Kasutame Lee, kes vähe aega kahe laulu vahel, et esitada kaks küsimust helilooja Dmitri Kabalevskile, kes istub lauluväljaku esireas. Nii suur koori ei ole võimalik kuulata kusagil mujal kui Eesti laulupidudel. Suur tänu. Cyrillus Kreek, meie err, rahvaluulesõnad esitatud kaheksandal üldlaulupeol juhatab Eesti NSV rahvakunstnik Jüri variste Cyrillus Kreek. Juhatusse ja juhatab Eesti NSV rahvakunstnik Jüri varisse. Viiendat korda ühenda segakoorile juhina üldjuhi puldis seega üks teenikamaid meie laulupidude üldjuhte. Jüri variste tee, see on Nõukogude Eesti koorilaulu arenguteega üks. 1941. aastal oli ta meie tulevastele kutselistele kooridele aluse panijaid organiseeris ja juhtis Jaroslavlis Eesti riiklike kunstiansamblite segakoorid. Selle kooriga koos ideed Tallinna. 25 aastat tagasi kõlas kodumaa pinnal esmakordselt Ernesaksa Mu isamaa on minu arm. Selle oktoobrist 1000. 944 juhatas JÜRI variste. Eduard Oja kanga kudumise laul, sõnad rahvaluulest esitatud 11. 12. ja 14 10. üldlaulupeol. Eduard Oja vilja kätši, vabazarootne. JÜRI variste asus kohe pärast sõja lõppu tööle Tallinna riikliku konservatooriumi ja koorijuhtimise osakonna professori Jüri variste õpilased. Lembit Verlin, Arvo ratastel, Heino Kaljuste ja Heino Rannap on oma õpetajaga kõrvuti tänavuse üldlaulupeo üldjuhid. 20 aastat on jüri variste olnud, meie raadiusega oli peadirigent. Praegu juhatab ta vabariikliku koorijuhtide segakoori ja Konstantin Türnpu nimel Eesti NSV teenelise meeskoori. Selle kooris tõi ta äsja lõppenud võistulaulmises võidule. Sellega peaks üldlaulupeo esimene päev nagu lõppenud olema kuid meenutades meie laulupidude lõpetamise traditsioone meenutades seda, kui visalt lauljad ja laulu kuulajadki lauluväljakult lahkuvad ei tahaks arvata tänagi kuuldud laul viimaseks lauluks jää. Laulja. Rahvast on jäänud natukene vähemaks, kui seda oli laulupeo esimese päeva kulminatsioonitundidel esimestel tundidel taga nõlvakul on natuke. Juba ma arvan, rohelust näha, kuid esimestes ridades seisavad kindlat kuulajat ja istu. Vahvalt lasti elada eesti laulumemme ja Eesti laulutaati. Segakoorilauljatel vedas ja veab, sest nemad saavad oma suurt laulutahvlit ja lauluhimu praegu rahuldada, kuna nemad juhtusid viimaselt laval seisma. Aga ega ei ole midagi kurta ka mees- ja naiskooride lauljatel. Homne laulupäev on juveel. Ernesaks, Gustav Ernesaks, Nõukogude Liidu rahvakunstnik armastatumaid, koorimuusikajuhte Gustav Ernesaks Apodeerival muru lauljatele vastu ei läheb, tema oli, ta lammutab küll kahele poola kätega umbes nii, et noh, mida ma siis juhatan praegu. Laule. Peali Christian Ernesaks lõikuse laul Debora Vaarandi sõnadele ning esimest korda kanti ette 13.-le üldlaulupeol. Üle nelja tunni on kõlanud meie esimesel kontserdil Laul kõigile vahvatele lauljatele on selja taga pikk vet linna südames lauluga siia lauluväljakule. Päike varjud juba madalaks muutunud. Sümboolne suur. Laulukaare varia juubelilaulupeo esimene kontsert on lõppenud kohtuni, kuulajaamme teisel kanalil kell neli, esimese laulupeopäeva kontsert on lõppenud. Siis on aeg hakata meilgi koju seadma. Oh laula ja hõiska, sest lauluaeg on käes, kutsus laulule Karl August Hermann. Täna on nüüd juba nii pikka aega lauldud. Laulud on läinud vägevaid vooludel, ülema on lauldud laulu algusest ja Lenini parteist. Mul lapsepõlves, rääkis isa ja üht saart, mina otsin ja otsin laia lageda mere päält. Sind surmani küll tähenema kalliks pidada. Küll armas on elu siin põhja taeval. Ärge unustage, laulu ei unustata, ei saa mitte vaiki olla. Kuigi esimese laulupäeva kava on nüüd läbi lauldud. Rohkem kui 100 aastat tagasi kirjutas Eesti üldlaulupidude isa Johann Voldemar Jannsen kes laulda tahab, aga lauldud ei saa seal üks vaene inimene. Aga kes lauldud saab ja laulda ei taha, on üks tuim tompia tühipaljas. No see rahvas siin seda küll ei ole, see lauluvägi, kes siin praegu häälekalt laiali läheb on laulust, rikkas on laulust süttinud ja ehkel väike enda Soome lahes peatselt maha jahutab. Lauljate hulk, kes üle lauluma siia põhjarannikule on kokku sõitnud tahab laulda, laulda ja veel kord laulda kasvõi uue päikesetõusuni. Ja Tallinn su ees on rahutu. Vana Toomas, ära loodagi und. Täna öösel lauldakse Toompeal kalevite kantsist. Nii nagu toona, 25 aasta eest, kui Eesti laskurkorpuse tanki dessantpealinna vabastas. Ja ka lauljad lahkuvad lauluga. Juba võetakse siin ja seal häält. Küllap vaibub see väljak rahulikuks, vaibub nagu meri pärast tormis päeva ootel. Laulud lähevad mööda mere ja läbi Kadrioru linna. See oli ilus päev eesti laulu 100. juubeli esimene päev. Ütleme meiegi hüvasti, homseni. Head õhtut. Kaunimad laulud. Kaunimad laulud.