Teatas reportaaži lauluväljakult. Me kuuleme ühtviisi ja mõistame ühtviisi. Kolleeg oli muidugi sellele hetkele märksa lähemal kui mina. Sest see meeleolu ei peegeldu ainuüksi laulus ainuüksi liikumises. See peegeldub kõiges, sest täna siin ei laula üksnes suu, vaid kas süda ei kuula üksnes kõrv, vaid ka süda ja silmad säravad. Kõigil. Praegu tulevad lavale kõige väiksemad lapsed. 100 aastat esimesest laulupeost 50 aastat meie konservatooriumi asutamisest 25 aastat esimese kutselise koori sansis rammistatud ütlemisest. Nii stardib meie täna lõpp seitsmeteistkümnes üldlaulupidu juubelilaulupeona ajala orbiidile. Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomiteele NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumile NSV Liidu Ministrite nõukogule. Eesti NSV pealinna Tallinna on neil päevil hulganisti kokku tulnud laulukollektiive ja koorilauluarmastajaid, et tähistada 100 aasta möödumist esimesest Eesti üldlaulupeost mis pani aluse meie rahva suurepärasele muusikakultuuritraditsioonile. See kaunis traditsioon sai nõukogude võimu aastatel enneolematu ulatuse ja uue sotsialistliku sisu. Täna liitusid ühendkooris võimsalt 30000 peolise hääled ning kõlasid eesti ja vennasvabariikide kooride laulud. Oma juubelilaulupeo korraldame Nõukogude rahvaste ja kogu inimkonna elus läheneva suure tähtpäeva. Vladimir Iljitš Lenini 100. sünnipäeva ettevalmistusel Ehal erilise vaimustuse. Erilise vaimustusega ülistame oma lauludes leninliku, kommunistliku partei nõukogude rahvaste sõprust ja vendlus loova töörõõmu, kõike seda, mis on meie sotsialistliku kodumaa võimsuse vankumatuks aluseks. Kõikide Nõukogude Eesti tööinimeste nimel saadame meie juubelilaulupeost osavõtjad palava tervituse Nõukogude liidu kommunistlikule parteile täielikule keskkomiteele. NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumile Ministrite nõukogule. Meie hingestatud töö, meie loominguliste kavatsuste sihiks on muuta veelgi tugevamaks Nõukogude riik, ülemaailmse rahu ja progressi kants, nagu kõigi nõukogude inimesi ja kogu ees rindliku inimkonda. Nii rõõmustavad ja innustavad ka meil hiljuti Moskvas lõppenud kommunistlike ja töölisparteide rahvusvahelise nõupidamise tulemused. Jõudu ja energiat säästmata, anname ka edaspidi oma panuse ühisesse võitlusse rahu eest. Elagu meie suur paljurahvuseline, sotsialistlik kodumaa, elagu meie maa, rahvaste murdumatu, leninlik, sõprus, au Nõukogude liidu kommunistlikule parteile, kes kindlalt viib nõukogude rahvast Lenini teed mööda edasi kommunismi võidule. Juubelilaulupeo 2000 osavõtjat. Innovatsioonidega võeti vastu kiri Nõukogude partei ja valitsuse juhtidele. Südames ja laulus kirjutavad alla 200000 inimest osavõtjat meie juubelilaulupeolt. Rahva võim Paul Rummo teks ette kantud 13. üldlaulupeol juhatab Eesti NSV rahvakunstnik Jüri varite saada vabatahtliku tuletõrje ühingu puhkpilliorkester. Nii laulab kogu peopere oma kõige võimsamat laulu üldlaulupeo fantaati. See kandidaat on juba ligi 20 aastat vana, loodud 1950. aasta laulupeoks. Jah, pere koos, isad on seal üleval kõige kõrgemal kaare all täiskasvanutest lava täis ja lapsed on nagu siin all nägu põrandal. Kõige südamlikum ja ülevam ongi just see, kui kogu see pere koos laulab. Laulupeo kantaat, kus igal häälel igal kooriliigil on oma ülesanne sugugi mitte ühel vähem teisel rohkem tähti. 1950.-le praegu kuuldub võime rahva võim. 1955. aastal Gustav Ernesaks tuhandeid südameid. 1000. 10. aastal taati Eugen Kapi Läänemeri rahumeri 1965. aastal. Ernesaks, Laul ava tiivad ja tänavu kaks fantaati. Veljo Tormise laulu algus, mida juba kuulsite ja ta laulupeol lõpetamiseks panete. Gustav Ernesaks, et jällegi nii, et kantaatide loom ja rekordid või õigemini Au kannavad Eugen Kapp ja Gustav Ernesaks, Gustav Jan Ilgar tänavuga Veljo Tormis Nakendavata telekuuridele. Tekst. Mart Raualt juhatab Gustav Ernesaks. Nüüd alustas Gustav Ernesaks aplausi publiku poole. Me oleme praegu dirigendi juures ja ootame, millal Gustav Ernesaks pääseb meie juurde tulema, aga see ei ole mitte sugugi nii kerglaselt. Õnnitlejaid lilledega tuleb ikka juurde ja juurde koorimata. Praegu on tema juures käinud juba kümmekond inimest, kuid veel lauljad, paarkümmend ootab trepi juures järjekorda. Täna küll neid lilli võetakse, ikka veel on prose punaseid nelke lady hoone võimalikud lilled on praegu siin. Ja samal ajal, kui lugupeetud mas lemmi vastu võtab ja käesurumisi on tuhanded-tuhanded, lastekoorid, laste lauljad võtnud siia dirigendipuldi ümber koomale. Nüüd jõuab siis koorijuhi poolt. Äsjakuuldud skandaali sõnade autor Mart Raudkellel ongi määratud tormiline aplaus, mis tõenäoliselt meie sõnu. Kõik me oleme siin pisut elevil ja ärevil, sest karis lõputseremoonia. Pidulik kolme päeva lõpp on alles tulemas meie lavalt, elagu Mart Raudelagu, Mart Raus. Märt Hummer. Lauliemmebale. Erovonnitlejatel. Nii ja nüüd. Nüüd on veel paar sammu ning Mart raud Gustav Ernesaksa on jõudnud laululava alla mütsi tooma. Kas me pärast tohime teid tuli, vaatame, vaatame. Tehakse ettevalmistusi üheks pidulikuks tseremooniaks, mis siin kohe peab algama. Kaval on tütarlapsed rahvariietes ja nad kannavad käevangus pikki punaseid linte, mis mille otsas ripuvad medaleid. Jah, need on juubelimedaleid muidu nii palju, Vethermad, vaataks need medaleid vähemalt, kas on meeles, mis oli sellel medalile värvitud sõnad või milline tekst. Kontekstiks oli juubelilaulupidu aastaarvud 1859. Rivistasid kõik koorijuhid laululava ette, kõneleb. Kultuuriminister seltsimees. Kultuuriminister seltsimees laus Ma kardan, et see sõnavõtt ei jõua võib-olla ehk eriti hästi kuulajanisest, praegu puuduvad seal mikrofonid. Püüame oma liikuva ultralühilainesaatjaga temale läheneda. Võib-olla veel nii palju tagantjärele, et Gustav Ernesaksal oli tookord kiirelt täiesti arusaadav, sest kõik dirigendid on praegu siin ees ju lilled ja pärjad. Kes on kohutavalt palju tööd teinud selle suure peo õnnestumiseks ja kelle tööd on lihtsalt võimatu mõõta. Sest see algas juba aastaid tagasi. Nii nagu me oleme kindlasti uue laulupeo ettevalmistustööd algavad ära selle vedas. Imelik, et selle peab pererahvast on siiski nii vähe võrreldes selle tohutu suure koori selle suure väljakuga, kus on sajad tuhanded inimesed. Uskumatu, et niisugune suhteliselt väike rühm inimesi suudab tegutsema panna kogu selle inimmere, mis praegu nii distsiplineeritud on. Siin koos. Lavale tulevad ka kõik külalisdelegatsioonide kooride esindajad samuti ka laulupidude veteranid. Laulupeokorraldajate ja koorijuhtide rivi. Mul on praeguse esimese laululava kaare all kõik ühtlaselt treeninghallis riides. Kõnelemislampidel kõneleb laulupeo peakomisjoni esimees. Lubage mul avaldada nii lauljate kui ka pealtvaatajate-kuulajate ühist arvamust, kui ma ütlen, et küll oli ikka üks tore pidu, see meie rahva juubelilaulupidu. Täna ei ta sõnadega rikkuda seda ilusat laulupidu. Seepärast lubage mul ainult lühidalt avaldada Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja Eesti NSV Ministrite nõukogu nimel kõige suurem, kõige südamlik tänu kõigile nendele, kelle töövaeva viljana see suurepärane pidu sai teoks. Lubage tänada teid, kallid lauljat sest ainult teie laulu armastus oli see, mis tegi teoks selle võimsa laulupeol. Lubage tänada teid, väsimatu koorijuhid ja orkestrijuhid sest teie olete selle kõige suurema vaeva nägijad. Au teile, tublid. Suur tänu nendele kokatädidele ja onudele, kes nii hästi toitsid, jootsid meie lapsi ja hoolitsesid ka peokülaliste ees. Suur tänu meditsiinitöötajatele, transpordi alal, töötlejatele kõigile, kõigile teile, kes korda hoidsite ja peotuju üleval pidasite. Kõige suurem tänu ka tallinlastele, kes nii tugevalt aplodeerisite meie lauljatele, kui me läksime rongkäigus ja ka siin lauluväljakul. Suur tänu teile. Kuid on olemas üks kategooria inimesi meie tänasel suurel peol keda tahaks eriti esile tõsta ja nendele aurahad, juubelilaulupeo aumedalid täna siin pidupäeval rinda riputada. Aga need on meie armastatud ja lugupeetud üldjuhi Auneile. Tohutud ovatsioonid, mis tegelikult kostavad lauljat lehvitavad mütsidega kaelarättidega üldjuhil oma hallide kaob kübaratega. Saksa aresti praegu riputatakse laulupeo mälestusmedal kaela Tuudur Vettik üle. Kõik kolm koorijuhti on lisaks medali saanud kaelaga lopsaka tammepärja. Ja. Eino Kaljuste. Ado Lelle. Situatsioonidega võeti vastu Arnold Greeni õnnitlemine, temale kõlab elagu ühendkoori. Meeskooride lauljad praegu võitsid Arnold Greeni kätele nad täna dirigendipuldist alla ja nüüd seisab eespääsmatu õhulen. Ta igatahes nad ei jõua visata kuigi rahvariides tüdruk on ümberringi kätest kinni hoides hooga. Oh rahvas aplodeerib. Nii autoga on läinud tõesti sellest tohutu vaeva meie üldlaulupeo õnnestumiseks ja Arnold Green on ju meie üldlaulupeo peakomisjoni esimees. See on üks tohutu suur, rõõmus ja lõbus pere, muidugi, nüüd tuleb Arnold Green ka üles dirigendipulti tagasi kanda. Kuivõrd tema on siiski praegusele Audutamist, protseduuri. Olgu öeldud, et juubelilaulupeost võtavad osa 20, see 1250 inimest ja juht on nende 555. Nendele kõigile austus ja lugupidamine, kõige suurem austus ja tunnustus muidugi nimetatule lauljale kõigile nendele 27250-le lauljale üksikult ja üheskoos.