Ei Ameerika tänavatel laske küll pidevalt ei kõla, kuid Ameerika hambuni relvastatud üks äsjane uurimus näitas, et riigis, kus elab 300 miljonit inimest, on 215 miljonit tulirelva, mis tähendab, et relva omamine on pigem norm kui erand ja relvakultuur ümbritseb ameeriklasi kõikjal, kuhu vaadata alates teleekraanidelt, kus vägivaldne meelelahutus on üsna tavaline. Kuni videomängudeni Ja muidugi kino ekraanideni. Emotsioon on aeg astuda, siis tundsite ära terminaator Arnold Schwarzenegger, kes astus suurelt ekraanilt suurde poliitikasse ja on nüüd USA rahvuslus, käime osariigi California kuberner ning astunud poliitikuna samme, mis risti vastupidised ta filmi imitsile. Just läinud nädalal avaldas ta toetust osariigi seadusandjate ees olevale eelnõule, kus nõutakse, et kõik pool automaatsetes käsirelvadest kasutatavad kuulid oleksid nummerdatud. Kui nende relvadega kuritegusid korda saadetakse, oleks politseini lihtsam kurjategijaid tabada. California on muutunud Schwarzeneggeri juhtimisel osariigiks, kus on ühed karmimad tulirelvadealased seadused kogu USA-s. Tulirelvade raskemini kättesaadavamaks muutmise nimel püütakse samme astuda ka mujal riigis. Praegu jälgitakse tähelepanelikult pealinnas Washingtonis relvade alal toimuvat Washingtonis tulirelvade omamine ametlikult keelatud. Kuid nagu linna politsei tulirelvade osakonna juht Karen Wiggins hiljuti Ameerika Häälele antud intervjuus ütles, ei tähenda see sugugi seda, et linnas relvi ei oleks. Politseireidide käigus konfiskeeritakse pidevalt massiliselt illegaalseid relvi. Tavalisel päeval leiab politsei Washingtonist 15 kuni 20 tulirelva, eelmisel aastal konfiskeeriti 2600 relva 2656, kui päris täpne olla, räägib Wiggins. Arvestades seda, et Kolumbia piirkonnas nagu on pealinna ametlik nimi, on ühed kõige karmimad relvade alased. Et kogu Ameerikas näitab see, millises mahus seadustele vaatamata siia ikkagi relvi jõuab, ütleb Wiggins. Relvade pooldajad, kelle sõnul on pealinna seadused otseses vastuolus USA põhiseaduse teise täiendusega, mis lubab relva kandmist, on linnavalitsuse peale kaevanud ja võitlus on välja jõudnud USA ülemkohtusse, mis peab nüüd otsustama, kas relvakeeld pealinnas on ebaseaduslik. Millal ja kas kõrge kohus seda arutama hakkab, ei ole veel teada. Kuid kuna kohtu koosseis on muutunud president Bushi võimu ajal konservatiivsemaks ja konservatiivsed jõud on USA-s traditsiooniliselt olnud relvakandmisõiguse poolt, usuvad vaatlejad, et ülemkohus võib Washingtoni relvakeelu tühistada. Kui ma peaksin ennustama, siis arvan, et ülemkohtus jääb tõenäoliselt küll väga napilt peale arvamus, et põhiseaduse teine täiendus lubab igaühel relva kanda, usub ajakirjanik doni Mauro, kes kirjutab ülemkohtu tegevusest ajalehes liigal Times. Tema sõnul niisiis võib ülemkohus Washingtoni relvakeelu tühistada. Nii et vaatamata tulirelvadega sooritatud kuritegude arvu pidevale kasvule keskmiselt lastakse iga päev USAs surnuks vähemalt kaheksa alla üheksateistaastast. 2005. aastal oli Ühendriikides 14000 tulirelvade abil sooritatud mõrva ja 400-l juhul olid ohvriteks lapsed. Ei ole USA-s oodata relvade otsest keelustamist. Osalton staatus koodaga Ameerika mõjukas relvalobi, kelle toetusest ühele või teisele kandidaadile valimiste eel võib paljugi sõltuda sellest. Rahvusliku tulirelvade assotsiatsiooni liikmed on agarad hääletajad ja ikkagi, miks on Ameerika muust maailmast nii erineb oma tulirelvade kultuuri poolest. Helistasin siin New Yorgist töötavale advokaadile Piret Loonele, kes seda teemat on uurinud. Miks Ameerika onni hambuni relvastatud? Esiteks on see kirjas põhiseaduses ja põhiseaduses otseselt kirjas, et inimestel on õigus relva kanda ja see mingis mõttes tuleb juba vana inglise õigusest ja kultuurist välja, kus on relvakandmisõiguseks Inimõiguste osa. Aga kontseptsiooni võib Ameerikas lugeda ka mitmet moodi näiteks. Nii et see ei olegi otseselt inimeste õigus relva kanda, vaid näiteks osariikide õigusrahvuskaarti luua ja osariikidel oma seadused, mis reguleerivad mitmesuguseid relvakandmise kohta näiteks kes pääseb relvadele juurde ja nii edasi. Aga vahetuse teine tähtis moment on siin see, et ameeriklastel on lihtsalt ütleme, ajalooline relva, armastust me mõtlen Ameerika pioneeri peale, kauboi peale ameeriklasele üksinda läheb üle maa ja vahepeal tabab mõned indiaanlased maha vesterni, et see kõik on niisugune suur osa Ameerika kultuuris, et ma arvan, et sealt tulebki osa relvaarmastusest ütleme Ameerika pioneeridest indiaanlaste viimastest sõdadest on möödas ainult natuke üle 100 aasta ja mõned inimesed veel peaaegu mäletavad seda või, või on vanaisa rääkinud. Nii et Ameerika relvakultuuris ei ole vaatamata osade ringkondade teravale kriitikale sinu arvates siiski midagi muutumas. Ma kardan, et mitte. Nii rääkis New Yorgi advokaat Piret Loone. Ameerika relvalobi üheks peamiseks argumendiks on see, et inimesed vajavad tulirelvi eelkõige enesekaitseks, et neil oleks võimalik kurjategijatele relvaga vastu astuda ja et kui tulirelvi inimestel ei oleks, oleks kuritegevus riigis veelgi laialdasem. Osa küsitlusi näitab, et USA-s kasutatakse enesekaitseks relvi aastas enam kui kahel miljonil korral ja kuigi nende samade relvadega toimub ka julmi kuritegusid, on kaitse argument relva kriitikute väiteid endiselt üle kaalumas. Nii et ameerika imidžiks jääb ka tulevikus ikkagi seesama heli, mida tänase loo alguses kuulsime. Püstolilask. Raadio kahele Neeme raud, New York.