kujundamiseks. Pentisaaritseja Matti Rossi asuvad tõlkima uusi ridu Tšiili, Kuuba, Rootsi, Saksa Vietnami luule paremikust. Soomlase maailmapilt laieneb tänu lauluvormile massiliselt levinud rahvusvaheline poeesia aitab lähemale tuua äratundmist, et me oleme üks osa sellest maailmast, kusjuures ollakse nälga. Sooritatakse poliitilisi mõrvu, peetakse sõda. Maailm on tervik, kus igaüks püüab kuuluda selle paremasse ossa. Et selles kindel olla, tuleb end jälgida oma elu ja töömõtet, kuidas veenduda? Nähtamatud niidid seovad meid mitte ainult oma linnakülaga naiste, kõige kaugemate maade inimestega. Kes tulema aga igapäevast kohvi juues selle peale, et kohviubade kasvataja vaid kohvi luksust endale haruharva lubada. Kui palju me teame inimestest, kelle hoole all on banaaniistandused kast, Aitme, millises pommisajus on kasvanud riis? Raskustes avastad tõelise sõbra raskustes õpid eraldama kõige tähtsamat peamist, mis sind iseendale truuks aitab jääda. Kui on Honkijeni laste laulu on Soomendanud materosse. Viisi kirjutas Eero ojanemine, selle esitavad noored meri, pioneerid. Meri pioneeride laulurühm on loogiliseks jätkuks laulutraditsioonile, mille aluse kujundasid Bertuplehti luule ja Labolais ooper. Näidendi avaetendusele üliõpilasteatrist tegid massis kaasa sellised tulevased nimed nagu aulikki Oksanen ja Taarka, Pennanen Aria sajundma Kristiina Halcola. Võiks öelda, et kaitseteenuse muusika najal on end avanud terve plejaad noori. Näitlejad, lauljad, luuletajad, kirjutanud muusikat küll näidetele, küll luulekogudele on Tseedeenuse laulu arve kaugele. 1000. Järgnevalt kuuleme ühte viimast tööd laulutsüklit Vietnami linnud mis on kirjutatud Matrossovi tekstidele jaan määratud argid, propi rühmade laulu varr. Kelle hulka siis kuuluvad ka meri, pioneerid. Soomes on üle 10 niinimetatud vaba teatrirühma, kes iga hetk on valmis üles astuma. Enamasti on neil kindel poliitiline platvorm. Tuntuim on ehk comteater Soome sotsialistliku noorsoo liidu kunstirühmitus. Agit prop kasutab samuti teatri väljendusvahendeid. Ühendades oma esinemistel sõna laululiikumise poliitilise plakati, foto. Noor soliit hoolitsedes järelkasvu eest innustaski meri, pioneere moodustama oma ansamblit. Nõuandjatena asusid gruppi juurde Klaise, Korhaneni ja Tšetšeenias. Kuidas käituksin, juhe tuli hoopis seda et sa ei öelnud. Tänapäeva informatsioonitulva tõttu muutvad uudised lakoonilisemaks sõnad kaotavad oma tähendust loosungitega vajuvad kõrvust mööda. Ja nii võibki segaseks jääda, miks siis tegelikult streigiliikumine Ladina-Ameerikas hoogustub. Miks võitlus Vietnamis kestab? Järgnevast laulus saame lihtsa selge vastuse ühele neist küsimusest. Kui poisil on pere maja on, mille pillija pühvlivarres siis on kõik korras. Kui aga võetakse ära riisisaak, kui pomm lennukilt hävitud maja, Isa-Emajõe sise- ja tõepoolest muud üle, kui haarata relv ja võidelda Nende nimel tuleviku eest. No ja ise äidi Ja veelgi ja neid kuulata ja. Nende laulude sõnade autor on kirjanik materosse mees, kes ajakirjanikuna käis läbi kogu Ladina-Ameerika. Tema sulest ilmus terve artikliteseeria, samuti tõlkis ta paljude sealsete poeetide luulet. Järgnevalt katkend 67. aasta Boliivia kaevandustööliste tulistamise mälestusridadest. Viis nagu ikka käitchi teenuselt. Väile Sarasti Variot ohjenivad. Kaevur. Bioloogitamilo ründasid laega kohti. Oli pakkuda Eversti uuen, Sandžeskamatsu oli pakku Uhrada pariga Aivus meest. Et ta Boliivia olisi vaba. Jacai vas. Paat emeistata eestel. Kollerida kaksi. Koolume presidenti varjeldus pole, antud juhul oli see puudub, ta pole enam. Ei kehti. Ja koledam olin üksi ja haavu. Ono. Ei no aga näe, Paalidetava ääri. Käsi tükset. Uno taga me loo ka viha ja kann, Sammer rebivad erimi, eelishüüded. Uurides meri pioneeride repertuaari ja kuulates nende laulmist, meenub tahtmatult projekti luule. Just sellele toetudes. Just sellest lähtudes jätkavad meri pioneerid kõige kindlamini Kaise korruse Kalle Holdari ja kaitseteenuse poolt alustatut. Õpi tähed, loe raamatud. Ära usu, kedagi ei direktorit, esimeest veendu kõiges ise. Õpi. Sest sina pead astuma. Aitäh abi. Käiti akuse. Siin on ta Käibki. Teinun täidi, äss, davai. Teil on käsil. Klavereid.