Kohale tulevad puhkpilliorkestrit, see on suur kollektiiv 2000 mängijat ja see võtab aega. Sellel ajal võime meiegi heita pilku siia laulukaare taha, kus on nagu lauljate maailm, kus toimub toitlustamine. Söökla, kus meie väiksed poisid-tüdrukud, kes äsja laulsid maitsva lõuna said, on küll kõigi aegade kõige suurim söökla siin meil Eestis. See on nii suur, et administraatorid juhivad külastajaid lauda valjuhääldi kaudu ja toidud veetakse laudadel elektrikärudega maksimaalselt 3400 kohta. Nii suurt sööklat tõesti ei peagi teist olevat. Kolme tunniga saavad siin süüa 13000 laululast ja oodata tuleb vähem kui 10 minutit. See on tõepoolest juubelilaulupeo vääriliselt korraldatud. Selles sööklas on ametis 43 koka üle 200 ettekandja. Nõudepesija, köögitöölise ja supp keeb korraga 43. välikatlas. Ühe söögikorraga süüakse ära ligi poolteist tonni liha, kolm tsentnerit võid ja umbes kaks tonni leiba-saia. Puhkpilliorkestrid kagunevad pasunat hüljates ja trummipõrinal läks pärast esimest üldlaulupidu puhkpillimuusikalaine üle maa. Häbi sellele maanurgale, kus pasunakoor ei olnud. Uue sajandi hakul keerutati pasunamuusika saatel tantsupõrandal. Aeg läks edasi ja ühel heal päeval selgus, et puhkpilliorkestreid kasutatakse peamiselt mardimuusikaks. Rongkäigud sõjaväeparaadid haruharva, suvised pargikontserdid ajad ja maitsed muutusid džässmuusika ja kõige viimase aja kitarristid, mis saab puhkpilliorkestrites. Juubelilaulupeo eel on sellest meie tänaste puhkpillimuusikajuhtide Leopold Vigla ja Helmut Orusaarega rohkem kui üks kord juttu olnud. Orkestrite tase meil praegu on kohati päris hea rida rahvaorkestreid. Ja see on niisugune nimetus, mis näitab juba teatud kvaliteeti. Mängijate arv ei ole ka viimastel aastatel vähenenud. Kõige olulisemaks paistabki praegu kujunevat esinemisvõimaluste probleem probleem, sest laulupeo rongkäike ei juhtu liiga tihti ja mardimäng ise ei anna seda kõige sügavamat mängurõõmu. Aga pasunapoiste esinemised kolhoosipidudel suveöös kaugele kaikuvad vabaõhukontserdid. Kontrastiks mikrofonide ja võimendussüsteemide varal elavad biitansamblite läbi pasunatoru käib ikka hoopis teiselaadne meeleolu. Ja niisugustele meeleoludele on igaüks meist vastu. Ja eks seda meie pasuna muusika meeleolu me õige peatselt siit kuulda saamegi. Muide, silmapaistva mängutasemega puhkpilliorkestrit kujunesid meil välja 19 sajand teisel poolel ja küllap laulupeoks ettevalmistus on teile juba kõneldud küll Väägvere, Torma, Kärkna suuru ja teistest pasuna kooridest, kelle esinemised ei piirdunud ainult oma kihelkonnaga. Eriti silmapaistva mängutaseme saavutas siis väegade puhkpilliorkester. David Otto Virkhausi juhatusel. Tänapäeval tegutseb Eesti NSV-s üle 200 puhkpilliorkestris. Kui me mõtleme taaselustatud laulupeo hommikuäratusmängule seegi oli üks meeldejäävamaid momente tänavuses laulupeos. Täna on rongkäiguvõistluse žürii esimehel Feliks romotil. Kallis laulurahvas lugupeetud peokülalised, lubage teha teatavaks juubelilaulupeo rongkäiguvõistluse tulemused. Võistluse zürii märgib, et kõik vabariigi linnad ja rajoonid tegid oma kolonnide kujundamisele ära suure töö. Kunagi varem pole laulupeo rongkäik olnud nii ilmekalt ja hästi kujundatud kui käesolev juubelil käesoleval juubelilaulupeol. Võrreldes möödunud laulupeoga on kasvanud märksaga paikkondlike rahvarõivaste osatähtsus ja paranenud nende traditsioonipärane kandmisviis. Zürii poolt tunnistati kolmeks parimaks Põlva ja Kingisseparajoonid ning Tallinna linn. Kuna ka laulupeolised andsid Tallinna linna kolonni poolt kõige enam hääli, said aga vastavalt juhendile lisapunkte ning tuli juubelilaulupeo rongkäigu võitjaks. Lubage tänada kõiki laulupeolisi, kes aktiivselt võtsid osa rongkäigu hindamisest õnnitleda tallinlasi toreda võidu puhul ning anda linna esindajale üle üldlaulupeo peakomisjoni vimpel. Praegu antigi Tallinna linna esindajatele üle autasu ja orkestrilt. Lubage teha teatavaks ka loosimise tulemused. Esimene võit, vokk langes piletile number null 23 624 kordan piletile number null 23 624. Teine võit, kannel piletile Nummert null, 84 228. Null 84 228. Väljas raadio poolt ka palju õnne selle koha. Eks ole, peoperemehed ja eks meil vaevale küll palju, aga laulurõõm on seda suurem. Öelge, millega Tallinn võitis siis kas kõige kergema sammuga kõige parema rühiga või kõige ilusamat rahvariietega? Ma ei oska seda küll väga hästi ütelda, aga me sammusime selle laulupeo rongkäigu ees. Ja 10. oli ikkagi samm, oli sirge, rüht oli ja, ja mis kõige parem, eks ikka vist, meeleolu oli kõige ilusam. Suur aitäh teile, tuli meilgi on hääled Tallinna kolonni, hurraa, karjumisest karedad palju. Hästi. Aitäh. Järvelaulupeo rongkäik siia jõudis kolleegidessegi reportaaži laulupeo rongkäigust avaldasid oma muljeid, arvamusi ja läks päris ägedaks mõtete vahetuseks, sest igalühel oli nagu oma lemmik välja valitud kolleeg, minu kõrval jäi ka võitjaks, tema hääletas mõttes Tallinna poolt, mina mängisin Tartu peale. Aga kas siis ongi selles laulmises ja selles võistumängimises ja selles rongkäigu ilus üldse Gautajaid? Ei siin ei ole kaotajaid, on ainult võitjad. Ja nüüd seegi veel loosimine on pandud välja väga kaunid auhinnad. Kas või kui mõelda vokile? No vähe on küll neid pereemasid, kes hoki tänapäeval kasutavad või. Aga igatahes niipea kui see esimene võitnud pileti number öelgi. Ma vaatasin publikule, hakkasid kõikide käed kotist pileteid otsima, et vaadata, kas on äkki õnnepilet, no võib-olla me saame pärastpoole kuulda ka, kes need õnnelikud olid. Igatahes kui noorem rahvas ei oskagi vokki kasutada, siis ometi ta on väga kauniks ehteks igasse Eesti kodusse meenutama esiemade tehtud tööd ja neid laule, mida lauldi siis, kui pikkadel sügisõhtutel okil vuristada lasti kui kangast kooti. Sedasama kaunist ilusat rahvarõiva kangast. Mis nüüd tänaseks peoks on meile nii ilusa värvipildi andnud. Vot Reinu pidulikku proloog juhatab Eesti NSV teeneline kunstnik Leopold Vigla. Autor on kohal ja hetke pärast ka dirigendipuldis. Me jõua kõnelda kõigist parematest meestest siin pilli mängimas, kuid küllap on nii, et vabatahtliku tuletõrje ühingu Tallinna puhkpilliorkester on üheks armastatumaks. Sest kus nad ka ei mängiks, alati on neil palju kuulajaid, kus nende järgi käin, marsitakse alati olnd rivi sirge, kui need mehed on ühed vimka mehed olnud juba väga ammustest aegadest. 1905. aastal nad näiteks keeldusid keisri laulu mängimast. Kuberner sai siis nii vihaseks, et lubas nüüd, kui üks mees Siberisse saata. Need mehed olid 40. aastal kohe juba töörahvaga koos väljas. Ja kui moodustati uut valitsust Toompeal, siis mängisid nemad töörahvale. Villem Reiman. Meri laulab ette kantud 15. üldlaulupeol juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane Aleksei Stepanov. Lauluväljak aplodeerib Villem Reimanni puhkpillipalale, meri laulab. Ulatame mikrofoni heliloojale, kes istub aukülalistele ridades. Mida tunneb helilooja niisugusel hetkel, nagu praegu muidugi rõõm. Teie pala oli ette kantud ka 15. lava, kas ta kõlas siis paremini või nüüd palju paremini, juba nõutakse autorit. Kõike head, lilled tuleb vastu võtta. Kolleegid lõpetasid jutuajamise ja autor lähebki dirigendipulti. Seda on tore vaadata, kuidas pillimehed aplodeerivad suured vaskpillid kõrvale pandud. Ja siis jällegi sama ülev ja kaunis hetk kui dirigendi käskluse peale need pillid uuesti. Mänguks suurtele tõstetakse. Antoninud voosak, laavitan number 10 juhatab vabariigi teeneline kunstitegelane Helmut Orusaar. See oli finaal Eugen Kapi balletis Kalevipoeg ja praegu kutsutakse jälle autorit Kalevipoeg eesti muusika parimaks motoks sellele teemale on Kalevipoja enda avalause, laena mulle kannelt, Vanemuine kui paljudele väga paljudele eesti heliloojatele aneepos sõnade andnud esimene kalevipoja aineline laul oli Karl August Hermanni Isamaa mälestus Isamaa ilu hoieldes, mis eile siin laulul avalgi kajas. Aga Miina Härma enne Konstantin Türnpu muru kasvab mulla pääle, Mihkel Lüdigi, Linda laul ja Mart Saare seitse Sammeldunud sängi üks kauneimaid laule. Kalevipojad tekstile Rudolf Tobiase jäi ooper Kalevipoeg teostamata valmide, kes kiibid, oli ka otsus ja soov. Ja tänagi on veel kavas Eevalt haava humoorikas humal, mille ainestiku on samuti kalevipojast saadud. Muidugi, rääkimata Gustav Ernesaksa lauludest ja Villem Kapi kalevipoja võit. Väga huvitav, et selle laulu esitas meie külaline, soome koor oma esimesel kontserdil. Meenutada võiks veel Veljo Tormise laule ja Arvo Ratassepa tervet koori süü. Puhkpilliorkestrid lahkuvad lavalt kahjuks nad ei saa seda teha. Marsiviisidega ja marsisammul. Kolleeg ultralühilainesaatjaga on praegu rahva hulgas sest siit eemalt vaadates ei võime ju arvatagi, kui palju huvitavaid inimesi seal on. Inimesi, kes on kogu oma elu sidunud Eesti koorilaulu muusika ise seda edendanud. Sõna Lembit Laurile. Meile hakkas lauluväljaku esimestes ridades silma üks pikk mees, pikas mustas, mulgi, kuues kelle ümber seisis pidevalt inimesi. Õieti oli siin kohe vahepeal päris järjekord ja ma kardan, et see laulupeole ei saanud seda viimast muusikapala kuulda ainult anda autogramme. Kust kandi mehi te olete? Viljandimaal, Viljandimaa mees, seda on juba kuuest näha, aga täpsemalt asju. Segakoorilauljad praegu tütar juhatajaks. Tütar juhatab koori ja vastusega. Kas teie olete ka kunagi koori juhatanud? Nina on üle 60 aasta, koorisid juhatajana. Tõesti, kus kohal gabaistus või mujal. Paljudes koolides? Võib-olla ehk teie endised õpilased mäletavad teid, ütleme vähemalt kooli millises koolis te olite juhatajaks koore juhatanud nagu Tallinna linna viienda algkooli juhataja aga kas seda ka ütlete, kui vana te praegu olete? 80, kolmas 80 kolmeaastane ja, ja nii hea rüht, seda küll, nii sirge selg. Ja nii selge ja nii selge jutt, seda ka. Kas te tegite rongkäigu kaasa rongi käiku? Ma vaatasin? Nii saad Estonia lähedal, kuni Estonian siis kõndisin ka ikka rongkäigus olite ka võidu väljakult, tulite rongi käigus nii-ütelda lauljate hulgas sammunud, aga nii eeskujul selle aja, et vaadata nii. Mis neile sellel peol on neid kõige rohkem meeldinud. Sellel peol on nüüd meeldinud kõik, mis siin näete ja kuulete üldse imestanud selle selle tulemuse üle, mis, mis siin on sündinud selle selle aja kestel ja selle seda tõlkimisse siin näete, see on haruldane maailmas haruldane maimalt mitte, mitte ainult siin, meie riigis, see on seda väärt. Et igaüks, kes siin praegu on, et tema oleks teadlik sellest, mis siin on sündinud üldse. Kuidas rahvas on elanud? Vaata, need on niisugused asjad. Võime uhked olla, võime vähe uhkust tunda, vaata uhkust soovita olla rõõmsad. Siin sõna mulle ei meeldi. See uhke uhkus ajab upakile kuskil käima. Üks vanasõna ütleb küll. Et aga uhked olla, kes tahab uhke olla, et ega selle vastu ka midagi ei ole. Aga nii, et seda sõna nagu ei sobi arsti ütelda, aga rõõmus olla. Vaat selles mõttes küll. Ja teie peotuju täna väga ja väga hea, suur aitäh teile. Mina sooviksin veel niisuguste meestega rääkinud, kes need ülejäänud vähe aja pärast tagasi, siis me astume nüüd hetkeks ühe pingi võrra tahapoole. Ja kui ma ei eksi, Me näeme siin vist tartlasi või on jah. Me kohtusime, millal me kohtusime viimati eile hommikul kell kaheksa eile hommikul, see oli Toompea lossi aias Pika Hermanni kui Ando Rannu juhatas Tartu ametiisikute kultuurihoone puhkpilliorkestrit. Kuidas te oma äratusmänguga rahule jäite, ise? Natuke närveeris, et ka nagu ei ole tükk aega saanud niimoodi küllaltki suure suure publiku ees esineda. Kuulajate näol ja kuulajaid oli päris palju väljas, vaatamata varasele hommikutunnile. Aga minu meelest kõlasid marsid küll, päris kenasti võiks paremini olla. Nii. Ja teie muljed laulupeost endast praegu just puhkpilliorkestrite koondorkestri kontsert lõppes, TVd mängisid kaasa ja mingist kaasa ja üldiselt läks hästi. Tuju on tubli ja hea, kõigil. Suur aitäh teile, palun jääme siis pidu edasi vaatama. Ja ma loodan, et jätkab raadiotorn.