Bioloogia ning on sõna Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimesel sekretäril seltsimees Kädinil. Tervislike tähtsan, brännova kõnnid ja me pardi stoni käin. Kallid lauljad ja pillimehed. Töid tänasel suurel pidupäeval töölt ära Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi ülemnõukogu presiidiumi ja Ministrite nõukogu nimel. 100 aastat tagasi lõi Lotmani üldlaulupidude leer. Kaks nädalat tagasi süüdati Tartus me üldlaulupidude Simmul sünnilinnas. Kutsuva sümbolina kogu meie vabariigi lahvatas ta nüüd lekkele laulude tornis. Esimesest laulupeost möödunud 100 aastat on Eesti rahva elu olnud sündmuta ja võitlusrohke sajand on aidanud rahva ammune unistus nagu selles sõna laulupeo tule saatel aktigi. Ja tõesti, laul oli meie rahva saatjaks vabaduse ja võrdsuse kättevõitmisel. Kui esimesele üldlaulupeole kokku tulnud üle 800 laulja ja 50 nii et kinnine esinemised nägid rahvusliku muusikakultuuri loomise ja arendamise püüdu, siis nüüd, sotsialismi tingimustes on meie üldlaulupeod saanud mõõtmatult avarama ja sügavama sisu mis ulatub kaugele üle rahvuslike piiride. Tegalaskond. Väljendavad meie rahva vaimse kultuuri määratu kasvu, vormilt rahvusliku ja sisult sotsialistliku kultuuri tõelist õitsengut. Laulupeod on nõukogude korra viljastavates tingimustes müügil töölistel tõeliselt rahulikke, nüüd rahulikult pidudel Nõukogude jeti, mitmekülgselt arenenud kultuurielu. Like laulude ja muusikatraditsioonide heledaks. Avalt avaldusvormid kunagiste vabadusele kutsumata laulude kõrval kõlavad täna kümnetes 1000. südameis. Laulud rahust, õnnest, rahvaste sõprusest loovad laulud, mis kutsuvad kommunismi võidule. Veel ei ole kõik rahvad suutnud vabaneda imperialismi võimu all. Sellepärast toetame palavalt kommunistlikke ja töölisparteid rahvusvahelise morfoloogiline Ortigi, mille elluviimisest sõltub sattaliidvi saavutused ja tema koht maailma areenil. Võitlusi edukust imperialismi vastu rahvastel rahvusliku ja sotsiaalse vabanemise regi. Omandanud internatsionaal riide loomu, mee, juubelijoone on tulnud rohkeski külaliskoore paljudes vennasvabariikidest ja ka raja tagant. Nende kõrge kunstiga võisime tutvuda mitmel kontsertidel. Me vana Tallinna kontserdisaalides ja kontserdiväljakul öilaga esinesid nad koos lauljatega ühtse vennaliku perena siinsamas laulupeol ja kui veel kord tere tulemast meie suurele peole. Ja suur tänu teile, kallid sõbrad, vennad, töö ja osavõtt meie suurest peost teeb selle eriti pidulikuks nii-öelda veel kord, et Eesti rahva pidupäev on samuti kõige lõuda rahvaste pidupäevaks vabal ajal ja loovtöö, majanduse ja kultuuri suured edusammud, köiki rõõmud, toad. Kas see ei räägi sellest, et nüüd liime edukalt ellu? Leinile öelduna omad laulud ka meie oma täna algavas juubelilaulupeod kõlagu siis laulud meie suurest aja avarast elust üle kogu maa head peotuju, head laulu ja mängulusti. Elagu ja õitsengu igavesti Nõukogude Liidu rahvaste vennalik, sõprus ja vääramatu. Elagu kommuni inimkonna helge tulevik. Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimese sekretäri Johannes Käbini veokonna järelkajasid Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu ja Eesti NSV riigihümni helid eesti laulud. 100.-le juubelile pühendatud suur laulupidu on avatud. Ja need on Eestimaal kasvanud nelgid roosid, mida praegu esimestes ridades jooksid lastekooride lauljad viima kallitele kõrgetele külalistele. Nii. Ettekantud viieteistkümnendad üldlaulupeol juhatada Eesti NSV rahvakunstnik Jüri varvate. Lauldi vabariigi rahvakunstniku Jüri variste juhatusel esimene laul Lenini parteile. Me seisame Lenini 100. juubeli künnisel. Mitte keegi pole nii sügavalt mõistnud rahvahulkade kunstniku talenti näinud neis jäädavate kunstiväärtuste loojaid üleni nii toetanud kuitahes väikeste rahvaste ja rahvusrühmade kultuuride arengut. See on kõige laulususe traditsioon kohe algusest peale jooksvad õnnitlejad lilledega dirigendi juurde. Eugen Kapp tervitas lauljaid ja dirigenti, lilled temalegi laululoojale. Kusagil aegade hämarusest, seal, kus Eesti naised raske orjatöö juures lauluks, aega ja jõudu leiti, algas eesti luule Valgas Eesti laul. Rukkiväljal rehipeksul linanurmel monotoonne ja näiliselt kiretu Rumovi nagu palveid mineva lahutuse poole. Kupja piitsa all sündisid riigid, mille kohta demokraatlikult mõtlevad Lääne-Euroopas. Kes maarjamaal ringi rändasid, leidsid, et poleks uskunud, et simman igas, nii palju helli südamest välja voolavat Viidmit, huuled. Ei ma Suhite otsida Homerose hiiliast või ostjani laule, kirjutas reegel. Kuidas võikski vaene orirahvas neid luua, mis ma esitan, on lihtsa, piinatud südameavaldused. Lisanud rahvaste lauludele ühelt rahvalt ülalt Soome lahe kaldal kellelt sõnnid olnud julgeksid loota mingit lauluhääl. Vanade rahvalaulude kiretu esitamislaad, nende monotoonsus, raske rütm, millest lõpuks ometi sünnitamatsioon. Mis see siis on? Peegeldub selles rahva psüühika on seal tema hingelised tagama, mis maagiliste loitsude ürgsetel uskumustele toetudes aitasid rahvalt tema laulul ja ilumeelel alles jääda tänasesse jõuda. Et nüüd laulu autor ja dirigent võiksid vastu võtta rahva suurima lugupidamise rahva mõistmisel. Aplaus kõneleb ise enda eest. Veljo Tormise Hando Runneli tänavune laulupeo kantaat on tõesti leidnud tee kuulajate ja lauljate südamesse. Nüüd on eesti laul tuntuks saanud kaugel väljaspool kodupiire. Paljud tänastest külalistest on tulnud siia Eesti laulupeole. Meie laulu peale ja praegu viibivadki rahva hulgas meie kolleegid et tuua teieni esimesi teateid sõnumeid külaliste muljetest, mõtetest siin, meie suures rahvameres. Tähelepanu siin liikuv ultralühilainesaatja, mis asub lauluväljakul keset laulupeoliste merd. Reporter Ene Hiion sai äsja kokkulepe intervjuuks ühega meie kõige kaugematest külalistest. See on Irkutski akadeemilise õpilaskoori dirigent Mäkiilid Patrušev ja Irkutski meditsiinilise instituudi õppejõud Ljudmilla Sakkovitš. Müüadsin Radestunastsivaniatactibuo, Mõia põgne vennatakside, mis tassi piirissedki koolad, innovernovi Rasopa Greely sõnas. Nagu me kuulsime ütlesime külalistelt, kõige pöörasem 5000 kilomeetri kaugusel on ka seal soojad ilmad nagu meilgi, soojad ilmad ja et see ühesugune soojus kuidagi nagu lähendaks reporter, palun väga vabandust, sest et ta tõlkis venekeelse jutu uuesti vene keel tuli lihtsalt ärevusest. Siin väljakul ei saagi päris rahulikuks jääda. Või sätilistatada päevik. Ja sihukesed asjad on president, kes Donskemuna ruudu mässarošesti Mirkis peestil. Kui kaua on meie külalised tuttavad Eesti koorikultuuriga? Külaline ütles, et balti vabariikide koorikultuur on üldiselt tuntud ja teada ja ta on mõneski suhtes nendele eeskujuks, mis suhtes nähtavasti eriti on talle meelde jäänud või meeldinud suhtumine laulu ja, ja noortele lauljatele olevat heaks õpetuseks näha, kuidas tuleb laulda ja, ja lauluga olla. Olnud varem kuulnud eesti kullaulu virantse slusselli. Koor on Irkutskis toimunud Eesti kunstidekaadi ajal meie meeskooriga koos esinenud väga kõrgelt hindab seda Ernesaksa koori ja, ja peab seda suureks rõõmuks, et nad on koos esinenud. Ja kuidas ta tänasel peol tunnevad? Nii et korraldamine ja organisatsiooniline külg on jätnud väga hea mulje SUUR TÄNU Cybasa. Siberi külalistele suur tänu, astume paari pingirea võrra allapoole, kust paistavad kirjude EKi kübeteikade alt. Tütarlaste peened patsid. Nii kas me peaks selle, kas me saame lähemale? See on meie külaline Usbekistanist, Usbeki rahva ansambel. Ja kohe me jõuame ka trummide ja teiste pillide vaheldumisi selle ansambli juhini. Tähendab nii, et esimene usbeki vabariigi rahva räpa, ansambli nimetaja kandev kollektiiv. Kas on üldine, et usbekis kolhoos võib pidada endale ansamblit või on nii palju muusikainimesed saavad ansambli kokku käppisi täitsa. Ott džentifitsee. 10 aastaga on see kollektiiv jõudnud võib-olla teistest ette, sest et on palju õpitud ja, ja tõesti juba ühteteist saavutatud. Külaliste teekond süüa vist oli kõige pikem, kas tuli ka väsitav või just välislinn, need, kes Eesti Tallinna. Need samad, kes ümber lülituda Svenska klassikalist publik või nii, siis külalisansambel on esimese kolhoosiansamblile esinenud Moskvas. Kremli teatris ma ei mäleta, mis aastal see oli 63 63. aastal ja peale selle on ta esinenud paljudes oblastites. Atrjeldnevas vaprus. Niustalli, pake. Niisiis, nüüd tuli ka vastus minu äsja selle küsimusele, kas külalised pika teekonna jooksul väsisid. Muidugi jah, nad tundsid pisut väsimust, aga niipea, kui nad astusid Eesti pinnale ja neid siin väga soojalt vastu võeti emmati ja kallistati, siis väsimus oli nagu peoga pühitud. Oli see umbes nii? Nähte vehkige, aga ma tahaksin veel küsida, kuidas teile meie pidu selle peo algus meeldib? Käkvam äss teistestki rätik. Nii et võtab keeletuks, ei ole sõnu, millega seda kirjeldada ja peaaegu et lubadus hakata ka oma kodus mõtlema niisuguse peo korraldamisele. Nüüd ei raatsi aga külalisi rohkem segada. Jätame neile võimaluse pidu edasi vaadata, kuulata ja ütleme neile. Suur tänu. Tulgu Kunnas, pommiti, nad, prillid jäävad kauaks meelde, see pidu jäävad kauaks meil. Palju tänu.