Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Ärka tööle. Kui ma ärkan hulga nii süüle. Miinus süda, ärka vööle, uus süda. Koerpessi too oli pealinn ja spireedi. Tere päevast hea ja kallis raadio, kahe kuulaja. Sinu ees on Raivo saadet reispass. Mina olen Ivatset tõrkin. Ning sulle laulis praegu just siinsamas laivis raadio kahes stuudios mees kelle hääl ja käekiri on kindlasti tuttav paljudele teile, kes te armastate, reisida seljakoti, mitte kohvriga. Eelistate lõkkeõhtut karaokeõhtule, palmide vahele tõmmatud võrkkiike, baldahhin voodile ning Mochetega pooleks löödud kookospähklit. Kõik linnas, joo palju, jaksad paki veinile. Meie tänane külaline on loonud suure hulga väelaule, kirjutanud hipi, piibli ja sooloreisija käsiraamatu, kuidas rännata ilma hirmuta ning jäänud oma rännakutel pikemalt ankrusse Californias, Indias, Tais, Paalil ja Uus-Meremaal. Eestisse on ta oma rännakutelt. Aga toonud järjest enam populaarsust koguvaid ekstaatiline tantsu ning kakaotseremooniaid. Ja tema nimi on Tom Valsberg peretamm. Tere tulemast. Me hakkame sinuga rääkima sinu viimaste aastate südamepaigast, milleks on nagu laulu sõnadestki võis välja lugeda Guatemala. Või täpsemalt öeldes Guatemalas asuv Patit, Lanni järv ja selle ümbrus. See on kõige kaunim järv terves maailmas. Nii väitis Alexander von Humboldt ja kes oleksime meie talle vastu vaielda. Aga enne kui me sellest rääkima hakkame kui suur ta on või kui sügav ta on ning mida seal kõike teha ja näha saab oleksid nii kena ja viiksid meid mõttes ühte hetke oma reisil kas konkreetsesse või igapäevasesse kirjeldaksid. Mida sa parasjagu teed, millised helid või lõhnad sind ümbritsevad, mida sa näed? Mhmh ma arvan, ma vaatan, kas ma leian üles selle mul üks luuletus, mida ma kirjutasin detsembrikuus seal Guatemalas? Jah, siin ta ongi. Mis seda ühte hetke võib-olla kõige paremini kirjeldab igavese kevademaal magavate vulkaanide süles võrsuvad une rüpest hommikud mille peale isegi virmalised on kadedad. Siin sünnib päikesepoegi igast südamest ja uusi sõpru igast jalutuskäigust. Siin tantsitakse nii, et kõik vaatavad ja lauldakse nii et kõik kuulevad oma enese südame tukseid, ilma igasuguse valehäbita. Laulan üksi laual keset suurt ja selget vett, sellel ka 108. varahommikul. Märkan oma suureks üllatuseks, et täna on kõik veel jälle natuke. Kõige ilusam ja veel natuke vaiksem. Ja ma olen veel natuke õnnelikum. Sa ei saa siis kirjutatud 11. detsembril 2018. San Marcos kuunas Atitlani järve ääres, tegelikult seal isegi vare, see ei ole kirjutatud järve ääres, vaid järve peal. Sest mul õnnestus see aasta siis rentida selline maja kus päike siis tuleb minu voodisse hommikul kell kuus 36, mis tähendab seda, et ma ärkan ülesse ja võtan oma selle SUP laua. Tahtsin selle siis sealt mäe otsast alla, mis on, võib-olla oleks neli minti jalutuskäiku ja sõidan selle siis selle sup lauaga keset järve. Ja see hommik seal keset järve võib-olla siis seitsme paiku, võib-olla kuus, 45, on minu jaoks midagi, mida ma olen nagu terve elu soovinud, aga kuskil ei ole saanud teha vähemalt mitte regulaarselt. Sellepärast et see hommikune aeg seal järvel on see aeg, kus ma saan olla iseendaga kus mind ümbritseb igast kaarest uskumatu järv, ehk siis need vulkaanid igal pool. See on aeg, kus ühtegi muud paati ei ole, kummalisel kombel, et seal on nii palju turist ümberringi, eks ju. Igatahes nendes külades, aga kui mina hommikul sinna järve peal lähen, siis tihtipeale selle tunni aja jooksul ma ei näe mitte kedagi. Ma ei näe ühtegi paati, ma ei näe mitte ühtegi inimest, vahetevahel ma näen kuskil kaugel, keegi on kuskil paadiga, vahel tuleb mõni kalamees. Aga see hommikune vaikus ja see võimalus, et ma saan üksi seal keset järve laulda. Vahel ma võtan isegi kõlari kaasa, kuulan mingit meditatsiooni, nii jabur, kui see ka ei oleks, mul oleks veekindel kõrval. Ja need hommikud on, võib-olla on need, mis on üks üks kindel asi, mille pärast ma seal käin, sest ma ei suuda kuskil mujal tekitada nii loomulikult seda hommikurituaali märkaksin siuksel ajal ülesse mitte miski ei suuda mind Eestis kuus, 36 üles ärkama, aga sealsel loodus ise nagu kutsub. Ja ma arvan, et see on jah niisugune hetk, mida ma alati kui ma, kui sina mu käest küsiksid, mis ma kaasa peaksin võtma, siis ma ütlen, et SUP laua saata, kui sealt rentida, aga see põhimõtteliselt mitu sõpra eestist ongi ostnud omale eesti SUP laua, võtavad omale lisa kohvriks SUP laua. Sa tahad tõepoolest iga hommik minna, see ei ole mitte midagi, ma lähen nüüd ühe korra sõitma, vaid sa tahaksid iga hommiku seal umbes kaks tundi selle järve peal olla selles vaikuses sele sidus. Taunis suumime natukene välja Guatemala asuta siis Kesk-Ameerikas räägi natukene sellest järvest, kui suur ta on, kus kohas ta seal Guatemalas nii-öelda kaardi peal paikneb, mis seal ümber on? No kui sa sõidad Guatemalas, siis üldjuhul sa sõidad Guatemala Citysse, see on niisugune Guatemala, nagu keskust on ka isegi riigis suhteliselt keskel. Ja, ja siis, kui sõita sellest järvest nagu põhja poole, aga natukene ka ida poole, siis nelja tunni pärast sa jõuad Atitlane järve äärde ja kui sealt veel siis põhja sõita, ma arvan, et umbes kolm tundi, siis olid juba mehikus. Ehk siis ta on niisugune, ütleme, niietatitlane järv, jääb siis Mehhiko piiri ja Guatemala City vahele täpselt. Ja mis siis alaliselt siis järv, mis seal umbes Võrtsjärve suurune minema, vähemalt mulle tundub niimoodi, sest Võrtsjärvega Maran, Võrtsjärv on suurem vastutav. Aga ma ütlen alati inimestele sihuke Võrtsjärve suurune. Ja kui sa seal keskel keset järve varad, siis tundub nagu, et kui sa ikka väga selle lauaga sõidaksid nagu mingi tunnikese või natuke rohkem, siis sa jõuaksid ükskõik kuhu selle järve nagu äärde välja. Ilmselt tegelikult see võtab umbes kaks tundi aega, kuna ma tean, et sellest külast, kus mina elan, siis sinna bana tšell, kus tavaliselt inimesed tulevad, see on siis nagu mootorpaadiga 45 minutit. Ja sügavusest ma ei tea ka muudkui seda. Et seal järve põhjas on siis vana maiade linn, linna varemed ja see linn siis läks põhja siis kui see vesi järsult 20 meetrit tõusis. Ja kui nad räägivad, et see järv on nagu suhteliselt nagu must. Sellepärast et need kohalikud on nüüd nüüd viimaste, võib-olla 10 aasta jooksul midagi hakanud ette võtma, vanast tead küll, see on nagu Indias on ju. Vaata, kõik viskavad kõik solgiaknast välja. Aga nüüd lähed Indiasse ja mäletan, ma võtan selle hinde korra sisse, et ma käisin, olin ühes hostelis ja vaatasin tagant hoovist välja, onju, tagant tuli siis kolmandalt kolmanda korruse aken oli seal nagu sisehoovis ja kolmanda korruse aknast alla välja prügimägi plastikuga. Ma eeldan seda, et inimesed on, vaata kogu aeg aastaid välja visanud mingit sodi sisse, mädaneb ära, aga siis tuli plastik peale siis niiviisi aru, et see plastikuid ei mädane, eksju. Ja siis samamoodi need Guatemalas, need inimesed, kes võib-olla seal väetavad oma põlde mingi ilge keemiaga, siis ei noh, ükskõik, jookseb sinna järve, eks ju. Ja ta on täpselt selline, et seal ujuda saab, ta ei ole kuidagi sogane, aga meil pole, järve keskel on mingit nagu pundid, meri, vetikaid ja sellega nagu võiks tegeleda. Ja nüüd need paljud nii-öelda noored vaimsed hipid juba teevad erinevaid projekte, nagu sest kohalikud, nagu ei oska sellega midagi ette võtta. Meie peaksime minema selle puhtaks tegema. Siis võib niimoodi öelda, et seda siis kui me räägime Võrtsjärvest Toniotitani ära, siis Võrtsjärve ääres on siis umbes kuus erinevat sihukest külakest. Kõige suurem neist on Panatšelgus tavaliselt, et sa tuled siis selle bussiga või taksoga sealt Guatemala Cityst sealt seistud paadi peale ja sõidad siis paadiga. Üldjuhul sõidavad inimesed kas San Markusesse, see on siis see, kus mina olen, mis on nii-öelda see vaimsete hipide pealinn, pea, külake, siis on seal trump Pedro, mis on nii-öelda peo külake. Ja siis võib-olla kõige tuntum, järgmine on siis Santa kruus, Santa kruus on võib-olla niisugune vanainimeste küla, et kui sa oma vanaema kutsus sinna ema ja nad tahaksid lihtsalt olla ilusa järve ääres ja seal ringi vaadata, siis sa saadaksid nad sinna Santa kruusi, seal on kuidagi rahulik, seal rendid oma villa, keegi sind ei segaonju ja seal isegi vist räägitakse, et koerad ei pidanud haukuma näiteks Markusest kesklinnas elad, siis koerad ajavad öösel üles ja siis seal on okei. Et jah, et põhimõtteliselt need kolm valikut seal on veel paar kohta, tsununa on üks koht, mis on nii-öelda siis san Markusest 20 minutit ja see on võib-olla huvitav, sellepärast et kurazar Marcos on nüüd võib-olla 15 aastat nagu pulbitsenute hakkab jõudma mingile kohale, kus nüüd kogu maailm teab, et see on see koht, kus ma pean minema, et kui on need kohad nagu puud Stahlis on ju Sis Tais kopangani saar ja siis Risikes Indias, siis nüüd on vaja Guatemalas San Marcos ka minna. Aga see San Marcos erinevad nendest teistest kohtadest on palju pisem. Noh, ta ei ole nagu ritsikas niuke mahukas koht, et on niisugune väike koht ja ja vahel juba mõnele tundub seal kuidagi kitsaks läheb. Mõni tahab nagu rohkem metsa minna, kes tahab nüüd metsa minna emale majakest osta, see seisab sinna tsununasse. Headsununa on siis eriline sellepärast ka, et on ainukene siis külakene, millele on veel originaal, Kaczykelikeelne nimi, soruna tähendab koolipriid. Vaata kõik need muud on Santa see Santa toomis, tähendab, seda on Hispaania pühakute nimed, eks ju. Aga tsununa millegipärast ainsana nendest küladest siis jäänud oma originaalnimega ja võib-olla siis on hea mainida seda ka, et miks, miks kantakse koolibri külakseks sellepärast et seal on neid kooli brid väga palju. Et ma olen olnud mitme, mitmeid kordi nagu elanud majakeses istud, kirjutad arvutiga kuskil võrkkiiges asja ja siis mõni koolibri. Kas sõidaks viimane kord oligi sõit, tead ta nagu helikopteriga tuleb, sõidab aitäh ja nüüd seisab ees, tead nagu mingi 10 sekundit ja siis sõidab minema, see on mingi eriline hetk, kolib liiga kohtumine, aga loomulikult sa võid näha kogu aeg mett korjamas erinevatelt roosidele. Lilledel siin ja seal Sa mainisid vaimsete inimeste nii-öelda hiti hipikogukond ja nii edasi siis peo kogukond ja linnakene, kus kus saab lihtsalt mõnusalt aega veeta ja vaide vanaduspõlve päevi õhtusse saata. Aga Guatemala on tuntud oma maiade kultuuri poolest ja maiad käisid läbi ka sinu sinu avalaulusõnadest. Nii, selles osas selles maiade osas, mis on ammu kadunud kalli linn, eks ole, on üks kuulsamaid vaatamisväärsusi Kuubal vabandust Guatemalas kui ka selles osas, mis on alles või nii-öelda tänapäeval elus maiade kultuur, et kassetid järve ümbruses on lisaks nendele veealustele varemetele siis ka maapealseid, maiade kultuuri varemeid või siis vastupidi ka elusaid majja, kogu kogukondi. Varemeid seal väga palju ei ole, ümberringi ei ole siukest kohta, kus umbes kõik käiks seal mingi müür või varemed. Aga üleüldiselt Atitlane järve ümbrus oligi aastatuhandeid juba, ma ei tea, kas majja aegadest, aga nii palju, kui me teame koht, kus inimesed käin endast ravitsemas, ehk siis see oligi teada-tuntud koht, kus elasid kohalikud nõiad, näiteks praegu on seal endiselt, et üle Lõuna-Ameerika, võib-olla vähemalt Kesk-Ameerikas käidakse siukse mehe juures, kelle nimi on Hueszeero Hueso tähendab siis konti hispaania keeles, jahueszeera on nii-öelda kondiväänaja ja, ja kuna mul oli üks õnnetus ka seal jalaga siis ma minul tuli Kaseks kondiväänaja, väga huvitav oli temaga rääkida, ma küsisin, et kasvõi sellised, kuidas siis õppisid, käisid ülikoolis ja ta ütles, et ei ole. Et, et see on mulle kingitus. OSCE on nagu niisugune amet, mille sa saad nagu justkui shamaan, et mingi mingi hetk nagu tundub kuidagi kellelegi, et näe, sellel poisil on mingi anne ja siis see anne nagu kujuneb, see on nagu jumala poolt antud anne. Ja tema on siis see, kes väidetavalt sedasama mehe kohta, kes minu juures käis, olen kuulnud jutte, et keegi umbes on terve elu longanud, aga käis selle venna juures, see mees väänas seda seal, nii et sedapidi teine mees karjus samal ajal on ja tundub niukene eksossistlik võib-olla isegi, aga pärast nädala aja pärast see mees kõndis üks teine sõber mul samamoodi ütlesi Mehhikos väänas mingi põlve välja, tuli sinna, sai ka teada, mingeid OSCE rodon väänas niimoodi, et ta ütles, et see oli kõige suurem valumist kunagi tundnud, aga pärast seda kõndis kohe järgmisel päeval, mitte õieti olla, raviks tead, kuu aega teevad mingit trikki seal. Ja maiade kultuuriga on see, et mis on võib-olla kõige tugevamalt jäänud kakao siis kuigi sele kakao taaselustasid, need meiesuguseid hipid, see on kõige kummalisem onju, et kuna kaheksakümnendatel kuni 90.-teni oli seal võib-olla päris genotsiidis ei saa, nimeta seda, aga seal oli ikka sadu inimesi tapeti, seal oli niisugune korralik Nende just nende põlisrahvaste mingi materdamine, onju, ja võib-olla ka varem siis need põlisrahvad nagu oma asju ei ole julgenud nagu ajada kuidagi nagu hästi siis ka ma ei mäleta, kas seal oli 90.-te lõpus võib-olla kahe tuhandete algusest läks sinu jaoks ameeriklane nimega kiit nimetatakse kakaošamaan kihvtiks. Kes siis noh, kuigi seal loomulikult olid kakaokasvandusest ka, aga see ei olnud nii populaarne, siis peale seda, kui kiisk hakkas tegema kakaod mooniaid, siis need on nüüd üle maailma siis populaarsust kogunud ja nüüd sealt Kvatemaalast siis eksporditakse tohutus koguses seda nii-öelda ökoga kaod. Ja praegu on seal võib-olla viis-kuus erinevat juba kogukonda või perekonda, kes siis teeb oma kakaod teda kasvatavad seda kuskil natukene kaugemal, aga nad teevad seda seal samas kohapeal. Ja nüüd siis selle, selle nii-öelda traditsioonilise rituaali poole avastas uuesti see kiip. Ja nüüd on siis juba tekkinud kohalikud sama neid ka kes ei ole otseselt kihvtilt, võib-olla seda nagu õppinud, aga nad on nagu tänu sellele, et see on populaarne, on siis nüüd tekkinud võib-olla esimesed kakao šamaanid, keda pole paarsada aastat isegi nähtud. Et see on nagu väga huvitav, et kuidas nüüd see valge mees läks nagu mingis mõttes tõi nagu tagasi elustas kultuuri nagu kohalikele väga kummalik, nagu kummaline, nagu olukord. Et ma jumala tunnetakski seda maiade kultuuri kõige rohkem praegu läbisele, kakao, kuna see on populaarne ja sellega kõige nagu võimsamalt, nagu tegeletakse seal. Räägi natuke lähemalt sellest kakaotseremooniast, mis see tähendab? Istutakse ringis, juuakse kakaod, lauldakse, homme minnakse laiali. Ja no kui ma räägin maiadest, maiad nimetasid kakaod jumalate toiduks on ju see aine, mis seal sees on, mis sarnaneb kofeiinile teomobree, Theo promiin on siis jumalate toit ja nii palju, kui me siis sellest maiad ajast teame, niimoodi olid alati kakaod ilma suhkruta, nadi õitseda suures koguses. Ilmselt nad proovisid seda juua täpselt nii niukses koguses, et sa veel ei hakanud oksele, kuna vaatasin ikka mõru jook on ju, sa võid sellega nagu üle panna. Aga nemad, nii palju, kui neid on välja tulnud, siis oli ikkagi kõige võimsam jook ja sellega nagu tehti tseremooniaid sellega pidutsetud, ehk siis nagu võib-olla kui Peruus olid nagu aiapaska tseremooniad, sellised, kus korra kuus kogu küla käis koos ja tegi seda siis maiade jaoks oli see just see kakaotseremoonia. Ja ega noh, ega me täpselt ei tea, kuidas nemad seda tegid, aga ilmselgelt toimus seal ka laulmine ja tantsimine. Et seda me teame. Kui me räägime siis nendest liikidest, siis kakaotseremooniaid võib-olla jagaksin kolmeks, on võib-olla meditatiivsed, laululised ja tantsulised. Kiiti ise teeb meditatiivset tseremooniat, tema istub oma selle rõdul peal, seal on umbes 20 inimestel kaks korda nädalas ja pakub seda mõrudat isegi nagu halvamaitselist kakaod. Ma arvan, et kakao ei pea olema nagunii, nagu ma ei oska öelda, nagu selline vedel ja niisugune jood nagu mingit siukest, vedelat mõrudat asja, sa saad teha sellega kao isegi ilma suhkruta siukseks, kreemiakse mõnusaks, onju, aga ühesõnaga tema teeb seda, aga see tema asi nagu mina kuulsin, kihvt kakaotseremooniate, mitme inimese kaudu, kes ütlesid, et ma läksin sinna, istusin seal paar korda ja midagi mu elus muutus. Et ei oska isegi seda kirjeldada. Ja kui ma sinna läksin, ma sain nagu aru, ta teeb mingis mõttes nagu hüpnoosi ja mingi psühhoteraapia pea mingit vahelist asja, ta räägib sinuga seal istud näiteks küsita käest, nagist hakkab sinuga küsima või tepsuga mingit siukest nagu psühhodraama ei oskagi nagu öelda, see on tegelikult jutupõhine vahepeal ta istub, on vaikselt, siis ta räägib mingit kakao nagu sellest ajaloost ja siis ta nii-öelda kiusab mingeid inimesi nagu nii-öelda, aga aitab neid selles mõttes kiusamise teel isegi võiks öelda. Meie kakaotseremooniad näiteks Eestis ja kes, nagu kui te kuulete kuskile, et üle maailma keegi kuulutab välja kakaotseremoonia, siis ei ole ilmselt sellise tseremoonia, kus nüüd istume maha ja hakkame tegema mingit psühhoteraapiat, vaid need kakaotseremooniad on üldiselt laulmise ja laulu ja tantsupeod. Vahe on ainult selles, et inimesed ei ole purjakil ei alkoholist ega mingitest muudest ainetest, vaid puhtast kakaost. Mis siis umbes kuskil 50 60 grammi, kui see nüüd ära juua lapsele muidugi vähem on ju siis see on täpselt see, mis, millele sonis on piisavalt Aphrodiisikume miljonit, kes sees on piisavalt teo promiini, et siis tekitaks, tekitab ajus siukse efekti, et sa lihtsalt oled õnnelikum. Väga lihtne ja ta mõjub üldjuhul kõikidele. Võib-olla mis võib juhtuda, on see, et kui keegi joob üle, onju ja öeldakse nagu kiht alati ütleb, et ära joosta kakaod, kui sa oled hobune või koer või kui sul on südame rütmihäired, siis sa võid tõepoolest ära surra, kui sul on nagu konkreetselt südame opol, mingeid ärge sest mis juhtub, siis? Tõuseb vererõhk langeb ja südamerütm tõuseb, kui sa selle ära jood, nii et südame tõuseb, sa tahad, tahad nagu tunne, et tahaks nagu midagi nagu natuke teha ja kummalisel kombel, et sa võid nagu siis selles kakaojoogis, sa võid hakata siis ühtlasi midagi tegema, aktiivset laulma või tantsima. Aga sa võid sa sama asja nagu vastupidi pöörata ja endast sisse minna ka. Et tal on niisugune kummaline nagu kahtepidi nagu efekt. Ja no miks on nüüd ka oluline see, et kui me arvame, et me oleme siin kakaod ikka söönud, šokolaadi ja terve elu on ju siis mis seal nagu vahet on, vahet on ikka suur vahe on selles šokolaadis või poega, kaos, mida me poest ostame või Karl Fazeri šokolaadi siis ütleksid. On alles seda kakaod võib olla üks kuni kolm protsenti. Et kui mina nüüd keedan sellega ka valmis ja sa tuled mulle tseremooniale, siis ma ütleksin, et ma saan kuskil 75 kuni 90 protsenti sellest kakao võimsusestani. Kätte ja see siis on see, mis seal nii-öelda, see on see, mis, Misena Frodiisikum, onju, mis põhimõtteliselt töötab ka nii serotoniini iga kui endorfiinidega ehk siis Tallinna õnne õnne, põhimõtteliselt õnnehormoone, et ja sellepärast ta on isegi depressiooniravim, et põhimõtteliselt, kui sa oled niisugune eesti talvel, oled kuidagi nagu tusane, siis kui sa nagu kohvi asemel hakkaksid kakaod jooma, selle mõju on tegelikult palju parem. Kohvi kofeiinilaks on see, et on nagu suhkrut. Ta annab sulle nätaka, kohe võtad selle kohe ära ja siis sa kohe tahad veel kakaod on see, et kui ta üheselt tassi ära jood, tegelikult sellest piisab kolmeks-neljaks tunniks, kus sa tunned seda õnnelikkuse tunnet veel, et ta nagu väljavenitatud niukene. Variant sellest ja siis see järv Guatemala sätit, lan on see koht, kus inimesed tunnevad, et neil on mõnus seda nendel tseremooniatel osaleda, neid kirgastumise saada. Nojah, sellepärast, et seal siis on, ma arvan, et see esimesed kohad, kus hakati korraldama, siis tantsupidu, kus ennem joodeti kõikidele suured tassid kakaod sisse ja siis kõik mõtlesid, et müüdi, miks tantsupidu nyyd vahe on järsku noh, muidu peab ikka midagi võtma, nagu aga selle kakao põhjal samamoodi laulmised Kirtanide mantrata laulmised. Kui mina sinna viis aastat tagasi jõudsin, oli see kuus, ma ei mäletagi. Siis oli see see küla võib-olla, võib-olla seal oli 200 Niukest noort inimest nagu meie, onju. Ja seal toimus neli korda nädalas siis Kirta laulmisõhtu, ehk siis raelaud õhtu, neli erinevat toimus, kõik, nad olid täis Radio Eestisse TC ühegi tea, kas tead, 40 inimest, 50 inimest tuleb, palju meil siin elab seal on lihtsalt see, et kõik inimesed, kes siia tulevad, on nagu aktiivsed tahavad areneda, tahavad osaleda ja põhimõtteliselt võid käia seal Guatemalas iga päev, kas siis laulmas või ekstaatilisel tantsupeol. No võib-olla sa leiad ühe või kaks päeva nädalas, kus midagi ei toimu, aga üldjuhul sa võid nagu minna, see on nii-öelda konstantne, mingi pidu. Aga see pidu on lihtsalt nagu puhas. Et ta oli seal, ei ole mingit nagu aineid, muidugi, kui me räägime nüüd psühhed eelsetest ainetest või ravimtaimedest, siis nendele tseremooniatel on ka võimalik seal minna. Aga need ei käi kunagi koos nende tantsu või laulupidudega, vaid need on eraldi asjad tavaliselt Tritriitidena, ehk siis on mingi nädalane või mitmepäevane asi ja need on erinevates kohtades, ka siis jooga Forrest või seal erinevad siuksed nagu keskused, kus siis korraldakse just nagu võib-olla kursuseid, kus sa saad minna, kui keegi tahab Guatemalas minna, siis on üks variant nagu seal lihtsalt olla, teine variant on aga alusta mingi joogaritriidiga või laulmise Rentriidiga või tantsimisega. Kui me räägime sellest kakao ja tantsimisest, mis on nüüd tekkinud, see uus asi, mis võib-olla Eestis on nüüd natukene hakanud elama, on kontakttants, mis annab tantsule, on nagu täiesti uue suuna ja see on kindlasti seotud kakaoga. Et kuna nüüd on selline tantsupidu näiteks Guatemalas on sihuke koht nagu hiigelSnestoni kotkapesa ja see on siis üks nendest tantsupidude kohti, kus sa oled kõrgel ja järve kohal nagu noh, ma ei tea, kas on 360 täisvaatega ja sinust allpool on pilved, nii et sul on toimub tantsupidu kuskil kohas, kus sa näed pilvi endast allpool juba see on nagu lahe, onju, mis siis on lahe see, et kuna keegi alkoholi tarvita, siis on see kontakttants hakanud seal levima, ehk siis põhimõtteliselt sul on võimalus nagu suvalise inimese juurde minna ja tantsida ja seal on nagu mingi kindel nagu reegel, et sa võid teda puudutada, sai puudutada intiimsetes kohtadest, aga seal tekib nagu mingi eriline nagu niisugune nagu müramistantse ei oskagi nagu öelda ja on isegi nagu mingid omad reeglistikus, mingid asjad, kuidas seda teha, ja mina olen viimasel ajal saanud sellele natukene sisse ja mul ei ole kunagi nagu tantsimine nii väga meeldinud. Nii ma esimest korda nagu tunnen, ma alati otsin nagu kontakti või ma ei taha üksi kuskil tantsida või me ju kõik discol tantsitakse ja kõik on üksi ju. Ma tahan diskole kolm tundi, saidi üksi tantsid tantsiv kellelegiga enam paaris või sai isegi kui vaata kellegile silma imelik on siis need tantsupeod on need, kus sa võid ringi käia ja kõik vaatavad silma, keegi tuleb, pakub sulle mingit eeterlikku õli, keegi tuleb, pakub sulle mingit kakaod ja ja see kõik on nagu justkui, nagu kõik need võõrad inimesed oleksid sinu parimad sõbrad, niisugune õhkkond on ja see on, ma arvan, see üks asi, mis nagu, miks inimesed sinna lähevad, miks nad tagasi lähevad? Et see on niisugune sulle järsku tundub, et sul on 300 parimat sõpra, keda sa võib-olla esimest korda kohta taga, seal on kohe nendega niisugune vahetu tunne, sa teadnud, ei tarvita alkoholi, nad on kõik nagu see õigesti, kui kursis, kuna midagi, kui midagi on, mai tea, vajas, nad küsivad, seal on mingi niisugune omamoodi nagu kultuur. Saavad õitsin paralleeli Ubudega valiseta, et sa ja ütlesid, et, et võib juhtuda, et see, et see koht jääb juba enda spirituaalset kirgastumine, stats saavatele inimestele kitsaks, et Balil oli see, kui kirjutati raamat, söö, palveta, armasta, hakkas kokku voolama neid inimesi, et et kas sa näed, et seal Guatemala, et see nüüd see ma ei tea, siis viimane seis nendele, kes tahavad seal olla, võib-olla mitte. Ta liiga loba ei ütle Ubudi kohta midagi pahasti, ma ei ole kummaski kohtades neist kohtadest veel käinud. Aga et, et see on siis niimoodi rohkem off-off the hidden, track ja rohkem selline peidetud. Ta varjus praegu küll selles suuruse mõttes, et kindlasti on, ma arvan, et neid nagu tekib järjest juurde. Ma olen kuulnud, et mingi koht on Vietnamis näiteks, muidu pole käinud, muidu lähen nagu turistina sinna ma olen kuulnud, et, et Nicaraguas miski hakkab tekkima, Kolumbias on mingi koht, onju, aga praegu on see San Marcos, on täpselt selline koht, kus lavalt võib minna, kus sa ei tunne sind ahistatuna, et liiga palju turiste läks, et on täpselt see see mõnus koht veel, kus olla ja ja miks siis? Mulle meeldib seal olla, et esimest korda, kui ma sinna läksin, ma olin seal viis kuud, pole vist mitte üheski kohas, kus ma olen läinud olnud nii kaua järjest, eks ju. Ja üks asi on selles, et seda nimetatakse siis igavese kevademaaks, lähendab Eternals põng, sellepärast et seal on oktoobri keskpaigast kuni mai alguseni konstantselt mugav eestisuvi. Täpselt see Eesti suvi nagu meie siin kogeme vahel nädala vahel kaks on ju, kus on see oi kui tore, päike paistab ja värk seal on seda siis niimoodi viis või kuus kuud. Ja see teine osa siis sellest aastast sajab, aga sajab kummalisel kombel nagu regulaarselt. Et mina ühe korra olin mingi siukse nädalase vihmaperioodi, et nüüd praegu sajab, et sa tead, siis näiteks, et kella kahest kella kella kolm 15-ni sajab iga päev suitsukellaajaliselt teada, et kunagi see üldiselt üllatab, kui sajab mingi perioodist saab nagu täpselt ajast ajani ja paljud isegi nagu eelistavad seda vihmaperioodi, sest siis on vähem inimesi ja saad nagu kuidagi rahulikumalt olla. Et see on, see hakkab juba tekkima see asi, et see nii-öelda Fomonjufeeruvad missing, eks ju. Hirm jääda millestki ilma ja hirm jääda millestki ilma, sellepärast iga päev seal midagi toimub ja näiteks mina olen see, kes rendin alati omale maja natukene sellest külast kaugemale. Ja esimese nädala ma ei lähe kuskile, mulle meeldib seal oma järvevaatega olla, käin ainult järve peal ja ma seal külas ei käi, kuigi seal on väga lõbus. Aga lihtsalt seal on, kui sa lähed, siis paljud inimesed satuvad, aastasin nii tore on ju, nii põnev on, et sa ei tea, kuhu enam minna, mitu üritust on samal ajal, siis peaks nagu maha rahunema ja mõtlema, et tegelikult võib kodus ka istuda vahepeal. Me oleme saatega jõudnud poole peale, Tom sina kui muusik, ma ikkagi, äkki äkki pinnin sind, võib-olla. Võib-olla teeme mõttepausiks ühe ühe muusikapala. Teeme ühe muusikapala, ma vaatan, mis mul siin, mis mul siin tuleb. Ja üks lugu, mis on Lõuna-Ameerika rütmil ja mille ma siis sõna ma kirjutasin. Guatemalas. Oi jaa, hoia lahti oma silda. Ojja lahti. Ta hingeuksed on lahti. Meeled meelsaldavad. Uksed on lahti, veereb meelsaldavatu. Uksed alati lahti ja loomasööda. Kiin, võtan Maialast, kui ma kõnnin siin uus. Oi. Suured poisid ja väiksed lähevad lilli piinama. Oo jaa, oi selge ruma. Oi-oi, selge. Võt. Meeled, hoia sa lahti. Las puhub, nendest läheb idu. Pehmed magusad musid, saadab sulle ema. Laula laula lahti oma. Laula laula lahti oma sööda muredel laseneminud. Vaatan värske pilgu. Kallis raadio kahe kuulaja, ma tuletan meelde, et me oleme koos Tom Valsberg iga atit Lanni järvel Guatemalas. Aitäh selle laulu eest, Tamm aga tead, tuleme natukene sealt filosoofia pilvedest spirituaalselt rännakutel natukene maapeale järve peale. Ma lugesin, et, et noh, need külad seal ümber mõne osadesse neist saab ainult paadiga osade ümber, siis lähevad, lähevad mingid pisikesed teed, kui me eile rääkisime telefonis, sa ütlesid, et et sa räägid, äkki häving, tuktuki, loo. See on hea lugu. Alusid, räägi kuulajale ja alustame sellest, et et enamjaolt, eks kui sa sinna lähed, sa võiksid elada järve ääres, eks ju. Ja üldjuhul sa siis selle asemel, et minna taksoga või jalutada, sa lähed, hääledad omale paadi, see on nagu väga huvitav asi, saad põhimõtteliselt kella õhtul kella seitsmeni igale poole liikuda ainult paadiga. Ta ei pea üldse seal kõndima, ei ole mitte kuhugi minema. Kui nüüd see aeg on läbi saanud ja kell on seitse ja sa ei taha kuskilt kõndida pool tundi, siis saad erinevalt Ductubki tuktuk on siis india Riksa ehk siis mootorratas, kus on takk taga kaks ratast, aga ees on üks ratas, onju. Ja siis taga tavaliselt sõitja istub ees, keskel, taga saab istuda kolm inimest, juhi kõrval saab veel kaks inimest. Ja mina käin siis tantsupeol seal maha tee Vi templis, mis on siis tsununa külas on siis pool tundi, san Markusest ja siis sealt ikkagi tagasi ei viitsi kõndida mägedest üles-alla, vaid sa tellid omale tavaliselt Ductukimine, tuktukid seal ootavad, mina siis kõnnin selle kusjuures muidugi meeldis, või 25 detsember, see oli jõuluõhtu. See on alati jõulupidu, mis on minu lemmik jõulupidu, seal on mitte Merry Christmas, vaid haare Krismas nagu Harregrysnaga haare Krismas, ehk siis koos nende mandrite laulmisega toimub jõulupidu ja ma arvan, et seitsme-kaheksa paiku õhtul siis kõnnime sealt välja esimesena jõuan teele ja minu taga on meeldivalt 10 inimest võib-olla. Ja, ja kaks Ductuki kutti sa kohe meie tule minu tuktuki teatu, istu maha ja nagu võitlevad, et kes siis nagu saaks nende autosse pani, ma ütlen, et kuule mütsipaania keeles, ma räägin ilusti nendega nüüd rahulikult autod tulevad, tähistad siin kahekesi siin terve kari inimesi, mis ta nüüd siin tõmblat on ju. Ja kõik need inimesed kallistavad seal nüüd juba tuktukid ei ole see üks ütleb, no istu sisse juba, noh, et saame hakata minema ja mõtled siis ikka on ju. Istun sellesse tagumisse, kaks tükk tuktuki seal määrasest tagumises rukkiistun sinna taha ilusti, panin oma asju sinna nagu seda enda selja taha ja sätin seal minut aega sättisin ja keeran ennast siis tagasi sinna juhi poole, onju, ja avastan, et see tuktuk liigub mäest alla, aga keda pole, on siis juht seal? Et juht võiks ka nagu seal sees ola juht ei ole, on ju. Niisiis mina olen seal tuktukis, minu ees on sihuke võre, vaata sest selle juhi. Jaa jaa. Sellise kabiiniga selline abieluks ka või võrem vahel. Hõre on vahealaga, uksi ei ole, on ju nii, aga see on nagu see on see, mida rool vaid seal lenkstangi on ju. Niisiis on minu pruut Tiia seal kõrval, kes aastacaca sisse astumata ja, ja siis tema tema karjatuse peale ma tegelikult pöörasin ennast ümber, sest tuktuk hakkaks liikuma, tema proovisite kuidagi kinni hoida. Mul olid asjad käes, on, ma keerasin ümber, vaatan, tuks, sõidab mäest alla, nii. Mõtlen, et seal on 200, vaata nihukest pidurimoodi asja, selle lenksu küljes, mõtlen heeblit. Ja no kuule, üks neist peaks pidur olema ja võtan sealt kinni, mõtlen, pidurdanud tuktuki kinni, ükski neist ei ole pidur, üks rivist käik ja teine oli mingi muu asi, ma ei tea. Ühesõnaga pidur seal. Nii, tuks sõidab nagu mäest alla, mina jään sealt tagumise istme tähtsast roolist kinni. Aga ma seda ju mul oli V1 kotikaga, sellest ma ei saa selle ette ronida, on ju nüüd ma mõtlen, et võib-olla oleks esimene asi olnud välja hüpata, onju, aga mina mõtlesin, et püüan roolist kinni ja pidurdanud selle. Nii saan aru, pidurit ei ole ja no siis ma hakkasin seda tuktuki, mõtlesin, et ma hakkan diagonaalis teda nagu sõitma selle tee peal, et sõidame otse mäest alla vastu mingit müüri on ju vaid Moukerdame kuskile nagu diagonaalis võtab hoo maha. Aga selle Hukerdamise käigus ma jõudsin, ma arvan, mingi 30 meetrit sealt alla sõita, tukkes küli naksaki ja minu jalge tuktuki alla. On ju nii, et siis olin seal, jalg oli seal all kinni, teised jõudsid lõpuks kohale, tõstsid mu jala sealt välja, on ju? Muidugi õnnetused juhtuvad kõik aegluubis, ma mäletan seda, et aeg jääb seisma mõtteliselt, tuktukis on ju, siis kukub, mina jõudsin sealt duct, ühesõnaga ma nüüd selle siis see tuktuk lõpuks maha jõudis, olin mina kuidagi esiistmel, seal, mitte seal taga enam, vaid mainin seda kuidagi oma seljakotiga ja seal eesistmel maas ja minu jalg oli struktoki all. Silmuse jalg sikutati seal välja, mõtlesin, et heidan, mis nüüd on, on ju midagi? Ei tundnud selles jalas, sest talle lihtsalt vaata, endorfiinid lähevad tööle, läheb täitsa tuimaks on ja ma ei saanud üldse aru, mis viga on ju? Ja tundus küll, et on hull lugu, aga mingit mõra ja midagi ei olnud, ma käisin seal röntgenis, onju ja sain selle asja nüüd korda, praegu on ta peal niimoodi natukene kange kuu aega on mööda läinud, aga midagi nagu häda ei ole, aga mina olen siis ma ilmselt san Markuses ainuke mees, kelle, kes siis on suutnud nagu tuktuki võtta ilma juhita. Ma alati ütlen nagu teistele, et mis sa, mis sa Sisquattomaas täpselt mõtlesin, et kui sa lähed sellest taksosse või tuktuki, et ära sõida sellega, kui see juht ei olepäraselt tagaistmel. Ja sellest sai selline legendaarne lugu. Ei, ma sain, ma olin juba enne kuulus, kuna ma laulan, aga pärast seda ma olin kohe kindlasti kuulnud, sest kõik need seal oli üks 15 inimest, kes tulid tuktuki tõstma ja sellest selline legendaarne lugu, et see on niisugune tore kogemus. Püsime veel konkreetsel, kui me juba oleme seal konkreetselt nii-öelda kohapeal saba, sarvede ja vere ja karvadega. Sa rääkisid villa rentimisest, et Ladina-Ameerika reeglina ta ei pea olema oma alati ütlemisega. Ärge arvake, et on nagu mingi sigaodav, et nii kui sa jala lennukist maha paned, et kõik on sinu jaoks tasuta. Et Aasia ilmselt enam ei ole, et ärge seda arvake, aga siiski sa ei pea olema tehnoloogia miljonär, selleks et Guatemalas villat rentida, kust sa ilusti järvele võrkige saad riputada, on mul õigus. Sul on täitsa õigus ja et mina olen Maaerrennin seal kahte erinevat asja, üks asi on siis maja, kus saab elada neli inimest, kus on siis võib-olla kaks priva magamistuba, üks niisugune tuba, kus võib-olla elaksingi üks poiss, minu poeg või noh, selline nagu lastetuba on ju see maksab näiteks 1000 dollarit kuus. Noh, mõtled nagu nelja inimese peale koos ei ole nagu hullu, käin ju 250, kui tahad siukest asja, et oleks ikkagi vähemalt vaatega järvele, ma ütleksin, et see on 500 kuni 600 dollarit kuus, võib-olla joppab, saad 400-ga. Nii, aga kui sa nüüd oled nõus seal, et sõbrad ma vahepeal ikkagi naerame ennast puruks, noh keegi seal ütlevad mulle get sallides. No ikkagi, inimesed elavad seal ka 70 dollarit kuus, neil on näiteks oma korrus mingis peremajas pere elab esimesel korrusel, temal on teine korruse niukene, vinge korter, suure rõduga vaatega järvele. Tajun küll vähem driva, aga ma teen kahte inimest, kes vist 80 dollariga 70 dollariga kuus, näiteks seda rendivad siukseid joppamisi on nagu ka. Et jah, ta ei ole nagu mingi päris nagu tasuta, aga kui sa tahad seal ikkagi mingi odavalt elada 10 euro eest töö, siis sa saad seda ka teha. Nii hostelis nii hotellis või kambakesi midagi rentida. Koht on väga palju inimesi, kes ütlevad, et reisimisel on täielik ajaraisk minna samasse kohta uuesti, sest noh, maailm on nii suur ja avar ja mitmekesine ja see on lugematu arv kohti, mida avastada ja ja selle arvelt jääb nii palju nägemata, kui lähed ikka uuesti samasse kohta tagasi, et sa olid seal algusel alguses hea küll, viis kuud, aga, aga sa oled seal mitu korda hiljem ka käinud, on mul õigus. Jah, ma olen nüüd vist neli korda käinud. Et mida kohtasite seal sellist, mis pani sind tahtma sinna tagasi minna. Minu jaoks Guatemala on siis ühest küljest eriline minu privaatse praktika pärast, nagu ma ütlesin, et mul ei ole mitte kuskil maailmas nii ilusat hommikut ja seda, et seal regulaarne. Ma iga hommikuga ärkan kuskil kuus, 30 võib-olla komasid sisse maganud ärkan kell kaheksa, siis ma olen sisse maganud, siis on juba päev läinud, tead, ei tea, mis teha. Aga see praktika on ju, see on üks asi, mis mind kutsub siis, teine asi on see, et mulle kogu aeg nagu meeldib, kas kirjutada laule või kirjutad raamatut, ma kirjutan praegu kahtellimat raamatut ühtema, kirjutan heli, alkeemia ste, teistes inspiratsioonist, onju ma olen näinud tegelikult juba Guatemalas kirjutamist, kaks aasta nagu kaks hooaega on ju kõige parem koht, kus ma üldse on tööd teha, on Guatemala, sellest ma rendin omale kuskil 10 mintsa linnast väljas, selle koha, mul vaade hästi oluline, kui ma seda raamatut kirjutama pean sama vaadata nagu avarat asja, ma ei saa kuskil kirjutada, kui mul ei ole avarat vaadet, sest see inspiratsioon kuidagi teaduslikult tõestatud ka, et et kui sa nagu vaatad midagi, mis on kolossaalne või suur, sisse kuidagi ajukeemia läheb lihtsalt selliseks kuueks inspiratsioon lakkab. Et see on minu jaoks see koht, kus mul on nagu piisavalt rahu, kus inspiratsioon lokkab ja mis on siis kõige parem. Nii kui ma tahan midagi teha. Ma lähen kohe sealt välja 10 vintsi, ma olen mingil tantsupeol, ma olen mingi laulupeol. Lihtsalt seal linnas kõndida ringi ja käia kas restoranis või mingis mingil väiksemal kogunemisel on ka väga tore, et mulle just meeldib see võimalus olla privaatne. Ja see, et kui ma tahan, siis ma olen kohe melu keskel ja loomulikult siis see ilm, et võib-olla varem nagu liikusin nagu tihemini, aga mitte tihemini kui üks kuu minu meelest alla ühe kuu ei ole mõtet nagu kuskil olla üks niisugune paras niisugune, kus sa saad, et mis nagu toimub. Aga praegusel ajal jah, mina käin nagu ma proovin üldjuhul teha siukse reegleid igal aastal ma käin ka korra ühes uues kohas, igal aastal see ei õnnestu, aga ma proovin nagu, kuna ma käin nagunii palju seal Balil ja Tais ja Indias palas ja Californias, siis ma sinna sekka proovin aeg-ajalt minna, käisin Hongkongis, olin kaks nädalat, et vaatan, kas, kas on mingi uus koht, mis nagu kuidagi kutsub, sest ma olen ikkagi nii palju nagu osaliselt on minu tööga seal inimestele nagu nende parimate kohtade tutvustamine, sest minu meelest on nagunii palju kohti, kuhu ei ole vaja minna. Või noh, et ei ole. Ma ei näe nagu mingit väga pointi, et ma lähen lihtsalt reisinud läbi Lõuna-Ameerika minule isiklikult, võib-olla ma olen juba liiga vana selleks, et lihtsalt lambist kuskil külades käiksin, ma tahan minna sinna, kus on kindlalt hea juba olen san Markusesse võima, lähen Mehhik, kas see mõnda kohta, kus ma tean, et see on lugu seal, kus on see juba kõik toimub, kus on siis jooga, kakao, savalistliku tseremooniad, kus on kõik see nii-öelda ja mitte ainult ei ole kohalikud, on just need rändur? Inimesed nagu mina, et mina nagu reisin lihtsalt nendes kohtades, kus on need kohad juba olemas. Ja need on need asjad, mis mind sinna kutsuvad, lisaks sellele kakao-le, kliimale muidugi tegelikult üks asi on, see kliima, mul on lihtsalt nii mugav, seal ei ole, mul ei days ega Paalil nii mugav, natuke palavaks läheb, mingitel hetkedel on noh, niisugune on päevad, mingid niuksed, veidi higistad liiga palju. Guatemalas on täpselt see, mida me oleme oodanud. Niukene ideaalne Eesti suvi, kus ei ole nagu liiga palav. Ta on natuke kõrgel, see, ma just täna lugesin, et ma arvasin Kiltsa kõrgusel, aga siin väidetavalt 1700 meetri kõrgusele sellest kase kliimases ja sellest aru ja kõik see muu üle ülejäänud kutamala rannad ja näiteks Costa Rica on hästi palavad. Mina käisin Costa Ricas juhambiinsel ennast puruks, naerma mäletan, ma tegin autoukse lahti, siukene tundub nagu õhk oleks paks, sest see on nagu õhk seisab, kõik on paks ja siis on niisugune, ma ei tea, kas need 40 50 kraadi ja siis kõik ees, ma tahaks minna elama. Costa Rica, kuidas sa saad elada. Nonii, vala wanna. Et jah, sellepärast see, see kõrgus annabki sellele just selle latid talle järvele ja sellele ümbrusele selle õige kliima, nagu sa sõidad, sealt alla, on palav. Nüüd veel niipalju kui meil saadet järgi on, on sul on sul sealt ka mõni laulukene laulukene valmis kirjutatud sellest nendest mõtetest nendest mõtetest, mida sa just jagasid. Ma leidsin praegu ühe luuletuse, mida ma kirjutasin siis mitte sellel hooajal, vaid eelmisel hooajal. Mida ma võiksin siis jagada? Kui vähe on õnneks vaja? Lihtsalt oma väikest maja Guatemalas päikest, mis paistab silma täpselt kuus, 36. Ja äratab mind värskesse päeva kus kõik on ootamatu, jõus ja aega. Mida saab võtta maha esialgu mida saab visata üles seistes, pea peal järve purdel. Te kalamehed räägivad lootsikus katsikali murdes. Flööti, mille ihusse puhudes mulle meenub et ka mina olen lihtsalt toru, millest paistab läbi valgust millel pole lõppu ega algust mille helisid kuuldes kohalikud koerad mitte ei haugu vaid kogunevad mu paralleel randale keerates pead viltu. Kui iseendaga on sõbralik suhe siis on piisavaks seltskonnas ämblik, kes elab minu voodikohal lahes. No ma kujutan ette küll ennast juba sinna võrkkiike niimoodi mõnusasti ja verandale ja mingit noh, et aeg-ajalt aeg-ajalt teed selle arvuti ikkagi lahti ja kirjutad midagi sellepärast et sa peadena enda hitt Eluviisi kuidagi üleval pidama ja õigustama, kui sa tahad maksta ikkagi seda 400-st üüriumite, seda 70. paned jälle kinni ja noh, tead midagi mõnusat. Veel üks niisugune ketserlik küsimus, kas seal rand ka sellel järvel? On mõnes kohas, nüüd on see järv, see aasta oli, ta läks umbes poolteist meetrit alla. Et üldjuhul on ikkagi purded, sa pead järve kohe hüppama, aga vesi ujutav, vesi ujutab, vesi on ujutav, mõnusalt jahe, mitte külm, aga niisugune täpselt jahe, et mulle meeldib. Hommikul mulle meeldib ärgata, niimoodi isegi külma dušiga märkan, aga mulle meeldib kohe nagu vette hüpata. Tahtsin kummalisel kombel sulle öelda, et sa arvad, et ma seal laisklan. Kõikidest nendest kohtadest, kus ma käin, on see Guate maa, see koht, kus ma käin vaata järve peal hommikul kuuest, onju olen tagasi kuskil üheksast, võib-olla käin söömas kuskil üheksa, 30 10, hakkan tööle ja tavaliselt viie viieni õhtul välja. Istun oma arvutiga seal võib-olla kaks, kolm, neli korda, hüppan vahepeal vete järve, aga kütan edasi. Kummalisel kombel, kui see tundub nagu nii lõbus, ma suudan seal täiesti efektiivselt tööd teha. Aitäh Tom et tegid ja meie kuulajas lahti oma kitarrikasti ja reisikohvri. Ma olen ikka mõelnud, et reisi füüsilisest sihtkohast palju olulisem on see mida seal tehakse, kellega oma emotsioone jagatakse ja kindlasti ka milline jälg endast maha jäetakse. Ja tundub, et järv Guatemalas sobib suurepäraselt reisiks, mis muudab suuremaks meie sisemaailma. Lõpuloo kohta oskad äkki mõne mõtte kaasa anda? See lõpulugu, ma olen ikkagi seal oma selles samas kohas, et ma ütleksin selle sama lause, mis ma seal laulus ütlen, et mulle meeldib magada kaua. Aga hommikud meeldivad rohkemgi veel. Nii et ma soovitan teil kõigil leida see koht elamiseks. Võib-olla see on Eesti, kus te suudate ärgata vara, aga hea tujuga, nii et ärkate tahategi ärgata, mitte et ärkate siis esimesed kuidagi nägudelt veeriti ennast välja, et see hommik teil oleks kohe eriti ilus ja kui see ei ole Eestis nii ilus, siis võtke oma pere või minge üksi, minge kuskile, kus see hommik oleks vara ja oleks ilus ja täis inspiratsiooni. Aitäh sulle ka kallis kuulaja, et jagasid meiega neid hetki. Ma tuletan meelde, et kõik meie eelnevad loo täpselt 101 rännakut on teie ees igal ajal järelkuulamiseks, nii raadio kahe veebilehel raadioäpis kui ka igas nutitelefonis leiduvast podcasti programmis. Reisige kõikide meelte ja avatud pilguga ning mõelge vahest, et ka üks lõhn võib öelda 1000 sõna. Kui see tuleb näiteks kakaotassist keset sikaadis erinevate troopika loodust. Külas oli muusik Tom Valsberg, mina olen Ivo Tšetõrkiniga, meie saate nimeks Reispass, värske vaba on raadio, kaks ning ega muud kui kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval. Inimene on imelik ja nii ilus, kui luukoe pole raha ja aega ja Dremoni olla kõik, mida ta pole. Ärka. Ja ärkvelsärk. Ja ärkvel ärka. Märka, kui usud, nii ongi. Märka kustunnelil Putin. Tiimi ei olegi. Ma sõin neid just ära, mitu kätte. Ei saa kogu aeg koduma sahmi. Ekretallelon valmides saaminguid alati pakuks sulle ta salli hullumeelsusest terveks ravi ja millal sa tegid viimati kukerpalli? Sa viimati südamest hoidsid? Mil. Pruudile. Mulle meeldib kiiresti sõita. Aga auto, kas sa Tügi kiiresti? Nii nagu ta mulle slaisev jõuab ta veel.