Laulupeo nähtamatud lood. Erilised hetked Eesti laulu ja tantsu juubeliaastast. Tere tulemast kuulama saadet Laulupeo Nähtamatud lood. Tänases saates vaatame, kuidas läheb möödunud korral välja kuulutatud kandlekonkursil. Küsime, kuhu on jõudnud Eesti Rahva muuseumi ning Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi eestvedamisel toimuv ajarännak ning uurime, kuidas meie ränduritele läheb. Meile on saabunud ka kuulajalt esimesed küsimused. Neile püüame saates üheskoos vastuseid leida ning samuti jätkub kontserdisari 150 aastat esimesest laulupeost. Pikemalt peatume segakooride laulupeoks valmistumisel ning oma lugusid räägivad meile dirigendid ja heliloojad. Kuulajamäng igaviku tuules on rõõmsalt käima läinud ning saate teises osas kuulete vastust eelmisel korral esitatud küsimusele ning samas esitame kohe uue küsimuse. Ajaloo tunnis laulu algus, räägib ajaloolane Kadi Käär Peterson. Sel korral Miina härmast, kelle sünnist möödus üheksandal veebruaril 155 aastat. Laulupeo nähtamatud lood on klassikaraadio ja juubeliaasta koostöös valmiv saatesari mis jälgib raadioeetris laulu ja tantsupeole mingi juubeliaastale olulisemaid sündmusi. Kahel korral kuus. Mina olen saate autor Sten Weidebaum, toimetaja Lisete vilthelioperaator, Katrin maadik. Eelmises saates kuulatasid laulupeo segakooride liigi dirigendid välja omalaadse konkursi eelproovides suurimat elevust põhjustanud Hain hõlpu Se kandle õppijatele harjutajatele. Uurisin segakooride liigijuht Triin Kochilt, kuidas konkurss siiani läinud on? Eks ta teatud elevust tekitanud, et ka nende loosi tõmbama, mis tal, ma vaatan, tekib seal selliseid olukordi, et mõni on siis nagu natuke pettunud, seda kannelt just ei tulnud ja aga noh, õnneks on loodud võimaluseks, et sa saad selle salvestuse saata. Üks salvestus on tulnud siiamaani vist jah, ja seal ülitore, et see on tulnud koolikoori poolt ja ja minu arvates on see kõige ägedam märk üldse. Koolikollektiiv leidis ka, et no mis meid ikka on see jõukohane ja me tahame teha seda kaasa, seda asja, nii et ma ei tea, ma arvan, et see tuleb kogu sellel asjal ikka aina kasuks, et tekitab pigem positiivset huvi ja elevust selle asja ümber, nii et see on kõik väga tore. Niisiis kordame üle. Kõigil segakooridel, kes suviseks suurpeoks valmistuvad, on võimalik osaleda kandlenimelisel konkursil. Need, kes ettelaulmisel loosiga hõlpu kandle tõmbavad, osalevad konkursil automaatselt. Need, kellele loosiõnn ei naerata või kes on juba omaettelaulmise ära teinud, saavad samuti konkursil osaleda, saates oma kandleesitusest video aadressile kannel, et laulupidu, poee konkurss lõpeb üheksandal märtsil ning võitjad teeme teatavaks siinsamas saates 16. märtsil. Need segakoorid, kes meile oma kandle video saadavad, peavad kindlasti lisama oma kontaktandmed, et vajadusel võitjatega ühendust saaksime. Seoses laulupeo eelproovides toimuvate ette laulmisega on meile saabunud ka esimene kuulajaküsimus. Nimelt on eelproove puudutavas infos öeldud, et segakooride esimeses eelproovis lauldakse ette loosi tahtel üks pala liigi repertuaarist ning teises eelproovis on kohustuslik teos Tambergi isamaale ning loosi tahtel üks pala kogu ülejäänud repertuaarist. Kuulaja küsib, kas loosikastis on siis uuesti ka juba esimeses eelproovis ette lauldud teosed. Vastab 27. laulupeo peadirigent Peeter Perens. Kevadel teises ettelaulmises on ikkagi sees kogu repertuaar, sellepärast et nende ettelaulmist selline nagu üldine mõte ongi ju see, et esimeses eelproovis on ettelaulmine justkui nagu sellepärast, et inimesed varem keskenduks ühele või teisele kindlale loole. Ja seetõttu ongi esimesele ettelaulmisel ju väga vähe teoseid loosis. Osadel liikidel on ka siis loosiga üks või teine teos. Osadel liikidel ongi ainult üks mingi konkreetne teos, nagu näiteks meeskooridel on vai metsa, mu arm. Aga teises eelproovis on tõesti see, kus me kõik peaksime oskama. Hästi laulis ta kogu laulupeo repertuaari, et seetõttu too üks teos on siis liikidel kohustuslik teos ja teine teos on siis loosiga kogu ülejäänud repertuaarist ja sealhulgas on siis ka loomulikult seal sees need esimeses eelproovis juba ette lauldud laulud, mis on ju selleks ajaks niikuinii selged. Teine meile saabunud küsimus kuulajalt puudutas laulupeo õppematerjale. Miks ei ole laulupeol kasutuses olevate paberlaulikute kõrval saadaval digimaterjale. Vastab 27. laulupeo muusikatoimetaja Ave sopp. Lühike vastus oleks see, et meie laulupeo mõõtkava, kui siis meie hulga juures oleks siiski nende digimaterjalide kasutajate hulk suhteliselt marginaalne. Me oleme pidude järgselt teinud ka mõningaid selliseid küsitlusi pärast näiteks kahte taandanud üheteistkümnendat aastat. Ma tegin just sellise õppematerjali puudutava küsimustiku, kus minu jaoks sellel hetkel oli tõesti täitsa nagu põletav küsimus see, et kas minnagi üldse e nootide peale üle siis endalegi üllatuslikult oli tegelikult vastus praktiliselt nagu sajaprotsendiliselt oli see, et keegi ei ole valmis paber noodist loobuma võimalusena. Muidugi tahetakse Ta Eenuti kõrvale ja ma arvan, et me igal juhul selle poolega ju liigume, ma ei mõtle üldse, nagu praegu siin konkreetselt laulupeokorraldust vaid üleüldiselt sellist tarbijaharjumust. Kontserdisari 150 aastat esimesest laulupeost jõuab peagi kolmanda kontserdi, nii, milleks on laulupeokaja kontserdi kunstiline juht ja laulupeo puhkpilliorkestrite liigijuht? Bert Langeler ja laulupeokaja on biokihi. Mis tegelikult tähendab, meil on repertuaar, ühist heliloojad, kes juba kua mänginud laulupeoga vanasti aga mitte võib-olla bet täpsud neid lood, mis on laulupeo kul, oli paar, teised lood on ka seda Huld põhimõtteliselt. Selle kuused tahab esineda, kes kontserdil üles astuvad. Vabariikliku köstrijuhtide puhkpillikestvus, seal on tegelikult kõik puht dirigendid, kes Eestis töötavad oma küla või linnaorkester voi õpetajad meie iga aasta neli korda kuus siis mööda Tomissame kontserdikavad ja seekord see juubelilaulupeo selline kontsert, mis kolmas Mets, konsul toimub. Orkestri kontsert laulupeokaja toimub Kose kultuurikeskuses kolmandal märtsil kell kolm pärastlõunal. Lähem info kontserdi kohta on olemas laulupeo kodulehel aadressil laulupidu. Eesti Rahva Muuseum ja Eesti ajaloo ning ühiskonnaõpetajate selts kutsub kõiki juubeli laulu- ja tantsupeoks valmistajaid ajarännakule aastasse 1869. Mis programm see selline on ning kuidas sellega liituda saab? Küsisime Eesti Rahva muuseumihariduskeskuse juhatajalt karisiimerilt. Tänapäeval võib-olla on keeruline mõista, mis oli selle põhjuseks, et esimesel laulupeol näiteks osalesid ainult mehed siis mida üldse laulupeole minek sel ajal tähendas, et kui me tänapäeval sõidame heal juhul bussiga kaks-kolm tundi oma kodukohas Tallinnasse, siis tegelikult toona tähendas see sageli inimestele ühe kahe päevas sellist reisi koos ööbimisega koos asjade pakkimisega ja nii edasi ja nii edasi. Lisaks see, et toonane repertuaar, üllatav küll, aga tegelikult ju toona olid kõik laulud tõlgitud eesti keelde, isegi keisririigihümni lauldi eesti keeles, et mida see siis tähendas ja kas mõni neist esimese laulupeolauludest kõlab ka tänasel päeval? Ütleme sellised suuremad küsimused, mis olid tähtsal omal ajal, aga mis omavad väga suurt tähendust ka tänapäeval jõlkuma ajarännaku päeval mängime läbi seda 1869. aasta ütleme ühte maikuupäeva, kus siis koor tuleb kokku ja arutab, et kuidas sinna laulupeole minekut hakkavad planeerima. Et mida siis tegelikult need inimesed omavahel rääkisid ja mida need asjad siis neile tol ajal tähendasid? Jah, ja mis siis, nagu neid lingid tänapäeva konn? Kui suur huvi ajarännaku vastu tänaseks on, kui palju liitujaid on selle rännakuga? Õnneks on huvi jätkuvalt suur, et meie eelmise aasta ajarännak aastasse 1869 et lõpuks osales umbes 56 kooli ja muud asutust. Praegusel hetkel on käinud meie koolitustele üle 30 erineva kooliõpetaja ja üle 10 muuseumi. Ja kuna näha on, et meiega soovib infot, küsitakse veel juurde, et siis ma arvan, et see, see number ei ole sugugi lõplik. Ehk et siis praegu saab selle rännakuga Välitada, mida selleks siis tegema peab? Selleks tuleks võtta meiega ühendust. Kõige lihtsamat on kirjutada võib-olla aadressile hariduskeskuse term poee või siis liituda meie suletud Facebooki grupiga, mille nimi on ajarännak. Et aru saada, kuidas programmis osalemine päriselt toimub, sain kokku Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Julia Gorbatšova, aga kes oma õpilastega on osalema säärannakul. Eesti Rahva muuseum kutsesse augustikuus kõiki õpet, et kohtumisele infopäeval ja siis seal oli ka jutt ajarännakust ja kuna see on nii huvitav projekt, siis kohe pärast seda infot kohe läksimegi meie ajalooõpetajaga, kelle nimeks on Signe. Kas ütlesime, et me oleme Tartu Annelinna gümnaasium? Me oleme kool, kus õpivad õpilased, kelle emakeel ja kodukeel ei ole eesti keel ja me kindlasti tahame sellest osa võtta. Kuidas sellel ajarännakul osalemine üldse tegelikult siis päriselus välja näeb, kui palju see aega võtab, kui palju see lisaenergiat võtab, kas see on integreeritav õppekavasse ja mis vanuses lapsed noored sel aastal kõige rohkem huvitanud? Tegelikult selle projekti inimesed, peakorraldajad on väga tublid, sest nemad juba mõtlesid kõike välja ja nende puhul oli pakutudki selline idee, et tegelikult selle projektiga tee raames võib õpilastega kuidagi rääkida ja omandada selliseid oskusi, teadmisi selle kohta, kuidas Eesti rahvas valmistuks esimeseks laulupeoks eesti esimeseks üldlaulupeoks, et et mitte ainult selle laulupidu iseenesest on oluline vaid üldse Eesti elu-olu sellel ajal ja need juhtnöörid on antud ja näiteks meie otsustasime, et just teemegi töötoad. Eelkõige me arvasime, et see sobib kõige rohkem võib-olla kolmanda kooliastme viimasele klassile üheksandale klassile. Teate, seal on ka ühiskonnale, et tegelikult noh, rääkimata ajaloos, muusikast ja muust, et noh see on kõik nagu meie elu ja see on kõik nagu seotud ja siis kindlasti võtame ka gümnasist. Aga iga töötoas me esitame küsimusi ja anname materjale ja anname võimaluse õpilastele ise uurida, ise vastada ja pakkuda oma arvamus selle kohta, miks see oli niisiis kindlasti me jõuame ka selleni, et miks see oli nii ja kuna see on ikka seotud laulupeoga, siis kindlasti meil on selline nagu arvamus või selline nägemus, et iga töötool lõpuks võiks olla kas ühe ühise laulu osa õppimine ja siis pärast, kui me saame kokku iga töötoagrupp nagu laulab oma salmi või oma osakese ja tulebki selline ilus tervik või võib-olla tuleb päris laulupidu ja erinevad laulud, meie laulame, et noh, kes teab, kuidas see lõplik variant näeb välja. Kui nüüd täna mõni raadiokuulaja siin istub raadios ja mõtleb, et ei tea, kas nüüd veel jõuaks liituda, ühesõnaga kuidas te kutsuksite üles neid, kes liitunud ei ole? Kindlasti ma arvan, et võib liituda, miks, sest just need peakorraldajaid inimesed, kes seda mõtlesid, välja seda nagu ellu viivad nad on väga suures mahus on juba töö tehtud. Miks on vaja, sest me elame sellel väga imelikul ajal, me elame ajal, millal meil on suur õnn ja suur au tähistada Eesti vabariik 100 esimest aastat päeva ja meil on suur õnn, et me saame tähistada ka Eesti esimese üldlaulupeoaastapäeva sadeveekümnendat aastapäeva. No millal veel, kas 50 aasta pärast on palju meie seas neid õnnelikke? Ma ei räägi lastest, ma räägin minu vanuse inimestest ja seepärast no ma julgen öelda kasutades, et sellist võimalust see oleks lihtsalt nipressiitsil. No mul oleks küll väga kahju, ma iseendale ei anna andeks, kui meil prooviksid. Kõneles Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetaja Julia Gorbatšova ning ei jää meilgi muud üle kui Julia Kõnustada ning kutsuda kõiki kaasajarännakule, et niiviisi üheskoos laulupeo juubeliaastat tähistada. Tänases saates saame tuttavaks laulupeo suurima kooriliigi segakooride dirigentide autoritega. Esmalt pöördusin liigijuht Triin Kochi poole ning küsisin hakatuseks, et kui viimastel laulupidudel on tema juhatada olnud nais-ja neidudekoorid, siis kas segakooride liike on ka kuidagi teistmoodi juhtida? Natuke ikka on jah, noh, esiteks juba see liigi suurus, see lauljate arv on lihtsalt niivõrd muljetavaldav ja mingis mõttes ka nagu aukartust tekitav, et et juba see, et kui sa mõtled selle peale, et 12000 lauljad siin Eestis hakkavad küllalt pikaks ajaks nagu heas mõttes sõltuma nendest otsustest, mida tehakse või mis lood valitakse või, või kuidas on see repertuaar, et, et selles mõttes on see vastutuse määr, jah, on tegelikult nagu palju kõrgem. Nüüd oled sa jõudnud poole peale esimese eelproovide lainega. Mis tunne sul nüüd praegu on, et see sinu ja sinu meeskonnatöö on ju väga palju eelnenud nii-öelda nendele proovidele, te olete valinud repertuaari peole seda repertuaari, õpetanud kollektiivijuhtidele ja nii edasi, aga nüüd kollektiivide ees seistes, et mis pilt teile vastu vaatab? Tegelikult ikkagi on olnud väga tore alati enne selliseid suuri asju on ju omad hirmud ja omad mõtted, et kuidas see kõik hakkab minema ja eksju, seegi kord oli samamoodi. Aga mina saan küll oma kogemusega praegu öelda, ma olen osalenud kõikides Tallinna proovides Harjumaa proovides Saaremaal, et minu kogemus on küll see, et kõik tegelikult ikkagi õnnestub ikkagi nagu üllatavalt hästi ja minu arvates nagu proovida meeleolu ja see kaasatöötamine ja ja see kõik on ikkagi väga tore ja väga positiivne. Nii et ma ei, ma ei oska nagu küll väga millegi üle kurta, et võib-olla mõni asi, mis siin nagu oli ette teada, et äkki on kuidagi keeruline või gei, no mis me siin varjame, et näiteks laul, kannel või, või võib-olla laul isamaale, et äkki nendega on? No tõepoolest, no ei ole muret, et kõik tegelikult täiesti hästi nagu toimub ja, ja ongi ju suur rõõm sellest, et isegi kui ütleme, üksik väike koor natukene, võib-olla mõne asjaga on kas hädas või, või valmistab mingit teatud väikseid raskusi, siis tegelikult see suur koor alati toimib ja see ongi ju laulupidu, eks, et laulame lõpuks kõik koos, nii et mul on küll siiamaani ainult positiivsed kogemused. Kui vaadata nüüd seda segakooride liigi repertuaari, siis ühest küljest tõenäoliselt on see muidugi minu subjektiivne hinnang ja sellega saab kindlasti vaielda. Aga ma ikkagi jään selle väite juurde, et minu meelest vähemalt laulupidudel tänasel päeval on segakoorid, on võib-olla see kroonijuveel seal sellel kontserdil ja ta oli asetatud ka sinna finaali ette just. Ja kui nüüd seda, seda kroonijuveeli, selle suurima, ehkki kava vaadata, siis see on silmatorkavalt isamaaline. Kuidas kava sündis või Koko tuli? See segakoorid on kroonijuveel on muidugi väga ilusti öeldud. Eks ta loogika on ju selles, et ta on lihtsalt nii suurliik ja ja niivõrd nagu võimas liik, et võib-olla ka nagu sellega. Ma ma küll ei arvaks, et kuidagi teised liigid on nagu kuidagi vähem juveelid, et seal igal lihtsalt oma värv ja ka väiksem liik on võib-olla paindlikum aga kuidas see kavas sündis, oli see küsimus ja silmatorkavalt isamaaline, tuleb tunnistada, ma ei saa öelda, et see oleks alguses täpselt nagu selline plaan olnud, et kuigi võib-olla on see mingi selline alateadlik mõte või soov olnud, mis on lõpuks tegelikult, et kuidagi niimoodi realiseerunud, sest mina ise olen hästi isamaaline inimene, ma arvan, vähemalt nii ja, ja mulle kõik, see teema on hästi tähtis. Ja nüüd ma saan rõõmuga vaadata selle peale, et see on tulnud välja nii isamaaline, et noh, näiteks ütleme, Tõnu kõrvitsa kirjutatud emakeelelaul. Kui ma palusin Tõnu loo kirjutada, siis mul polnud õrna aimu, missuguseid tekstide valib, nii et ja Doris Kareva oli just äsja talle kirjutanud selle emakeele laulu teksti, nii et see oli lihtsalt üks selline väga õnnelik kui kokkusattumus. Kannel mitte otseselt Isamaailm, aga tegelikult ikkagi, millest see räägib, see räägib ikkagi sellest, kust me tuleme ja mis on meie laulu või muusikakultuur või traditsioon ja ja ära mind lahti lase, on armastuslaul armastus ja Eesti ja kõik see käib kokku. Neid eelproove on teil ikka väga palju, mida te peate siin nüüd läbi maakondades ja ma olen kuulnud, et dirigendid ütlevad, et tegelikult neile saab praktiliselt kogu see lavatäis inimesi eelproovide käigus tutaks. Kas sul on samamoodi, et sa võid öelda, et kui sa nüüd seitsmendal juulil seal vahetult enne finaali tõused sinna kooride ette, et siis seda instrumenti sega pärast seda õppeprotsessi kirjeldada, tunned, et need on sina, inimesed? See on väga ilus küsimus. Tõepoolest on see, et näod jäävad meelde ja, ja vaatamata sellele, et tõesti saalid on suured ja seltskonnad on suured ma ise ka mitu korda imestanud, et ma tegelikult ikkagi tean neid inimesi, no kas nüüd päris kõiki eriti hästi? Ma tean Mehhisse ees ridades, et nemad jäävad kuidagi rohkem lihtsalt silma, aga see on nii ilus küsimus, et see teeb natuke kohmetuks isegi kas ma tunnen seda instrumenti? Jah, ma arvan küll jah, et kui ma olen tõepoolest kaks eelprooviringi läbinud ja siis ütleme päris paljud koorid juba on ka veel valik koorides ja, ja ka seal on veel kaks proovi. Et kui ma selle kõik on läbi teinud, siis ma arvan tõepoolest, et ma tunnen seda instrumenti, siis jääme tõepoolest ootama seda. Triin Kochi ja tema inimeste kohtumist. Segakooride liigi repertuaarist on mitmel põhjusel vaata et kõige rohkem juttu olnud Hain hõlbuse palast kannel. Läksingi Haini juurde küsima, et kuidas tema lugu alguse sai. See oli siis niimoodi, et minuga võttis ühendust Triin Koch, see oli paar aastat tagasi juba, sest töö käib kõik ju hästi varakult, nagu me kõik teame. Ja tegelikult ta ütles, et Kassai kirjutaks, et ma ütlen sulle nimelt laulupeol oleks vaja ühte sellist rahvalaulu seadet või siis eesti rahvalaulul põhinevat siis lugu või teost. Aga ma nüüd natukene ajas tagasi, et ega see päris tühja koha peale ei ole selles mõttes tulnud, et eks ma olen mõne loo enne seda kirjutanud ja sealhulgas ka siukseid rahval nagu seadeid ja edasi. Noh, see on niivõrd lai valdkond, rahvalaule on meil ju tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid ja seda ma nagu ma ütlesin kohe, et see laul peab olema seotud kuidagi laulmisega vastavalt või siis muusikaga või väljatemaatikaga, sest et me teame, et on ju tähtpäevaliselt lood, on On sünnid, surmad on kõik, mis kogu elu on sõnniku laotamisest alates lõpetades liu laskmisega ja kõik, mis sinna vahele jääb. Et see temaatika loomulikult seal on ka meeletu varasemal neis, aga siis ma otsisin kuidagi juhuslikult vist jäi mulle siin üks tekst nagu ette vaatasin, mille pealkiri kannel. Ja kui ma seda kandle teksti seda algust nagu vaatad, siis seal pole muusikaga mitte midagi pistmist, sest et seal käib mingi laeva ehitamine, kala püüdmine ja aga nii-öelda selle asja tuumani jõutakse siis alles kuskil seal selle loo lõpu poole. Ahaa selline ja siis mul nagu tekkis mõte, et see nüüd võiks nagu küll olla see kannel ja et see on ikkagi väga hästi seda kannelt võib ju ülekantud tähenduses mõeldud üleüldse kõigi kanneleli kumama Elisema saab siis me saame ju kõik meie ise ka ja laulupidu sealjuures. Ja praegu mul on klaver ka. Nendest kuuest noodist aju koosneb paljud, kes seda saadet kuulavad, on seda loolised laulnud või kuuldud. Mis on need kuldvõtmekest, mis aitavad selle kandlemaailma kõige paremal viisil ära laulda, ette laulda ja, ja ära esitada. Kuldvõtmeke ongi seesama kandle teema ise. Puhtaks tõusti sellega kas hääli lahti, lauda, et esimene punkt olekski see, et erinevate helikõrguste pealt te saate selle teemaga minema. Näiteks. Aadeegi, meie oleme mingid Aadeegi, meie mida teiegi, meie mäe minaadeegi, meie ja nii edasi. See oleks võib-olla punkt üks on päris hea harjutus, ma arvan ka, muidugi alguses tuleb saate seda koos laulda, sest sedasama hiljem valeta selle kaalunisse, nii nagu see minu kaanel on ja siis nii nagu seal noodiscenzop, Bron, tenor ja bass. Nii et alguses saab seda kõike koos õppida, palju vajabki selle taha, et inimesed tekstiga puterdas, need on lihtsalt ninapidi nii selles tekstis kinni, et siis ei saagi muusikast rääkida, nii et saate seda laulda kõik terve kooriga koos ühehäälselt lihtsalt läbi erinevate kõrguste pealt proovida. See tekst on muidugi, see on ka väga tore, et siin räägitakse kõigepealt hästi, pikalt hakatakse peale, siin on tegelikult peaaegu terve eestlase elu sees, kui nii võtta, et me kõigepealt Peame endale ehitama midagi, et minna antud hetkel kalale, see tähendab seda, et meil on vaja füsioloogilised vajadused täita, tähendab, me saame sealt süüa ja siis ongi see eestlase ilumeel selline, et meil jäi sealt üle ju asju, kala pea ja siia saba ja kõik, mis, mis eestlane siis nendes tegi. Mõni normaalne inimene oleks, oleksid ammu ära visanud või koerale söötnud sisse ka eestlane, ehitamises kandle laulurahvas ja nüüd veel kõige lõpp, mis mulle eriti meeldib, mis nagu tegelikult väärtustab minu meelest muusikut muusikaelukutset, aga võib-olla mitte ainult võib-olla see ülekantud tähenduses ka kõiki muid, et oli üks inimene, kes oli seda ka õppinud ja tegelenud sellega ja kui tema selle kandle võttis, alles siis lõid need kaunid helid sealt kõlama ja minu meelest see pantri on nagu selle juures kõige parem. Nii et ma soovin kõikidele edu veel kord jõuda selle loo õppimisel kuulamegi siis Rasmus Puuri juhatusel ja Tartu Ülikooli kammerkoori esituses Hain hõlbuse pala Kannel. Laulu peolgi on hein, hõlbuse pala Kannel juhatamas dirigent Rasmus puur, kes möödunud noorte peale oma võimsa laulupeodebüüdi tegi. Küsisin rasmuselt, kas tema algatus tuua rohkem noori koorimuusika juurde on vilja kandnud. Kas ta näeb, et tema algatusel on täna järgijaid? Ma arvan, see idee ja selle elluviimine ise, kuidas ta tõesti lõpuks nagu milleni ta jõudis, see resultaat praegusel hetkel kannab küll sedavõrd vilja või mis see kõige konkreetsem näide on ju see ka selle juubelipeo protsessis on väga paljud needsamad noored dirigendid, kes eelmisel peol tegid oma debüüdi. See on nagu kõige selgem märk, samamoodi on repertuaaris eelmisel peol oma debüüdi teinud Kadri Voorand, Riho Esko Maimets ja mina samamoodi, et see nagu esimesed viljad on tegelikult juba siinsamas, paar aastat hiljem ei võta, et seal pikem avaldumine ilmselt, et alles on, noh ütleme, me saame sellest rääkida mõnekümne aasta pärast, et kuhu need inimesed, kes siis alguse said, on jõudnud ja mida nad teevad ja samamoodi kas see kuidagi mõjutas või, või muutis noortepeo kui sellise nähtuse oma mingit arengu või tulevikusuunda, et noh, kas ütleme, noored heliloojad, dirigendid saavad seal nüüd sealt peale edasi nagu selgemalt olla nii-öelda omade püütidega seal kohal või, või kuidas see nagu muutub võimeliseks ta läheb, et seda on nagu natuke vara veel öelda, aga tõesti, et on juba juubelipeol Lady, ütleme siis vastutusrikkal peol. Nii palju noori dirigente jälle juures on tegelikult väga-väga tore ja et nad on nüüd märksa küpsemad ja märksa teadlikumad, et neid proove praegu vaadates, siis see teeb küll täiesti rõõmu. See on põnev ja võimas ja äge midagi algatada. Käimalükkamine on selline põnev, plahvatuslik protsess, midagi käimas hoida, see on iseasi. Teie lükkasite mingisuguse ratta veerema, mis nüüd edasi peaks tegema? See on selles mõttes hea küsimus, et alati on inimesed lihtsalt eri tüüpi inimesed, et ongi algatajad, ongi need, kes parema meelega hoiavad mingit olemasolevat asja töös ja täiustavad seda noh, mis ja kuidas nüüd edasi seda on, on mul praegu väga raske öelda, et see sõltub, et väga paljudest asjadest peale selle laulupeo enda protsessi sõltub see rahvastikuprotsessidest ja haldusreformist ja see kõik praegu ju mõjutab, et kui ei ole enam suurt põhikoolist gümnaasiumini ulatuda tuvat koolisüsteemi, et siis sealt koorid on saanud väga raske löögi, et kes põhikoolide abiga tegid endale väikestes kohtades segakoori, et see võimalus on nagu ära kadunud, et noh, sellised miinus märgilised nähtused võivad väga teravalt mõjutada, aga kindlasti on ka väga positiivseid asju, et need, kuidas edasi, seda ma ei ole ja ma arvan praegu pädev seda ütlema. Et üks asi, mis ilmselt Ta võiks muutuda või kuidagi sellelt teekonnalt praegu edasi minna, on just see, et noortepeol oleks mingisugune oma nägu, et ta ei oleks tõesti, ütleme selle suure peo kuidagi nagu ripats või mingisugune alamliik vait oleks täitsa nagu selgelt eristatav oma näoga ikkagi vaata see asi eriti arvestades seda, et noh, ütleme siin suurel peol mudilaskoor lastekoor on nii palju, et kõik tõesti suurele peole ei saa. Et neid tavaliselt need suure peokärped mõjutavad kõige valusamalt, et tõesti see noorte pidu oleks nagu rohkem suunaga nendel ja saaks neile keskenduda, et nii temaatiliselt kui sisuliselt, et ta oleks mingisuguse oma näoga ja et võib-olla see oleks asi, mis, mis võiks. Selge on see, et niivõrd tähtsal juubeliaastal vaatame ajas tagasi, kuid teisipidi on ka selge see, et ka see pidu jätab jälje. Täna on pool aastat spiooniaega, millise eelise pidu Eesti muusikakultuurilukku jätta, mis arvatena? No eelkõige ikkagi ei saa üle ega ümber sellest, et see on 150 aastat esimesest laulupeost ja see on see kõige tugevam, märg ja selle kaudu, nagu me praegu mõtleme, 69. aasta peole just selle kaudu, et see oli juubelilaulupidu ja seal olid paar võib-olla märgilist Luguse Tormise kuulus kantaat. Ma arvan, et meie praegune Pärt, Uusbergi kantaat leiab tulevikus samasuguse nagu tähenduse ja olulisuse, et see on väga õnnestunud lugu ja väga õigel kohal. Et see on selline nagu lotovõitjatega, sellist asja nagu naljalt tellimise peale enamasti ei saa, aga praeguse õnnestus kuidagi väga hästi. Tõenäoliselt see, mis alles jääb, ongi see 2019. Eesti vabariigi nii-öelda juubel on just läbi ja see on siis ehk siis selle juubeli kulminatsioon või lõpp-punkt. Ja et see laulupeo traditsioon elab ja kestab edasi ja me peame seda jätkuvalt kalliks ja hoiame. Ehk ma arvan, see on see, mis pärast sedasi lainetab sõnumi kõige rohkem, et see tugev traditsioon kestab, et me ei ole õnneks suutnud seda kuidagi lörtsida või ära lõhkuda seda, mis meile on antud, hoida, et ta püsib ja ja ta kandub ilmselt ka 200-ni. Me oleme siin juba omakeskis vanemate dirigentidega arutanud, et noh, mina näen seda kahesajandat üsna suure tõenäosusega, aga siin mõned tõenäoliselt enam sel hetkel puldis ei saa lihtsalt füüsiliselt olla, et see on tore teema, millega siin generatsioonide vahel Hansanud lõõpida, et aga siis meil on juba kokku lepitud, et metsakalmistul käime nende haudade juures ja kõik traditsioon jätkub, et see laulupidu 150, siis me meenutame seda hea sõnaga, seal. Koos Rasmusega tegi dirigendina debüüdi laulupeol ka multitalent Valter Soosalu. Kell on eriline anne muuta kullaks peaaegu et kõik, mida ta puudutab. Küsisin Valterilt, et mis seal laulupeo puhul tema meelest kõige tähtsam. Kas läbikomponeeritud lavastus? Suur suguvõsa kokkutulek, eestlaseks olemise selgroog? Ma arvan seda, et ühtpidi ei maksa alahinnata laulupidu. Kui laulupidu tähendab selle suure pika traditsiooni jätkumine. Puhtalt fakt sellest toimuvad laulupeod on minu meelest ülegi õige tähtis. Nii-öelda kohalikumale tasandil või lühiajalisemalt tasandil on loomulikult tähtis see, et iga pidu oleks mõtestatud, iga kava oleks hoolikalt kokku pandud, et kõik need elemendid omavahel harmuleeruksid. Aga kõiksuguste, märksõnade ja ühisnimetuste ja kõigi selliste asjadega seal on hea, kui need on. Aga mulle tundub, et me ei pea ka neid asju üle mõtlema. Et ikkagi tegemist ei ole lõpuks ühe pika ideekavandite konkursiga. Ideekavandite konkurss toimub iga laulupeo jaoks eraldi ja siis laste alla tähendab, et neid ideekavandid, mis on juba kord võitnud, need omavahel ei võistle. Et tähtsam on ikkagi see fakt, et toimuvad laulupeod jäävad toimuma. Et just nagu, nagu ma ütlesin, et ta ei ole argipäevane, aga ta on ikkagi normaalne, et laulupidu toimub ja sellepärast ei olegi vaja talle pookida külge kõiksuguseid tähendusi, tal on väga palju tähendusi ja, ja need on iga üheksa erinevad. Aga kõiki maailmamuresid me näiteks sellega kindlasti ei lahenda, ei saagi ja ei peagi lahendama. Eeskätt on see rõõmupidu. Nüüd jõuame selle sinu pala juurde. Kadri, Voorandi, ära mind lahti lase. Selle loo üks pealisülesandeid puhtalt tehniliselt on see, et rütmika oleks aktiivne. Tal on tõesti silkoope natuke Hemiole selliseid asju, et ta eeldab aktiivsust, väga suurt aktiivsust, samal ajal vokaalset toonust ikka iga. Ta on väga ilus laul ja võib öelda kohe armusin sellesse ära, kui ma seda esimest korda sellisel idee tasandil või lisandina kuulsin. Mul on tõesti hea meel, et mul on võimalus sellist lugu juhatada, sest mulle tundub, ta on üdini laulupeol. Ta kuidagi mõjub nagu signatuursena veidi, tal on üks korduv motiiv kogu aeg. Ja tal on mõõtmeid. Seda saadab bänd ja orkester ja Kadri Voorand tuleb tõdeda, et on teinud seda jälle hoolatavat 50 aasta pärast keegi otsib selle intervjuu arhiivist üles. Siis selleks, et see otsija minu peale väga kuri oleks, et kuidas on võimalik, et sa rääkisid 50 aastat tagasi Valter Soosaluga sõitsid selle küsimuse küsimata, kas on midagi, mida ma ei küsinud su käest, keda oleks pidanud. Et jah, tõesti, seal kindlasti on küsimusi, millele me täna tahaks vastust, mida sellel ajal need inimesed mõtlesid. Mis nende tunded, mis nende ootused olid. Aga mulle tundub küll, et on üks väga oluline asi, mida me peaksime tegema nii nagu nemad. Ma ei saa nendest rääkida, aga mul on tunne, et minevikus inimesed, kunstnikud, heliloojad, muusikud, nad tihti ei läinud tegema ajalugu või nad pigem kujundasid kui ja tulevikutraditsioon ei ole niisugune asi, et ma täna asutan tuhandeaastase traditsiooni. Et see käib ühe kava kaudu juba järgmine kava, järgmine kontsert, järsku vaatad hopsti, hooaeg, teed sedasama tööd niimoodi sammu kaupa, järsku myysoa järsku 10 ja siis on 35. Aga see ei käi niimoodi, et ma nüüd täna astun pikka traditsiooni ja, ja kujutan ette, et ma olen ajaloo osa. Ja seesama puudutab minu jaoks väga tugevasti ka muusikavalikut mitte ainult laulupeol, vaid üleüldse kontserdisaalides. Londonis oli Londoni filharmoonia kontserdisari, kontserdisaal ei ole muuseum ja ma väga tugevalt toetan seda loomulikult ajalugu väärib hoidmist, säilitamist, õppimist, et teada, kust sa tuled, eks ole, aga vähemalt sama oluline kui mitte olulisem on ikkagi teada, kuhu sa lähed. Ja sellepärast ma arvan ka, et, et kui täna midagi küsimata jäi, siis tegelikult on sellel ajal, kui 50 aasta pärast näiteks seda juttu keegi kuuleks, on tähtsamad hoopis mingid muud küsimused juba. Ma arvan küll jah, et me ei peaks ka laulupeo mõistes, me ei peaks tegema siin praegu ajalugu, vaid. Me peaks kujundama oleviku ja selle läbi tulevikku. Altar juhatab selle laulupeol Kadri Voorandi pala, ära mind lahti lase, Triin Soometsatekstile. Kohtasin kadrit, kes kõik klaver põõsas lauljate seast välja ilmus. Küsisin, et kuidas Kadri sinna sattus, kas ta heliloojana käib kõigis eelproovides või? Ma ise ka lauljana kaare alla tahan sattuda. Kas ma just oma lugu nüüd kaare all laulan, selles ma päris lõpuni kindel, kas mu närv vastu peab? Laulupeol lauljana ma sellel korral jälle lähen ja meil on selline tore kassi saba, džässmuusikute segakoor, nii et täna hakkame ette laulma ka, mis on päris ärev. Millest räägid, need sõnad, mis on siis Triin Soometsasõnad, need on ääretult rikkad ja sisukad, täpselt nii sisukad, tegelikult kui sisuliseks neid keegi viitsib mõtestada ja, aga pea mine, minu jaoks on ikkagi miski muu kui armastus. Olgu ta siis seal Kaarel armastus, lähedaste perekonna, ema, isa, laste, kallima või Isamaa vastu ja, ja võib-olla selles loos on momente, kus ma tunnen sügavat armastust oma kallima vastu. Jah, aga on jällegi momente, kus mõni päev ma ei tea, kas see sõltub valgusest või või õhust, ma ei tea, aga mõnel päeval tundub, et armastus selle esivanemate vaimu eksistentsi vastu, et see on üldse võimalik. Sest et see annab nii palju vastuseid ka selle isikliku armastuse osas või, või mingisugust tohutut nõu, mida ei saa sõnadega kokku võtta. Ja see on see miski, mis on kõigutamatu, järgmisel hetkel see kõigutamatu, millega see lugu lõppeb kõigutamatu ja seda koor kordab ja kordab ja kordab ja minu jaoks ongi igas korduses erinev asi, mis on kõigutamatu. Küll on see armastus ise, siis on see sa minu juurikas ja esivanemate vaimud ja, ja siis on see ikkagi mina ise või minu enda armastus. Seal on palju asju, mis saavad olla kõigutavatud ja tegelikult ongi, et siis ei olegi vaja üldse karta, et need nii kõigutatavad on. Aga jah, see kese vahetub minu jaoks isiklikult ka selles laulus. Kuna ma töötan nüüd ise ka laulnud, siis igal korral ma mõtestan seda lahti kuidagi erinevalt. On sul kadri mingis soov, võib-olla siit need kaasa anda sellele laulule veel. Ma soovin, et selle laulu iga kui viimne Noetan kantud heast energiast ja et mitte millegi osas ei hoita ennast tagasi et ei lasta mööda nagu neid momente selles laulus, mis on seda kõike väärt. Võta kinni igast noodist ja lihtsalt naut, viimset kui fraase. Kui see fraas lubab rõkata rõõmust üle kogu selle lauluväljaku, siis seda ilmtingimata teha. Sest et järgmisel päeval, mis sellele järgneb, sellel esmaspäevasel päeval seda enam ei saa. Ja ikkagi ma loodan, et inimestel ei lähe meelest nautida viimsed Krinaati kaare all. Seda Kadri Voorandi mõtet tasub meil kõigil endaga hoida ja laulupeol meeles pidada. Nautigem viimset kui nooti kuulakem siis Kadri Voorandi ja Triin Soomets saab ala. Ära mind lahti lase. Kadrit saadab kitarril André Maker. Tartu Ülikooli kammerkoori, juhatab Valter Soosalu klaveril ele sunn. Kuulajamäng igaviku tuules. Eelmises kuulajamängus küsisime, kes on see maestro, kes 50 aastat tagasi oma kooliteest meile kõneles. Õigeid vastuseid kogunes 13 ning tundub, et erilist raskust see küsimus ei valmistanud. Loomulikult oli kõnelejaks selgi korral laulupeo dirigendipulti tõusev maestro Neeme Järvi räägib laulupeo avakontserdi muusikajuht Siim Sellis. Meil on hea meel, et maestro Neeme Järvi juhatab laulupeol esimese päeva kontserdil siis teost Justini saabumine, mis on pärit Nikolai Rimski korsakovi ballett ooperist Mlada. Tegemist on väga populaarse kontsertnumbriga ja, ja selle kontsertnumbriga me teeme kummarduse siis Peterburi konservatooriumi ees, mis on meie professionaalse muusikakultuuri häll. Ja teatavasti eelmise sajandi alguses ju elas, töötas ja õppis Peterburis suur hulk eestlasi ja sealses konservatooriumis said õpetuse paljud meie väga olulised heliloojad nagu Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Cyrillus Kreek, näiteks veel Heino Elleri ja paljud teised. Ja just Trinski Kosaka voli nende õpetajaks. Ja kuna meie esimese päeva kontsert kannab pealkirja just õpetajale ja pühendame selle kõikidele meie õpetajatele, siis ei saa ju kuidagi sellest suurepärasest koolist mööda minna ning ka kõikide nende loetletud eesti heliloojate teosed kõlavad meie kontserdil. Kuule ja mäng jätkub. Ning hakatuseks palun teil teraselt kuulata üht fragmentidest, palun. Nii muusika on kõlanud ja küsimus on järgmine. Mis keeles koor laulis? Lisa punkti saate, kui nimetate teose nime ja autori ehk et siis kokku kolm küsimust. Mis keeles kõlas laul, kes seal pale, autor ja mis on teose nimi? Vastuseid ootame, nagu ikka, järgmise saateni e-posti aadressil laulupidu, et r. Laulu valgusrännak laulu ja tantsupeo ajalukku. Tere, Kadi. Tere. Mul on väga suur rõõm sind jälle tervitada ja sinu ajaloominutid on väga oodatud. Üheksandal veebruaril me teame kõik, et oli Miina Härma suur sünniaastapäev. 155 aastat möödus tema sünnist. Me teame, et ta oli organist ja ta oli helilooja dirigent-muusikaõpetaja. Aga kuidas te iseenesest nende erinevate valdkondade vahel jagas, kelleks te ennast ise kõige rohkem pidada? Teada ennast võib tõesti rääkida, kui organismist heliloojast, dirigendist muusikaõpetajast, nagu sa ütlesid. Kui tema elukäiku vaadata, siis, siis see kõik kujunes välja kuidagi loomulikult järgemööda. Ta on hästi köitvaid kirjeldanud, kuidas ta väikese lapsena hakkas järk-järgult mõistma, et laule luuakse. Ta kirjutas sellest, kuidas ta käis perega kabinas lastepühal 1869. aasta suvel sellel samal suvel, kui toimus esimene laulupidu. Ja selle mõjul hakkasite siis küsima, et kust muusika siia ilma sai. Pärast seda jäi talle näppu Joosep Haydni elulugu ja sealt said aru, et muusikat teevad inimesed täiesti tavalised inimesed ja siis hakkas ta ise ka katsetama. Läks veel aastaid mööda ja 14 aastaselt ütles ta isale, et tema tahab tuttavaks saada Karl August Hermanniga, kelle nimede kohalikele loomingut oli kuulnud ja nad läksid isaga Karl August Hermanni juurde ja ta küsis. Kui ma suureks kasvan, kas siis mina oskan laule teha. Ja Karl August Hermanni saigi siis tema esimene muusikaõpetaja. Ja hoolimata samasugusest nimest, sest Miina härma ju sündis Miina Hermanni Härma nime said alles 1900 kolmekümnendatel. Nad ei olnud sugulased ja kui nad isaga koos Karl August Hermanni juurde läksid, siis nad isegi vabandasid, et nüüd tulevad võõrad tülitama. Aga siis sellest küsimusest, et kui ma suureks kasvan, kas ma siis oskan laule luua ei läinud tegelikult üldse palju aega mööda, kui juba 1880, kui ta oli kuueteistaastane ilmus Mattias Johann Eiseni välja antud Isama kalendris tema esimene laul trükis, mille nimi oli Isamaa õitse, sa mesila haisen enda sõnadele kirjutatud. Veel veidi pärast seda läks ta juba pärast Tartusse Schultz, järjekoolis õppimist Peterburi konservatooriumisse. Esialgu õppisite seal klaveri eriala, siis vahetas oreli erialale, sest selleliga komponeerimine. Ja kui ta selle seitse aastat hiljem lõpetas, siis sai temast esimene muusikalise kõrgharidusega eesti naine. Juba kooliajal andis ta orelikontserte, tegi kontsertreisi Eesti kirikutes näiteks ja pärast konservatooriumi viisid kontsertreisid teda juba isegi kaugemale Saksamaale ja, ja Inglismaale ja loomulikult ka väga tihti lähedale. Pärast konservatooriumi lõpetamist tuli ta esialgu Peterburis, asutas seal segakoori ja lastekoori. Ja 1891 oli juba esimene laul temalt laulupeo kavas enne ja nüüd ehk võime öelda, et ta oli üsna varakult seotud muusikaga mitut moodi, nii organisti, koorijuhi kui heliloojana. Aga ikkagi Miina Härma ja tema Tuljak ei kujutame ühtegi tantsupidu ütelnud hõljakuta, aga on ka teada, milline on see tuljaku saamislugu. Tuljak on selline eriline nähtus, võiks öelda eriline teos, mis on üsna varakult ühine nii laulu kui tantsupeole, nii et sel hetkel, kui laulu ja tantsupeod olid veel palju rohkem eraldi, kui nad praegu on praegu nad käivad suhteliselt ühte jalga juba siis Tuljak ja Miina härma looming on siis üks neid selliseid seos punkte juba varakult. Esimest korda ilmus Tuljak koorilaulu need trükist 1898. aastal kogumikus Miina Hermanni laulukoori kontserdi laulud. Ja see sündis siis, kui Miina härma otsis oma koorile lõbusamat repertuaari ja ta valis inspiratsiooniks viisi, mida ta oli kuulnud oma isa mängivat pulmades viiulil. Ta võttis selle viisi komponeeris sellest koorilaulu, läks oma kooriproovi ja küsis lauljatelt, kes saaks neid aidata sellele sõnad teha. Appi tuli Toonane Treffneri kooli gümnasist Karl Ferdinand Karlsson. Kas see on hilisem advokaat, sporditegelane harrastuskirjanik ja siis tema lubas aidata. Aitas ka Johannes Voldemar Veski ja ette võeti ka Andres Alveri luulekogu võhu mõõgad ja sealt üks tükk Tõnni ja Manni ehk lugu emast, kellel neli poega ja üks neist poegadest õnn saab mannile. Ja siis sellest kõigest sündisid need sõnad päris muutumatud tuljaku sõnad ei ole veidi muudetud seda, kes pulma on kutsutud. Algselt olid pulma palutud mõisahärra prouaga, aga 1900 kahekümnendatel aastatel tehti kutse ümber ja oodatud oli hoopis Viru vanem koos oma kaasaga. Esialgu oli seal ka aeglane osa, kus vanad mehed kurtsid vanaduse igavuse ja rõõmutus üle. Aga Miina härma otsustas, et see ei sobi hästi meeleoluga. Ta jättis selle osa ise hiljem ära. Ja tantsupidudele jõudis Tuljak tänu Anna Raudkats, kes märkas sedaviisi, seadis sellele täna tuntud rahvatantsu, mida esimest korda esitati juba 1915. Suur aitäh, Kadi täher Petersonile, sellised said siis seekordsed laulupeo nähtamatud lood. Järgmisel korral läheme külla tantsupeol istele ning asume üheskoos tähistama. Emakeelekuud. Loomulikult ootame ikka teie arvamusi ja küsimusi. Saatke need palun meile e-postiga aadressile laulu pidualerraaee. Samasse ootame ka kuulajamängu õigeid vastuseid. Saatejuht Sten Weidebaum koos toimetaja Lisete Veldiga. Tänan teid kuulamast. Saate helioperaator on Katrin mõõdik. Jäägu seda saadet siis seekord lõpetama. Miina Härma, Ferdinand Karlssoni Tuljak. Salvestis on tehtud viis aastat tagasi Miina härma 150. sünniaastapäeva kontserdil, kus ühendkoore juhatas Ants Üleoja.