Meenub Eesti laulupidude 90. juubel 1959. aastal Tartus, kus Juhan Simm ise oli dirigendipuldis ja kui südamlikult siis leiti kontakt tuulajate ja selle lauluga ja eks nii on see olnud kõigil laulupidudel, nendel paljudel laulupidudel, mida sa ette on kantud Gustav Suitsu eludega sütitavad värsid, panendad Juhan timmile, sõnad oma saare jaoks on andnud nooreks Bad Rudolf stabiiadele on andnud palju sõnu. Meie heliloojatele piikide jaoks. Mul lapsepõlves rääkis tõi lauljale ja laulule kiitustega rahva mõttesse Carl Robert Jakobsoni nime. Mees, kellega on lahutamatult seotud võitlus Eesti laulupidude progressiivsete traditsioonide eest. Mees, kes õpetas põllumeest targale maa harimisele, innustas rahvas sülile, laulule ja tormiline aplaus. Saadab laulu. Uus, mida andis Jakobson, oli, oli õieti tohutu kogu Eesti rahvast ja tema ajalugu tunglana sütitavad kolm isamaa kõnet. Esimesed tõeliselt suur poliitilised kõned, mille mõju võib võrrelda legendaarse tasuja tõrviku leidmisega või kalevipoja astumisega Eestit alla. Miski ei teki iseenesest ja tühjale kohale. Rahva tänaste võitude juured võrdlevad minevikku progressiivsete suurmeeste külvist. Meie oludes on selles mõttes Jakobsoni elu tööl Eriline tänuvõlg. Ainult rahvas, kes oma kodumaad sügavalt armastab ja teistest rahvastest lugu peab, väärib kuulumist kommunistlikku ühiskonda. Praegu meeskoorid siiski ei lahku veel lavalt. Kuigi esinemisjärg on puhkpilliorkestrite käes. Nii. Ei, siiski, paus tekkis ainult sellest, et mehed lahkuvad lavalt ääretult distsiplineeritud. Ühtne meeste vägi tuleb. Lähed vastu publikule alla. Kuhu nad lähevad? Nad lähevad alla. Laululavaesisele väljakule teevad parem-vasak pool nagu hästi tundvad mehed ja marsivad nüüd heas eeskondlikus rivikorras välja, et anda kohta puhkpilliorkestritele, mis nüüd peab ka meie tähelepanu keskpunktiks saama. Kõige raskem on ligi pääseda sellel peol veteranidele, sest need ümbritsetakse lahustavad tiheda rõngana ja Verne röörlos on küll meie vanuse järgi siis kas teine mees nüüd vä? Peol no ma ei tea, vutasin vale, muidu nurjumine küll. Kõigepealt teel on täna esimesel laulupäeval sünnipäev palju õnne, kui vanaks saada? No see on küll 87 ja mitu aastat, nendest 87 dispillimänguaastad on sealt kaks aastat ma siis. Või see nuga Siis lautomaadetakse. Ja arvutamisega vaeva täna aega sest seda ise ja seltsimees vigla, kui kaua teie olete pillimees olnud? Ka juba nii kahe 13 pääle ja kuni 70.-le välja ja nii et meil on tegemist praegu kahe lugupeetud veteraniga, üks veteranidest aga tõuseb ka täna puhkpilliorkestrite üldjuhi dirigendipulti ja nii et küllap siis seltsimees Õun, rovski on teie taktika peale üsna parasjagu mänginud? Jah, on ikka küll. Kõik need laulupeod, kus mina olen üldjuhiks olnud, pandama mängima ja tema kohta ütleme, et ta on tõsiselt väga palju teinud meie puhkpilli edasiarendamiseks väga kaua aastaid olnud orkestri juht ja tema käe all on üles võrsunud õppinud mängima hästi mängima väga palju noori ja sellepärast tõepoolest tuleks täna temale öelda väga palju, väga palju tänusõnu. Eks see on meil ju niisugune rahvuslik traditsioon jälle ja eriti puhkpillimuusikast kuidagi nagu avaldanud avaldunud, sest kui Taavi tota Virkhausist peale, siis niivõrd pikkade põlvede jooksul kasvatas ja õpetas tema järjest noori ja näis, et ise üldse ära ei väsinud. Ja nii on tänaste veteranidega ka Kas palav ilm ei tee ka natukene liiga? Ei tee kordama, palun? Kuulge, ärge valage välja siis kodu, kes ei jaksa bana, kes olles istugu kodus lähedal enne Taavi ei tulnud. Ja ma soovin teile südamest jõudu ja tervist Tallinna linna, aga eriti Tallinna Tombi nimelise kultuuripalee range koori kõndla poolnäärmete veteranidele. Nonii, ribast veterani ei ole neil küll olema. Mis pilli mängite? Klarnet on väga peenike pill, peaks nagu hästi väiksed peened sõrmed olema või ei pea? Mis siis muud kui head peotuju ja teile jõudu terrigeerimiseks, seltsimees Vigla. See võtab oma aja kuni seltsimees Vigla tõuseb dirigendipulti, sest orkestri mängijad, need on ligi 2000 nende tulekama pillidega, see on omaette protseduur. Vahvad mehed, need pillimehed, nii vanad veteranid kui ka noored. Ja viimased aastad on ju meie puhkpillimängu traditsiooni toonud olulise uuenduse uuenduse naiste puhul. Tänasel rongkäigu hulgi olid eriti menukad nii Tallinna kui ka teistest paikadest pärit olevate orkestrite ees tütarlapsed, trummidega aga päris puhkpillipuhujad. Tütarlapsed paistavad praegu mulle laululavalt, need on punamütsikese, punaste mütside ja punaste vestidega. Põltsamaa kooli puhkpilliorkestri tüdrukud. Puhtmile mäng nõuab mehisust, mehisust on aga üldse elus palju tarvis. Laulupidu, see on lauljate pidu ja seepärast pääseb lauluväljakule jalgsi. Ka kõige kõrgemate külaliste autod jäävad taktitundeliselt laulupeo väravate taha. Ometi on üks auto, millel on luba tulla otse laulu tribüüni ette, see on pisikene sinine Zaporožets. Kunstnik Paul kamm, 25 aastat on sellest tagasi, kui sõda võttis teilt liikumisvõimaluse aga ta ei suutnud võtta tahet ja soovi jõudu elust osa võtta. Mis on andnud jõudu? No mul on sellele isegi raske vastust anda. Ei oska nagu öelda. No võibolla mul on ehk pisut rohkem olnud elutahet kui teistel pisut rohkem töötahet. Ja võib olla Need ehk kokku ongi andnud seda jõudu. Sest siis, kui teie haavata saite, siis ei lauldud, siis rääkisid kahurid. Ja nii see muidugi oli, see aastad olid väga rasked aastad, kuid tänasel suurel pidupäeval ei tahakski neid raskusi meelde tuletada. Täna lauldakse rõõmust rahva tublist tööst ja nii edasi. Lugupeetud kuulaja, nii räägivad mehised mehed. Teie kui kunstnik, vaatate seda pidu kindlasti ka selle pilguga, et missuguseid värve nii rõõmsaid värve siin täna on? No värve on tõepoolest palju ja pilt on igati erutav. Kahju, et mul ei ole seda võimalik siin oma pintslikese abil jäädvustada kuid muljet jäävad, mis ei unune kogu elu. Ja küllap on niiviisi, et kui lähete koju, siis alles see päris töölaulupeo muljete jäädvustamine algat ja seda kindlasti niivõrd tervis seda võimaldab. Kas te olete enne ka laulupidudel andnud, nüüd viimastel aastatel? Ja mul oli võimalik olla 1965. aastal ka laulupeol rongkäiku jälgida ja kuid laulupeol ma siiski sain nii vähe aega olla, kuna tervis hakkaski pidurdama. Kuidas täna tervise? No tänan, ei ole väga viga, kui kole on pisut väsinud, pikk reis on selja taga, ma olen tulnud mere tagant. Ja, aga no peame vastu, pole õige. Ja mulle tundub, et kõik selle reisiraskused ja samuti siin ei ole kerge lebada, sest päikene kütta tuliselt autoga, kust on lämmatavalt soe. Ja ometi see elamus kaalub kõik, kõik need väikesed raskused üles juurde. Ja eks see ole ka üks, mis annab rahvale jõudu ja tuge näha, kui elurõõmus ja tubli on, on meie rahvas seda kindlasti. Muide esimesed nii-öelda laulupeomuljed algasid mul juba Hiiumaal, kui tuldi külastama laulupeo tõrvikuga. Tõrvik toodi otse minu voodi juurde ja see sündmus ei unune mul ka iialgi selle niivõrd üleval kuidagi südantliigutav, head laulupidu teile, Paulgam vapralt vastu pidanud. Tänan, tänan südamest. Mehised mehed, puhkpillimehed, mehised, rahuajalehed on laval. Arvatavasti 1818. aastal alustas Tartu vennastekoguduses tegevust esimene eesti pasunakoor. Koor tegutses aastakümneid ja tema tegevusraadius laienes kuni Viljandimaale ja selle mängukoori ridades said esimest õpetust Adam Jakobson, Carl Robert Jakobsoni isa ja Taavet Virkaus. David Otto Pirkausi isal verest. Mäevere pasunakoori sünniaasta on 1839 laulupeopäeviks 1869 oli see pasunakoor juba 30 aastat tegutsenud. Ehkki selleks ajaks oli Eestis juba mitugi orkestrit ja neid ka laulupeole kutsuti, oli enamus veel nii madalal tasemel Te ei julgenud suurele avalikule esinemisele ilmuda. Osavõtjaks jäigi niiviisi neli pasunakoori, Kärkna Väägvere kursijad sooru. Nii jäi ühine esinemine ära ja mängiti ainult rongkäigus ja hommikusel äratusmängul kirikutornides ning pidusöögil samuti võistulaulmise vaheaegadel. Kuivõrd erinev on see pilt, mida täna näeme ja kuuleme, sest needsamad pasunamehed nad on kogu rongkäigus siia saatnud ja nüüd valmistuvad kontserdiks? Kuid uus hommikuse äratusmängu ülesanne on neil tänavu jällegi. Nii nagu täna hommikul tallinlased ärkasid pasunamängu peale. Nii äratasid nad ka 100 aasta eest laulupeole.