Praegune aplaus ja lilled. Mida toodi paaride hulgas on ürituse ühele hingele Fret raudvärgile kõikide nende liikumiste initsiaatoriks, kes juba aastaid Korraldanud meie laulupeo rongkäik Ja kes on, võib öelda kahtlematult vabariigis selle ala suurim spetsialist. Ja keda me peaaegu üldse ette ei kujuta, ilma selle suure ruuporita käe Helile Paul Rummo sõnad esitatud 12. üldlaulupeol juhatab autor teeneline kunstitegelane Tuudur Vettik. Kõik häälerühmad ei ole siiski veel päris täpselt ettenähtud kohal aga selle suure koori puhul on vaja kõik läheks häireteta ja täpselt, sest niisugune auditoorium, nagu praegu kuulsime, on väga nõudlik. Nõudlikud on ka dirigendid ja kuivõrd selle sajandi juubelilaulupeoga me teeme oma laulule ajalugu, seda jäädvustatakse helilindile näiteks Eesti raadiol jäädvustab selle stereofonilise helina meie uue heliautobussi abil, nii et tulevikus, kui meie saade hakkab juba andma, kas telefonil see kontsert ja siis on võimalik ka kuulata, kuidas tõepoolest see suur laul jõuab niiviisi ruumiliselt kuulajateni ja seepärast on muidugi ka täiesti loomulik see nõudlikkused, koorid tõesti oleksid õigel kohal. Me teame, kuidas häälestatakse pille orkestris, et see nõuab teatud aja ja siin on tegemist kui orkestriga, võrreldes nii mitmete ja mitmete pillikeeldudega. Meie laululava ja tema kõlakaar juba ükskord garanteerib hea akustika. Täna on ka tuul meie poolt, nii nagu ilmgi tuul puhub nimelt mere poolt ja kuigi tuul on päris parajalt tugev, niiet lipud tugevasti tuules lehvivad siseks niiviisi haarab tuul ka laulu ja viib selle laulu Kunelis kõrgele Lasnamäe kaldale. Eetris on ultralühilainesaatja lauluväljakul. Me oleme Leidnud külaliste hulgast Tallinna vastse sõpruslinna Veneetsia delegatsiooni, keda me nüüd palume kuulajatele tuttavaks teha. Öeldakse Itaalias kividki laulavad kas külalistele esimene võimalus kuulda eesti laulu? Meie juures laulavad küll peaaegu kõiki, aga individuaalselt, aga selletaolisi kollektiivseid lauluüritusi ei ole nad veel näinud. Kuidas Eesti laulupidu külalistele mõeldud selle latestadel kalda maestro. Muidugi, meile on see esmaseks kogemuseks nii niivõrd hea organiseerimise poolest kui ka selle tohutu rahvahulga poolest, kes nii palju lauljaid peal kuulab. Veneetsia ja Tallinn on v linna. Nüüd on nad ka siis sõpruslinnalt. Täna alates kella kolmest. Nii näiteks on meie kõigi parima tulemus meie reisi kõige parema ja arvame, et need suhted, sõbralikud suhted, muljet kindlasti areneda ja tõesti Suur tänu meie külalistele, sest praegu algab uus laud paljudeni kraatias. Eino Tambergi tädi ja nii suure armastusega rääkis oma laulus kui omale armsad Loomingu lapsed läheb nüüd tunnustust vastu võtma. Nüüd ta on saanud kuulda, et nii suur hulk lauljaid on tema laulu omaksed. Nüüd on juba niiviisi, et lilled andjad on lausejärjekorras sest kõik kooriliigid lõpetavad oma esinemise. Kõik tahavad lugupidamist avaldada dirigentide leht dirigendile, Fanna klamber lilli mõlemale. Toodi värv tuuakse ka põllulilli, neid samu rukkililli, mis meie laulupeo sümbolitena rongkäiku ehtisid. Kus teatud küll nii väikseid õnnitlejad, sest minu teada eelkooliealised lapsed ei võta laulupeost lauljat temaga ometi on neid rahvariietes väga palju. Ja üht lugu jooksevad, panevad lilli üle andma. Aado Velmeti seatud ukraina rahvalaul lai trash Ševtšenko teks esitatud 14 10. üldlaulupeol juhatab vabariigi teeneline kunstitegelane Ants kiilaspea. Praegu juhatanud Eesti NSV teenelise kunstitegelase oranz kiilaspeale, lüüakse sülemitena lilli. Ei tea, kas on peoväljakul rahva hulgas ukrainlasi, kes võiksid hinnata, kuidas suutsime meie siin põhjamaal edasi anda nende vabaduse, lauliku tšenko sõnu, nende rahvaviisi. Järgmiseks meile tuttav ja armsaks saanud lekti lault lauldes üles kasvasid, mida meie koorid sageli ka laulda armastavad. Neks ongi nii, et meie laulud on saanud vastastikku nii nagu oma laulu. Venelane laulab eesti laulu eestlane venelaste laulu lauldakse ukrainlaste. Armeenlaste grusiinide laule. Nii ongi meie kultuuri galloni läti rahva viin. Lauldes üles kasvasin, juhatab Jüri variste. Lugupeetud kuulaja hüüded, millele me eelist ei osanud selgitust lisada, kutsusid korrigeerima Leonid liigneri, Läti tuntud ja nagunid kuulsustega meilgi armastatud dirigendi. Aitäh lühike, tähendab see aplaus, aitäh, et juhatasite. Aitäh, et võtsite osa meie peos. Tribüünist tuleb alla ka. JÜRI variste mees, kellele on tänuvõlglased ka kõik meie raadiokuulajad on ta 20 aastat olnud ka Eesti raadio segakoori peadirigent. Ja praegu juhatab vabariikliku koorijuhtide segakoorile Konstantin Türnpu nimelist Eesti NSV teenelist meeskoorid. Palju palju õnnesoovijaid läks jälle, kuid Gustav Ernesaks tuli neile trepil vastu ja ei lasknud neid üles tulla, tuli koos selle õnnitlejate väega alla ja nüüd praegu siia ei paista, ta on uppunud sinna vahele lillede ja rahva vahele. Siinkohal tasuks meenutada segakoorid esinesid esmakordselt alles neljandal üldlaulupeol. Sinnamaani käis võitlus selle eest, kas naised pääsevad laulma või ei. Naiskoori taga alles 10. üldlaulupeol 1933. aastal. Kuuendal üldlaulupeotuli küll viis naiskoori 160 lauljaga kuid need võitsid osavaid võistulaulmisest. Nüüd peab segakoor oma read kokku võtma, sest lava kuulub edasi ühendkooridele. Meie aga võtame ühenduse kolleegiga, kes all väljakul liiguvad sest sealt tulevad muljed. Külaliste muljed teieni. Tänasel peol on palju külalisi ja Tallinnal on mitu sõpruslinn. Ka sõpruslinnast Sollakest, Tallinna sõpruslinnas sallakest Meie külalised kohal. Palume. Mõni sõna muljetest Tallinnas Solnudki kommitaadi parteikomitee esimesel sekretäril, Tšaki Chivakilt. Niisiis, mida kaasa viite, mis seob Tallinna ja Solnudki? Ma ei ole esmakordselt Tallinnas vahel varem käinud, nüüd on teist korda ja ma võin anda rõõmuga selle kohta aru, et need sidemed, mis varem on olnud meil on nüüd üha kasvanud ja arenenud. Me nägime Tallinna kui dünaamiliselt ja kui kiire tempo lihtsalt Tallinna linn kasvab, palju selliseid uusi ehitusi nägime, mida kolme aasta eest. Meil ei olnud olemas. Meile jättis sügava mulje tallinlaste niisugune entusiasm ja kõige suurema mulje kõige suurema elamuse. Kahtlemata viime kaasa sellelt suurelt juubelilaulupeol. Tolulit musta siit kadunud selle kohta, nüüd võiksime ainult niipalju ütelda, et imekaunis ja nõiduslik. Tundub, et kogu rahvas, kogu eesti rahvas laulab siin. Tuvad sõprussidemetes vennalikesse sidemetes ja Tallinna ja Solnudki vahel, siis need kujunesid väga huvitavalt. Teen on, oleme palju tänu võlgu seltsimees Greenile Eesti NSV Ministrite nõukogu aseesimehele, tema meie valitsuse ühele juhtivale tegelasele. Enne ka kopsulat. Tema poolt juhitud delegatsioon 1964. aastal pani aluse sellele sõprusele solvakkis. Vahetame delegatsioone, vahetame ka kogemusi. Parteidelegatsioone nõukogu organite delegatsioone ja vahetame kogemusi kõikides sotsialismi ehitamise, kultuurikultuuri arendamise ja paljudes teistes tähtsates küsimustes. Palju tänu, soovime külalistele veel jätkuvat piduja. Head kuulamist. Nii vahepeal toimus, aga ka laululaval on väga palju huvitavat, siin lasti vaheldumisi elada küll naistel, küll meestel ja ma loodan, et toimunust annab teile nüüd kujuka pildi Ivar Trikkel, kel raadioreportaaž tornist, sest sealt on ülevaade sellele suurele lauluväljakule ja laululavale palju parem.