Tõsta kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku riigikogu valimistejärgse päeva olulisemad arengud ja ka muud teemad. Stuudios toimetaja Margitta otsmaareformierakond alustas konsultatsioone koalitsiooni moodustamiseks. Me siis konsulteerime nii sotsiaaldemokraatide, Isamaa kui ka Keskerakonna ka võimalike ühisosa leidmise osas. Tartu valimispäev pakkus võidu Reformierakonnale, aga paljudele ka omajagu kaotusvalu. Ühtlasi võivad Tartu mandaadid veel ümber jaotuda, sest Reformierakonna ja Isamaa esinumbrid parlamenti ei kipu nagu näiteks Urmas Klaas. Ma ise eelistan linnapea tööd edasi teha, sellepärast et ma olen ju nüüd uue mandaadiga ei ole poole pealegi veel jõudnud keskkonnaga. Hannale käis seekord üle jõu hoida aastate jooksul kindlaks kujunenud venekeelseid valijaid ja võita juurde eestikeelseid, leiab poliitikatoimetaja Toomas Sildam Sakala Narva teatrimaja ideevõistlusele saabus 16 taotlust, taotlejaid kultuuriministeerium ei avalikusta. Edasi moodustatakse komisjon, mis hakkab neid ideed hindama. Seal on tõesti väga servast serva ideid väga kahju. Et meil on piiratud võimalused nii ruumide kui raha võttes ja kõiki neid ei saa loomulikult. Et ellu viia jalgpallireeglite koostamisega tegelev IVF AP avalikustas nädalavahetusel muudatused, mis hakkavad kehtima alates järgmisest. Suurim neist puudutab juhusliku käega mängu. Ilm on taas talvisem, öösel sajab Põhja-Eestis esialgu lund ja lörtsi, pärast keskööd tuleb ka vihma, kohati on sadu tugev. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma ning on jäidet. Tuul pöördub päeva jooksul kõikjal põhja ning tugevneb. Õhutemperatuur langeb miinus nelja kraadini, õhtul jätkub kiire külmenemine teedele, tekib kiilasjää. Ja nüüd kõigest järgemööda riigikogu valimised võitnud Reformierakond otsustas alustada viivitamatult konsultatsioone koalitsiooni moodustamiseks ja Uku Toom annab sündmustest ülevaate. Täna hommikupoolikul kogunes Reformierakonna peakorteris erakonna juhatus ja eesruumis arvukad ajakirjanikud. Pärast tunniajast nõupidamist võis erakonna juht Kaja Kallas teatada Me otsustasime moodustada sellise meeskonna, kes siis läheb erakondadega konsulteerima, sellesse meeskonda kuulub Erakonna peasekretär, erakonna esimees ja siis Arto Aas, Taavi Rõivas ja Jürgen Ligi. Ja me siis konsulteerime nii sotsiaaldemokraatide, Isamaa kui ka Keskerakonna ka võimalike ühisosa leidmise osas me esialgu ei alusta veel läbirääkimisi, vaid me kompame seda ühisosa, mis meil on, nii et ma tiin ei tooks kedagi konkreetsemalt esile, aga kõik tahaks vaadata, et kellelgi oleks see kõige, siis siis mugavam. Kellega on see ühisosa kõige suurem? Kas EKRE on lõplikult maha hääletatud? Meil ei ole mõtet teha nägu, et me leiame selle ühisosa ja, ja kui seda ühisosa ei ole, siis meil ei ole mõtet seda mängu mängida. Mida arvavad teised erakonnad? Keskerakonna esimehe Jüri Ratase kommentaar on hommikul veel sellest ajast, kui võisime tugineda eile väljaöeldule, et Reformierakonna esimene eelistus on liit Isamaaga ja sotsidega. Valimiste võitja peab siit positsioonist edasi minema ja kui tema näeb täna sellist koostöö tuleb oodata, kuidas nende konsultatsioonide läbirääkimistega läheb. Ma töötan selle nimel, et Keskerakond Sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees ja nüüd parlamendist välja jäänud Eiki Nestor peab tõenäolisemaks, et koalitsiooni teevad Reformierakond ja Keskerakond. Ja kohtade arv on siiski oluline, eriti kui arvestada riigikogu tööd. Pluss veel see, et kahe peal lihtsalt midagi kokku leppida, kui kolm arvamust kokkuleppeni viia. Nii et eks me seda näeme nendest läbirääkimistest. Reformierakonna delegatsioon on täna juba kohtunud Isamaa esindajatega, praegu on peal kohtumine Keskerakonnaga, paari tunni pärast saadakse kokku sotsidega. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kommentaar pärast kohtumist. No suurem ühisosa on ju ka ette teada enam-vähem et mis puudutab maksu ja eelarve poliitikat mis puudutab võib-olla majanduse arendamist üldse laiemalt, sealhulgas ka mõned riigiettevõtete erastamist teadus-arendustegevusse panustamist, eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut, nii et seda ühisosa on olemas. Ja samas, kui rääkida nüüd erimeelsustest, siis ka need on olemas. Et kodakondsus-migratsioonipoliitika me ei toeta topeltkodakondsuse sisseviimist. Kooseluseaduse rakendamise seaduse vastuvõtmist me kindlasti ei toeta see, mis puudutab pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist, see on üks erimeelsuste koht. Tartu piirkonnas võitis Reformierakond valimised juba kuuendat korda järjest, aga hoopis põnevamad rebimises teisele kohale jäi peale Ekrening alla Keskerakond. Madis Hindre räägib nüüd pisut lähemalt ka nendest, kellele valimispäev kõige helgemaid hetki ei pakkunud ja nendest, kellel veel lootust on. Meie Tartu piirkonna kõige suurem kaotaja oli ilmselt Meelis Kaldalu üksikkandidaadiks püüelnud, aga kautsjoni maksmata jätnud pahareti ilmus eile pärast kella kaheksat Tartu Kaubamaja ukse ette ja teatas, et tema näitleja, kaubamaja valimisjaoskonnajuht Ene Kuuskmäe räägib, et pahaaimamatu turvamees lubas Kaldalu sisse ja siis hakkasid pahandused. Tema tuli, istusime maha etena, vaatleja võttis välja oma kaamera ja tema hakkab seal teenima, aga ta oli ka, et ta ei olnud mingi vaatleja seal, mitmed inimesed tundsid teda, et ta on ennemgi igal pool sisenenud, kuhu ta ei ole oodatud. Pealegi ei tohi häälte lugemist niimodi filmida ja kui Kaldalu ära ka ei läinud, pidi talle lõpuks politsei kutsuma. Kogu see jant võttis pea tund aega aega ning sestap esitas Tartu valimisjaoskond number kuus oma tulemused alles pärast keskööd. Erakonnana sai Tartus kõige halvema üllatuse ilmselt Keskerakond. Õhtu algul pärast nigelaid e-hääli oli Tartu piirkonna juht Aadu Mustveel päris optimistlik. Me oleme alati öelnud, et meie hakkame pidu pidama kuskil alates kella 11-st, kui need päris hääled on loetud, aga ka siis, kui kõik hääled loetud said, seisis Keskerakond kindlalt EKRE selja taga. Piirkonna kolmandal kohal ning näppude vahel oli neil ainult üks mandaat. Küsisin Aadu mustalt ekas piirkonna teiseks numbriks saadetud ning lõpuks 871 häält korjanud Jaan Tootsi. Hinnati poliitikuna pisut üle. Mõte oli just selles, et Jaan Toots pidi nagu mingil määral elektoraadi laiendama, kas see tal välja tuli või mitte, ei oska täpselt öelda, võib-olla mingil määral siiski laiendas, aga meeskonnal ei ole küll veel midagi ette heita. Aga pink jäi ikkagi lühikeseks, uusi tulijaid kuigivõrd ei tunta ja vanad olijad hakkavad väsima, sest Nikolai Põdramägi on küll austusväärne härraga. Igasse Annelinna trepikotta ei jõua enam kad teema plakat. Niisiis võttiski Tartu piirkonna teise koha EKRE. Siiski võib ka võidus kaotusi peituda. EKRE piirkonna esinumbriks saadeti juhatuse otsusega Jaak Valge ning tema tõi omad ära enam kui 2700 häält viis valge Riigikokku. Teisalt kulutati temale erakonna kampaaniaraha. Samas kui üle 2200 hääle kogunud Indrek Särg pidi oma tulemuse ise kätetööd tama ning tema riigikokku ei pääsenud. Võib-olla polekski see pill nõnda mõru, aga millegipärast otsustas EKRE juhatus, et ka üldnimekirjas seatakse särg üsna kaugele. Samas alla 600 hääle saanud Ruuben Kaalep oli üldnimekirjas juba 10. ning tema võeti parlamenti sisse. Indrek Särg. Valimistulemus on ju kõigil hästi näha ja kui rahva arvamust arvestada, siis peaksin Riigikogus olema mina kahtlemata. Ilmselt on põhjust mõtelda ja järele mõtelda, et kas asjad peaksid olema kuidagi teistmoodi, kas erakond või kas valimisseadus peaks rohkem arvestama rahva arvamusega? Kohati on rahva arvamusega päris konkreetne ning reaalsus ei hooli ootusest. Eile pidas viimase ööpäeva Tartu Ülikooli kantsler Meelis Luht sotsiaaldemokraatide nimekirjas. Riigikokku kandideerinud luht lahkus ametist nii-öelda poolte kokku. Bel. Seda kokkulepet põhjendas luht just nimelt sooviga esindada tartlaste huvi riigikogus. Lihtsalt see on nagu minu soov ja huvi ennast laiemalt teostada, aga tartlased olid teist meelt ja andsid kantslerile 131 häält. Kas uutel tulijatel läks valimistel hästi või läks neil halvasti, ega seda ühe puuga öelda saagi. Näiteks valimised võitnud Reformierakond võttis enda nimekirja kaks tärkavad poliitikut, endise Tartu Ülikooli kliinikumi juhi Urmas Siigur ja Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja ja Margit Sutropi. Siigur sai 940 häält ja Sutrop 1081 häält ning riigikokku kumbki ei pääsenud. Seda siiski esialgu, sest pole ju teada, kas kõik, kes rahvalt mandaadi said, päriselt parlamentigi puhuvad. Näiteks Urmas Klaas on juba ammu öelnud, et Tartu linnapea toolida riigikogu koha vastu ei vaheta ning ega ta tegelikult ka ministriks kipu. Ma ise eelistan linnapea tööd edasi teha, sellepärast et ma olen ju nüüd uue mandaadiga, ei ole poole pealegi veel jõudnud. Teisalt peab klaase oluliseks, et mõni tartlane ka valitsusse jõuaks ning kui see tartlane ei taha olla klaas, võib see olla Signe Kivi või näiteks Ants Laaneots. Ja sellisel juhul võib Margit Sutrop isegi Riigikokku pääseda. Sarnane, aga pisut lihtsam vangerdus võib tulla erakonnast Isamaa nimelt ei kipu ka nende esinumber Tõnis Lukas Riigikokku opositsioonipinki nühkima ning kui Isamaa koalitsiooni võetakse eelistaks ta pigem ministri kohta. Minu kutsumus on tegeleda isamaalise kasvatusega ja noorte harimisega, kui praegune olukord poliitikas pakub võimalusi isamaalise vähendusega veelgi agaramalt tegeleda. Võib-olla ma haaran sellest võimalusest ja niimoodi võib Riigikokku pääseda ka Mihhail Lotman või kui tema ei soovi, siis hoopis ajaloolane Lauri Vahtre. Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar tõi erakonna valimiskaotuse põhjustena välja e-valimised, nõrga valimisprogrammi ja asjatundmatult koostatud valimisnimekirja. Savisaar ise neil valimistel ei kandideerinud. Keskerakondlasest Tallinna linnapea Taavi Aas realistaga ametist loobumist ja riigikokku minekut mustamäel ja nõmmel kandideerinud Aas kogus 3931 häält mis aga viis Reformierakonna võidule ja mille taha komistas Keskerakond. Poliitikatoimetaja Toomas Sildam analüüsib Valija pööras paremale. Reformierakond, EKRE ja Isamaa võtsid uues riigikogus kokku 65 kohta ning Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid kokku 36 kohta. Reformierakond võitis küll suurelt valimised, ent võrreldes nelja aasta tagusega sai juurde vaid üle 3000 valija. Teisel tiival kaotas Keskerakond ligi 13000 valijat. Siit on näha, kuidas purunes peaministripartei lootus lüüa valitses kaks kärbest ühe hoobiga. Hoida venekeelseid valijaid kui enda aastate jooksul kindlaks muutunud trumpi ja teiseks kasvatada eestikeelsete valijate hulka. See osutus keskerakonnale üle jõu käivaks ülesandeks. Valimisaktiivsuse tuntav langus Keskpartei, nõndanimetatud kodupiirkondades Ida-Virumaal ja Tallinnas võib näidata venekeelse valija segadust. Nende senine favoriit Keskerakond rääkis nüüd Nato olulisusest, toetas rahvusvahelisi sanktsioone Venemaale, andis ka eestikeelset haridust, pooldavaid signaale. Seda kõike oli Keskerakonna venekeelsetele valijatele liiga palju. Teisalt võis osa Keskerakonna kunagisi opositsiooniparteid tei eestikeelseid valijaid. Mõelda, et seda on liiga vähe ja nad kaldusid EKRE toetajate leeri. Teravaks kiskunud konflikt Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeele üle lõikas veelgi peaministripartei toetus, sest poolehoidu keskerakonnale võis näridega töötavate pensionäride maksustamise küsimus mida majanduslikult niigi hapramas seisus venekeelses valijaskonnas hinnati ebaõiglasena lisaks ka Keskerakonna lipu langemine Narva volikogus. Kuna Eesti järgmine peaminister, Reformierakonna esimees Kaja Kallas on välistanud võimu koostöö EKREga, on tal nüüd kaks võimalust. Kas panna kokku 50 kuueliikmeline valitsusliit koos Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega või 60 liikmeline koalitsioon koos Keskerakonnaga. See viimane on muidugi keerulisem, sest reformierakondlased on teravalt ja kirglikult vastandunud just keskerakondlastele. Praegu tundub tõenäolisem siiski kolmikliidu sünd, aga see on praegu nii. Selle koalitsioonikõnelused kujunevad igatahes pingelisteks. Võidurõõmus Reformierakond tahab võtta 2016. aasta võimukaotuse eest revanši ja maksimumi, et näidata võimalikult jõulist pöörete eemale Keskerakonna valitsusest. Isamaa ja sotsiaaldemokraadid tahavad algusest peale vältida Väikevenna kuvandit, mistõttu ka neil tuleb kannad jäigalt maas hoida. Narva ühes valimisjaoskonnas eksiti häälte lugemisel umbes 1500 häälega, mis tähendab, et Eesti konservatiivne rahvaerakond võib kaotada seal ühe mandaadi ning Keskerakond või sotsiaaldemokraadid saada ühe mandaadi juurde. Häältelugemisele sisestati ühes jaoskonnas häältelugemisprotokolli häälte arvu asemel kandidaatide järjekorra numbrid. Jüri Nikolajev hommikul mikrofoni ette Narva linnasekretär Ants Liimets, kes vastutab valimiste korralduse eest. Narva valimiskomisjoni esimees Ants Liimets, millega selgitada seda olukorda Narva seitsmendas jaoskonnas, kus EKRE kandidaat sai üle seitsme tähele ja Eesti 200 kandidaat üle 800 hääle, samas kui teised kandidaadid said kordades vähem hääli. See on selgelt tähendab sellega, et kui vaadata häälte arvu, siis 743. kandidaat sai 743 häält ja teiselt poolt kandidaat 868 protokollis märgitud 868 häält. Valimiskomisjoni mustandis, mis valmis lugemise käigus, on märgitud samaaegselt kaheksa 10 häält. See tähendab, see on, ühelt poolt võib seda pidada kui inimlikku viga aga teiselt poolt on see ka meie häältelugemise süsteemi ilmne puudujääk, kuna paljud jaoskonnad korraga töötavad ja sel ajal ei saa arvutisüsteem kõigile ühteviisi vastata. Ja niimoodi võis sattuda ka arvude nihe sisse. Täna hommikul informeerisin ka vabariigi valimisteenistus sellest, et suur viga on sisse sattunud. Ja uuendatud andmetel osales siis riigikogu valimistel 63,7 protsenti valijatest. Nii teatab äsja kirja teel vabariigi valimiskomisjon. Täna kell 10 hommikul algas siis vastavalt seadusele riigikogu valimistel antud häälte teistkordne ülelugemine ning viimased komisjonid lõpetavad töö ja kinnitavad oma protokollid homme ja siis selgub ka lõplik osalusprotsent. Võrreldes esialgse tulemusega on osalusprotsent praeguseks tõusnud 63,7 peale. Tänane häälte ülelugemine mandaatide jaotuses muudatusi ei toonud ja Narva on ka praeguseks oma protokolli kinnitanud. 26. mail on meil ees järgmised valimised. Euroopa Parlamendi valimised osal erakondadest on otsused kandideerijate suhtes tehtud, teised lubavad seda peagi teha. Mall Mälberg rääkis poliitikutega, kes võivad kandideerida või on sellest juba märku andnud. Kõigepealt europoliitikutel on hästi tuntud Urmas Paet Reformierakonnast ja sots Indrek Tarand. Urmas Paet kandideerib. Reformierakond teatavasti otsustas juba jaanuaris Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjad ja sellesse nimekirja kandideerimiseks erakond jah, mind kinnitas ja selle kinnitamise taga oli, oli muidugi siis see minu viimane neli ja pool aastat tööd Euroopa Parlamendis, mis on ennekõike seotud välis-ja kaitse ja julgeoleku küsimustega. Indrek Tarand ootab Rääkisime ka Marina Kaljurannaga, tema kandideerib, kui sotsid nii otsustavad. Tegelikult on erakond mulle selle ettepaneku teinud ja ma olen sellele ettepanekule jaatavalt vastanud aga seda peab otsustama erakond. Ja seda otsustena erakonnas ei ole. Ma arvan, et see otsus peaks tulema kuskil aprilliks aga praegu on jah selline seis, et mul on ettepanek tehtud ja ma olen vastanud jaatavalt. Isamaa kõige tuntum europoliitik Tunne Kelam ootab erakonna otsust, kuid põhimõtteliselt on valmis kandideerima. Ma olen öelnud varem, et noh, põhimõtteliselt nõus kandideerima meeskonnas on täiesti lahtine hetkel tõsise meeskonna kokkupanek, see on lähemate nädalate küsimus, igatahes selle kuu lõpuks peaks valmis olema. Teine Isamaa poliitik, kellest samuti Europarlamendi kontekstis räägitud, on Jüri Luik. Ma ei ole seda küsimust veel otsustanud, kuigi formaalselt europarlamendi kampaania juba käib, siis Isamaa nimekiri koos ei ole ja, ja isiklikult pole ma seda veel otsustanud. EKRE üks tuntumaid poliitikuid Jaak Madison kandideerib kindlasti ja ütleb, et erakonna nimekiri tuleb tugev. Valimistel saab meil nimekiri olla kuni üheksaliikmeline me nimekiri peab olema maksimaalselt tugev, et minna püüdma kaht Euroopa Parlamendi kohta. Kahtlemata olen midagi on nimekirjas on nimekirjas kindlasti ka teised vedrud poliitikud kindlasti kandideerida. Ja peaminister Jüri Ratas kinnitab, et ei kandideeri. Keskerakond ei ole autot sama nimekirja ja ei ole hetkel kordagi olnud seda mõtet, et ma kandideerin Euroopa Parlamendi valimistel. Mina panustan ikkagi täna riigikogu 15-le riigikogule. Ma panustan sellele, et Keskerakond saaks oma mõtteid ka järgmises koalitsioonis teoks teha. Ja nüüd veel paar valimiste välistada. Soome rahvusringhäälingu YLE avalikustab noorde panga seotuse rahapesuga. YLE teatel paljastab õhtune saade noorde ja Kremli pesupesijad, et pangast on tehtud sadade miljonite eurode eest kahtlaseid tehinguid üle valdusesse lekkinud info kohaselt tehti aastatel 2005 kuni 2017 ja Norra ja Soome kontodele kahtlaseid ülekandeid. Sealt omakorda kanti kahtlast raha Eestisse Taani ja Soomes tegutsevat teistesse pankadesse. Rahaülekannete osapooled olid riiulifirmad maksavad teesides registreeritud ettevõtted ja niinimetatud tankistid, kes sealjuures ise ei teadnud, et nende identiteeti kasutatakse. Soome finantsjärelevalveamet lõpetas veebruaris oma uurimise seoses Nordea Panga väidetava seotusega Danske panga rahapesuskandaalis. Amet andis uurimistulemused üle politseile. Järelevalveameti uurimine algatati pärast Kremli kriitikust investori Bill Browderi teadet, et noorte ja Soome haruste liikus läbi 234 miljoni dollari ulatuses Venemaalt pärit kahtlast raha. Sakala tänava teatrimaja ideevõistlusele saabus 16 taotlust ning Tõnu Karjatse räägib sellest lähemalt. Ideede esitajate seas oli projekti väga tuntud tegijaid, etenduskunstides taotlejaid kultuuriministeerium ei avalikusta. Edasi moodustatakse komisjon, mis hakkab neid ideid hindama. Ideevõistluse eesmärk on see, et Sakala tänava hoone jääks etenduskunstide kasutusse. Samuti ootab jagamist oma tegevuse lõpetanud no 99 teatri tegevustoetus, räägib ministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein. Seal on tõesti väga servast serva ideid, väga kahju, et meil on piiratud võimalused nii ruumide kui raha võttes ja kõiki neid ei saa loomulikult ellu viia, aga selles mõttes on küll rõõm sellel komisjonil, kelle menüüd moodustame. Nende ideede hindamiseks on küll materjali, mida arutada, kes sinna komisjoni kuuluvad. Me hakkame seda täna arutama ja miks me seda hakkame alles nüüd tegema, on see, et me soovisime moodustada see komisjon nii, et ei oleks seotud isikuid ideede esindajatega. Kas selle eesmärk on nüüd leida üks konkreetne tegija sellele majale või kui seda ei leita, siis tuleb seda kuidagiviisi jagada, mis oleks kõige parem? Ma ei piiritaks praegu niimoodi, et kas nüüd üks kindel tegija või mitu vaatame nende ideede pealt, ruumide kulu võtab kultuuriministeerium enda kanda siia sisu tegevuseks, siis oli see ideekonkurss. Otseselt ei ole olnud ideede puhul tingimuseks oma tulu teatud siis osa eelarvest, me neid eelarveid hakkame järjest täpsemalt läbi vaatama ja järgmine kuupäev, mis võib välja käia, on ei taha järgmist kuupäeva välja käia, aga ma arvan, et siin q, kaks peaks olema siis selge. Sirle Kangur räägib meile nüüd ilmast, palun. Hetkel Põhjamerel paiknev madalrõhkkond liigub hommikuks üle Lõuna-Skandinaavia Hiiumaa lähistele. Päeval jätkab see oma teekonda üle Eesti Venemaale. Nii tuleb eeloleval ööl pilves ilm. Põhja-Eestis sajab esialgu lund ja lörtsi, pärast keskööd ka vihma. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss viis põhja ja Eestis miinus kolm kuni pluss üks kraadi. Päeval on pilves ilm, sajab lörtsi ja vihma, on jäidet. Loode poolt alates läheb sadu üle lumeks ja taandub järk-järgult ida poole. Tul lääne poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Tuul pöördub päeva jooksul kõikjal põhja ning tugevneb kuus kuni 11, puhanguti 15, rannikul 18 kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on hommikul miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Keskpäevaks langeb Põhja-Eestis pärastlõunaks ka kesk ja õhtuks Kagu-Eestis miinus ühest kuni miinus nelja kraadini. Õhtul jätkub kiire külmenemine. Teedel tekib kiilasjää. Ja spordisõnumid tulevad ka äragnargasik. President Kersti Kaljulaidi otsusega võetakse seoses dopinguskandaaliga suusatreener Mati Alaveril talle antud kaks riiklikku teenetemärki. Mati Alaveril tuleb tagastada talle 2001. aastal antud Eesti Punase Risti neljanda klassi ja 2006. aastal antud valgetähe kolmanda klassi teenetemärk, teatas täna presidendi kantselei. Jalgpallireeglite koostamisega tegelev Ifab avalikustas nädalavahetusel muudatused, mis hakkavad kehtima alates järgmisest hooajast. Suurim neist puudutab käega mängu, nimelt kui juhusliku käe abil lüüakse värav või jõutakse väravaolukorrani, siis erinevalt seni kehtinud süsteemist see värav või sellest olukorrast sündinud värav enam kindlasti ei loe. Reeglimuudatust kommenteerib Soccerneti ajakirjanik Ott Järvela. Visualiseerimine enda peas olukorda, kus ründemängija on värava ees tasakaalu kaotanud ja siis löödi, pall löödi või põrkas vastu tema kätke sealt väravasse kui silti reeglite järgi, kui see käega mängija olnud tahtlik ehk et käsi oli näiteks tal kõrvad või, või, või toetus vastu maakud ennast püsti ajas siis oli see värav igati määrustepärane. Ehk et selliste jalgpallireeglite järgi võis tegelikult teatud olukordades lüüa värava käega. Aga noh, oleme ausad, see tekitas raskusi sellega leppida, sellepärast et jalgpallimängus, noh, kui me hakkame seda viie, kuue aastasena või nooremana, kes iganes mind õppima seda hakkab, siis esimene asi, mis sulle selgeks tehakse, käega ei tohi puutuda palju. Ja, ja see ebaloogilisusi on, nüüd on nüüd uutes reeglites see, millega kõige rohkem tegeleda. Ning, ning samuti siis mitte ainult käega ei tohi väravat lüüa, vaid noh, enam-vähem kui sa, kui sul sellise tahtmatu käega mänguga võtad palli omaks, jõuad karistama peediannat söödu värava ette, kust kaaslane sisse lükkab, siis loetakse ikkagi värava olukorras tahtmatuks käega Mänkus ja seda ka enam ei lubata. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.