Eligaja tere, mina olen Ivo Heinloo ja Kuulate saadet hiligaja. Tänases saates tuleb meil peaasjalikult mitu ühel väga laial, ent olulisel teemal räägime eesti džässihetkeseisust ja sellest, millisena tahame näha meie džässielu aastal 2030. Ja lisaks tuleb meil tänases saates juttu ka ühest heliplaadist Estonian poissi staat läks lolliks, mis pälvis esikoha äsja Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta džässalbumi kategoorias. Sellised teemad. Head kuulamist. Heligaja. Praegu on eesti kultuuris selline pikkade plaanide tegemise aeg ja koostamisel on ka Eesti džässi arengukava, kus pannakse siis paika Eesti džässi arengusuunad ja luuakse visioon sellest, millisena tahame näha meie džässelu aastal 2030. Ja mul on täna siia kutsutud laua taha selline vestlusring. Kus on siis Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, modelli Sparts, festivali jätskaar, produtsent Eva Saar, Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa ja Eesti jazzliit esindab Jaak Sooäär. Tere. Tere. Tere. Kõigepealt alustaksin Virgo Sillamaast. Miks on sellist eesti jätsi visioonidokumenti üldse vaja ja mida selle abil loodetakse saavutada? Ja see on väga õige küsimus, sellega tulebki ju alati alustada selliste dokumentide koostamisel. Ja mõnes mõttes ma peaks selle küsimuse põrgatame edasi sellele grupile, kes algselt seda arengusuundade ideede arendama hakkas, ehk siis selline tuumikgrupp, kus on jazzliidu esindajaid, jaskar esindajaid ja teisi. Ja siis mind kutsuti tegelikult koordineerima seda koostamist ja minu esimene küsimus oli ka, et mis see eesmärk on, miks seda on vaja koostada. Aga kui ma kokkuvõtlikult püüaks öelda, siis arengusuunad, kui ta saab sellise dokumendi vormi, on Ma põhiolemuselt kokkulepped nende vahel, kes selle tegemisse kaasatud olid. Ja antud juhul on selleks eesti džässikogukond, mis põhimõtteliselt ongi Eesti džässmuusikud, suuresti aga ka festivali korraldajad, mõned muud asjaosalised, kes näevad endasse mingit rolli, ütleme, Eesti seas valdkonna kujundamisel ja mida on siis vaja koos arutada, on vaja arutada, kuhu me tahame minna, mis olukord meil täna on ja siis nende kahe vahelist dissonantsi hinnates panna paika mingid suunad, et kuidas me siis sinna õigupoolest jõudma peaks. Ja nagu üldises mõttes selle sõnastamine ongi selle dokumendi mõte ja mida sellega pärast teha, sellega saab teha kahte asja, peaasjalikult mulle tundub, et üks on see, et kogu jazzi, kogukonna üksiktegijad ise saavad hinnata ja planeerida oma tegevust võrreldes nende üldiselt kokku lepitud suundadega saavad planeerida paremini ja teine on see, et minna rääkima teiste partneritega, võib-olla riigiga avaliku sektoriga, aga võib olla ka partneritega erasektorist ja üldse kõigiga nendega, kellel on mingi põhjus suhestuda eesti džässieluga, need on väljapoole kommunikeerimise dokument ja sissepoole sihuke enese deflatsioon ka. Nii et sellest võiks tulevikus juhinduda nii-öelda need tulemused, mis siis sealt selguvad, kui see lõpuks valmis saab. Ja kindlasti ma loodan, et juhindutakse, kui juhindute, siis on üks tore dokument paberil? Ei, ma ei ütleks, et ka sisse oleks läbikukkumine, kuna tegelikult selle tegemine on juba ise oluline, sest inimesed tulevad kokku, mõtlevad, arutavad, saavad üksteiselt midagi põnevat kuulda, motiveerivad 11 inspireerivat tegutsema, aga jah, mõistlik muidugi on, et kui need kokkulepped sõnastatakse, siis üksikud tegijad nagu näiteks Eesti džässliit, et kui nad hakkavad oma arengu või tegevuskava tegema, et siis on mõistlik vaadata, et mis need suunad siis kokku lepiti ja saab selle järgi joonduda heaks et ega selles algatusgrupis sellise dokumendi koostamise puhul on teil midagi lisada siia. Virgo rääkis väga hästi, et põhjused olid öeldud ja tõesti juba see, et kui leida see aeg, istuda ümber laua ja lihtsalt juba arutelu sellest, et mis olukord on ja mida edasi võiks teha, et juba tegelikult see iseenesest on väärtuslik. Et inimestel on erinevaid mõtteid, vaatenurki ja vahel on see väga inspireeriv, et mingid asjad välja kooruvad ja see, et sa ei kutsutud kokku, nagu ka suurem seltskond ja nad tulid kohale, et isegi üllatavalt palju inimesi oli kohale ja tahtis nagu kaasa rääkida, et see oli väga tore. Et ma usun, et need, kes sellel koosolekul käisid, Nad on nüüd nagu osalised seal on väga väga tore, et see kaasamise moment, et suurem seltskond tegeles sellega, see on väga hea. Mulle tundubki, et tegelikult Eesti džässielu iseloomustab selline valdkondlik ühtehoidmine võib-olla isegi rohkem kui mõningaid teisi, võib-olla muusika valdkondi. Ilma selleta ei saakski ju sellist ühtset dokumenti koostada. Jah, ma võin võib-olla kommenteerida, et Eesti džässielu on päris hästi organiseerunud, kui võrrelda lähinaabritega näiteks võib-olla ostida ja lõuna poole, et Läti, Leeduga meeldib meil ennast ikka võrrelda ja tegelikult paljude teiste riikidega Euroopast oma tööga seoses palju ringi tegelikult väljaspoole ka ongi näha seda, et elu on hästi organiseerinud, mida see tähendab, on see, et on olemas tugev valdkondlik organisatsioon? Tal on tugevad festivalid, kes jumal tänatud, näevad endas peale festivali korraldusega siuksed nagu valdkonna arendamise emissiooni. Tegelikult on riiki väga hea partner olnud juba aastaid džässivaldkonnas ja muusikud ise on pigem aktiivsed läbi käia, et väga hea džässiklubi, mis toob inimesi kokku iga päev. Nii et eriti väljaspool pilguga mulle tundub. Nüüd ma võin ennast juba väljaspoole ka lugeda, et Eestis jazzielu on hästi organiseerunud ja pigem küll Madli-Liis Parts, ma küsiks teie käest, milline on olnud riigipoolne toetus eesti džässelule seni ja kas meie kultuuripoliitika võrdsustab džässi, teiste muusikavaldkondadega? Riigipoolne toetus džässmuusikale on olnud juba aastaid. Ma usun, et väga hea, kui me võrdleme aegu, mil džässmuusika üldse riigisektoris toetusi ei saanud ja mina näen seal praegu ainult kasvavat trendi ja tänu sellele, et just nimelt džässmuusikud on hakanud oma tegevusi paremini planeerima, pikemalt ette vaatama ja ka sisuliselt põhjendama. Nad annavad ise kõik võimalused, et neid saaks rohkem toetada, et nendest saaks rohkem rääkida. Et selles mõttes ma usun, et džäss on praegu kokku jõudnud võrreldes aastate taguse ajaga hoopis teisele tasandile tõesti, ja kui me räägime arengusuundadest, mida praegu välja töötatakse, siis riigi seisukohalt on see äärmiselt tervitatav ja väga palju head meelt tegevusest. Kultuuriministeerium töötab kahel tasandil, üks on operatiivne tasand ehk aastaid, et aga teine tasand ongi kolm aastat ette viis aastat, et vahetevahel ka 10 aastat, et samaaegselt ja meie uus peatselt valmiv alusdokument kultuur 20 30 vaatabki 10 aastat, et meie liigume hoopis sellises tsüklis ja on sellises tsüklis kaasamõtlejaid muusikute näol, siis see on tõepoolest väga hea, et me saame planeerida nii ressursse kui ka mingeid tegevusi selle järgi. Selleks, et seda dokumenti koostama hakata, ilmselt te pidite alguses kaardistama, millised on need meie džässelu praeguse hetke tugevused ja nõrkused. Kuidas tundub, et kumba nagu rohkem on, kas tugevusi, nõrkusi? Minu meelest on Eesti džässielu viimase ütleme seitsme aasta jooksul teinud niivõrd suure hüppe nii loominguliselt kui ka organisatoorselt ja me oleme muutunud rahvusvaheliselt väga arvestatavaks partneriteks, et minu meelest see on meie džässielu praegune väga suur tugevus. Võib-olla lisada sellele, et miks üldse nende arengusuundade peale mõtlema hakkasime, tegelikult see vajadus tuli meist endast, et seal oli ka nagu heaolukord, kus tegelikult ministeeriumilt ei tulnud seda mõtetega võib-olla kuskilt kõrgemalt seisvalt organisatsioonilt, vaid me tundsime, et koostöös siin liiduga ja muusikutega. Me oleme viimased aastad väga tugevasti suuri samme teinud välisturgudel just. Ja selline ühtne koostöö selles vallas on tegelikult viinud tulemusteni samamoodi ka valdkonna siseselt Eestis. Noh, mis on need asjad, millele me siis oma jõu suunama, sest tegelikult ideid ja mõtteid on hästi palju, aga kuskilt peab selle fookuse püstitama vähemalt mõningates aastatakse siis pikemaajalised eesmärgid, et seal tegelikult oli hästi tore, tundsime ise, et seda on vaja, et edasi liikuda. Ja nagu Jaak ütles ka, et nii palju muusikuid ja festivale ja klubisid kaasa sellega tulijaid, sedagi ainult nagu suurt head meelt. Kui rääkida tugevustest ja nõrkustest, siis nõustun samamoodi mantliga, et tegelikult rahvusvaheliselt on meid väga-väga märgatud ja rahvusvaheliselt ja samamoodi tegelikult tuleb panna uued sihid, ehk siis need, mis me siin 2017 ja 2018 koostöös Eesti vabariik 100-ga olla ja teoks tegime, siis mõtteid on palju, aga kõike korraga ei saa ja ressursse jätku kõigiks unistusteks korraga, et siis tegelikult tuleb liikuda just nende arengusuundade kaudu, siis suuremate tulemusteni Ja arengusuunad on tegelikult üks hea viis reageerida ka lähisele keskkonnale, sest mida aeg edasi, seda kiiremini muutub väliskeskkond nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ja kui sul ei ole head plaani, siis sa tegelikult jääd kuidagi järele jooksma või sa jääd rongist maha, aga kui sul on plaan, siis sa saad igal ajal muuta seda plaani vajadusel. Jah, ja teine asi, et seal võib-olla kutsub siis mitte ainult seda väikest ringi, kes naguniikuinii igapäevaselt kogu aeg mõtleb nende suuremate sihtide peale vaid ka nagu suuremat ringi kaasa mõtlema, ka neile on teada, et kus nool nüüd visatakse järgmisteks aastateks ja mis on need fookused, millel on ka nemad, saavad keskenduda. Et selles suhtes igatpidi hästi tervitatav. Kui me räägime siin võib-olla natukene rahvusvahelisust, siis kui konkurentsivõimeline eesti džässhetkel on rahvusvaheliselt ja mida teha, et ta muutuks veelgi konkurentsivõimelisemaks. Jaak Sooäär seda mõõtühikut, ma ei oska öelda, mis see täpselt on, aga selge on see, et muusikud käivad välismaal ikka rohkem ja rohkem ja noh, võib-olla see ongi mõõtühik tegelikult, aga no ikka rohkem põnevaid ideid on vaja. Tegelikult noh, meil on ikka vaja seda massi siia juurde, mulle tundub, et muusikud on tegelikult jätkuvalt ikkagi liiga vähe, neid võiks olla rohkem ja nad koos paneksid nagu 11 tööle ja nuputaksid mingeid asju välja ja ja ma arvan, et seda meil on tegelikult nagu puudub selge on see, et Eestis on tase tõusnud päris tugevalt, aga ega siis mujal maailmas ka ei magatud, seal tõuseb, kahetsed, see konkurents on tugev ja et võib-olla meil nagu on seda kodust konkurentsi võiks olla rohkem, et ma arvan, et see kindlasti tõmbaks muusikuid rohkem käima. Heade näidetena võib tuua näiteks ka seda, et esimesel eesti džässmuusikul tuli eelmine aasta kevadel siis plaadis Emmy all Kristjan Randalu plaat või kasvõi see, et näiteks kevadisele festivale, jätskaar iga aastaga tahab tulla järjest rohkem välisajakirjanike. Üks põhjus on kindlasti selleks just see, et eesti muusikute tase on nende jaoks tänaseks juba huvitav. Kui nad soovivad jälgida, et kuhu ja mis suunas siis Eesti tsässon liikumas võib-olla ka rahvusvahelised, mida me jaaguga oleme vahel arutanud, et tegelikult Eesti džässi käekiri on nagu mitmekesisem võib-olla kui meie põhjanaabritel, Soomel või kus on nagu hästi selline selge Nordic Chestun. On ju, et Eestis on kuidagi siukest mitmetahulisust võib-olla muusikute rohkem, aga see selles suhtes ma olen nagu jaaguga nõus, et ega need muusikuid on vähe, et samamoodi festivaliprogrammides iga aasta mõtlen, et keda siis nagu panna, tegelikult need nimed on aastast aastasse samad, lihtsalt tegelikult väga ootaks, et need noori tuleks jõudsalt ja suuresti ja tugevalt peale, et teeks võib-olla ka kõigi teiste muusikute elu natukene huvitavamaks, et sunniks rohkem pingutama ja säbib edasi. Kuidas Eesti džässi mitmetahulisus välismaailmale? Tundub sport sulle. Tegelikult me kordame ilmselt täna siin veel mitu korda ennast, öeldes, et viimastel aastatel on kõik paranenud, aktiveerunud. Kuna mina käin läbi väga palju rahvusvahelisse džässimehed ja ajakirjanikega ei või üldse muusikast kirjutavad ajakirjanikega, siis, siis ma näen tõesti sellist siirast huvi ja minu meelest ei vaadata meid kuidagi teisiti kui teiste liit, Gide muusikuid ja, või muusikas genet ja, ja see on hea, et me oleme pildil, meiega arvestatakse ja nii ongi. Aga millised, ütleme oleks siis need suunad, kuhu me tahaksime jõuda võib-olla tulevikus aastaks 2030, mis puudutab just seda eesti džässi rahvusvahelist mõõdet. Mõnes mõttes tahaks öelda, et liiga vara on öelda, et me oleme selle suundade paikapanemise kuskil keskel, praegu Jaak mainis, meil oli üks suurem kohtumine ka sinna tuli palju inimesi, arutati peaasjalikult seda, et mis meie eesmärgid võiks olla. Kui need saab nüüd kokku võetud, siis on plaanis veel üks kohtumine veebruaris, kus me siis juba arutama, et kas seal kokkuvõtted on head teed, mõnes mõttes peaks sellest veebruaris uuesti rääkima, aga samal ajal ma võin ka tugevuste nõrkuste kohta tuua, näit Mul on ees tulemused, me korraldasime küsimustiku. Peaasjalikult vastasid sellele siis džässmuusikud, neid oli ligi 80 ja siis saime aimu, et milliseid tugevusi nõrkusi nähakse, kuidas tunnetatakse ja näiteks kõige suurema tugevusena statistiliselt keskmiselt nähakse ikkagi meie festivale, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Jazzkaar kõige ees toob ühelt poolt maailma talente siia, teiselt poolt annab ka eesti muusikutele võimaluse ennast näidata, eks ole, ja teine on võib-olla seejärel on seal rahvusvaheliselt tõusnud konkurentsivõime ja siis ka džässliit kui valdkonna tugistruktuur ja noh, ma arvan, et üks arengusuund joonistus seal kohapeal ka välja. Võib-olla valgustan seda ülesehitus niipalju, et sellel arutelul jagasime teemat seitsmekesi, seal siis ongi rahvusvahelistumine, eksport oli üks suund aga ka näiteks haridust, jazzmuusikaharidus, kuvand, pärand, kuidas meil džässmuusikapärandiga olukord on, kuidas peaks olema valdkonna institutsioonide areng siis muidugi muusika enda konkurentsivõime ja nüüd on üks teema veel, mis mulle meelde ei tule. Aga noh, põhimõtteliselt see annab aimu, millega seal tegeleti, et kõikides nendes suundades saab ilmselt sõnastatud siis see tulevikuvisioon 2030. Et ükski oluline teema tahke jää päris välja, mis seal täpselt olema saab. Sellest räägime veebruaris. Mõnedest asjadest võime praegu lihtsalt spekuleerivalt rääkida ja, aga kui me räägime eesti džässikuvandist Eestis sees, siis kas sellega ka veel annaks kuidagi tööd teha? Festivali seisukohast ma saan öelda seda meie siis festivali publikuuuringute tulemusena, et tegelikult iga aasta külastab järjest järjest rohkem huvilisi festivali. Meie keskmine publik on väga heas vanuses 36 aastane, väga maksujõuline, kergemalt haritud, kultuurihuviline, et tegelikult kuidagi on läinud selle džässi ka niimoodi, et me oleme meelitanud seda valdkonda kuulama ja sellest hoolima, sest siukse väga tugevajõulise ringkonna inimesi. Ja kui me võrdleme ka teisi džässifestivale Euroopas, siis minust ta kunagi ma käisin dokumentaalfestivalil, istusin esimesel rõdul, vaatasin rõdult alla, ehmatasin tegelikult täiesti ära, et mis toimub, et saalis olid mehed, enamikud olid kiilakad. Et nad Eestis sellist asja nagu sa tegelikult ei näe, et Eestis on keskmine vanus ja samamoodi ma ütleks Hollandis isegi võib-olla mingites piirkondades Saksamaal on suhteliselt noor. Kui teised džässifestival nüüd Euroopas siis tegelevad sellega, et kuidas noort publikut juurde meelitada ja üldse keskmist vanust allapoole kiskuda, siis meil on sellega täna õnneks hästi. Et nii eesti džässi kui ka festivalid on mõelnud selle peale nagu aastaid juba ja sellega teadlikult tööd teinud tulenevalt siis näiteks pere kontserditel, laste kontserditel, seda linnaruumi projektides, koolidele mõeldud eritegevustest ja nii edasi, ehk siis jagajaga klubi programmist vööndist, mis on samamoodi siis džässfestivali osa. Tänu sellistele tegevustele ikka jõuab iga aasta järjest rohkem inimesi festivalidele, jättes muusika juurde. Festivalil käimine on üks asi, aga teine asi on ka see. Eesti muusikute plaate ostetakse, kuulatakse, lunitakse vinüüle, käiakse džässiklubis kuulamas programm ja selleks on Tšaslid teinud väga tubli töö, et inimesed oskavad iga reede tulla no 99. džässi kuulama džässiklubi Philly Joe's, kus on siis samamoodi regulaarne programm kogu aeg olemas? Ja muidugi, meil on ka ajalooliselt ju nii-öelda üks põlvkond džässifänne just nagu vahelt ära jäänud, mingis mõttes seoses Nõukogude perioodiga, et võib-olla sellega on ka meie džässi publiku noorus natuke seletatav. Aga tegelikult see 36 oli väga huvitav number, ma ei ole seda varem kuulnud, aga kui ma mõtlen tagasi, et 15 aastat tagasi tegelikult hakkas see NO 99-sse jad pihta seal ütleme, esimesed kolm aastat, ütleme, hordidena käis siukest ütleme 20 pluss-miinus viis sellist seltskonda. Ja kust nad tulid, seda siiamaani tea ja igavene härje väsinud ei kaastaid seal käimast ja see oli väga huvitav fenomen ja tegelikult, kui ma nüüd paneme sellele 20-le, liidame 15 otseselt siis ongi see 25, et et kui palju need omavahel seotud on, et tegelikult me kunagi ei tea, mis võib, milleni võib-olla see ei ole asjade suhtes kindlasti on, aga et ütleb, et see tol hetkel mingil põhjusel jazz klubi, ütleme, need asjad läksid nagu noh, eriti noore publikuga. Savo Polaris seal oli tõesti nagu ütleme, kooliõpilasi, istud seal treppide peal õhtuti ma ei tea üldse, kuidas kodust lubati välja, see oli mingisugune fenomen omaette ja noh, ilmselt siis praegu ütleme noh, me ka teatud mõttes nagu noppimisele vilju. Võimalik, et aga noh, pikas perspektiivis muidugi publiku kasvatamise mõttes kõigevägevam fenomen Eestis on olnud jätskaar, kes tõesti 90.-te alguses panin asja nagu väga suurelt käima ja see kõik oli uus ja huvitav ja värske ja mäletades neid jätskaar ja kus ütleme publikut ikkagi sealt paarsada meetrit seisis seal ukse taga. Kontsert hilines, kuna inimesed ostsid piletid, eks ole, et see lainet tead sa midagigi põnevat, see tuli meile lihtsalt võib-olla 30 aastat hiljem kui Lääne-Euroopas, et selles mõttes on see nagu teine olukord. Aga see, ütleme jätskaar nagu pidas need rasked aastad seal oleks võinud veel vastu ja ja muudkui kasvatad seda publikut edasi ja tagus seda trummi väga kõlavalt. Ma arvan, et see on ikkagi nagu põhiline, et see, mis on see pinnas, millelt oli nagu hea edasi minna. Veel lisaksin Eeva jutule, et meie džässfestivalid minu meelest väga teadlikult tegelevad publiku kasvatamisega, et, et seal ei ole juhuslikke juhtumisi kuigi kindlasti juhuseid on ka ja juhused on väga toredad, aga vaadates just programmi ülesehitamise printsiip b erinevaid turunduskampaaniaid erinevatele sihtrühmadele, siis see on kindlasti see, mis aitab hoida noort või ka lapsevanemaid ja lapsi selle žanri juures. Jah, ja lisaks võib-olla festivalidele, džässiklubidele, džässliidule on ka jazzmuusikud tegelikult siin viimastel aastatel teinud märkimisväärseid, et te olete ise ära, et nad on teinud mitmeid koostööprojekte valdkondadevaheliselt valdkondade üleselt, et nimetada siin ma tea Estonian poistest, kelle plaadid on võib-olla muutunud džässiplaatidest natuke folgi likumaks, viimasel ajal, aga puudutades teisi valdkonda, tuuakse sealt uusi publikuid. Või siis foorunud Koikson Taaniel projektormisele samamoodi, onju, et või siis koostööd mõnede popartistidega, et kõik sellised asjad aitavad kaasa kindlasti uue publiku muusika harjumist kujundamisele. Nii et see on tegelikult ikkagi teadlik tegevus, olnud täiesti kujundada neid muusikaharjumusi ja tõmmata uut publikut festivalide poolt kindlasti. Mis selles vallas oleks sellist, mida tulevikus saaks paremaks teha, et võib-olla üks mõte, mis sellelt samalt väikeselt kohtumiselt ka läbi käis, oli see, et tegelikult meil on ka vaja asjatundlikumad ajakirjandust, et kes seda kõike inimestele vahendaks oli, nii, vist. Ma arvan, et asjatundlikumad, muusikakriitikute ajakirjandust tahame me kõik kogu aeg kõikides asjades näha. Loomulikult nad hea küsimus on siin, võib-olla mina ei ole üldse inimene, selle vastu on, aga kuidas teised olijad tunnetavad, et mis tasemel see praegune ajakirjandus on, mil määral kirjutatakse näiteks Erasmus kontserditel albumidest asjatundlikult, aga, aga noh, see ilmselt peaks olema rohkem sisukat kajastust. Mäletan, ja sellest on nüüd mõnda aega tagasi, kui see oli tõesti probleem, mis peaaegu ei olnud kirjutajaid, et jazzkaar tegi siis hulgaliselt tööd selle nimel kaasatuslikest noori inimesi, paljud ilmselt kätt proovida, kuidas neil see välja tuleb. Leelo, võib-olla sa võidki siis öelda, et kas sellest on mingid vill? No minu meelest siin laua taga on selgelt üks vili näha, et tänane saate juhtiv Ainla on ju tegelikult kas on ka välja jätskaar asendis vabatahtlikest meediatiimist ja tegelikult lisaks kirjutajatele on tekkinud ka väga palju fotograafe. Madli saab seal tausta paremini rääkida, et Eesti hinnatumaid muusikute fotograaf Kaupo Kikkas, kes on rahvusvaheliselt samamoodi väga tuntud, on ka ju koostööd teinud Jazzkaare vabatahtlike fototiimiga või siis uued nimed Rene Jakobson ja nii edasi, kes on siis nagu jätnud ühe oma südametükiga džässmuusikute juurde muusikute pildistamise juurde lisaks siis kõigile teistele fotograafid, Sandrite. Jazzkaare meediatiim alustas 2000.-te alguses ja tõesti esimesed paar aastat oligi selles tiimis neli-viis inimest, kelle hulgas oli ka imo ja see oli minu meelest suurepärane otsus Anne Ermi poolt, et ta nägi, et meedia on ja võib-olla osa festivalist kusjuures oli väga tore veel see, et see oli tegelikult aus meedia, ehk siis tegemist polnud artiklitega, mis pidid kiitma kontsert, vaid need olidki päris ausad kirjutajate arvamused, publiku arvamused ja sellest sai käskaremeedia tiim algus ja ma arvan, et aja jooksul, kui vaadata siis neli-viis inimest, vähemalt selles tiimis töötavad täna kas siis põhikoosseisu liste ajakirjanikena kuskil meediaväljaannete juures või on vabakutselised ja ka rahvusvaheliselt täiesti arvestatavad kirjutajad, et see on minu meelest väga-väga suur asi. Muidugi, kui tulla meedia juurde tervikuna, et mida meil vaja oleks ja kuidas seda võiks arendada, seda meedia poolt, siis peaks kindlasti vaatama ka selle poole, et mitte üksnes kirjutajad ja olla fotograafid ei ole see, mida vaja, vaid me peame vaatama ka uusi meediaväljundeid. Mis ma tahtsin veel lisada, et tegelikult näiteks jätskaar seejuures on paar aastat tegutsenud noorte meediatiim, kelle lihtsalt kirjutamisele, fotograafiale on nende huvi jõudse podcast, et mis on väga populaarseks läinud igal pool maailmas ja ka Eestis ja teevad intervjuusid siis Eesti muusikutega ja ka välismuusikutega ja tegelikult on nagu hästi tore näha, kuis nendes esimesed on juba keskkooli lõpetamas ja nad tahavad ennast siduda meediaga ja plaanivad minna kõrgkooli meediat õppima, et see teeb südame soojaks, et need väiksed võimalused, mis me tekitame noortele, et nad viivad tegelikult seda valdkonda pikemas perspektiivis ka edasi. Need, noored, kes täna tahavad sellega tegeleda, see ongi kõige parem alguspunkt, sest nemad saavad meediaväljaandeid veenda oma ideede ja oma tööga, et nende tööd on väärt avaldamist ja kajastamist, sest ega ei saa jääda ootama jääda, seda meediaväljaanne tuleb ja ütleb, et nüüd meil on ruumi muusikakriitika jaoks, sest konkurents skulptuuri pindadele on ikkagi väga-väga suur, aga kui kirjutaja ise pakub ennast välja ja tema lood osutuvad edukaks, siis nii me tegelikult saavutamegi selle, et muusikal on rohkem ruumi ja rohkem lugejaid. Vaatajaid-kuulajaid. Ja noh, tore on ka see, et lisaks klassikalistele meeldi väljenditele noored on võimelised tekitama ise uusi kanaleid juurde, et olge siis nende videokanalid nende podcastis või nende sotsiaalmeedias tekitatavad nupukesed ja samamoodi ka on tekkinud viimasel ajal hästi mitu toredat veebiväljaanne, mis regulaarselt kajastab samamoodi siis džässmuusikat ka tegemisi nii Eestis kui välismaal näiteks edasi punkt, org või mõned muud teised väljaanded, et kes noh, tõesti hea meelega toovad publiku fookust muusikale ja katlasse. Ma siin natukene võib-olla hüplen erinevate teemade vahel, aga mul tuli meelde, et kui me nägime veel džässikuvandist, siis meil on tekkinud selliseid artiste, kes on tegelikult džässi, sellisest nishi kuvandist murdnud läbi mainstream'i, tegelikult et ma julgeks öelda, et Kadri Voorandiga on see juhtunud, kui me räägime eesti Tšassist viimastel aastatel. Kindlasti, et tema on kindlasti üks isik, kes on palju kaasa aidanud ka sellele, et võib-olla nooremaid huvilisi on tulnud rohkem džässi juurde just viimastel aastatel ja tema kohta projektoritega siis erinevate muusikavaldkondadevahelises Aga elu kogu aeg muutub ja loomulikult muutub ka muusikatööstus ja need nõudmised, mida muusikatööstus seab artistidele, et kuivõrd hästi on meie džässmuusikud tänapäeval ette valmistatud selleks ja kuivõrd hästi muide näiteks ka haridusneid ette valmistab, selleks võib olla Jaak Saar. No see on päris põhjalik teema, et ma arvan, et kui me nüüd võrdleme ennast panema ennast laiemasse konteksti maailmas, siis kindlasti meie muusikud ei ole soodsas seisus, sest et on ikkagi ridamisi riike, kus on paigas süsteemis, mis me siis nagu lükkavad oma oma artistetud noh, kasvõi ütleme muide, Eestis olid laeval kõvad suusatajad, eks ole, ütleme, et kui Kristiina Šmigun Andrus Veerpalu pidanud Isamaa suuski määrima ja ütleme kõike seda tegema, eks ole, et siis noh, need olümpia võidud juba ei oleks tulnud, et selge on see, et Eestis ikkagi muusikud enamasti teevad kõike ise, meil ei ole kujunenud välja seda tugistruktuuri või ütleme, neid abistajaid. Ja ma arvan, et see on noh, ühest küljest ka meie muidugi väiksus, et Eestis siseselt tegutsedes polegi seda vaja, et tegelikult noh, võta endale manager siia või vadja agent ta lihtsalt sööb su raha, et ütleme, parem juba ise kokku leppida ja raha jääb endale, eks ole, rahvusvaheliselt on see muidugi nüüd töö mahumisema teha on teised ja tantsu vallas meil nüüd siin väga tõesti ei ole nagu võtta, et selles mõttes on nagu huvitav õppida nagu teistelt, et näiteks soomlased on viimase, ütleme, üks 15 aasta jooksul nagu panustanud jazzmuusika rahvusvahelistumisele väga teadlikult ja nemad on teinud just neid samu strateegiaid ja mõelnud nagu läbi mida, milleks vaja ja ja nemad on siiski nagu saanud käima oma, ütleme, need agentuurid ka ja ütleme, et see on võimalik haiguse suhteliselt väikses riigis, kuigi Soome muidugi on suurem kui Eesti ja ka nende, ütleme see jõukuse tase on teine, ütleme, vaheline teised, aga ma arvan, et see on ka nüüd see, kuhu poole, mis võiks liikuda ikkagi, nagu süsteem aitaks muusikut muusika võiks tegelikult nagu eelkõige ikkagi muusikaga. Kas meil on veel mingeid eeskujusid, võiksime võtta kusagilt rahvusvahelisest pildist oma džässielu korraldamisel ja ütleme just selles plaanis ja ma ei tea, mulle tundub, et see Soome näide on hea, see on ühelt poolt sellepärast, et ta nii lähedale me teame sellest piisavalt palju. Ja ta on kuidagi ikkagi võrreldav ka Eesti olukorraga, on ettekujuteldav, et me võiks liikuda sarnases suunas samades jälgedes nagu soome, noh, võid võtta teisi riike maailmas. Ühelt poolt võtame USA, kus on tegelikult jazzmuusikule äärmiselt raske. Huvitav oli kuulata mulje, et Marek Talts, meie tuntud kitarrist hiljuti naases New Yorgis, kus ta paar kuud lihtsalt niisama elas ja käis ringi ja käis jämmidel seal Endal võttis tundaja sõnaga, elas seda New Yorgis jazzmuusikaelu, et, et see pilt, mis sealt avaneb, muidugi kõneleb, et meil on siin väga magus elu nagu lilleke peenra peal, aga teiselt poolt vaadata Kesk-Euroopa riike, siis jah, see infrastruktuur on väga palju arenenud. No riik panustab teistmoodi, selles on olemas mingi toeta, et tasand, kus nii-öelda raha liigub mitte ainult siis ütleme, loometoetus täna sedalaadi kontserdikorraldustoetustena on ka haridussüsteemis, võib-olla toetab seda nagu mänedžeride ja, ja muude selliste strateegiliste administratiivsete abiliste tekkimist aga nendega meil raske ennast võrrelda, sest asi pole ainult sassi alandamisest, siis peaks arenema kogu meie ühiskond mõnes mõttes. Ja seetõttu mulle tundub, et Soome on, võib-olla ma praegu lasen peast läbi neid Euroopa riike, kus ma olen ka käinud ja nende inimestega kohtunud, arutanud mõtisklenud. Käepärasem ja praktilisem, nad ei ole ka nii kaugele eest ära, et me saame jälgida, Sampras ei teinud tühja koha peal, et ma arvan, et kogu see mudel tegelikult kuidas muusika tegemist toetada. Ma arvan, et see ikkagi kuidagi miskitpidi tuleb ikkagi Rootsist. Et Rootsis toimus poliitiline otsus kusagil kuuekümnendatel, eks ole, et ehitati igasse väikelinna kultuurimaja, eks ole, ja sinna osteti pille ja asju ja sealt hakkas tulema mingit talenti, eks ole, ja seda ütleme, ta vajas nagu toetust ja kuna riik oli selle kõigega nagu noh, ütleme hakkamas, eks ole, siis Ma arvan, et see elu nagu ise kujundas ja ütleme, tulite rappa ja kes kõik sinna riburada pidi järgi ja ja ma arvan, et soomlased ikkagi ka aastakümneid vaatasid ikka väga alt üles ratastele ja õppisid sealt ja ma arvan, et rootslased seal norralastega lähedalt suhtlesid, norralased kaevanud kusagil seitsmekümnendatel isegi võib öelda, et nagu organiseerisid vägagi et oma seda taustastruktuure panna paika skajates muusika alal. Et eks siis sealt pärit on ja ma arvan, et see muu Euroopa on kindlasti ka palju põhjamaadelt õppinud. Küllaltki. Ühe positiivse näitlejana just festivalide seisukohast, mulle tundub ka Holland, et Marati imetlen, kui nad teevad oma festivalide programme, kuidas nad toovad hästi strateegiliselt Ta alati välja Hollandi artistid kõigi teiste artistide kõrval, et seal sellel hetkel ma alati nagu vaatan meile otsa, et kas me oskame sama hästi tuua siis esile seda Eesti tugevat programmi kõigi nende suurte maailmanimede kõrvale. Võib-olla festivalide seisukohalt võib olla. See on tegelikult üks asi, on vaadata konkreetsete riikide mudeleid, teine asi ongi noppida erinevaid ideid erinevatelt riikidelt, sest paljud ideed tegelikult ei vajagi võib-olla nii palju ressurssi, et on osad ideed, mis vajavad tõesti väga selget strateegilist otsust. Ja mõni idee, mis väga hästi töötab, sõltub ainult inimeste endi otsusest ja tahtest, kas nad soovivad asju nii või teisiti esitada või kas nad soovivad mingeid tegevusi teha nii või teisiti, et selles mõttes tasub noppida igalt poolt ja ma usun, et ka on, mida noppida. Ja üks asi veel, mis minu meelest selle nii hariduse kui ka ütleme, ressursside juurde tekitamise puhul oluline on kogemuste hankimine mujalt igasugustes erinevates viisides ja võimalust asjad, kui me räägime praegu hästi mänedžeri, idest, agentidest või kõige laiemalt tugistruktuuridest, kes võiksid toetada meie muusikuid siin isegi sõltumata žanrist, siis väga oluline on tekiksid võimalused meie noortel käia väljas ja saada oma esimesed kogemused seal või siis ka meie tublid professionaalid, kes juba väga hästi oskavad oma töid ja tegemisi, et, et nad saaksid uusi vaateid ja, ja uusi mõtteid kuskilt mujalt. Just nimelt seal sees töötades hetkeks või seda süsteemi väga lähedalt, jälgides et see on ka teema, mida ma arvan, et võiks rohkem mõelda ja rohkem püüda kombineerida, et ma usun, et täna selleks mingid vahendid on tegelikult olemas, kui just nimelt pikalt ette planeerida seda. No võib-olla tooks veel välja ka, et seesama küsimustik, mida ma mainisin, et kui vaadata need nõrkused, mida hinnati siis keskeltläbi selgelt kõige suuremaks nõrkuseks joonistus just see, et pole džässartistidega Lähevad, leibeleid, agente ja nii edasi, ehk need taustajõud on puudu ja ma arvan, et see näitab teatavas mõttes meie arenguetappi just eriti hea on seda märgata nüüd, kus on olnud mõned poolteist, sest et väga tugevat rahvusvahelistumist EV100 programmile ja liidu ja Jazzkaare ühistöödele, eks ole, selles vallas, kus tõesti loodi noh, võib-olla täitsa ainukordsed võimalused avada uksed maailma ikkagi väga tugevatele festivalilavadele ja, ja võib-olla ka kontserdilavadel Euroopas ja õnneks meil oligi panna sinna midagi ja kedagi. See küsimus siis nüüd lõpuks tekib võib-olla esimest korda sellel tasemel, et olgu, et ükskord uks tehti lahti, meil oli, 100., oli tore, aga tegelikult selle jaoks, et sealt uksest jätkuvalt edaspidi ka läbi käia, peab nüüd olema see artisti ümber, see meeskonda, see jõudlused tegeleda sellega siis tegelikult nende uste avamine omal käel artistina on ikkagi väga rasked, on töömahukas nagu Jaak mainis, et mõnes mõttes see on loogiline aeg, kui meil nüüd tõuseb, keegi tegi fookusesse see see taustajõudude puudumine. Aga teiselt poolt peab siin no järele kasvama ka see muusikute teadlikkus sellest, et ega see nii ei käigi, et ma nüüd olen valmis selleks, et mul võiks mänedžer tulnud, kus ma nüüd võtan, et olin just konverentsil Hollandis on, nad on üks ligi tõedega tegelikult mänedžeri, sa saad siis, kui ta sulle helistab, kui sa oled seal maal, siis ta helistab, sulle, leidub mänedžer, kes tahab sinuga töötada. Et see artisti enda poolne valmisolek, teadlikkus sellest, mis mänedžeri tööd see tähendab, on ka vajalik ja no ma arvan, et me hakkame sinna jõudma, sest elu nüüd nõuab seda. Ja võib-olla ka ootused, et millised saavad olla muusiku tused alates sellest hetkest, kui tal on mänedžer, et võib-olla mõnel juhul töö saab kohe tuule tiibadesse ja hakkavad tulema väga magusad viljad, võib-olla teisel juhul on väga tark alguses Ta väga rahulikult aeglaselt töötada kas mingeid kanaleid siis see võib mingeid kontakte sisse ja ei olegi mõtet oodata, et kohe tulevad parimad festivalide parimad klubid. Et oluline on aru saada, millised võivad olla tused sellele koostööle. Ja kui pikka aega võtab tegelikult see, et ennast üles töötada sinna rahvusvahelisele tasandile, et siin tuleb ikkagi aastaid tegeleda sellega, et see ei ole nii, et ma nüüd harjutasin, 10 aastat lõpetasin kõrgkooli ära, et noh, kus sa, mänedžer kui seal festivalimängud. Ja just viimase kahe aasta jooksul oli tunda selgelt seda, et kui muusikutele tekitatakse need võimalused, mis on tavapärasest võib-olla suuremad siis ega kõik ei oska seda fookus ise püstitada ja ei oska oma tegevusi läbi mõelda, et võib-olla siin ka nagu muusikud peaksid korraks endale natukene rohkem otsa vaatama, et on mingid asjad, mida sa loomulikult mänedžeride ära teha ja liit ja festivalid nende eest, aga on ka hästi palju seda, mida siis saab see muusika ise otsustada ja kus ta ise siis oma asjad saab korda teha ilma nagu suuremate abijõududega. Et korraks võib-olla ka võta ennast nagu kokku ja raputa ennast ja ennem kui siis manageri ustele koputama minna kõigepealt teha nagu basic asjad korda. Keelata sealt, kui muusik teab, mida ta soovib, sest siis oskab kaasa tulevane mänedžer või abiline, öelda, kas tema on see õige inimene, kes suudab seda tulemust saavutada või ta oskab kellegi teise poole suunata või tal on ka julgust öelda, et võib-olla tasub veel mõelda ja siis uuesti proovida. Mulle tundub, et seal arengukavas on ka puudutatud ühte sellist probleemi, et tegelikult Eesti džässmuusikul paratamatult ongi üsna raske võib olla 100 protsenti oma tegemistele oma asjale pühenduda Eestis, sest et lihtsalt kogu aeg on vaja tegeleda 100 erineva asjaga. See ei ole ka Eesti-spetsiifiline probleem, ma arvan, sageli räägime, et meil on nii väike turg ja väike riik ja seetõttu noh ei ole lihtsalt piisavalt publikut, kelle ette näiteks oma kavaga minna ja seal piisavalt kaua käia. Aga ma ei tea, mulle tundub Jaak kommenteeris, et palju rohkem ringi käinud, aga. Mulle tundub, et mujal on tegelikult ikkagi suhteliselt samad väljakutsutud alles väga nii-öelda tipus on vähesed need, kes suudavad oma kunstiliste valik kutt pealt tehtud programmidega ainuüksi elada, et enamus muusikuid ikkagi teevad igasugu kompromisse oma oma igapäevaelus ja töös. Et siin me ei ole selles mõttes üksi ja kuidagi võib-olla nurka surutud. Jaak Sooäär, kas me oleme kuidagi erilisel positsioonil selles mõttes võrreldes muu maailmaga? No ma arvan, et ikkagi see väiksus on kindlasti faktor, et me räägime sellest rahvusvahelistumisest palju ja see ongi väga oluline ja see ongi noh, üleüldse ütleme ka ühiskonnas kõlapinda leidev teemaga võib-olla jällegi Ma arvan, et kui ma ka sedasama arengukava siin teeme, et siis ma usun küll, et üks põhiteemasid on see, et kuidas ikkagi nagu riigisiseselt seda võimalusi kasvatada, et kui me jällegi vaatame näiteks sealsamas Soomet, kus ta on nagu hea õppida, et seal siiski ma arvan, et kusagil seal 60.-te paiku, et ikkagi nagu üleriigiliselt moodustus selline kohalike võiks öelda institutsioonide võrgustik, kes nagu tegeles jazzmuusika korraldamise arendamisega ja see toimub siiamaani, tegelikult on ikkagist Soomes, niiet igal pool midagigi toimub kogu aeg, et Eesti on palju, palju pisem ja ma küll ei saa öelda, et me oleme nagu igas maakonnas, igal aastal käisime teads kontserti mängimas, et tegelikult ma arvan, selliseid seal inimestes kinni väiksed kohad. Et kuidas nagu leida neid inimesi, kes tekitaksid neid võimalusi jazzmuusikat inimesteni viia rohkem ja rohkem Eesti sees, et tegelikult kui katseid alustas, eks ole, alguses ju oli plaan teha Tallinnas kontserte, mis läks täiesti ootamatult edukalt käima ja siis teised tahtsid ka, et seal juhtus tegelikult see pooleteise aastaga. Headus, muusika, kontserdid regulaarselt toimusid seitsmes linnas, mida me tookord keegi ei osanud üldse ette näha. Et tänasel hetkel neid linnu isegi vist on rohkem, ma ei oskagi täpselt öelda. Ja see ongi väga hea. Hea küsimus on see, et kuidas ütleme, igas maakonnas toimuks ütleme vähemasti kord kuus, üks korralik jäts muidugi kontserdit üldsegi oleks võimalik, nagu seda näha inimestele, et me võime rääkida mingi džäss kusagil kuulame, ta pole kunagi kuulnud seda, ta ei saa aru üldse, millest me räägime. Et selles mõttes, et vot see välisteema on oluline, aga siis sisepoole teema ei ole vähem oluline. Et kui sul küsida nagu eriolukorrast, siis noh, selles mõttes me oleme eriolukorras, et tõesti kui sa tahad teha eestist tuuri, siis sa teedki. Ma mõtlen viimastel aastatel võib-olla kõige pikem tuur, äkki on olnud seitse kontserti Eestis, mis on nagu päris hea tulemus, et aga, aga ütleme Soomes ikkagi ma arvan, et kui ikka tahad, sest et 15 ja see on ikkagi nagu muusika jaoks on see väga suur vahe. Üks valdkond, mida veel selles arengukava visandi saanud puudutatud Jassi pärandi hoidmine, mida te olete sellega silmas pidanud? Virgo Sillamaa. Mina loodan, et erinevaid valdkonna inimesed peavad sellega erinevaid asju silmas, aga see, mis diskussioon on selle ümber tekkinud on ühelt poolt kindlasti see pärand, mis on kuskil kunagi salves, et kuidas me sellega ümber käib nagu kättesaadav ta on, kas ta on midagi kadunud näiteks tänapäeva noortel seltsi tegijate jaoks ma mõtlen nii salvestistena siis vanad albumid, realzin, Tiit Paulus, kes seitsmekümnendatel vinüüli välja antud ja tegelikult väga huvitavat muusikat on seal tehtud, et kui palju meie tänane noor džässitudeng sellest teab, kas ta leiaks selle plaadi üles, kas on digikanalites kättesaadav. Teiselt poolt, mida ma mäletan nendest märkmetest, mis seal selle teema ümber tekkisid, oli ka ikkagi noodipildis, et, et kui palju on Eesti džässmuusikat noodipilti salvestunud? Meil oli hea näide mõned aastad tagasi, kui tuli Eesti džässi Riilbuk välja mis oli hea algatus, huvitav oleks teada, kui palju näiteks seda kasutatakse koolides või ma ei oska öelda, kas sellest on mingit mõju uuringut tehtud, aga et on kindlasti palju muusikat, mida muusikud loovad, aga see jää alles või ta jääb mingite käsikirjaliste nootide kaob kuskile mappidesse lõpuks ära. Et need küsimused on võib-olla olnud väsil seal ja noh, et ehk siis jällegi nüüd need arutelud näitavad, et mis selleks teravikuks all tõuseb kõige olulisemaks küsimuseks, mis suuname seal, võtame, siin on muidugi vaja jällegi poliitilist otsust, mis tegelikult ühel hetkel nagu tundus, et hakkas isegi liikuma, aga siis vahetusid poliitikud ja minister vahetuse asi nagu jäi soiku. Aga praegu küll mulle tundub, et muusikateatrimuuseum, mis on ju viimastel aastatel ikkagi gaasiad nagu liikunud edasi. Aga kui me võrdleme näiteks ennast Soomega, eks ole, siis Soomest tihti, eks repopiad Sargisto ka kuuekümnendatel ja nad on ikkagi viimased. No ikka 50 pluss aastat on nad regulaarselt tegelenud oma pärimuse korjamisega. Ütleme, nad said aru, et sellel on väärtus, et meie jaoks on olnud väärtus ainult klassikalise muusika, harjutame muusikast ikkagi kunis põhimõtteliselt praegu välja, muu on selline, noh, las ta siis olla, eks ole, aga tegelikult seda nagu meil vaja säilitada, seda uurida pole vaja. Et noh, tore on vähemalt nüüd nõukogude aja nendest Venemaa reisidest on mingi paar raamatut ilmunud, eks ole, ja me näeme, et see defineerib meie, võtame olukorda või meie meie muusikat. Ja hetkel võib-olla rohkem kui miski muu, eks ole. Noh, omal ajal jäi see nagu täiesti uurimata, et seda tuleb teha ja väga ja, ja seda tehakse, ütleme näiteks Põhjamaades nagu väga selgelt sihikindlalt kõik korjatakse kokku, eks ole, ja antakse välja pidevalt mingisuguseid vanu plaate. Et tegelikult noored muusikud nagu teavad ikkagi oma suurkujusid, aga meil on see rääkida nagu lõbusa vahelisega anekdootlik lugu, et eelmisel sügisel või suvel ilmus ansambel kasekese album põletusse ilmus siis CD-na eks ole, ja tekkis mõte siis teha nagu, kuna Riho Sibul sai 60 teha, aga muusikaakadeemias siis kontsert ja mõtlesin, ostsin plaadi ja panin siis tunnis peale ja siis hitid suured silmad siis ikka tuli jalatsit, kui me ei teadnudki, et nõukogude ajal ka nii head muusikat tehtivad. Oi, et mis see on. Oi, kas tõesti, et nagu tõesti ikkagi see suhtumine, et enne meid ei olnud midagi, see on ikkagi väga levinud. Ja see tegelikult on nagu selles mõttes kurb, et ütleme väga palju noh, olulist infot Arusaamatu tegelikult vanematelt kolleegidelt nagu tuleb õppida, et ütleme sama kaseke kas või noh, ütleme mina olin 12, kui see tuli, siis ma arvan näiteks see plaat sai kuulatud ikkagi nagu ribadeks, eks ole, et ja, ja ütleme, kui me mõtleme, tänapäeva head saab panna, siis on annet, ega siis aratse kaseke on ikka vägagi konkurentsivõimeline ka jätkuvalt tegelikult. Aga kahjuks on aru, et seda üldse ei tea ja siin on meil nagu väga kõva areng teha iseküsimus ka ringlased, kuidas siis üldse džässmuusika on esindatud näiteks meie üldhariduses muusikaõpetuses ja kirjade järgi on aga kuuldavasti reaalselt ikkagi sellest libisetakse üle kunagi õpetajad ju sellest eriti midagi ei tea. Mis sa ikka räägid asjast, mida sa tead ja et, et see on ka võib-olla üks koht, kus, eks ole, noh, see teadlikkus, see, et sa oled kuulnud, et on kunagi olnud ansambel kaseke, see võiks tekkida džässihariduse teema halvast juba uue saate teema, et ilmselt annab sellest täiesti jumet Te veel rääkida. Tegelikult muidugi oli seal ka selliseid nagu suuremaid ideid, kuna Virgo oli pakkunud välja selliseid ta teema nagu jätsi, institutsionaalne areng ja sinna alla saiu, mõelda erinevaid asju ja tõesti siis tuli sealt nagu välja mõtte, et ikkagi oleks vaja valmis ehitada eesti jätsimaja ütleme algselt ehk veidi ulmeline tunduv idee, kui seda nagu rohkem detailselt mõelda, siis tegelikult asjad võiks olla jumet. Võib-olla 30.-ks aastaks äkki teeme ära, et saab sinna arhiivi ja pärandi ja, ja sinna, ütleme, klubi ja villafestivalide kodu ja Eesti oma kontorit, eks ole, et kõik tehakse kodus. Et, et kõik need asjad kokku ja oleks üks koht Eestis, kus see siis on, kus on tema kodu, nii et tegevust või arenguruumi on kõvasti. Kuidas need töö selle arengukava edasi läheb? See läheb niimoodi, et mina siis võtan kokku need täis kirjutatud ja postititega täis kleebitud suured paberid, mida me seal ühisel koosolekul arutlesime teemade kaupa ja võtavad kuidagi kokku, koondan, läbime tuumi grupiga, töötame selle sisu kallale edasi, et ühtlustada, sõnastada võtta kokku erinevaid asju ja kohtume selle töö tulemuse läbiarutamiseks, siis 18. veebruaril samamoodi õhtul Philly Joe klubis. Et esitada seda esialgset tulemust, mis seal on ja arutleda veel veel edasi. Ja noh, minu enda tunne jäi, kui sellele nüüd järgmine tõesti siis valmis dokument arvan, et kuskil seal veebruari lõpuks siis võiks olla valmis või nii. Et siis tegelikult selliseid valdkonna kokkutulekuid klubis arutada küsimusi, näiteks tegelikult teha edasi, sest mulle tundub, et see lihtsalt on huvitav, liidab inimesi, tõmbab meeled käima ja aitab, inimestel võib olla püsida nende ühiste eesmärkide küljes kuidagi aktiivsete praktiliselt. Nii et tasub suurelt mõelda ja igal juhul tasub, tasub, paljud unistused ka täituvad. Juba aitäh teile kõigile. Väga tore oli rääkida neil teemadel siin natukene. Klassikaraadio stuudios olid vestlusringis eesti džässi arengute üle mõtteid vahetamas Madli-Liis Parts, Eva Saar, Jaak Sooäär ja Virgo Sillamaa. Helgaja. Mõni aeg tagasi jagati taas Eesti muusikaauhind. Ja nende paljude kategooriate seas on ka džässialbumi kategooria ja vaadates seda pika ajalugu, siis on täitsa huvitav jälgida, kes on selles kategoorias varasematel aastatel võitnud. Aga seekord oli lõppvalikus kolm kandidaati, kelle seast osutus valituks vokaalansambli Estonian Voices kõige värskem album. Taat läks lolliks ja meil on nüüd stuudios sellest rääkimas džässikriitik Maria Engel, tere. Tere. Teie olete seda plaati nüüd kuulanud? Jaa, vokaalansamblid on Eestis olnud pidevalt väga populaarsed. Jaga Estonial poisisi. Võit ei ole võib-olla väga suur üllatus, sest et nad on ka varem selle sama auhinna juba saanud. Ma küsiks kõigepealt, et kas teie jaoks oli see üllatus, et nemad võitsid. No mõnes mõttes ei ole üllatus, sest jah, nad on ju ennem selle esimese plaadi eest ka saanud, nad lihtsalt on niivõrd filigraanselt niivõrd heade seadetega, et oleks imelik neile mitte anda seda auhinda või mõnes mõttes nii-öelda. Aga olles nüüd nende tegevust ka varem jälginud, millise mulje see uus plaat tervikuna jättis? No uus plaat võrreldes esimesega on oluliselt pööranud näo pärimusmuusika poole ja see on vahva. Et kas siin siis nüüd on suurem mõju sellel, et Kadri Voorandi ema Viivi Voorand on olnud selline kõva rahvamuusika eestvedaja või või on seal mingid muud tagamaad, võib-olla ka Tormise muusikaga tegelemine, sest kevadisel jazzkaarel vist oli ju ka Voorand, Koikson, Sooäär ja Taaniel projekt tormisega, eks ju. Et jah, ilmselt on sinna rahvalauludesse olnud põhjust nina pista ja ju siis need on inspireerinud sellist plaati tegema. On see plaat nüüd väga teistsugune võrreldes nende varasema tegevusega. Noh, nii ja naa, mis mulle võib-olla jäi kõrva sellelt plaadilt, et voorand ise on siin nagu näiliselt vähem panustanud, et ta ei ole siin heliloojana osaline ja vähem Gasoleerib. Aga ilmselt on see ka loogiline, sest tal on olnud solistina viimasel ajal suurem koormus. Ja ilmselt on nii-öelda olnud tema jaoks juba piisavalt ammenduvad väljundit väljaspool Estonian voissisid. Et võib-olla see ongi hea, et nüüd tundub nagu see ansambel veel rohkem sellise tervikuna, kus ei ole selliseid üksikuid säravaid tippe, vaid see ongi selline äärmiselt hästi kokku sobitatud häältega äärmiselt ühtne, terviklik soundi kogum. Koosseis on ka muutunud ja vokaalansambli puhul on ju koosseis eriti oluline, et kui seal üks liige vahetub, siis kogu soundi muutub või kuidas teile tundub? Noh, sellega on nii ja naa, et kui nüüd mõelda, missugused on nende osalejate tämbrid eraldi, siis voorandi enda tämber on kindlasti see kõige võib-olla eristuva. Ja muidugi Maria Väli oma kõrge häälega võib ka öelda, et on väga erinev aga nad on lihtsalt niivõrd, et professionaalsed, neid hääletämbrid kokku sulatama, nii et võib-olla seal ei olegi selles mõttes mingisuguseid tohutuid mägesid rohkem vaja olnud ületada, et neil on see nii-öelda juba käpas, kuidas tämbrite sulatamine ja häälte tasakaalu viimine käib, et ilmselt seal ei olnudki, ma kujutan ette väga suurt probleemi nende jaoks. Võrrelda nüüd Estonian poisist mingisuguste selliste välismaa eeskujudega näidetega ütleme ameerikamaalt näiteks on vist natukene liig, et ikkagi see tase on ikkagi natukene erinev. Teagi, kas nüüd asi on tasemes, asi on võib-olla rohkem ikkagi repertuaaris. Estonian Voices on selgelt ikkagi tõesti Eesti hääled, et noh eriti nüüd viimasel plaadil, eks ole, et on selgelt pöördutud lahva laulude poole ja see on selles mõttes hea, et siis nad ongi just nimelt omanäoline, kui nad üritaksid teha võib-olla ainult džässistandardeid, siis jah, tekiks küsimused noh missugune eesmärk sellel on või kas on võimalik piisavalt eristada sellise repertuaari puhul? Tasemelt ma isegi ei arva, et nad nüüd nii tohutult kuhugi maha jäävad, sest nad on tõesti väga filigraanselt väga lihvitud, selles mõttes tohutult, ma ei tea, kui palju tööd teinud, aga tõenäoliselt seal ikkagi selle liimi peale on, on tööd ka kulunud. Võib-olla jah, kui hakata võtma, ütleme niimoodi solistidena eraldi ja siis nad ei ole kõik, igaüks sellised tohutud staarid, et võib-olla jah, on Läänes ansambleid, kes iga liige võiks anda sooloplaadi välja võib-olla Estonian Voices iga liige selleni just tingimata ei pürgi, aga võib-olla polegi vaja. Kuidas teile tundub, kas see on džässiplaat, kas ütleme seal ikkagi džässimprovisatsioon, džäss on seal olemas? Ja muidugi ilmtingimata. Sest tegelikult seda valikut teha kas või möödunud aasta põhjal, onju, ma kujutan ette, erakordselt raske, sest tegelikult ju väga palju džässiplaat ilmus. Ja seda küll. Sest noh, vokaalansamblite puhul milles džässi liikus seal nagu teie meelest rohkem seisneb. Eks see seisneb helikeeles, missugused on need akordid siis, ütleme jah, millistesse need hääled valatakse. Estonian vussis kuulsa selgelt on ikkagi Tšassilik helikeel. Te mainisite ka, et Kadri Voorandiga on hästi palju, et tegevusi ja ta on juba lausa selles mõttes erakordne muusik, kes on alustanud väikesest missialast ikkagi džäss, on ju Eestis nishi muusika siiski ja jõudnud välja mainstreami täiesti. Ja nii, et kuidas tema arengut võib-olla Estonian Voices kontekstis vaatate läbi aastate, et kuivõrd see on tema nägu, praegusesse ansambel? Mainisite, et võib-olla vähem isegi nüüd sellel uuel plaadil, kui varem. Selles mõttes küll, et ta ei ole esil, aga noh, ma oletan, et endiselt on selle bändi nii-öelda ansambli juht, kunstiline juht, eks ole, kes vormib, rikuks neid hääli? Ma ei tea küll, kui demokraatlik see kooslus on, eks ole, et missugune see repertuaarivalik, missuguste kriteeriumite järgi seal käib, eks ole, võib-olla hääletavad omavahel, eks ole, et mida teha ja mida mitte teha, selle kohta mul andmed puuduvad, aga no ma olen täiesti kindel, et ta on seal endiselt väga tugevalt osaline, nii et raske oleks võib-olla jah, ette kujutada Estonian Voices, et ilma voorandid Aitäh. Head kuulajad, sellega on tänane heligaja lõppenud. Saate pani kokku helioperaatorid Helle baasia, Katrin maadik. Mina olen toimetaja Ivo Heinloo. Aitäh kuulamast ja soovin teile kaunist päeva jätku.