Ja nüüd meloturniir. Tervist kõigile raadiokuulajatele. Taas on alanud meie igalaupäevane mälumängusaade meloturniir, täna läheb see eetrisse juba 150 viiendat korda, nagu ikka tunni aja jooksul, nüüd siis kohe varsti läheb eetrisse viis küsimust, mis on kõik muusikaga seotud. Viiele küsimusele katsub vastuseid leida kolmeliikmeline vastajate tiim siin stuudios ja muidugi sajad tuhanded, et mitte öelda miljonid raadiokuulajad siis raadiot ees, taga, kõrval, all kusagil läheduses igatahes. Ja niimoodi see meil siin siis käib tõepoolest, et nagu öeldud, viis küsimust igale küsimusele vastuse leidmiseks on aega. Vastajatel siin stuudios kolm minutit, kui nad selle aja jooksul õige vastuse välja mõtlevad, saavad nad punkti, kui nende pakutav vastusevariant on vale, siis läheb punkt küsijale. Ja nii selgub, saate lõpuks siis see, kes jääb peale, kas vastajaid kolmekesi või siis küsija üksi. Küsimused on pärit nii siin meie enda saate toimetuse lõputust küsimuste vabrikust. Kui ka saate kuulajatelt ja kes soovib neid siia meile saata, siis melo, turniirateeerrdee selline meiliaadress on avatud ja ootab neid siis kogu aeg 24 tundi ööpäevas. Jah, ja mida veel öelda, nende viie küsimuse puhul on võimalik siis vastajatel esimese nelja juures kasutada ka teatavaid õlekõrsi mida saab pruukida kahel eesmärgil. Esiteks siis, kui nad ei tea vastust, on võimalik võtta vihje siis läheb üks õlekõrs maha ja vastajatele on võimalik saada minult mingisugune nii-öelda lisalause, mis peaks nüüd justkui õigele vastusele lähemale aitama. Aga kui kohe vastus teada, siis on võimalik võtta õlekõrs selleks, et enda pakutavat varianti tuubeldada, teenida ühe punkti asemel kaks, mis võib olla mängu edasises arengus strateegiliselt väga olulise tähtsusega. Ja vastajate tiim siin alati niimoodi üles ehitatud, et meil on kaks püsivanalisti, kes käivad saatest saatesse ja üks külaline esmalt vanade tuttavate juurde, Anders, võlts tervist. Tervist. Kuidas vahepeal läinud on? Nägin pildivatelt, käisid töö välismaal? Ei see vana hea Rootsi kruiis, mis aasta alguses toodiku korraldada. Nii, aga seekord käisime huvitavate vaatamisväärsuste juures jah, nagu polnud varem sattunud. Ununeb bändikaaslasega tõsiitumist, otsisime üles selle legendaarse risti, mille juures 30 aastat tagasi tuunduma esimese promo pildi tegi debüütalbumi taga ja pärast käisime patori kortoni haual, mis on sealsamas kõrval. Kaks sihukest vahvat, vaatad kohta, kuhu tahad elus korraks jõuda. Üks suur ristimiseks aud Rootsis jah, tegelikult hauale ka jõuda meisemist, aga tuli välja, et see on ikkagi guugel veits valetas ja on tegelikult hoopis teine kalmistu, hoopis kaugemale sinna ikka ei hakanud pingutama, parandaksime veel plaadipoodi, mis oli puupüsti rahvast täis laupäeval, nii et mahtused liikumagi. Väga äge saun, Põlutsionika endiselt elab väga hästi seal vanalinnas, niiet Stockholmis siis äge näoga Nissi pood on, eksju, täiesti vanalinnas mingite suveniiripoodide vahel ja seal on nagu laupäeval puupüsti rahvast täis ja kõik ostavad ja sõbrad ja kaupa on jõhkralt ja väga, väga äge. Rootsi kruiisi teine pool, kas Rootsi lauas käisite ka ja siis seda sõutrupi vaatamas? Šõutrupp Traffic esines A trastikut, vaatasime trahvikus, mängib nüüd Porkka trumme, mis oli huvitav, oli vanades metallide kiidemortumine, mitut trummar nüüd on ta laeva peal, siis Trafficu, trummar niini ja ogaroce oli alati meeldiv. Muusikaviktoriini võtsime mõlemal õhtul osa, päriselt. Esimene teiseks, mis on eriti jabur, see oli umbes kuus meeskonda või seitse meeskonna. Ja meie meeskonna nimi olites Troy vormis on ja seal oli teine meeskond, kellel oli Roy Ormisson nimeks. Kui sul on võimalus nagu on, aga kas ta ikka oli teistest eespool, Heame ikatest roisilaadidestroisime ja nad väga hea ligipungi tiim ka oiordi. Ühesõnaga, väga meeleolukad ajad on täitsa Darali superkindlaks ka. See sihuke suur purgiliitrine, longero ja siin kala, tervist, tere. Tere. Kuidas sul vahepeal läinud on? Mitte nii põnevalt, ma jäin mõtlema. Mulle küll surnuaed, nii palju ei meeldimist kandersile. Taivo on enne ka teistes riikides ka käinud, maavalla surmaga on alati hea läbisaamine. Et sul on see selline linn ja arhitektuuri polegi nii tähtis, aga onu osale selles linna arhitektuurist minu meelest valati surnud jumala erinevad erinevates riikides ja see on hästi põnev. Minu meelest. Ehk siis mul tekkis üks küsimus, palun mulle või jah. Ja kui sa rääkisid, et miljonit, kuuled, ma mõtlesin, huvitav, et kas raadiosaadete formaate ka müüakse nagu teise riiki või vaata telesaadetele on ju väga populaarne, et ostetaks ära räägi sellest praegu sellepärast, et see ei ole kusagil vist registreeritud või keegi võib sulle maha müüa. Ai kurat. Ja lõika välja selle enda pähe maha müüa mingi Lätis, aga keegi teine saab rikkaks. Meloturniiriga jah, pagan. Meloturniir siga. Ilmentsis Meil on täna külas skulptuuri kriitik Alvar Loog, tervist. Alvar. Tere. Kuidas sul endal on? Viimasel ajal on olnud ka ju? Ütleme sellises laiatarbekultuuris, kui nii võib öelda väga palju olulisi sündmusi, Eesti laul siis oli tõde ja õigus tuli kinosse, siis seejärel oli veel ka presidendi vastuvõtt koos kontserdi ja kõige muuga. Millised mulje, et kõik need asjad sinusse jätnud on ja pean tunnistama tõde ja õigust ei ole näinud ja vabariigi aastapäev läks must kuidagi mööda, langes nagu valele päevale minu jaoks mul olid mingid muud tegemised, aga Eesti laulu ma vaatasin, seal on sügavalt pettunud kõigi kõigis ja kõiges. Okei, milline see Eesti laulul lemmiklugu läbi aegade on üldse, kui sul on midagi? Kahjuks või õnneks ei võeta neid ära vihjet. Ei oska sellele küsimusele vastata, aga ma pean ütlema, et tavaliselt ma ei taha kõlada üldse kriitiliselt või kuidagi ammugi mitte üleolevalt kogu selle ürituse suhtes, ma arvan, et see on, see on hea üritus, seda on, on on meile kindlasti vaja, iseasi, mis, mis tulemused annab või, või keda ta orbiidile lennata ja keda ta sealt välja jätab. Tavaliselt kuskil kahe poolfinaali peale on mul olnud küll üks lugu, mis on, mis on jäänud ka mingis mõttes minu playlisti tänavu küll ühtegi, tõesti. Kuidas kriitiku elus üldse on, kui sa käid, ütleme, sellisel üritusel, kuhu sind on saadetud, sulle on tehtud ülesandeks, et pärast võiksid meile sellest kirjutada, eks ole, ja kui sa käid sellisel üritusel, kus sul seda kohustust nagu ei ole, kas, kas seal on kuidagiviisi nagu suur vahe ka selles, kuidas sa näiteks kontserte vaatad ja kuulad ei ole tegelikult ma olen isegi mõelnud, et, et ma võib-olla natuke isegi puht niimoodi enese proovile panekuks ja selliste masohhistlikke kogemuste hulga kasvatamiseks tahaks töötada rohkem nagu sellise tänavatüdrukuna, et noh, et keegi saadab mind. Et öeldakse, et, et mul on sihuke karm ülemus kuskil, kes ütleb, et toimub selline üritus või on ilmunud selline raamat või on selline etendus, mine ja kas sure või, või kirjuta arvustused, kolmandat varianti ei ole. Et tegelikult ma olen niimoodi ikka üsna vähe kirjutanud, et ma olen nagunii vabakutselisena ikkagi ise valinud oma kliente suuresti. Ja ka praegu, viimased kaks aastat, mis ma olen Postimehes palgalise kultuuritoimetajana töötanud, olen ma tegelikult väga vähe teinud nagu mingisuguse käsu peale. No mingil määral, elu dikteerib muidugi mingeid asju, aga, aga päris vastumeelselt ma ei ole, ei ole midagi kirjutada küll väga suure kiiruga, aga mitte vastumeelselt. Ja see on omamoodi kogemus. Ajakirjanduses on muidugi seevastuvaheliselt asjade kirjutamine, mõned inimesed teevad seda isegi päevast päeva. Jah, selles ametis ilmselt kultuurikriitikuna, see oleks keeruline, ma arvan, et see oleks keeruline, see ei oleks väga jätkusuutlik. Me oleme kuidagi väga tõsiseks, sest see on muutunud. Ja ajakirjandusteoreetiliselt võib-olla isegi. Aga kui palju sa üldse erinevate mälumängudega oled kokku puutunud? Ei ole tegelikult üldse peaaegu, aga ma tahtsin öelda märkuseks sinu osutuse peale, et teemad läksid tõsiseks, kui Anders rääkis, surnuaedadest, oli lõbus, aga kui me hakkasime eesti kultuurist rääkima Läks kuidagi morbiidseks oluliselt mobiilsemaks, isegi tegelikult jah. Aga see on ka võib-olla meile kuidagi ikkagi omane, äkki siis? Las ma vaatan korraks nendele küsimustele otsa siin midagi väga sellist morbiidset vähemalt, et mina sellest aru, kuidas alati surma surnud üldse murtiine on. Täiesti elementaarne osa elust, et selles mõttes nagu. Ei nojaa, aga sa ei saa öelda, et surnuaedadel ei ole surmaga mingit seost, seal oleks ka surma minu silmis nagu Murbiidsusega mingit seost. Miks sa tagantjärele niimoodi öeldakse, mis siis üldse morbiidne Surbijale morbiidne küsinud laupäeva lõunal? Iga inimesel on mingid omad omad asjad, mis tunduvad nii. Aga see on justkui niisugune asi, mis on, nagu kõik peaksid nägema. Lõngad hääle tuleb, lõbus tuleb, meil on täna külas nagu öeldud. Alvar Loog. 155. meloturniir, esimene küsimus läheb kohe eetrisse mõne hetke pärast ja see on pärit ühest väga-väga vanast eesti ajalehest. Ta teeb Muret, et kõik need ka Me. Jääva. Küsimus Lunder. Nii tänase meloturniiri esimene küsimus tuleb siit, meil on külas Alvar Loog ja see küsimus viib meid aastasse 1937 ja leidsin siis ajalehes esmaspäev ühe omapärase uudise. Ja ajalehte esmaspäev kirjutas siis aastal 1937, et keegi von Frenniew on hakanud eriti kummalisest materjalist grammofoniplaate tootma. Ja selline lühike uudis oli seal siis sellest. Aga tegelikult ei olnud see mingisugune väga uus ei, sellepärast et selgus, et sellest väga ebaharilikust materjalist toodete grammofoniplaate juba aastal 1903. Peamine sihtrühm nendele veidrast materjalist grammofoniplaatidele olid lapsed nagu kirjutati ja ma sooviksingi siis teada, et missugusest materjalist käib jutt. Aasta 1937 oli sellest siis uudis ajalehes, esmaspäev, aga tegelikult sellest materjalist tehti grammofoniplaate juba palju-palju varem. Kolm minutit on aega. Mingi lõbus asi siis äkki, mis et miks lastele selleks nagu lastele lõbu pakkuda. Kuidagi? Ma ei tea, mis on lastele lõbus mullikile. 37. aastal seda ei olnud. Ja mõelge, mis siis võis olla olemas, mis, mis võis lastele meeldida. Ma millegipärast eeldan, et tegu on mingil moel sellise orgaanilise materjaliga. Taks öelda lehmasõnnik, aga see vist on liig. Kuju on plaat, laste rõõm. Ja kusjuures Ta kümneid ikkagi müügile jätkusuutliku tootena annan vihje, soovite viiet üks õlekõrs, siis libiseb minema nende 1903. aasta plaatide puhul öeldi siis reklaamija poolt, et helikvaliteet on fantastiliselt hea, tegemist ei ole mängu kanniga, vaid see on ikkagi selline soliidne aparaatide mängija, mis mängib neid plaate väga hästi. Aga tegelikult see siis niimoodi ei olnud ja need plaadid olid väga halva saundiga veel halvema saundiga kui 1903. aasta normid. Ka need mängijad olid väga halva saundiga, aga jah, lapsed olid siiski ka tollal see nii-öelda põhiturg, kõik need, kõik need mängijad läksid siis tavaliselt mingi paari päevaga juba puruks. Spetsiaalne mängija oli ka siis selle jaoks oli jah, paari päevaga läks ikka väga, lõhkusid kõik ära, aga, aga ütleme niimoodi, et neid mängijaid müüdi nende erilisest materjalist plaatidega koos. Ja laste jaoks olid need plaadid ikkagi olulisem kui ja ise võiks niimoodi isegi öelda siis midagi muud ka veel teha ja. Ta sai, materjal pidi olema kindlasti klaasja olla aga just nimelt lapsed eelmise sajandi alguse lapsed olid nende plaatidega väga rahul. Kas see sisaldas enne sinu infonset, kus toodeti, kes selle Eestis või maailmas seda toodeti? Prantsusmaal ja ilmselgelt siiski paistab, et Venemaal, et ma see 1903. aasta toode konkreetselt oli Prantsusmaalt. Aga esmaspäev kirjutab lihtsalt, et keegi Ivan trenni on hakanud tootma sellest materjalist plaat, aga kus kohas, seda nad miskipärast seal täpsemalt ei ütle. No vaevalt, et Eestis ikkagi hetkeks vabattis olla kõigi volfrenne kusagil tollase Tartu maanteel elada ja seda oleks olnud võimalik täiesti vabalt Eestis teha. Ma usun, et. Ma usun, et ikkagi kõikides Eesti linnades ja väiksemates asulates kindlasti see, see toode, millest need plaati tehti, eksisteeris, see ei olnud midagi sellist nagu väga haruldast 30.-te aastate eesti inimesele küpsemas. Nad andsid tahtmatult kuue vihjet, toode, millest plaate toodetes materjal või materjal, okei. Mingi odamaterjali mingis mõttes nagu sellise teistsuguse tootega samastatav age, ma ei tea, ei tea ja ei kujuta ette, mida lapsed 116 aastat tagasi võisid nagu enda omaks pidada. Sendiniaatrismind Puusti klaasist on variant, aga miks seal on imelik, mis seal lapsel puugade see loopida? Klaas on Karmen, seda annaks endale mängida katki ja siis on killud. Puit oleksid paremini. Puine Sountroselt puitplaadi pealt, ma arvan, troll ja tegelikult ei saa normaalne olla, aga see pidigi olema jamanud, ütles. Puidu puhul oleks ikka väga jama ilmselt. Ja kas kuulad lihtsalt neid ringe, mis kulbi taar kämgenud tuleb? Uue elulugu? Meenutagem, et aasta tagasi tuli rahvusooperis Estonia välja niinimetatud ooper ehmatusest sündinud rahvas, kus kuulati paeplaat. Tuli seal oli paeplaadilugeja kuulas jumala hea variant. On jaa. Kivistik põhimõtteliselt seal kulati vanu tähendab, seal kuulati üle. Kaali meteoriidi langemisel saarematalomiiti salvestunud heli. Ma kardan, et see eelmise sajandi alguse lapsed ei kuulanud seda, aga keegi pakkuda plaadid lastele lõbus? Oki, ränirahnud ja kiviplaadid nagu haakuvad ka saate alguses jälle sobib kihi plaadid. Kena on, teie pakkumine on siis, et Ivan Preinima hakkas tegema lastele kivist? Täitsa ei. See oli siiski vale vastus. Üllatas neid plaate, tehti siis shokolaadist. Miks ma ei imesta, et sound halb oli ja kusjuures reklaamis oli ikkagi täiesti kuulatav ja täiesti hea soundi jagu plaat ära tüütab, võib selle ära sulatada ja ära süüa ja šokolaad pidid olema esmaklassiline. Vot sellised lood olid küsimuste esitades selles mõttes väga täpne, et sa ei vihjanud, et nad söödi ära, vaid et nad lõhuti ära või et nad läksid katki. Ei oleks võib-olla olnud liiga ilmne. Söömise puhul oleks olnud äkki noh, seal oleks saanud veel võib-olla millest saaks veel söödavast plaate teha, ma ei tea, mingist tainast piitsa. Nõel kusagilt krabinas, noh jah, vaatame, kuidas läheb järgmise küsimusega, see viib meid siis ajakirja Metal Hammer juurde. Küsimus number. Nii teine küsimus tänases melo turniiris puudutab, nagu öeldud, ajakirja Metal Hammer tehtud väga suurt ja väärikat tabelit, mille nad siis üllitasid eelmise aasta lõpus oktoobris, kui ma õigesti mäletan. Ja natsid olid kogunud väga suure hulga eksperte ja küsinud nende käest ja üheskoos välja selgitanud 21. sajandi parima metal-albumi. Ma sooviksin teada, et missugusele bändile siis metal Ämari meelest. Tiitel tuleks omistada või kellele nad selle omistasid. 21. sajandi parim metalalbum. Millisele bändile see metal hämmeri meelest kuulub? Tabel, nagu öeldud, tuli välja eelmise aasta oktoobris. Nii tuuli plaat, kolm minutit. Võiks olla ka piisavalt selline laiatarbeline ja pean ütlema, et ei ole seda, ei ole seda küsitlust näinud, see on kusjuures viimasest aastatuhande vahetusest peale üks suur haigus. Neid küsitlusi tuleb iga teine kuu. Nad on mingis mõttes muidugi devalveerivad 11, aga teistpidi aitavad jällegi võib-olla eri erinevaid seisukohti ja, ja erinevaid šanla erinevaid stiile erinevaid bände. Stalile upitada üritatakse ilmselt legitimiseerida läbi selle, et iga kord katsutakse järjest suurem rahvamass kokku kutsuda, kes midagi arvab. Mu sisetunne ütleb, et see on ilmselt mingi metal koori albumi ikkagi midagi lahjat, nii midagi, midagi, naised kuulavad selle sõna kõige paremas tähenduses prilli, haisen või mingi? Need ei olnud nii suur. Ma ei tea, kas need nii suured albumid olid? Tegelikult ikka on küll see, mis tal nüüd juba üle-eelmine Platuse kullaringiga sihte elulille käsiti. 2001. Tauno, nagu ei noh, kuna nad ei ole bändina aktiivne, ma ei usu, et, et ka see nostalgia nende suhtes nii suur on, et neid nüüd praegu keegi seal on ilmselt ikka mingi bänd, kes on ka hetkel aktiivne. Ma julgeks pakana vihje, kui niimoodi ette mingi kolmanda lugeda, et ansamblit 10.-st teiseni seal 10.-st esimeseni ükski bänd ei kordu. Nende plaatide seast seal 10. season, siis 10. linkinbarchievlatsioonil üheksas pehemalt satanist kaheksas maastada. Seitsmest kyljest võtsingi vaateid, 600 sellel puhul vaikinud pooleni. Viies lämbubkaa tassi, suhtu võik neljas istuma, Fadountaksistsiti prindide Horizon sepinternal teine mässinhed place ning tuul ei olnud. Ja see ansambel on tänaseks kokku välja andnud viis albumit ja parimaks valiti nende teine plaat. Selle nimi oli võib olla vabalt küll tuul sellele, sest tal on vist võib-olla küll viis albumit. Ei, aga teine plaat ei tulnud kindlasti sellel sellel sajandil. Neil tuli kindlasti mitte ikka andetu ja need olid ikka jajaja, seisa tuul olla kindlasti. Kusjuures kõik need, keda me mõtlesime. Ma tahtsin mässineerikas pakkuda, mõtlesin, seal peab olema mingi paskbänd. Ja need oleks esi esimene, keda ma oleks oleks pakkunud. Ja väntševendust Primmide, kas mingi Systrofodownlannukaad kills võtsingi Eitš maastanud lühemate linkin, park on ka seal sees. Aga esikohal on siis üks, viie albumiga ansambel, mis alustas tegutsemist 95. Kui väga sobiksikese tuul, tuule. Nalja teete tuulile oli Andres Toobali 93 94 muidugi paraja. Üheks parimaks valiti nende teine plaat ja mis siis, mis siis ilmus tõesti sellel sajandil esimene plaat sellel sajandil ilmunud? Üksnes bändina sobiks, oleks sabat, on, aga ma ei usu, et nende liiga kõrge oleks. Esimene kohtlike aulleid naised, ära naise unusta. Naised hääletavad kõik sabatoni poolt. Ikkagi Billboardi tabelis ka kindlasti on tal ikka käid, Vikipeedia andmetel on aktiivne, aga tänasel päeval täiesti on olnud järjest aktiivne aastast 95 sassis ennitule meeldinud. Kusjuures huvitav, seal olid USA bändil kõik, ilmselt on ka see osa bändi roosa bänd ja okei, aga rohkem ma tõesti midagi ei vihjaks. Albumit on ikka maru vähe. Higi nuu metal asi veel jah, Mostodoni tahaks pakkuda, aga ta oli, oli kaheksas b mõte oli üheksas linga pehmannes kills mütsingeid, seitsmes 600-le ohvete õiale USA USA ja kolmas kringlihorisont, teine mees siin hääd. Aga siis üks bänd veel, mis on tegutsenud 95.-st aastast, nende teine platsis, mis tuli sel sajandil välja, valiti parimaks metal hämmeri ekspertide poolt. Seal mingi metafoor, bänd ikkagi ma arvan, mis metal-kur asjadest suitseid Sailans. Niuksed suured bändid nagu parkway, draiv. Ja Barclay on uuem bänd ikka ja mitte USA. Ta on Austraalias olime minu meelest küll. Praegu vist pehmot on ainuke mitte usa tantsijal aga aga võitja pidi usast olema ja USA Band, Dillingeri, Skype. See on liiga edasijõudnute tase. On vööts, karist ei ole. Jube hea küsimus, aga ei oska vastata, mina ei oska. Või on sul veel asi huvitavamaks tegemiseks? Ei olegi veel bändi, küll ta on ikkagi kui ma ütlen selle nimel ikka mingi äkidel žanrilise vihje, sest ega me ei mõtle välja, kas metal koor või ala ei tahagi, et okei, ma võin teile öelda, meedias on kirjutatud, nende žanrideks saadetakse mainitud siin kokku neli, need on hevi metal nuumedal alternatiiv, metallikruum. Kas äkki kämpton seal lämbub kadeli muidugi lämbe. Aga slipp, Nat, mu noored sõbrad, viies. See kõlas natuke slipp nadi poolega nuumetal Krumm metal hevi metal, mis seal veel oli, alternatiive. Vabalt võiks olla ootaga teine album, neil niuke väga kaheldav selles mõttes, et tegelikult paljud peavad, esimene joovad, teiseks, aga tegelikult neil oli üks album veel enne mida, millest, millest keegi eriti midagi ei tea, ma ütleks ka tehtavas. Ma ei tea, kas kroom metallist liiga ei lähe, aga neil oli see vait. Seal teine plaatist mingi 2000 vaid pruuniga kolmasel. Et minu meelest oli kolmas, aga tehtons või kuivõrd tehte oriks alla seal näidata oli kolmas, mitte teine. OK. Lipnotiga. Minu mõistus on otsas, kuulaga ütlemis, lipnot jojoba, kuigi kaheldamata teine album on, ta on nii ja naa teine ja kolmas, tegelikult küsitakse bändi niikuinii mittealbumit, praegu aga küsisin tõesti ainult ansamblit rownime, okei, okei, ütleme, et ma jään selle juurde, et see peab olema sic bänd ja flip Nad vastavad minu jaoks sellele kriteeriumile ja selle albumi esimesed 30 sekundit olid head. Võin täitsa, oota päriselt, ah, ei ole ikka vaesem ess layer mingi lastiga isegi päris kindel, aga seal on jõudnud lõpule. Ma kardan õige Lecunat ja ikkagi ajova on see plaat, ma ei tea ka sellesama Vikipeedia lehe järgi on neil siis ikkagi viis albumit ja aju on teine. Sest tegelikult neil esimene oli mingisugune, mida nad vist kõik maha vaikinud. Ise andsid välja ja midagi siukest, Nad, slipp, not on see esimene siis või mingisugune mingisugune seal siis vahepeal veel enne seda enne ajuvate? Ei, vastupidi, päris alguses. Okei. Nii, ja skoor on üks, üks. Oleks võinud juba varem ikkagi teid vastama kavandada, aga niivõrd tihedat diskussiooni kohtab siin harva, seda oli hea kuulata, nii, ütleme kiirata ja nüüd läheb hästi, lihtsalt ilmselt. Aga kolmas küsimus siis eetris mõne hetke pärast. Nagu öeldud, meil on täna külas Adroloog ja kas koor on praegu üks? Nii tänase meloturniiri kolmas küsimus puudutab ühte lauljat, kellel on täna, laupäeval, teisel märtsil sünnipäev ja ta saab täna 57 aastaseks onni sooloartist kui bändimees. Ja ma sooviksingi ta nime teada ja siis Esidki, räägin teile sellist juttu, et tal oli alguses selle bändi nimi, kus ta siis tegutseb bändi nimeks Johnny Electric, aga üsna karjääri alguses soovitati talle öelda sõbra poolt. Et eile nii eeskujul oleks teil tarvis võtta ansamblile ikkagi ühe selle põhiliikme nimi ja ma sooviksingi teada siis missugusest mehest on jutt, kelle bänd kandis alguses nime Jonny elektrik, kes saab täna 57 ja kellele soovitati eile nii eeskujul siis bändile või mehe nimi panna just tema enda nimi Jon Bon Jovi äkki. Võib-olla ajaliselt klapiks ajaliselt klapib vanuseliselt ka. Tuubeldame puntšovi lakini, korrusi. Või mõtleme veel? Jonni kõlab ka nagu Joni elektrik, Johnny Jon, Bon Jovi. Ütleme, mingi loogika on, sa ütlesid midagi veel uuesti, mis sa lugesid, alguses oli ansambli limit Jonny Electric. Mees saab täna selle bändi põhimees, saab siis täna 57. Ja neil siiski soovitati üsna karjääri algjärgus vana eile nii eeskujul panna ansambli nimi põhimehe järgi, mida nad tegidki siis mida? Ansamblit Jonny Electric me tänapäeval siiski paraku väga ei tunne, jäigi tundmata. Nojah, muidugi oleks eriti hea küsimus ka, kui sa oledki täiesti tundmatu bänd ja keegi ei tea kas mainin midagi, onju? No Ta saab täna 57. Inimesed üldiselt ei alusta uusi bände, kujundame alles viis, kuus või viis, vaid pigem Maran ise arvaks, et ta läks veits vanem, aga võib ka 57 on vanem. Ei, ei, mis esimene patril, kas neli äkki või neli või viis ja midagi. Mulle õudsalt meeldib see Bon Jovi plaadinimis slipp nõuet. Tal oli algne plaadi kaanekujunduse kavand, mis lõpuks vist töösse läinud loeti natukeseks istlikuks. Mul on endal see hinge jäänud. Kas see oleks midagi sinna kortensi kujundustega, ühtujalga toona jah, jah, jah, skorpion, seal olid ka väga head kujundused mingi ajani. Jajah, pakume ära siis, kas te usaldama? Muidugi nii nagu lubatud, tubeldame Poisovi. Jah, see on täiesti õige vastus. Skoor sujuvalt kolm, üks tõepoolest, tänane sünnipäevalaps on siis Don Bon Jovi, kes saab jälle aasta vanemaks. Vaatame, kuidas läheb neljanda küsimusega ja sellega siseneme siis rokkooperit. Küsimus number neli. Tänane neljas küsimus, nagu hetk tagasi lubatud, puudutab rokkooperit sellist omapärast žanri, aga ma sooviksin vastusena hoopis, et ütleksite mulle ühe riigi nime. Nimelt siis on lugu selline, et selles riigis valmis esimene rokkooper aastal 2006, esimene selline, noh, omaloominguline rokkooper ja sellest püütakse selles ooperis selle riigi asutajad, keda mujal maailmas tuntakse kui südametud türanni jõhkrat vallutajat näidata natuke teistsuguses inimlikumas valguses, niimoodi siis aastal 2006 kirjutas BBC ja ekspress vahendas siis seda. Ja selle rokkooperiga tähistati ühtlasi aastal 2006 selle riigi kaheksasajandat, sünnipäeva ja libreto ja muusika autor rõhutas siis ajakirjanikele, et see inimene, kellesse ooper on, oli ka hea abikaasa poeg, ustav sõber ja ma tahan just neid külgi temas näidata. Sooviksin öelda, missuguses riigis aastal 2006 esimene rokkooper tehti, mis siis ühest sellisest tegelasest räägib, et tal on kolm minutit aega. Ei tea, kas ma võin täpsustada, kas see riigijuht või asutaja riigi asutaja ja ühesõnaga 800 aasta tagune tegelane tegelane kaheksasaja-aastane riik tähistas kaheksandat kaheksasajandat juubelit või sünnipäeva ja selle rokkooperiga, mis 800. sünnipäeva puhul välja tuli. Selle peategelaseks oli siis jah üks tegelane, keda ülejäänud maailm tundis ikkagi suure sellise jõhkrutsejana. Mongoolia, ma pakun ka Tšingis-khaani Mongoolia ilmse Mongoolia rokkooperis, kõlab hästi ka muidugi. Sest tegu peab olema ikkagi üldtuntud ranniga, arvan, muidu sa ei küsiks? Jah, mitte Rain koor, neid ja üldtuntud türann vete kohta öelda, tõepoolest, kes siis jõudis ka BBC ja Eesti Ekspressi veergudele mehe, kellele legend elab tal 800 aastat hiljem ükski filantroop naljalt ei elama, legendiga 800 aastat, aga suur türann olla siis küll. Ilmselt küll ei tea Mongoolia riigi ajalugu nii täpselt, aga, aga kõik osutab sinnapoole, et tegu ei ole kindlasti Euroopa riigiga ega Põhja-Ameerika riigiga ega üsna suure tõenäosusega mitte Lõuna-Ameerika riigiga. Aafrikas ei olnud vist 800 aastat ühtegi üldtuntud türanni, mitte sellist, keda me teame ja jääb ikka Aasia ja Tšingis-khaani poole tõmbab see asi mind küll, vähemalt tubeldamähki. Ma arvan. Itaalia on täiesti, usun, ma julgen midagi ise veel aastal 2006 tehti esimene rokkooper Mongoolias täpselt täpselt, see on teie pakkumine. Tuubeldate. Õige vastus jälle ja koor viis, üks. Nii mäng on nüüd siis sellega põhimõtteliselt võidetud. Libreto ja muusika autor, tohib olla konsoorik, võib niipalju veel öelda ja ma ei tahtnud ooperi nime sellepärast öelda, et selle nimi oli khaan. Oleks nagu natuke liiga lihtne vihje oleks olnud. Ei oleks olnud, et selles riigis elab natuke üle kolme miljoni inimese. Mongoolia on küll hästi suur, aga seal inimesi väga palju ei ole see, mis maailma kõige hõredamalt asustatud riik või siis teine koos Kanadaga, sest et kanadel on ka seal põhjased territooriumide päratu suured, kus ei ole mitte kedagi. Nii, aga meie viimane küsimus on siis nagu igas saates loetelu küsimus ja see on siis selline küsimus, mille puhul teil ei tule välja mõelda ühele faktile või ühele küsimusele vastust vaid tuleb kolme minuti jooksul midagi loetleda. Nii oleme jõudnud tänase mängu viimase küsimuseni, erinevalt eelmisest kahest saatest on vastajatel läinud kõik kaunikesti libedalt, neil on külas Albroloog ja skoor on praegu vastajate kasuks viis üks. Teil on teoreetiliselt võimalik veel ikkagi kaotada. Mulle tuli praegu meelde, tähendab enne viimast küsimust on siis selline süsteem, et te peate otsustama, kui mitme punkti peale te mängite või kui mitu punkti nii-öelda lauda panete. Ja teil on võimalik panna minimaalselt üksi maksimaalselt nii palju punkte, kui tal on. Kui te panete viis viimast küsimust ära, ei vasta, siis ma võidan, kuus viis. Kui te panete viis ära vastaste võidetud üks, aga ma ei tea, mitu punkti peale te siis näete, aga ei ole võimalik jääda enam, kui te panete neli, siis on võimalik viiki jääda. Vasta, võit pihus ja okei, okei, kolm, kolm punkt mängida siis kolme punkti peale, mis tähendab, et kui ta ära vastate, siis te võidate kaheksa üks kui ta ära ei vasta, siis jääb skoor viis, neli. Minu arvutuste järgi jah, siis ma saan need punktid endale. Kolm punkti viimasel ajal need loetelu küsimused väga rasked olnud ja nii ka täna kolme minuti jooksul, palun nimetage 15 laulu. Ükskõik kas siis Eesti või välismaa lood, mille pealkirjas mainitakse mõnda muusikainstrumenti mõnda pilli, kolm minutit biitlasi, Kitaatšenki džentli võibs. Mandoliinid öös. Viiulimees kolm piano maneeriga vihana männeli Philly Joe Jones neli. Kas mingil viisil song kellelgi ei olnud või oli küll see mingi on küll null nullindatel, iseasi kas seda instrumendiks pidada või seal jah. Ikka jah, no hea küll, viis. No seitse on siis praegu olemas, aga kolmandik aega ainult läinud on kaks minutit, et kaks minutit täiesti vennad. Mingi organ. Datat. Apalanse pipar, see läheb, on ju? Ikkagi mainitakse instrument ja kaheksa. Siin stuudios on ikkagi õhk, nüüd õhkkond on väga närviline. Mõtlen pillide peale ja siis kas need mahuvad kitarrilugusid on kindlasti veel Estonia. Tule meelde. Suht keeruline ja vaata, keskendume, keskendume, neid on ju? Annab, on, need on eesti keeles juba mõtlema. Ja erinevaid tiller eesti keeles, klaver. Klaverilugusid kindlasti eesti keeles. On mul on isegi praegu üks lahti, ühesõnaga. Meil on jõhkralt puudekka veel jah. Ja pooled vähemalt ei ole, kaheksa on olemas, allapoole on puudu. Aga ma arvan, aeg tiksub teie kahjuks tasapisi siin nüüd juba. Eks see on jälle selline asi, mille peale terve ülejäänud päeva mõeldumalt. Aga Kardo saatis selle küsimus. Jah, kui võiks artiste nimetades Orelipoiss tuli aga laule, sellist trummi ja bassiga seotud lugu, luunime. Saaks kaks korraga, vaata trumme, passime ja lugu, mille nimi on trumli juba läbi, kindlasti. Lõpetame ära siis selle võiduna võidukalt ja ütleme nii, et ega ka see loetelu küsimus oli erakordselt keeruline, seekord taas viis, neli, siis jäi lõppskooriks. Ütleme nii, et vahepeal teise, kolmanda ja neljanda küsimuse ajal toimus ikkagi uimas selline spurt kvaliteedihüpe kvaliteedis hüppaja võib selle kohta ka ütleme mõned siis veel klaveriga, mis sa nägid, vana klaver. Suusabaasis on tantsu, tuleb tunnistada, vana klaver, tuleb tunnistada. Kalmeri diskograafia on meil ikkagi lõpuni läbi töötamata, seal on veel sopistusi. Sopistusi just nii, aga kuidas tunne on? Tunne on hea. Sest et võit head küsimused olid ka tegelikult see metal Hammer, ema oli väga hea. See pärines tegelikult Koit Raudsepalt, kes käis ja rääkis mulle umbes kolm või neli päeva järjest, et uus metal ämber ilmus ja seal on siis jälle mingisugune nimekiri ja siis ma ütlesin, et aga ole hea, siis loe see nimekiri mulle ette, siis ta lubas turult ja, aga lõpuks ei teinud ikkagi. Aga sellest me tulime just ühes liftis siia kõiku Koit Raudsepaga suurepärane. Ja Koit Raudsepa saada, siis on täna siin raadio kahes eetris, kella kolmest, aga meloturniir järgmine on siis eetris tund aega vähem kui nädala pärast. Talvar, milline sinu viimane selline suur elamus oli? Midagi sellist, mida oleks kõigil võimalik, võib-olla minna kusagil lisaga kogeda? Muusika, sa mõtled need kultuurielamust ja mõtlesin, et hakkan oma naisest rääkima, aga et. Midagi sellist nagu mida oleks võimalik teistel kogeda. No ma ikka kõigepealt tooks selle, mida ei ole kahjuks vähemalt, et Eestis enam võimalik klatšida Domingo eelmise nädala teisipäeval Saku Suurhallis, kusjuures Saku Suurhall oma atmosfääri akustikaga ei suutnud vähemalt minu jaoks seda kontserti ära rikkuda. Väga suur solist ja, ja minu tagasihoidlikul hinnangul, mida ma ka Postimehes kirjutasin, ilmselt piis vokaalartist või bänd, kes on üldse kunagi Eestis esinenud ja ta oli igati oma oma legendi staatuse vääriline. Ühesõnaga, kui kellelgi peaks olema siis juhustada, kusagil näha, siis soovitan jah, või ajamasin keldris eelmine eelmise teisipäeva õhtul lisakontsert sellise lühikese lõtkuga ajamasinast ikka igaüks leiaks, võiks olla. Igatahes suur tänu saatesse tulemast, edu teravaid elamusi siis ka loomulikult kultuuri vallas ja nagu öeldud, saade on tagasi meloturniir, siis juba järgus. Peraal GRU Camiilu tööli koorega. Selge. Null. Läbini.