See maastik on siin väga mägine ja kale tõuseb, siis on kaugele Baysse, kus jaanituld peetakse kosmite. Nojah aga kui me, kui me läheks veel edasi poole lähevad mäed kõrgemaks ja tuled ka suuremaks edasi muidugi väike tuli. Aga Meie meie ümbruse jaoks küll. Kas te ise olete Setumaalt pärit? Ei ole, ei ole jalgu iga kord vaadanud kõige lähemast naabrusest Sõõrumaa noaga orumaa on nii. On sugulane, sugulane, see niimoodi, et eelarve peaaegu ühesugune aga siiski väga, väga erinev. Ja ma algul arvasin ka, et ma ei jää kunagi siin hätta Setumaal. Siis ma tundsin tõesti, et erinevus on olemasolevat ristiti kunagi, et kas sa tead, Võrumaa mees, mis, mis asi on Tyranic? Ma kehitas õlgu, kust ma seda tean? Seletage ära orgid, inimesed tehti selgeks, et sõõravad käterätik. Ja siis ma sain tunda siiski väga-väga suur erinevus. Jaanipäeva aegu on noh, terve Eestimaa täis niisuguseid väikseid lõkkeid ümber praegugi. Pist ühe külarahvas koos on ja siin on ühe külarahvas kaevu, mis külase sõnana karatsagna. Põlised põllutöölised siin vaid sovhoos, tule ümber. On kuulda, et õllekapp on ringi käinud ja jaanipäeva läks nagu ikka. Ja. Kas te olete olla meister selle korraga? No kuidas teie kui õllemeistri arvates? Ei, ma tegelikult ei ole, mina tegi, aga mul oli see ema tegi taha niukene amet, mida igaüks ei õpi selgeks. Teenerlaseks. Lõkkeõhtult alustasin kodukandi lugudega Setumaa. Meremäe on Setumaa kõrgemaid kohti. Hea ilmaga pidid siit paistma Petseritornid. Ja kui keerad ennast veerand ringi, pidi nägema Pihkva järvel. Viimasest ongi tuletatud Meremäe nimi. Samalt lõkkeõhtult saan endale meeldiva teejuhi setude juurde Meremäe keskkooli direktori asetäitja Marevida lepa. Tema ei ole siin sündinud ega kasvanud. Ehtne setu on aga tema kolleeg, matemaatikaõpetaja Veera. Või üle setomaa piiri sõidad, siis tuleb lihtsalt rääkida ikka seto keelt. Kaalis muidugi sellega juba harjunud vahekümne lik, rääkisin sattuda internetti. Aga nüüd, kas ta nüüd ka vahetunnis koolis? Õpetaja Heino vist sellepärast, et meil on keskkool, sellepärast räägi setu keelt, aga väiksemates koolides räägitakse küll omavahel ka, kuid kadunud oli ikka kuidagi väga suur tähtsus. Sisulise käidi nii vähem reisimas ja kuidagi peeti kodu palju kallimaks. Et nagu inimesed on harjunud rohkem reisima, selle pärast nagunii väga hinda. Muidugi kodus oli siis eriti siinpool Setumaal on tavaliselt võrdlemisi suured õued olid ja hooned olid siis ümberringi ümber õue maja kaasa arvatud ja mõnel pool isegi olid siis kinnised väravad, nüüd on ilmselt võrdlemisi vähe. Siis muidugi, mis nii omapärast on. Setu küladele oli võrdlemisi suuri külasid, eks Košelgi nimeline küla arvati umbes 100 talu olevat. Seal org oli vahel siis nagu kahel mäel. Olid need talud ja üldse need talud olid võrdlemisi lähestikku üldse külades, tänav oli nagu keskele, kahel pool olid siis majad ja hooned ja et maa siis olid ribadena nende hoonete taga nagu. Muidugi aiad olid ikka kindlasti. Ja tõesti jah, Kask oli ka, just hiljuti arutasime, Errgolmascasgiza teadis ütelda, et tema eluajal nagu kolmas, kas seal kasvab nii, et kogu aeg on olemas? Peale selle, siis oli küla kindla koht tavaliselt siis hall ja sinna siis tuldi kokku, no ülehalle ka sällija. Ja kuna meil on mitu pillimees, küla, siis suvi või kats, tulime laupäev pärast Sanna sinna noore kaka ja kuna, millel väikene Küle, siis tõlga kõrval külastasin noori koka ja muidugi seal siis häälisem, jah. Mängisin pillija ja tantsin ka. Kats ilased, Pedajad, kohtu hällol oma ikka käe. Õnne hällu ei ole seal nüüd õnned seto kiil mul käest ära, kuna ma kaotasin seal väga palju. Tuumaon mitmete isemoodi. Põlva keskkooli direktor Paul lehestik on aga oma kodukanti palju uurinud ja teistelegi raamatute kaudu sellest teada andnud. Näiteks setude nimed. Nimed Setumaal sageli tuletavad meelde kas soome või muistseid eesti nimesid vaatamata sellele, et vene kirikus ristitud nendele hoopis teistmoodi. Teatavasti kuludes Pihkva kubermangu juba kaheksanda üheksa sajandi pärast risti vastu on Venemaal kalise piirkond allutati Vene apostliku õigeusule ja vastavalt siis pappide nõudmisele ristiti veel kuni oktoobrirevolutsioonini eranditult ainult kiriku poolt määratud nimesid. Ivan Jevdokey, Timofei, Nikolai, Peeter, Fjodor ja nii edasi. Rahvas aga niimoodi kutsuma ei hakanud, siit ühesõnaga leiti teatud süntees sunnitud nime ja rahva iidsetest aegadest traditsiooniliste nimede vahel. Nii näiteks ristitud Ivan. Iva või mõned aastad hiljem jaan Jegdokim oli hoopis, aga on ta, mis sugugi ei lase enam õiget nime meenutada. Timofei Timmo Nikolai kas siis kolli või Mikk Pjotr hoopis saga, kas Petra või Peeter Feodor hoopis Öödo ja nii edasi ja nii edasi peaaegu tähendab ükski ristitud nimi ei anud paika pidama. Mis puutub perekonna nimedesse, siis need on siinkandis kõik, kõlavad kaunid ja lüürilist laadi seletuse nimelt selles, et enne oktoobrirevolutsiooni olid nimedeks ainult isanimed ja perekonnanimesid ei olnudki pandud, liiv ei võetudki siinkandis kodanikku perioodi esimestel aastatel. Pandi kas siis siin perekonnanimed, nähtavasti olid sattunud minu kodukanti küllaltki arukad nimepanijad. Ma võiks tuua näiteks oma koduküla perekonnanimesid, murudoom, aiatamm, helemets, Lepoja mändoja, Orgoya, Luigend, mäeste mägise ja nii edasi. Kõik nimed on kaasaegsed ja kõlavad selle tõttu ka paljude nii kirja tükkide autoritel, kes püüavad Setumaa miljööd edasi anda või künga anekdootide loojatel. Ei ole õnnestunud õiget tabada, sest nimesid ei ole tuntud ja püütakse puht nii-öelda vene nimedega läbi ajada, arvates, et kui nüüd sünteesida Eesti ja Venemaad, siis tulebki setu välja. Nii päriselt see ei ole, sest see on siiski omaette etnograafiline üksus ja oma teed kindlate seaduspärasuste kujunemistingimusel tekkinudmida sisi kunstlikult luua ei saa, rahvas loob ise ja see on kõige õigemini ja paremini loodud. Mihkel pihlapuu, te olete siinkandis elanud nüüd eluaeg vist jah, ma olen sündinud siinkandis. Aga kas ma nime hääldasin õigesti setu moodi? Täpselt, too murred on kangem vahetati. Kas Setumaa on väga erinev muust eestimaa osast praegu ehtmi, et praegu nagu ei märkaks enam seda vahet, aga kui noor olin, siis elu oli hoopis teiseilmeline. Teame, et Setumaal oli maad vähe aga lapsi palju, igas peres oli 10 last, 12 last, peaasjalikult kaera, rukist, otra, nisu veel ei tehtud, sel ajal. Ja nisu oli muinasjutt meile. Last mäletan peatused, sõjaväelased majas, siis küpsetasid pannkooke, siis lapsena sai vahitud suu ammuli kogu aeg seal pliidi juures. Kuidas need ohvitserid, kookiad tegid, santi endale kah vahel maitsta, seda lapsesuu veel ei teadnud, mis on pannkooke, mis on nisujahu, vanemad olid veel noored, siis näiteks peeti suuri pidusid rohelisuses kevadisel ilusal ajal. Ja mängiti ringmänge olid suured ringmängud, läbimõõt 100 meetrit 150, need dring ja ringmängust võtsid osa ainult nooret neiut. Aga pealt vaatasid siis naised ja mehed needsid, vaatasid. See oli nii nagu omamoodi pruutide laat, kus vanemad vaatasid, kellele nüüd oleks kosja minna. Nagu isa kõneles purjust, inimeste nendelt firmasid, siis tal ei olnud. Kuidas teie noorus nüüd pidusid peab, kus nad koos käivad? Nüüd juba linna moodi. Noorus on moodsalt rõivastatud. Aga kas niisugune vana komme ei tule tagasi, kus tüdrukud on koos ja teevad hästi suure suure ringi, nagu te jutustasid oma isa mälestustest ei tule. Lahke võõrustaja kutsus tuppa setu mets sööma, vaarikas õitseb, valge ristik õitseb. Nüüd võib lühikese ajaga vahel saada mett. Aga ilmastik? Kõik oleneb ikka loodusest. Kui ei ole soodus ilmastik, ei saa ka meil siin. Ja tänavu olid mul nad väga korras varakult, esimesel võimalusel pesin kõik puhtaks ja. Aga see mesi, mis praegu laual on ikka ju möödunudaastane ise on värske. Täiesti kohe nagu töökat. Aga teine sealsamas kõrval on helekollane nagu võid aga see oleneb pika taimestikust, milliste mesilased teataval momendil külastavad mesilased korjavadki ühe liigi taime tühjaks ja siis alles lähevad totsi teisele liigile üle. See annab ka meede oma värvi ja oma aroomi ja. Ei, no kuidas te võite öelda, missuguse taime mesilase tume ja nüüd on see debati moodi? Minul annavad vist peamise saagi vaarikad, metsvaarikas ja põuased ilmad, siis on hästi mesi ka selline paks ja, ja küllaltki ilus. Öelge, kas setu mesi on nüüd parem ka kui muu? Setu mett maitsnud, mis te võite öelda, kui ma aus olen, siis ikka see koha Exetum esimene väga meeldiv tasu. Kuidagi see on, see on ikka lilledel saadud. Raha vahetan minu arvates viimane sõnades raske öelda, seda peab kõigepealt maitsma. Olin nii näol, kui on võimalus, siis ma sain maasikat ja need on tõesti väga hea eksperttasand ära proovida, sellist eskord ei jäta, mittepreemiate ja arheoloogia lõigati söögist siis. Praegu juhatati mind võidu sovhoosi põllutöölise ja pillimehe Nikolai Uusma koju. Teil olid välja võetud ka pill, mis on hästi tuttava välimusega ja Teppo pill vist palju ei ole plaan minu omandis, temal kõige vanema. Ah nii, 1894. aastal On see pill tehtud, tehtud sellega läks ta sõjaväkke, tema jutu järgi ootas just parandusele hulka aega ei olnud. Ta oli korras. Millegipärast on siiski nii, siin ütles, et ootasin seda tilli. Kristjan surma saanud ei ole saanud. Nii et parandatud, on ta siis 1915 ja 15 ja kaua teie mängite seda pilli ümbri 40 aasta. Missugune oli esimene lugu, mis te selle pilli veel ära õppisite, kas te mäletate veel? Mäletan läti kikkapuu minu esimene mängut. See oli minu esimene mäng. Mis loga seep, pill hõikab nii kõvasti, et on üle mitme küla kuuldamist? Jah, kunagi mäletan, poisikesena mängisin siin siis umbes kilomeeter, aga pudru oli üle läinud. Et kuulasid see perenaised. Ühe see juhtus, näete, pillimäng kutsub mehi kohale. Kuulanudki. Kas tulite pillimängu kuulama ja kui kaugele te kuulsite seda pillimängu? Ani ütelda? Üks kilomeeter maad? Me siin toas mängime. Aburganud, selle pilliga on kuusk. Kas teie ka pillimängu armastate? Ma armastan, aga ma ei oska. Töötajate koos kahekesi, Irina niidumasinat. Kas on suur vahe põllutöö tegemisel ka siinkandis? Nüüd ja vanasti ütleme kasvõi paarkümmend aastat tagasi, suur vahe, ikka masinad teevad suurem osa, aga siis. Rahvas on laiali veestilki, magan talli juurde ja siiakeskuste ja tulen hommikul siia tööle ja et see on ka selle, päästan möllu, puidu sovhoosis hobuseid rohkem kui kuskil mujal. Mägised kalmil hobusid, vajab see rohkem. Nojah, ela traktor, igale poole. Ja kallakuid on niisugused, kus üldse traktorlikud. Sleepwell ja seda on juhtunud. Traktor ümber läinud kombain, Donoopy, laenud ja ütelda põlema juba palutaja hulka maha kantud linna nüüd metsa alla ja need halvad kohad ja, ja soised ja metsatagused kohad, meedika tehakse hobustega, kuhu traktorali keeles jahi, arvusk, hobust. Aga vaatamata sellele heinaaeg oli ikka igale põllumehele alati pikk aeg päikesetõusust, päikeseloojang ja, ja kui varem veel enne päikest ka tõepoolest ei saa, muidu saab heina korralikult kätte ja toredat põllud, haruldane, mida ma omast elupäevadel ei ole näinud, niisuguseid põlde küll tänavast senini edaspidi diaid. Siis praegu, kui neid põlde vaadata, teil siin ümberkaudu, siis võite äkki kinnitada tuleb parim saak, mida te siin olete näinud ja pidali, need ei ole senini. Mõelus filmi ei aita. Kui siia sõitsime, siis vaatasime rukist, mis siin tee ääres oli. Rukis oli küll rukkililli hästi palju. Rukkilill on ju umbrohi, see asi läbi, võib ütelda, aga muidugi see oli enne ja, ja seda peaks ka ikka olema, muidu rukis, mil eriti ja rukkilille ongi ka põllumehe sümbol ja surelike hästi tore, lähen toredale. Aite pillilugude eest ja jutu eest samuti. Palun. Kui oled Setumaal, siis on pärispatt, kui sa pole kuulnud setu naiste laulu, setu Leelot. Mida teie teete siis, kui teie ei Leelota? Igaüks siis nimetab oma nime ja ametiga muiste häälik standa. Pensionär ametit ei olegi enam enam, aga varem. Varem töötasin kolhoosis karjatalitaja. Käisin pidudel, käisime varusse, käisin Tartusse, kavatseme Tallinnasse minna ja kas seest laulja seisus on raske? Oh ei ole niisama, nii mida oskan, seda laulan ja neil on grupp 14 liiget. 14 naist, palun, Maria, Tallinnas islabu oli, mina olen. Veise kasvatas zootehnik hoopiski. Ja grupisaiivsed. Vaja hakata laulmas siin Meremäelepete tahtis ühte vana pidu pidada ja siis ta tahtis niiviisi, et naised kokku võtta ja ja siis nii sai meil siis neid naisi kokku võetud, nii siis mina ka. Supi kaasa laulda. Jah, töötan ikka siin, ma olen juba kaua aega, 17 aastat olen siin juba töötanud. Aga sündinud ei ole siin sündinud ja palun ta lihtne seatalitaja ja Taedeladki laulude teadsite varem kolka? Ikka ema on laulnud ja meil on nüüd veel nii. Ikka hakkan laulma. Kas lapsed oskavad? Õpetan lastele, katsu lõppeda, kaks tütart katsunud meelega, õpetad mulle ta meeldib, laul küll. Kui ainult oskaks, kõik ise olete siit pärit ikka siit. Ja siis peavad tütred oskamaks kalal ning teistele siis õpetajate tütretütred on veel noored. Kui vanad neljandas klassis teeni seitsmendasse, siis nad jõuavad? Jah, eks ju, aga vist ei saagi vist päris üksinda lauldes. Joriseda baiti karjas, käisin, laulsin, yksin, läbisin karja, juuri. Õieti laada ikka ei saa. Neli, viis lauljat peab ikka olema, siis saab laulda. Jah, eestlaulja peab tingimata olema kylle. Kõrgem hääl, esimene hääl ja teised on kõik tagant lauljad, palun, teie nimi, amet vahtramägi Veera sovhoosis osakonna juhataja, eks ma aitan neid kokku võtta. Ise ma ei laula, aga tantsin küll. Seda tantsu on ka teistmoodi kui teised tantsudel. Jah, kui lauldi, on tantsud ka teistmoodi, setu kargust teised kindlasti ei oska. Siis üks vana tants on ka drill mida ka meie enam ei oska õieti, aga kavatseme ära õppida. On veel inimesi, kes oskavad seda vanade inimeste käest ära õppida, et ära ei kaoks päriselt? Setu leelo, setu tants ja sõitsime päris mitukümmend kilomeetrit ära, et kõik teie naiste pere kokku saada. Mis orks on, kus ma nüüd kavatseme väikese laulupeo setu laulupeo maha pidada? Ostrova org, sel kiusa harujõeharu jõgixtus harujõgedest on siin Ostrova oja Ostrova org siis ka löölutati üldse aegade jooksul ikka enamasti õhtuti ega päeval ei olnud aega juba lõpulaulud talgutel, laulud, pulmalaulud, mehelemineku puhul laulud, mõrsja, laulud, karjalaulud, nii et iga töö jaoks juures juures laulame niiti veel alati, kui lõpp on, siis alati, siis laulame koos. Et kui põld põllu ära lõpetan, siis selle teade lauldakse veel nüüdki. Siin on lihtsalt setu laule, et see on nagu vana ja üks viis, aga setu laulja kunagi vanad on alati uus, sellepärast et iga laulu nad ise loovad ja iga laulmise ajal nendel on omad sõnad ja nad võtavad need sõnad tegelikkusest kohe koha pealt. Nii nagu meil, nemad ütlevad, Eesti lauludel, nendel on oma kindlad sõnad kohe kindel viis. Aga setu sõnad on alati uued, nüüd peaaegu ühesuguseid sõnu nagu ei olegi, et kui nad hakkavad teinekord laulma, nad kordavad neid sõnu, nendel on alati uued sõnad. Ja eestlauljal ongi just põhitähtis see, et kes oskab paremini häid sõnu korjata välja. Tänu ainult sellele, kes laulja on olemas. Saabki nii Leelutada, nagu me praegu kuulsime. Ja, ja nad lähevad teise kohta, laulavad jällegi võtavad kohe tegelikust elust kas seal põllu peal või käisime tartust tagasi tulles laulsid kõik sellest, kuidas neid vastu võeti ja kui hästi ja kõigest sellest, mis tegelikult oli. Ma mäletan seda, et seest laulja, ta töötas meil varem lüpsja-karjatalitaja ana ja meil oli üks loomakasvatajate päev ja siis seal öeldi, et tuleb esineda igal momendil numbriga meie seda nagu varem ei teadnudki ja mõtleme, et kehad aga anda loobumisvõit, sellest on ka kahju. Ja meid ei olnud kuigi palju, meid oli kolm-neli tükki, oli seal ja ja seest laulja. Mõtle, sära kohe need sõnad sealsamas momentselt ja meie saime esimese koha, kohe teeme selle päeva auhinna oma majandisse ära. Aga ta laulis nii väga hästi kõigest sellest näitusest ja kõigest mis seal pärast toimus, sellise väikese kokkuvõtte tegi ja väga head sõnad olid. See inimene, kellel on väga hea fantaasia, see kõlbab teil eestlauljaks. Ja sellepärast ongi, et kõik just ei saagi laultad ikka peab olema eestlaulja, kes nagu veab seda grupi eest ja teised tongi nagu tagalauljat ja muidugi kindlasti peab olema ka kylle, sest ilma selleta nagu ei ole mõeldav ja teised on siis nagu toredad madalad hääled. Kas ka mehed on olnud eeslauljateks, on küll, võivad mehed Karla eestlauljaks ja Michael, et on väga toredad sees. Meil siin jah, praegu grupi juures ei ole, meil on nagu ühe brigaadi, naised on siin ja meil nagu mehi ei ole sa nüüd kampa võetud, sellepärast täitsa kokkusaamine on ikkagi raske. Jaa, jaa, töö juurest nagu aega muidugi siin saaks väga-väga tugeva grupi võiks teha, kui näiteks rahvamaja juhataja ikka võtaks selle asja oma kätte. Võiks saada mehed ja meestest grupi kokku päris Leedatajate grupimeestel on väga tore, kohe. Teie naised mitte üksi ei laula, Leelutavaika tantsivad. Tantsud on rütmi järgi hästi kiired kuid mitte põrandalt üles tulevad põranda ligi hoidvad hoidvad ja sellepärast, et riided on rasket ja etet on rasked, mis ei võimalda järske liigutusi teha. Kõigile on teada ja on selge, et setu naiste riietus on üldse väga rikkalik. Ja kõikides laulupeo rongkäikudes on tuhanded ja kümned tuhanded imetlenud. Setu naiste ehteid. Kust nüüd ehitajate pärit on? Vanavanematelt põlvest põlve edasi uusi juurde tehtud, võib-olla on kullatud kile, mõned tehted, kõik need riided, üksinda ehted, vaid ka setu muutriided, kõik need kuldrätik ja öeldakse juut. Setu naine pidi olema hästi hoolas. Kas nüüd ise teha ei saa? Tööna nad teevad küll ja mõnel on juba värvitud, aga need on juba ikka vabrikus kootud, sellised hästi ehtsad, ilusad tennised. Raske neid on ise teha. Setu hambaid, need koovad tänapäeval ise. Ja siis pikad mustad trühvlid, need on muidugi ostetud riidest õmmeldud ja pea vöök, naistel linikud, neid tänapäeval kõike tehakse. Kui rahvariie on niisugune teema, kui te kusagil sellega välja ilmus, siis on kõigepealt fotograafiat ja kinomehed teie kõrval juures. Te olete juba. Selle suure populaarsusega harjunud ja täiesti kinomehed ja kaameramehed peaaegu olid kõik juures käisid ära, nii palju, kui neid oli, mina käin siin Setumaa peal mitu päeva ringi. Silmad pärani ja uudistanud, sest teatud määral paljud paljud vanad kombed ja ka need kombed, mis on vanast ajast üle tulnud kaasaega, on nagu uudiseks oled kuulnud, aga kui sa oma silmaga ikka näed ja kuuled on hoopis midagi muud. Ja need vanad kombeks hakkavad nyyd rohkem hoogu võtma kodanliku Eesti aja lõpupoole ei peetud nendest ka lugu. Ja muidugi peale seda oli raske raske taga, nii järjest rohkem kolmad, vanade kommete järgi hakkavad meil järjest rohkem päevakorrale tulema ja kõigi nende päris vanade kombel ega näiteks seda veimevakaviimist ja seda on isegi viimasel ajal juba ka olnud, mida vast aastal kolm 40 ei ole olnud. Ja teie grupi ansambli leelo tööd baasil võib öelda. Teil tantsib, vähemalt peaks tantsima. Nii noor kui vana. Neid vanu rahvatantse noored siiski praegu vähe. Keskealisi. Ja vanemad, viimane pidu, mis meil oli lastevanemate pidu, oli noori palju jõulisi koolis jah, ja seale tantsuks. Kipi neid vanu tantse ja siin juba siis noored võrdlemisi meelsasti hakkasid tantsima. Tavaliselt on teil kokkutulekut oli ikka ka lõõtspill ja lõõtsamees kohal nagu tänagi. Jah, ilma selleta meil ikka ei ole. Ei ole ilma pillita hoogu ikka pillilugu ära, siis tuleb õige ja ilma laulik toidu ja, ja. Aitäh teile. Kui noored mõnulaule ja kombeid ei tea siis Setumaa hallipäised, laulikud ja jutuvestjad mäletavad neid sadu. Stepaniina ehk nagu rahvas kutsub. Stepa vahvik on siitkandi tuntud lugude veeretaja ja leelotajaid. Mu linnulaul nii pere ja ma-Lauli KuMul, üxpoidjaidiidmede käetkonnas, Kuurama liini ja teine poeg tuli Ilvalid kodusõjas ja seast Punaarmeest ja tulil valis Kodoyama katskuudil teda passis Saizaimule matus. Ja siis mul kadusi kiitsireemia. Laulukesi unustasin siis vähegi tuleb niigi. Mõnikord. Te olete ise siit pärit sündinud-kasvanud, siin? Siin ei Paksaküle singi setomaa oleks esisama ja pulsilomeetrit maad, kus ma olen sündinud. Teil on siin hästi suur ja tore aed. Jah, ei ole viga, päris metsade keskel olete ja see annab ikka tulla. Küsisime mitu korda. Pojale, et et nii me maha, et Kaaemmele ka tartu Heymani kohakene Te kosmi kunagi tule kui puhkuse aeg sa kui vanaema elas ja siis on hea tulla kodukohta, sünni kohta. Tütar on Tartu tagamehed ja poid seal koha peale. Tartu tagamisele oma velsker. Ma hea meelega tahaksin tuletaksid meelde neid lapsepõlve Leelosid, mida siis siin lauldi. Kaarja olimi karjahmileeloodi ja lätsiimiga harja mageveega kuus aastaga karja ja siis kuus lätsi karjaga minele siis Leelody mõtlejaks Kulie ogariaagööni, Mõed oreli varjaga. Meesterahvas istuge tüllädalt pikelt meile lask laulda, kui palju haigu siis sõdu, laulud on ju pikad, jää seda, lauldi käigul balleti, mälesid lauda nii, noh, sa ei tohi ja, ja hääle ja kõik siis laskma, noh vaata siis, teine laul näksi täis, laula laulma kolme. Te olete siis vanaringhäälinguesineja kui ta juba päris 30 ja rohkem aastat tagasi käisite ringhäälingus laulmas setu laule. Seal olid need tuled ja. Jah, jah, ja siis Lavly siis Kuvigine Distonia süüdi Estonia Hezis spanti, Sistu ele ette turu suurt toru, etlesicine Doraažisse laulini, siis taheti meeldida Ki, laula siis meile laulagi tagasi. Nüüd, tänapäeval on asi lihtsam, kui te kunagi pidite Tallinna minema ja suure toru sisse laulma, siis nüüd tuleb ringhääling koju ja me istume siin aias ja põuale kuu all õunapuu all ja õige pisike-pisike toru. Jah ja ega siis oli ka nii moodud Essole tali nahvilt ja siis olid nii kui senini nagu hirm ei kutsunud mitut asja naisega siia, kas temaga laulab, ta laulab ja tema ka kaasa laulab. Ah, nii, miks mitte siis kahekesi on palju toredam kutsuja Stepanina vahvik ja Pelagee ja rästas, miks te oma kodukanti armastate? Dimela sünnikoht, kõrvassublegi arvas, kummale siis läenüüde, kuna sinna külanõukogu pole vaja kohe arsti manu või kumale omast kodust sünnikohast lävida. Kuulge pisarajõus kohe. Et kallis kadunukene, linnupesa sarnane, näed mustrist hästi sügisel. Ja kevad ei tule oma tooli manu, jällegi. Laulja vilistas Luva puurimann kohtina puurikenem ketele, majakene tina tuleks suvekodu kohe tagasi. Eks meil ka ta mõõta, siis. Kuule, kui haiks ja ajastu sai Sooma saajeede mesisuu Te olete nüüd kaks aastat Setumaal olnud, millal te esimese seto sõna ärel? Oi, seda püüdsin ma teha päris kiiresti, esimese kahe kuuga isegi aga hiljem ma sain teada, et nad ei ole üldse nii õiged ja siis ma jätsin nad rahule, need enne tuleb õppida selgeks grammatika, tunnetada seda keelt ja siis alles hakata kõnelema mõned sõnad, mida ma tean enam-vähem puhtalt ilma siiski kasutan tolaadi, kuulsin mitu korda, kui just päris vabalt kasutasite setu murrark. Kuidagi huvitav on see, et kui kaasvestleja räägib sinuga murdes siis kuidagi leiad hulga lihtsamini temaga ühise keele. Just sellise, võib-olla ütled ka lihtsalt sisse käo või midagi sellist murdes mõne sõna ja ta on kuidagi lähedasem, vähemalt on tunne, et nüüd on see sild tehtud. Edasi läheb kõik hästi, lihtsalt. Huvitav tähelepanek oli mul siin on teil hästi palju keskkooli väga väikesel territooriumil. Täiesti lähestikku asub praegu kolm suuremat keskkooli setu perekondades peaaegu kõigis on väga palju lapsi ikka neli, viis või isegi rohkem. Ja arvestades sellest seda, et keskkooli edasi läheb ikka teatud protsent, siis meil lihtsalt vajadus nende järgi nagu suuremgi. Ülejäänud Eestimaapeoks Setumaast eeskuju võtma. Ja seda kindlasti. Sest kuhu sa kahe lapsega läheb? Ja selle koha pealt setu naisele tuleb küll au anda lapsi, neil on peres palju ja päris toredaid ikka poissi. Aga oli aeg, kus setupoiss või tüdruk ei tahtnud kooli tulla ja mitte väga ammu sõdurile. Ja neid legende ma võin neid vist nii nimetada, vimma kuulda ainult enda vanematelt kolleegidelt, kust käidi miilits ära lapsi kooli toomas, sest omal ajal peeti neljaklassilist haridust küllaldaseks. No meil ei ole vajanud kooli enam kedagi tuua. Miili sära ei ole vaja kyll tuua. Huvitav on see, et kool tõmbab neid lapsevanemaid enda ümber väga toredasti kokku vastavalt üritustega, nendele on siis mingisugune pidu. Kas nääripidu siis väga palju vanemaid tuleb kooli juurde ka neid, kes, kuna ta on siin, kelle lapsed sinu kunagi käinud ja kellel enam ei ole kooliõpilasi lapsi, aga meil, nääripeod on nii selline suurem kooskäimise koht ja pole midagi toredamat, kui tullakse näiteks hobusega nääripeale. Hobused ootavad siis, kui pealsed tagasi lähevad. Kooli poole pöördutakse ükskõik millise küsimuse lahendamiseks. Kool on ikka olnud see kes annab lektoreid vastavate loengutega. Nüüd on hästi meeldiv kohata sellises setu vanas talus, kus on üks suur ahi keset tuba. Selles toas on televiisor, et seal on raadio. Et seal on tingimata olemas külmutuskapp ja et seal on ka pesu pesemise masin ütles, kaasaja tehnika on igati olemas, kui me lähemegi linnas nendest teatris, ega me ei oska kunagi öelda, kust ta pärit on. Kas ta on linnainimene või on ta maainimene, sa oled teadlane, järgi igatseb igaüks. Ja kuigi näidise linlasena Ma ei oleks iial kujutavad ette, et ma sõidan veoautos teatrisse või et ma sõidan veoautos kinno 12 13 kilomeetrit siis mul on need teed selged, mitugi korda tehtud. Ja ma pean ütlema, et selles on ka oma romantika. Käidud Tartus etendas tol talvel tagasi tuldud külmetatud bussis ja teatrietendus kestnud öösel kella kaheni sest me varem tagasi ei saa, siis Lüdised voodis edasi. Aga elamus sealjuures on võib-olla mitu-mitu korda suurem, kui lihtsalt linnas tulla ja vaadata, ära käia. Täpselt sama ütlemegina kohtagi. Ega sellest polegi kaua aega tagasi, kui siinne rahvas niisuguseid sõite käimisi kunagi ette ei osanud võtta ega tahtnudki. Seda kindlasti praegult, aga kui meil on mingisugune teatrietendus, tule, tullakse siia külalisetendusele, siis väga palju rahvast sõidab väga palju rahva sõidavad osa võtma Võrru, Tartusse ja kardan, et meil võib-olla alati ei tulegi meelde see aeg, kui niisugust sellist võimalust ei olnud. Ja kui ei olnud tahedki niisugust asja teha. Hästi mõnus õhtu, küll. Jaanipäeva pole naljakas, kuidas eetika hõiskates ikka orud ja mäed kõik kajavad vastu. Aitäh teile kõigile, kes te raadiomehe tunnid Setumaal mugavaks, kergeks ja rõõmsaks tegite.