Heligaja tere head klassikaraadio kuulajad. 2019. aasta esimene heligaja teeb tagasivaate Mihkel Polli Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Mihhail Kertši kontserdile ning uurib, kus teevad proove muusikaüliõpilased ja meie esindusansamblid. Räägivad klaveri üliõpilane Johannes kõlar, ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve ja ansamblist U Taavi Kerikmäe. Mina olen Lisette velt kaja. Esiti loeme aga rõõmuga ette kõrged tunnustused. Eesti rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks dirigent Risto Joosti kõrgete väärtuste kandmise ja edasiandmise eest muusikas. Risto Joost on oma põlvkonna üks tähtsamaid kõneisikuid ja visionääre, kes paistab silma Eesti heliloojate loomingust tellija ja tõlgendajana. Risto Joost on aasta muusik 2018. Milline see aasta oli, räägib Risto Joost ise. Kui ma niimoodi järgi mõtlen, siis kohe ei tulegi ette, et mis seal nüüd oli väga teistmoodi võrreldes teiste aastatega ka võib-olla teatud tegevused lihtsalt sattusid sinna kokku, mis tegelikult jätkuvat ju praegugi. Ta oli väga palju toredat Tallinna kammerorkestriga. Me oleme teinud tõesti väga palju loovad ja orkester sai ju 25 aastaseks ja meil oli juubelihooaeg ja tellisime palju uut muusikat ja, ja tõesti, näitasime ennast mitmekülgselt ja sain veel kokku puutuda nii sinna rahvusooperis kui ka teiste eesti muusikakollektiivide ka ja saime, tegime selliseid põnevaid inspireerivaid projekte, Birgitta festival, eks ole. Eelmine oli väga huvitav ja põnev, kõik tegemised väljaspool Eestit, samuti Leipzigis eelkõige siis Kesk-Saksamaa ringhäälingus, kus me siis nüüd veel viimastel aastatel on koori kunstiline juht, seal oleme teinud suuri sümfooniaid, ettekandeid, kontsertide salvestusi, ma sain esimest korda juhatada Mahleri teist sümfooniat, Leipzigi Vanthow, siis see oli minu jaoks kindlasti väga eriline sündmus, lauljana ka ikkagi veel hoidsin häält sütel, et ei, ei taha sedda kirge nagu kaotada ja õnneks on veel võimalusi tulemus eluliselt, väga palju positiivseid muutusi, aga kuidagi ma ei tunne, et see oleks nagu mingisugune ekstra pingutus olnud, et see oli nüüd nagu kuidagi loomulik orgaaniline osa ja kui sa annad palju, siis saad tagasi ja see tasakaalustamise tervendab muide et on tähtis minna lõpuni ming teatud pingutusega. See tekitab olukorra, kus tekivadki sellised ringid ja siis avastad, et sa igapäevaselt eladki seda elu, mida sa tahad elada. Oli tõesti väga eriline aasta, suurte muutuste aasta ja ma arvan, et panin kindlasti aluse millelegi ilusale. Risto Joost meenutab oma kõige esimest kokkupuudet raadiomajaga. Tõepoolest, minu ema on töötanud siin aastakümneid, aga samuti ka isa, nii et tegelikult mul perekondlikult on selle majaga väga tihedad sidemed ja esimene stuudio on koht, et kus on minu jaoks toimunud väga elulised sündmused, nii esimese sooloplaadi salvestus kunagi Corelli Consordiga samaaegselt ka palju teisi kontsert kui ka salvestusi ja ja mõned muudki elulised sündmused on seal aset leidnud. Kõigepealt jah, esimene stuudio on on paljude muusikaliste hetkede selliseks tsentriks olnud, aga raadiomaja tervikuna ja teisedki stuudio diafoonikad on aegade jooksul olnud mulle väga lähedased, sellepärast kunagi luges mu ema isegi lühikest aega kuulsaid raadio õnnesoove sisse ja ma isegi olen seal vist lühidalt üles astunud. Eesti Raadio ja samuti televisioon on mulle olnud kasvamisel selliseks oluliseks keskkonnaks ja kõik need legendaarsed, et inimesed, kuulsused nii telepoole pealt, aga eelkõige raadio poole pealt on mulle juba juba lapsest saati ju teada ja nii mõnedki neist. Ta on mulle tuttavad eelkõige just oma hääletämbri poolest ja tihtipeale raadios ju ei panda nägu ja häält kokku, seepärast teatakse eelkõige hääletämbrit. Aga õnneks on mul olnud see võimalused, et tõesti need erakordsed raadiohääled on ka lapsest saati päris inimestena kaasas käinud, kes oli üks armsamaid raadiohääli, kes sinuga lapsepõlvest kaasas käis, neid on nii palju tõepoolest, et väga palju ja klassikaraadio samamoodi on ju olnud väga, väga eriline koht minule ja mul on hea meel, et klassikaraadio töötab, nii palju meeldivaid inimesi, kes on ise muusikaga kokku puutunud, tegelevad aktiivselt muusikaga või siis on keskendunud nüüd just ütleme, ajakirjanikukarjäärile ja ja see tõesti tõstab klassikaraadiotaset just selles mõttes, et ollakse kursis ja tahetakse mõelda kaasa interpreetide ja publikuga jo raadiokuulajaga ja ja see on, ma arvan, klassikalise muusika seisukohalt väga oluline, see ei oleks selline ainult vahendav meedium, et tõesti me mängime siin teatud lugusid maha, mida kõik võib-olla teavad, aga aga et see see klassikaline muusika on rohkem integreeritud inimeste teadvusesse läbi siis eetriaga läbi erinevate tegevuste, sarjade kontserdite loomulikult ja ka, ütleme nüüd viimasel ajal populaarseks saanud Laits stream'i, nii et see on hästi teretulnud. Nele evaste infeldi pikem intervjuu Risto Joosti ka on eetris Eesti interpreedid pühapäeval, 20. jaanuaril kell üheksa ja hiljem järelkuulatav klassikaraadio koduleheküljel. Aasta muusiku tiitel tuntakse Risto Joostile üle pidulikul stuudiokontserdil teisipäeval, 22. jaanuaril kell 19 Eesti raadio esimeses stuudios. Kontserdil esinevad koos laureaadiga Tallinna Kammerork, Ester ja klavessiinimängija Reinutep. Ülekandekontserdilt teevad klassikaraadio vikerraadio ja raadio neli ning videoülekannet saab jälgida Eesti rahvusringhäälingu kultuuriportaalis. Rahvusvaheliste klassik oli see muusikaauhindade International Classical Music Words. Žürii kuulutas välja auhinnad ning kõrge tunnustuse pälvisid kaks eesti interpreedid. Dirigent Tõnu Kaljuste sai auhinna kaasaegse muusika audio ja videosalvestuste kategoorias Arvo Pärdi sümfooniat plaadistuste eest koos protslavi filharmoonias kutega. Videokategooria auhind läks Berliini riigiooperis lavastanud Mozarti ooperile Figaro pulm, kus nimiosa laulab bariton Lauri vasar. Sülgaja. Reede, 11. jaanuari õhtul kohtusin Estonia kontserdisaali laval pianist Mihkel Poll, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja dirigent Mihhail Kerts. Ettekandel oli Sergei Rahmaninovi kolmas klaverikontsert, Kloote PC kolm, sümfoonilised eskiisi meri Emoris, rabelli valss. Kontserdikavaga soovis Mihhail Kerts taasluua 20. sajandi alguses ära. Selle kontserdi idee on tegelikult järgmine, algselt mihklil avanes võimalus salvestada Rahmaninovi kolmas kontsert ja selle kontserdi ümber. Ma koostasin sellise kava, kus on veel kaks minu absoluutset lemmikut püssi meri järavellivals, aga sellest ainuüksi ei piisa, et nad on minu lemmikud. Need on kolm heliloojat, kes kõik tegutsesid ühel ajal kirjutasid ühel ajal väga erinevat muusikat. Ja mulle tundub see aeg nii uskumatult ilus, 20. sajandi algus, et ma tahtsin selle kontserdiga natuke taasluua selle 20. sajandi alguses sära kus oli, võib-olla see oli üldse kunstiinimestele ja muusikutele üleüldse, kultuuriinimestel võib olla kõigile inimestele kõige ilusam aeg elamiseks, enne kui juhtus esimene maailmasõda, mis mõjutas kogu inimkonda ja mis kustutas selle sära. Ja, ja mõjutas muidugi ka kõigi nende kolme autori elu. Nii et see on üks näide ühest väga kitsast perioodist, kus On loodud geniaalne muusika, väga erinev, omanäoline ja see muusika on, on ajatu, nii ma panin selle kava kokku. Enda jaoks on niisugune nimi mõttes tõesti see 20. sajandi alguses, sära on selle kava sisemine. Rahmaninovi kolmanda klaverikontserti peetakse pianisti jaoks tõeliseks proovikiviks, räägib Mihkel Poll. Et ta on tõesti suur väljakutse ja esitab peaaegu võimatutenistlike nõudmisi või vähemalt inimvõimete piiril olevat realistlikke nõudmisi, aga samas ta anga muusikaliselt heas mõttes väljakutse ja väljakutse ennast täielikult avada, öelda midagi ei öelda, kõike seda, mis seal sees on tegelikult ja see kontsert Eesti annab võimaluse kõik see, milleks on harjutatud, mida on mõeldud õpitud mille olen püüdnud seda väljendada, et ses mõttes Tombinistile ühest küljest väga raske, aga samas ka nagu, mis sa ütlesid, väga suur rõõm esitleda. Ja natuke võimalust aktiivses koostöös kirigendiga orkestriga, mis alati ei ole kõigi klaverikontserte puhul nii ja selles mõttes ta on tõesti väga suur katrin ansambliteos ja ja on tõesti olnud väga tore, et nii viisa kui Eesti riiklik sümfooniaorkester on olnud väga nauditavad ansamblist Sid ja meil on olnud tõesti koos väga loominguliselt palju pakkuda illus, protsess minu meelest. Kontserti kuulas professor Toivo Nahkurd, millised on pianisti esimesed muljed? Aga ega need ei ole esimesed muljed, sellepärast et ma olen seda kontserti Mihkel Polli ettekandes mõned aastad tagasi juba kuulnud. Nii et ega ma sellele kontserdile nii ei läinud, et nüüd ma ei tea, mis mind seal ees ootab. Ees ootas Mihkel Volli ja Michigertsi ühine koostöö. Mõlemad noormehed ei jäta midagi juhuse hooleks, kui nad niisuguseid asju ette võtavad. Teada, et asjad on ausalt tehtud ja pettuda ei tule. Kui me läheme nüüd selle klaverikontserdi juurde, ma kujutan ette, et te olete seda oma elu jooksul ikka väga mitmeid kordi kuulnud. Jah, see on tõsi, ma olen selle kontserdiga ise tegelenud, kuigi ma ei ole seda esitanud. Aga kui ma olin akadeemias tudeng, siis ma oma professobuna Lukilt küsisin Rahmaninovi kolmandat kontserti mängida. Ja Bruno lukk vastas. Mitte ühelegi oma õpilasele ei anna ma enam seda kontserti, sellepärast ma olen seda kuulnud van Clayburni ettekandes ja ma tahan selle ettekande ka minna hauda. Ja nii see ka oli. Nii et ma mängisin 11 kontserdis. Aga ise ma ikkagi teda olen õppinud ka ja Eestis on, nagu ma ütlesin, ei ole, aga Estland on seda, mõned minu õpilased näiteks minu juures tegi pika ja põhjaliku töö ära selle kontserdiga minut juurikas osaliselt ka muusikakeskkoolis. Ja on veel mänginud seda mitmel korral. Hando Nahkur hiljem ka temaga võtsime selle kontserdi läbi, nii et ma seda kontserdi tunnen ja ma võin öelda, et ma olen kuulanud kõiki lindistusi ja plaadistusi, mis selle kontserdi kohta on olnud kättesaadavad. Omal ajal olid need asjad vähe piiretumad. Aga Ma pean ütlema, et kõikidest lindistustest sai võetud analüüs ja parim ja uuritud neid. Kaks nendest Linnistustes jäid lõpuni avamata van liberni ettekanne ja muidugi kõige esimesena nimetama Rahmaninovi enda plaadistused sellest kontserdist. Need on nagu mäetipud, mis minu jaoks on head kõrguma, nii et mina ei ole näinud, et keegi neid oleks ületanud. Kui ma küsin nüüd niimoodi, et kuhu asetub Mihkel Polli interpretatsioon? No Mihkel Poll teostas selle kontserdi suurepäraselt. Mõlemal korral taan fantastiline pianist. Tal on fantastiline klaverivaldamine, tehnika, virtuaalsus. Ta mõtleb suurtes plokkides, tema mõtted on loogilised. Ta mängib sellise oma variandi. Et minu jaoks, kui inimene mängib klaverit sellisel tasemel, siis minul taandub kriitikameel. Ja ma kuulan seda puhast muusikat. Ja ega ma ei taha väga pikalt selle osas sõna võtta. Mis seal nüüd tegelikult, kuidas seal oli, kõik, oli Mihkel Polli versioon maania kolmandast kontserdist. Väga tõepärane, väga veenev versioon, üleolekuga mängitud suure pianistliku haardega. Me teame, et Mihkel Polli, Mihhail Kerts on ju ka juba kooliajast sõbrad ja koos musitseerinud ja ka selle klaverikontserdi ettekande eel nad tegid ikkagi kuid koostööd, no kuidas orkester ja kõik nemad koos siis kokku said. Ega ma ei oska selle kohta väga palju öelda, mina tunnen, Mihhail Kers rohkem klaverimängijana. Ta on lõpetanud akadeemia professor Ivari Ilja juures. Nii nagu on professor Ivari Ilja juures õppinud Mihkel Poll. Ja ma mäletan väga neid väga kõrgel tasemel eksameid Michaliselt tsi poolt. No ma ei teadnud, et nad, kuid on koos töötanud, aga selge on üks, et nende koostöö sujus. Ja üldse pean ma ütlema, et ma olen nagu tähele pannud oma elus, et võib-olla ühed suuremad muusikaelamused klaverikontsertide või kontserdite esitamisel ongi just need, kui üks interpreet mängib. Ja teine interpreet juhatab. Näitena toon aastaid tagasi kuuldud orjand, kus Kristian Zimmermann mängis mõlemat listi kontserti. Daniel varem vaim juhatamas ja Aireti orkester mängimas. See oli fantastiline. Mihhail Kerts püüdis selle kontserdiga tuua kuulajateni sellise 20. sajandi alguse sära on, kas selle kavaga see õnnestus teie arvates? Noh, 20. sajandi alguses ära, eks igaüks väljendab ennast eri moodi. Maa piires on sellega, et ma kuulsin kahte prantsuse päritolu heliloojat ja ühte vene päritolu lõid sellest ajast. Miks ka mitte? Aga tõsiselt selline idee välja. No see idee tuleb välja juba muusikast endast, aga kui Mihhail kärts mõtles seda aktsenti selliselt, siis kindlasti tuli. No muidugi, võib-olla oleks pidanud juttu alustama sellest, et aga kõik räägivad sellest, nii et ma ei ole selles osas sugugi originaalne, kui ma ütlen, et jah, see kontsert on kujunenud mingiks teatavaks proovikiviks või või proovieksamiks sel puhul, kui tahta tõestada, kas interpreet kuulub sellesse kõige kõrgemasse sfääri? Tõepoolest, kontsert on keeruline ja ma pean tunnistama ka seda, et mõlema õpilase puhul, kes seda mul mängisid töö oli vägagi aeganõudev ja muidugi kõikidele osapooltele väga põnev ja väga huvitav. Ja võib-olla võiks öelda, klaverirepertuaaris on vähe teoseid, mille puhul saaks öelda, et kui keegi on seda mänginud, siis pärast seda ei ole ta päris enam see inimene kes ta oli ennem, vaid see kontsert on teda muutnud. Ma ütleks sellise väljendi listi h-moll sonaadi kohta, aga ka näiteks sedasama kolmanda kontserdi kohta. Ma ise pean seda kontsert ikkagi kõige võimsamaks ülesandeks minu erias siia kõrvale võib asetada ka Brahmsi teise aga milleski kõrgub see Rahmainov uhkes üksinduses. Kui me võtame näiteks Mihkel Polli interpretatsiooni, te olete varem ka kuulnud, kas interpretatsioon ka kuidagi ajas muutunud on. Minu arvates tema mängus peegeldub muidugi tema väga suur lavaline kogemus. Tal on fantastiline lavanärv, tal on väga hea kontsentratsioon, ta on julge ja ta ei pea ka üleliia riskima, sest kui ta riskib ka siis suudab ta ennast realiseerida. Nii et selles osas arvan kindlasti, et on arenenud et lavaga veel suuremaks sõbraks saanud. Kui te räägite sellest, et kas see on muutunud Mihkel Polli interpretatsioon, siis kindlasti me kõik muutume aastatega ja meie väljendused, meie kõne, meie mõtted, meie muusika muutub, võib-olla mida soovida veel Mihkel olile tulevikuks? Et ta on jõudnud kohutava täiuseni tehnilises üleolekus materjali valdamises ja ma arvan, et ta seda kontserti veel saab esitama koordi? Ma arvan, et kui ta edaspidi veel rohkem vaimseid eesmärke endale seab siis leiab ta veel paljusid huvitavaid hetki selle fantastilise teosega kohtumisele. Mihkel Polli, Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Mihhail Kertsi kontserti käis kuulamas pianist Toivo Nahkur. Iga silmapaistva muusiku elu juurde kuulub lugematuid harjutustunde igale võrratule kontserdile eelneb prooviperiood. Teadlased on arvutanud, et tipptasemele jõudmiseks harjutatakse 20 kuni 30000 tundi ning nelja kuni viietunniseid harjutamispäevi jätkatakse kogu karjääri vältel. Lisaks ajale, instrumendile ning mõnel juhul kolleegidele on oluline harjutamiseks sobilik keskkond. Tänases saates uurime, kus harjutavad ja teevad proove muusikaüliõpilased ning professionaalsed ansamblid. Kui lihtne või keeruline on leida harjutuspaika, räägivad Eesti muusika ja teatriakadeemia klaveri üliõpilane Johan-Eerik Kõlar, kes alustab just magistriõppe teist semestrit Budapesti Liszti nimelises muusikaakadeemias. Ansambli Vox Clamantis kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve ning ansambel U üks eestvedajatest Taavi Kerikmäe. On teisipäev. Kell on viie minuti pärast üks ja me tulime siia Eesti muusika ja teatriakadeemias, et vaadata, kui kiiresti on tegelikult tudengil võimalik saada klassi harjutamiseks. Johan-Erik, kuidas sa hindad seda praegust sooritust? Praegu läks väga hästi, sest et paistab, et sessioon on just lõppemas või lõppenud. Ja eriti palju harjutlejaid ei ole. Maja peal sain kohe klassi kätte, mingit järjekorda ei olnud, aga see on ilmselt üks väheseid aegu aastas, kus niimoodi on. Ja noh, suvel, Aga milline see tavapärane olukord on, kui on semester käimas ja sa tahad harjutada? Aitäh see on päris õudne, et seal võib-olla 10 kuni 30 inimest sabas ja mul on isiklikult juhtunud mitu korda niimoodi, et ma asetan siis sinna järjekorda kuskile 30.-le kohale ja siis lahkun enne, kui mu kord üldse kätte jõuab. Ja kõige hullemad ajad on ilmselt novembris ja mais, sest et siis kõik järsku aktiveeruvad ja leiavad, et peaks töötama. No kui sa oled järjekorras 30. kui pikalt sa pead ootama See sõltub, sest et kuskil pärastlõunal nelja-viie ajal hakkavad eriala tunnid lõppema ja lastakse harjutavad siis erialaklassidesse siis kiireneb Kresside saamine. Aga keset päeva võib juhtuda, et et selleks kulub tunde, enne, kui järjekord kätte jõuab. Kui sa saad klassi kätte, kui kauaks selle enda valdusesse saad? Siin on mingi selline termin nagu riskiklassid et kes soovivad võtta neid riskiklassi, siis need võivad saada, siis ma tea 15-ks minutiks kuni kaheks tunniks, sõltuvalt sellest, kas järgmine inimene ilmub kohale või mitte. Harilikult lassi saamise aeg on kaks tundi ja pigem vähem, aga mitte rohkem. Muidugi kui järjekord on tühi, siis keegi ilmselt välja ja, aga aga kaheks tunniks maksimaalselt on tegelikult üks klassiaeg. On see piisav? Ei ole, aga saab broneerida ette iga päev kaheks tunniks ka niimoodi, et kui mitu korda käia saab harjutatud. Kuidas see süsteem varem oli, sellepärast et teatab, reform on siiski nende järjekordade osas toimunud. Ja varem oli eriti hull lugu sellepärast, et et administraatori aknakesel taga oli elav järjekord, kus sageli rivi ulatus madjalistideni oli selline viie kuni kümnemeetrine ja inimesed ei saanud kuskile liikuda ega midagi teha, kui nad seal klassi ootasid, sest muidu nende koht läks lihtsalt kaotsi. Umbes eelmine või üleelmine aasta muudeti süsteemi niimoodi, et saab ennast akadeemia kaardi panna järjekorda niimoodi, et kui kord jõuab kätte, siis tuleb teavitus meili peale ja ma ei pea seisma seal EMTA fuajees, et ses mõttes on teatud edasiminek juba toimunud heas suunas kindlasti. Sa oled praegu esimese semestri lõpetanud vahetusaastal Budapestis. Kuidas seal olukord on? Seal on üks maja, mis on spetsiaalselt tudengitele harjutamiseks ja sinna saab teha iga päev kuni neljaks tunniks broneeringu ja siis 15 minutiliste segmentide kaupa ja see broneerimine avaneb 72 tundi enne harjutamise algust. Ja seal on ka niimoodi, et laupäev, pühapäev ja reede võivad täitsa tühjad olla. Aga näiteks esmaspäeva lõuna ajaks, kui tahad saada aeg-ajalt, siis pead väga aktiivselt, oleme valmis täpselt kolm päeva enne samal kellaajal, sest et see täitub väga kiiresti ja harjutada saab kella seitsmest 12-ni. Kas see tähendab seda, et näiteks Budapestis sa oled oluliselt rohkem harjutanud kui siin Eestis õppides? Natuke rohkem, aga mul on Budapestis kodus ka digiklaver sest et seal on klaverid iseenesest teada, aga need on väga halvas seisus, tihti ei häälestata kuigi sagedasti neid. Ja siis lõpuks harjutasin pigem kodus digiklaveri peal, mis on hääles alati. Aga kui palju üliõpilased omavahel näiteks arutavad seda küsimust, et kas võiks olla rohkem võimalusi harjutusruumideks ja aegadeks. Ja väga suur osa üliõpilastest on ühel või teisel moel häiritud sellest, et ei ole neid ruume. Ja siis tegelikult siin Eestis on ka broneerimissüsteem, aga seal minu mäletamist mööda oli niimoodi, et kui sa ühe sekundi jooksul ei jõua klikkide neli korda, siis ei ole võimalik saada normaalsena klassi. Et Eestis avaneb eelmisel päeval kell üheksa õhtul ja siis tuleb reageerida väga-väga kiiresti, et üldse mingi võimalus oleks. Nii et mingisugune reform selles valdkonnas kuluks kindlasti ära. Aga mida see ühe variandina näeksid või lahendusena? Minu meelest Budapesti variant on parem, et saab kolm päeva ette broneerida, sellepärast et ja nagu jooksvalt avaneb kogu aeg 72 tunni tagused võimalused ja näiteks, et õhtuti on kuni 12-ni võimalus harjutada, et siis on alati natukene tühjemisel, Eestis vist on vähem kui ma ei ole kindel, ma nüüd ei mäleta. Aga et see on hea, et on väga pikk aken avatud harjutamiseks iga päev, et saab rohkem ette broneerida, sellepärast et siis on võimalik planeerida ja ja ei ole ainult järgmise päeva jaoks seda hullust, et on vaja ühe sekundi jooksul vajutada kõik neli akent lahti. Aga kuidas sulle tundub? Kui head harjutajad üliõpilased on, kes seda harjutamist saab kuidagi õppida ka, aga selle üldse saab koolist kaasa või see on midagi, mis tuleb juba kodust või lasteaiast. Ma arvan, et see sõltub isikuomadustest, eelkõige töökus on selline väga varieeruv, inimeste puhul on muidugi suur osa harjutajatest, istuvad seal klassis, teevad hoopis midagi muud, kindlasti vahepeal vastavalt mingitele kirjadele või ma ei tea, mängivad mingit mängu telefonis, et oleks niimoodi siis, et kogu see väga suure nõudlusega aeg siis läheb harjutamiseks, aga niimoodi päris kindlasti ei ela. Paraku kui palju sina harjutad päevas? Budapestis oli mul selline rutiin, et ma katsusin päeva ajal harjutada kaks tundi. Ja siis õhtul broneerisin klassi omale kaheks tunniks ja siis vahepeal oli selline paus, kus ma puhkasin. Nii et neli tundi päevas on sinu jaoks nagu piisav Ja kindlasti oleks, et ma saaks hakkama selle nelja tunniga iga päev. Ma arvan, et kui neli tundi mõtestatult harjutada iga päev, siis tegelikult ei olegi rohkem vaja. Ma tegelikult arvan, et see järjekorra süsteem on samm õiges suunas ja mulle meeldiks, kui oleks võimalik pikema intervalliga ette broneerida klass, et ma ei leia täpselt, et miks ei ole võimalik lihtsalt nagu Budapestis kolm päeva varem, mitte ainult järgmiseks päevaks. Siis võib-olla ei ole nii palavikuline, õhtune klikimine. Jaan-Eik Tulve, kus kohas teeb oma tavapäraseid proove ansambel Vox Clamantis Lühidalt vastates me teeme proove väravatornist aga muidugi sellel on väga pikk ajalugu, sellepärast et meie ansamblil on pikk ajalugu. Et kui me alustasime 1996, siis meil olid juba tol ajal väga head kontaktid vanalinna hariduskolleegium meiega. Ja ma mäletan, hariduskolleegium direktor Kersti Nigesen isiklikult, nagu tuli rääkima selline ansambel, mis tegeleb gregooriuse lauluga, et oleks väga tore, kui me ikkagi seal nagu pidevalt ja püsivalt selles majas liiguksime, laulaksime, et kuidagi see on oluline nagu nende maja ja nende kooli sellise vaimuga ja tõesti, me väga pikalt tädi mehest seal proove ja ütleme, et need kontaktid vanalinna hariduskolleegium aga aina tihenesid, sellepärast et mitmed inimesed läksid ka sinna tööle õpetajateks. Mõned juba olid enne, seal harjutamine oli nagu väga ideaalne. Aga Ühel hetkel siin kuskil kolm-neli aastat tagasi me otsustasime hakata proove tegema hommiku poolikuti, sest ennem oli problides õhtuti viie, kuue ajal. Aga siis, kui me hakkasime hommikupoolikut ju tegema, siis koolis muutub asi keeruliseks, sellepärast et siis on kõik ruumid järsku täis. Ja siis muidugi hakkasid ka meie kohaotsingud ja need olid väga keerulised vihaka kohta. Ma tahan veel seda öelda, et ja me nagunii palju aastaid seal kogu aeg selles majas liikusime. Esinesime kooli kontsertidel ja kui oli vaja mingisugust muusikalist abi, siis meie väga sagedasti võtsime sellest osa. Ja huvitav ja tore on see, et meie ansamblis on tänaseks kolm inimest, kes on VHK võrsunud. Aga jah, siis, kui me hakkasime proove hommikul tegema, siis muusikas asi väga keeruliseks, sellepärast et ega neid kohti ja väga palju ei ole ja kõik muud koolid on samamoodi täis ja isegi ERSO pillimeestel ei ole normaalseid prooviruume kus teha ja et see asi muutus nagu omaette probleemiks. Aga lahendus oli selles, et kuna meie kaks ansambli liiget laulavad Hortus muusikuses, siis nemad nagu tulid selle idee peale, et saada kokkuleppele Ortusega inimestega ja, ja pika ja viljaka läbirääkimise protsessi tulemusel, siis me eelmisest aastast saime sinna. Muidugi maksame Eesti kontserdile selle ruumi kasutamise eest, aga siis me saame seal mõned korrad nädalas teha. Aga kui kokkuvõtvalt öelda, siis tegelikult Vox Clamantis on saanud prooviruumi alati mingis mõttes läbi tutvuse Nojah aga see tähendab seda, et ikkagi need tutvused on toiminud, et tõesti pole siin paar aastat oli küll, kus oli nagu see asi ja väga keeruline, kui mõned korrad tegime niiviisi muusikaakadeemias, kuna ansamblis on mitmeid õppejõud ja muusikaakadeemia õppejõude ja ka tol ajal olid üliõpilased, mitmed inimesed, et aga ega see oli selline, et kus kus saab ja millal saab teha ja see oli tohutu peavalu, nii et see värav, torni lahendus on nagu praegu küllaltki ideaalne, kuigi seal on see probleem, et seal muinsuskaitse tingimuste järgi on see üleval see torni saalnemisi restaureeritud ja seal eriti talvisel ajal päris külm ja akendest puhuda, et me oleme seal niiviisi kasukad seljas, aga vähemalt on olemas, kus saab proove läbi viia. Aga pead sa seda olukorda normaalseks, et tegelikult noh, võiks öelda ikkagi, et Eesti esinduskollektiiv üldse peab nagu tegelema sellise asjaga nagu prooviruumi otsingud. Noh, eks tegelikult ju kõik peavad sellega tegelema, et filharmoonia koor on leidnud endale pesa seal toompuiesteel ja, ja kammerorkester küll minu arust on seal nagu väga noh, ma ei tea, kuidas nad ise arvavad, aga minu arust on väga-väga ideaalne paik seal Mustpeade majas. Just nimelt nagu prooviruum, aga noh, ega seal ka muidugi ei ole mängijatel ju nagu oma iseseisvaid ruumid, kus nad saaksid ja ERSO-l on see asi vist väga keeruline, aga nii, et noh meie väike ansambel, noh, ma ei julge nagu isegi selliseid suurte kollektiividega võrrel. Et meil praegusel hetkel tõesti ei ole see proovi ruum meil nagu esimene valupunkt, et meil on muid voolupunkte noh, üldiselt me oleme karastunud, et me oleme teinud isegi seal vehakas mõnikord, kui ei ole olnud sellist suuremat saali, et siis me oleme ka kuskil sellist pingihunnikute vahel hakkama saanud, et läheme üldiselt harjunud sellise tagasihoidliku eluga ja tagasihoidlike tingimustega, et jah, et, et kindlasti on meil palju olulisemaid valupunkte, mida ma loodan, et tahaks ennem lahendada see, kui me saame seal Ortuse turnis nagu jätkata, siis oleks hea ja on siin räägitud ka ju, et ehitatakse kunagi ma ei tea, kui kaugele see idee nüüd praegu on, et see lainetena nagu käib, et tõuseb laskub see heliloojate maja või, või muusika on vaja, kuhu võiksid saada mõned kollektiivid, prooviruumid, et. No kui siit edasi minna, siis noh, loomulikult kollektiivid on teinud proove igasugustes ruumides igasugustes tingimustes, olukordades. Näiteks kammerkoor Collegium Musicale harjutab Ida-Tallinna keskhaiglas, kus on paljud teisedki kollektiivide proovi teinud, sest kooris ikka mõni arst, näiteks laulab Vox Clamantis on saanud vanalinna hariduskolleegiumis proove teha. Aga kas sa näed, et seda kuidagi tuleks natukene reformide või, või kasvõi unistada, mis see ideaalvariant võiks olla kollektiividel harjutusruumidega, sest harjutama peab igal juhul. No võta siit, tegelikult jõuame järgmise punktini, et ega tegelikult ju ruumid kuskile kadunud ei ole ja ma mäletan, et see oli aastaid tagasi, kui filharmoonia kammerkoor kolis välja väravatornidest kõige kõrgemast korrusest katuse alt siis meile isegi pakkuda ei, seda, et tulge nende asemele. Aga siin on, küsimus on lihtsalt rahas, et et me ei suuda seda kinni maksta ja ma arvan, et teistel kollektiividel on seesama küsimus, et noh, pigem on see küsimus kultuuri rahastamisest. Sest noh, ehitatakse ju palju ja kuskil mingisugune harjutussaal leida, see ei ole mingi probleem, aga aga isegi muusikaakadeemias küsitakse väljaspoolt tulnutelt väga korraliku raha selle eest ja noh, mingis mõttes on see arusaadav, sellepärast et Muusikaakadeemia enda üliõpilased peaksid olema ju eelisjärjekorras, et saaksid harjutada. Aga jah, sellistele kollektiividele ansamblitele ega raha kellelgi ei ole, et kõik teevad ju nii suurest entusiasmist, et siis prooviruumi jaoks veel Tegelikult ega raha maailmast kadunud ei ole. Tuleks raha suunata õigetesse voogudesse. Nii et asi ei ole rahas, vaid rahastamises. Rahastamises ja raha küll, no ega see kultuuri rahastamine ei ole üheski riigis eriti populaarne sest kultuurid tegijaid ja, ja kultuuri noh, mulle ei meeldi see sõna, tarbijaid on suhteliselt väike protsent noh, meil ju isegi veel toimub, väga palju kontserte, toimub heal tasemel kontserte. Paljudes maades on juba see kultuur niinimetatult kultuur läinud nagu väga selliseks kommertslikuks või tehakse nagu meeldimise pärast. Et see, see nagu meeldib rahvale rohkem seda rohkem sisse mõeldakse nagu väga palju selle peale, et meil õnneks ei ole nagu vallal selline asi, et ikka väga väärtuslikku asja tehakse. Aga ma kardan, et need inimesed, kellest sõltub sellised visioonid kaugeleulatuvad visioonidest praegu hetkel toimib kõik väga hästi, aga aga ma arvan, et rahastajad, need, kes kujundavad rahade liikumist peaksid tegelikult vaatama mitte 10 aastat, vaid vaid 30 50 aastat. Et kujutame ette, et, et millises olukorras me tahaksime olla ja meie kultuur tahaks olla 50 aasta pärast, et siis kui kõik need praegused tegijad on juba kas pris liikunud muudele parematele jahimaadele või siis enam ei tegutse nii aktiivselt. Et kuidas me näeme seda heliloojate põlvkonda ja muusikute põlvkonda, et vot see on see suur visioon. Taavi Kerikmäe kuste proove ansambel. Ansambel Uude proove siin ja seal me oleme sellised kodutud, sellepärast et see on väga suur probleem mitte ainult meie jaoks, vaid vabariigis ega laiemalt sellised kollektiivid nagu meie või, või Vox Clamantis või Tallinna uue muusika ansambel. Selliseid professionaalsed kollektiivid, kes ennast on juba tõestanud, paraku ei ole meil proovi tegemiseks kohti. Ja ka ei ole kahjuks ka vahendeid, et selliseid, eriti kui need oleks, saaks rentida. Ja mida see tähendab, et kohti ei ole sellepärast et ega tegelikult ju ruume ei ole kuidagi vähemaks jäänud, vastupidi, ehitatakse kõike aina enam juurde. Ma kahtlustan, et see probleemi juur on kinni sellises vanamoodsas mõtlemises, et kui me mõtleme sellise klassikalise või klassikalise nüüdismuusika skeenest, siis me oleme harjunud endiselt ehk siis riigi tasandil ilmselt mõtlema filharmoonias mõtleme filharmoonia, mõtleme Eesti Kontsert. Me mõtleme selliste suurte asutuste kaupa. Aga tegelikult tänapäevane pilt on ju päris palju muutunud ja nende suurte asutuste kõrvale on tekkinud hulk professionaalseid kollektiivi, kes ei ole otseselt riigi palgal. Ja selliste kollektiivide jaoks ei ole meil tegelikult häid mudeleid. Ma olen nõus, et ruum ei oleks. Neid kohti oleks. Aga meil ei ole selleks vahendeid või vähemasti riik ja ka regionaalsel tasandil sageli ei mõelda sellele. Vähemasti, mis puudutab siis sellist klassikalist ja niinimetatud süvamuusikat. Kuidas üldsegi interpreedid, kuidas üldsegi esitajad oma kava ettevalmistatud peaksid saama. Et meil ei ole selliseid töötavaid mudeleid siiamaani. Kui me mõtleme ansambel U peale, siis te annate kontserte, mitte ainult Eestis, igal pool mujal maailmas. Kui suur see probleem, see ruumiprobleem teile tegelikult? Ta on, see probleem on ikkagi väga tõsine, jah, me sõidame päris palju nüüd ka ringi juba maailmas ja noh, ühelt poolt on nõudmised meile ju järjest suuremat, meilt eeldatakse sellist Euroopa tipptasemel esitusi, seda siis, kui me mängima nii Eestis kui loomulikult ka, kui me esindame Eestit väljaspool. Aga noh, paradoksaalselt on see asi nii, et ühest hetkest on see muusikamajandamine või selle prioriteet olnud suunatud just ekspordile õige, aga mitte ekspordiettevalmistamisel, mis ma leian, on vale. Meil ei ole piisavaid vahendeid, et valmistada ette seda, mida nagu kultuurivaldkonnas eksportida tahetakse. Meil on olemas täiesti viisakad summad ja, ja fondid, et kollektiivid saaksid sõita, saaksid osta lennupileteid, et nad saaksid siis liikuda, mis on väga õige ja ma arvan seda joonud kindlasti jätkama. Samas kasvõi ka sellise ühe reisi ulatuses toetust, nagu sellise aasta toetusesse juurde aitaks neid kollektiive just nimelt oma prooviperioodi ettevalmistuseks nagu palju paremini edasi, see tähendab ainult kõrgemat taset, paremat ettevalmistust, lõppkokkuvõttes me ainult võidame rohkem kontserte välismaal, rohkem maksuraha sisse toodud Eestisse ja nii edasi ja nii edasi. Kui me räägime sellistest naer kollektiividega välismaal, kellega me oleme nii-öelda samal tasemel samal tasandil samadel festivalidel, siis loomulikult tuleb neile nutt kurku, sest need olud on äärmiselt erinevad, Kesk-Euroopas näib, mulle on riiklikul tasandil selliseid rahataotlus võimalusi rohkem ja erinevaid. Meil reaalsuses on ju põhiline, see raskuse saab sellistel väiksemate kollektiivide puhul Kulka. Loomulikult on olemas ministeeriumi tasand, aga see ühekordse naasis aasta toetusel Tallinna linn. Kahjuks neil ei ole nii palju piisavalt vahendeid. Ja on natuke segaseks jäänud ka Tallinna linna kultuuriameti selline kultuuripoliitika aeti öelda, millist suunda siis hoitakse või see on suhteliselt nagu segaseks jäävalt. Vot just sellise regionaaltasandi, nagu selliseid kultuuri rahastamine on, mulle tundub võib-olla kõige suurem valulaps praegu. Sest et kui me räägime tõesti sõpradega siin Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, siis näib, et nad saavad oluliselt rohkem proportsionaalset tuge just nagu sellise regionaaltasandil. Noh, loomulikult riigi tasandil riigi toetused juba ennast tõestanud kollektiividele võiksid olla nagu oluliselt paremad. Sellest me oleme nii palju rääkinud, et ei tahaks, et ta ainult rahast peaksime rääkima kogu aeg. Aga võib-olla peaksime korrigeerima just seda mudelit mõtlema, et millised reaalsuses, millised interpreedid, millised kooslused meil täna Eestis töötavad ja millised on esil ja milliseid väärivad toetamist. Ja võib-olla me peaksime selle mudeli nagu tõsisemalt ümber mõtlema, sest asi ei ole ju ainult uue ansamblis ega Vox Clamantis vaid hulgas hulgas teistes ja loomulikult ka nooremates, kes tulevad ju peale kogu aeg, et kus on need kohad. Praktika on ju see, et päris paljud üliõpilased viivitavad oma õpingutega Muusikaakadeemia selleks, et nad saaksid muusikaakadeemias edaspidi veel harjutada. See on päris elu. See ei ole kasulik ei akadeemiale ega riigile tervikuna, me kaotame seda tööjõudu. See on ju absurd, see ei peaks nii olema. Kui me mõtleme teatritasandile, siis ju alles just avati jällegi vaba lava keskuses nüüd Narvas ja võib-olla üks lahendus oleks selline, et meil oleks selline projektipind, selline vaba lavalaadne projekti wind erinevate harjutusruumidega, mille rendi jaoks saaks siis näiteks siis liitude kaudu raha taotleda, nagu interpreetide liit või esitajate liit või autorite ühing näiteks. Või siis riigi finantseeritava kontsertasutused võiksid avada oma kasutamata ruume näiteks residentuuripindadeks. Võib-olla tasuks meil arutleda muusikaakadeemiasse sellisele artist residentsi programmiloomele nagu see on levinud Ameerika ülikoolide juures. Siin on lahendusi erinevaid, mis ei pruugi olla tingimata rahalised, esmajoones aga see on suhtumise küsimus ja siinse tahaks nagu suuremad ümardada. Aga kuidas sulle tundub, kes selle ümarlaua taga peaksid kogunema ja istuma, et tegelikult ka midagi toimuma? Kaks ma arvan, et siin on mitmed huvigrupid, kellel on 100 ühisosa olemas just nimelt ma näen ette, et see ühisosa oleks olemas interpreetide liidul ja sellistel üksikutel MTÜ-del nagu meie ansambliga oleme. Aga ma arvan, et sinna noh tegelikult tõesti võiks seda kvoorumit laiemalt mõelda, et, et ta on olemas ju ka suuremaid organisatsioone nagu muusikanõukogu või siis ministeeriumi inimesed, et, et keda see võiks puudutada. Ma arvan, et siin mõtlevaid inimesi on ju hulgem ja, ja see küsimuse põletama Ma kujutan ette, et ansambel U puhul ka, et teil läheb siiski suur osa sellest aurust, mis võiks minna loomingulisele tegevusele, läheb tegelikult sellisele asjaajamisele ja ma saan aru, et teie ansambli spetsiifika on ju ka see, et iga ruum teile ka selles mõttes ei sobi lihtsalt koosseisu. Noh, kui ma enne ütlesin, et Lääne-Euroopas asjad on teistmoodi, siis selles osas loomulikult ei ole asjad teistmoodi Lääne-Euroopas, et probleeme ei oleks, eks ole, et probleeme on kõigil ja, ja kõikidele ansamblitele, nimekate korralduslikus pooles ja Lähme pooles pillide rentide ja, ja kõige selle poolest, et sellest ei pääse niikuinii, aga võib-olla küsimuse selles proportsioonis, et kui tõesti väga suur hulk energiat läheb muusikavälistele aspektidele, siis siis muusika selle võrra kannatab loomulikult Need, ruumi spetsiifikat on ju erinevad, mida erinevad kollektiivid või esitajad vajavad. Kui me räägime näiteks poprock või muusikast, siis tegelikult on lekkinud ju päris palju selliseid prooviruume mida inimesed on siis kas ise ehitanud või rendivad või, aga ka selliseid, mis on rentimiseks just mõeldud. Sinna on siis koondatud selline elementaarne helitehnika, mida vaja on mingi trummis ette, eks ole, mingid vajalikud statiivid ja nii edasi. Ja see on tegelikult täiesti toimiv süsteem normaalklassikalise muusika puhul. Nõudmised on loomulikult erinevad. Sageli on probleemiks tiibklaver korralikul tasemel. Sageli on probleemiks lõõtspillid, mis on äärmiselt kulukad. Siin on jällegi erinevad jah, spetsiifikat, aga alustuseks soe ruum ei olekski halb. Eligaja. Nõnda kõneles Eesti muusika ja teatriakadeemia dotsent ning ansambli uus eestvedaja Taavi Kerikmäe. Tänases saates kaardistasime Johan-Eerik kõlari Jaan-Eik Tulve ja Taavi Kerikmäe kommentaaridega prooviruumide seisukorra. Selline sai 2019. aasta esimene heligaja. Saate helioperaatorid on Katrin maadike, Helle Paas. Mina olen toimetaja Lisete vent. Aitäh kuulamast ja käige ikka kontsertidel.