Algavas saates räägib tapamatult kauge aeg. Mees Eesti vabadussõjast. Neist on pool sajandit vaikitud. Nemad on pool sajandit vaikinud. Nüüd on nad üheksakümneaastased sinimustvalgetest lippudest ja taas võetud Eesti vabariigi nimest hoolimata elu ääremail. Viie päeva pärast saab 90 aastat vanaks vabadussõja veteran Ants Rästas Isa määrati ajutiselt Rakvere vallavanemaks ja siis hakkasid tähendab meile peale tulema enamlaste väed Eestisse. Ja isa ütleb niiviisi kaks poega, ühel tuleb minna kodumaad kaitsma. Ja nii siis lina võtsingi jalad selga ja läksin ennast ülesanne vabatahtlikuna rahvaväkke. Aga siis oli asi juba nii, et enamlased olid juba Rakvere alla tulekul. Ma siis läksin, kommendantuuri olid kuulutused ka üleval, kus kohta tuleb nullida ennast, kes tahab vabatahtlikult minna. Ja läksin siis Comenatuur andsin siis ennast seal ülesse ja paar-kolm päeva oli seal teisi mehi, oli ka orileid, no võiks ütelda, kooli õpilased. Ja kakskolm päeva varjutati, tähendab meil siis seda püssiga ümber käia. Ja siis anti mul valida, missugust relva ma tahan, kas ma tahan vene kolmeliinilistan saksa püssi võid man Winchesteri? Ma jäin pidama selle vanavanema Winchesteri peale, sellepärast selle sees sai kasutada Saksa ja Jaapani padrunid. Tuleristsed Ma sain Rägavere mõisa all. Ja siis oli seal, oli nii, oli raudtee, oli näha sealt. Ja siis meie luurajad käisid. Ja ükskord tuli teade, et on tulnud üks suur ešelon vägesid, punane käpp Punavage ja ja tulevad Rägavere mõisa peale. Meil seal oli suur kiviaed, oli, tähendab mõisa ümber meid, siis saadeti sinna selle kiviaia taha ja seal oli ka sõjaväeosa. Arvatavasti oli see viienda polgu osa, sellepärast et pärastine kindral Reek kavandas seda osa seal väeosa ja siis meie kuulusime kah tema alusa, kes teid kamandas. Meie Virumaa kaitseliidu üks salk ja selle salga komandör oli kapten palder ja kapten palder oli pärastine kaitseliidu, mingisugune kõrge ülemus Tallinnas. Ja need niiviisi, tähendab, kui see ragin hakkas seal peale Sist, Reek sõitsid ratsahobusega sinna selle meie aheliku taha ja ja kavandab, et poistest, kes on maapoiss, kes oskab hobust ette rakendada kohe minu juure. Ma mõtlesin, et no mina olen, mine kohe poiss talli juurde, pane hobune ette ja võta sealt natuke maad eemal on halastajaõde ja seal on üks haavatud eesti ohvitser, vii tema otsekohe Rakverre soomusrongi sanitaarvagunisse. Nii, mina saingi sealt siis tulema. No läksin kohe tallivurvaline hobuse ette, üks kakskolm salt ja heinu ka peale või haavatu on siis ta peab ikka pikali olema. Ja siis mina sõitsin selle kohani, kus see inimene olid, siis ma mäletan, tal olid kuldsed pagunid ja üks Leps oli peal. Ja leitanud oli kahe kahe kuppuva. No ja siis hakkasin kohe sõitma kiiresti, võtsin selle õega peale ja ta oli haavata saanud, haavata saanud ja kuidasmoodi ärikašeki kuul oli viinud kõrisõlme ära. Mina ei tea seda meest, mis tema nimi oli. Vees, kust nemad pärit olid, kesta rahvuselt oli, seda ma ei tea, teda rääkida ei saanud. Ja siis hakkas sõit Rakvere peale. Ilma vahejuhtumi seda jõudsin Rakvere raudteejaama juurde, jooksin sinna sisse, kus kommendanton jaama komandant. Et vot mul on raskelt haavatu, Rägavere lahingust. Sealt natukese aja pärast jooksidki kaks sädemest kanderaamiga panid selle selle ohvitseri sinna kanderaami peale ja viisid minema. Rohkem ma teda ei näinud, õde läks ka nendega minema. Aga komandandi korraldusel mina pidin selle hobuse Anno, kas ta oli sõjapõgenik või mis asjamees ta oli, pidin seal üle andma loomuse, andsin temale siis üle ja ja läksin siis ise jälle kommendantuuri. Mul ei olnud kuskile mujale minna. No ja siis hakkas kogunema sinna. Hommikuks olid juba need minu sõbrad, kes minuga tulid, need vabatahtlikud, tulivad sinna kommentuuri ja siis tuli ka siis soomlane, kapten palder tuli sinna ja ütles. Poisid, nüüd lähete teie raudteed valvama. Rakverest natuke maad välja ida poole ei Tallinna poole Tallinna Tallinna poole ja sellepärast oli karta, tähendab et suur vägi tuleb peale. No siis viis meid Kadrina jaama, niidad soomusrong, seal lasti meid siis maha. Sealt mitte lasti, magan, mitte maha ei lasknud, aga lasti välja ja ja siis jaotati meid ära, tuli siis 21 meest ja siis meie ülemuseks jäi üks allohvitser üks allohvitser teki vist on ta nimi, kui ma mäletan nii viisidel, jagas meid seitsmemehelised, salgad ja seitse meest oli korraga valva, liikus, tähendab, seal teised läksid jälle ette ja ööbisime raudteemajades. Ja imelikul kombel seal raudteemaades ei olnud enam ühtegi inimest. Raudteelased olid vist kõik ära läinud. Sõjahirmul. No ja nii, ja siis hakkasime vähehaaval Tallinna poole minema. Neil, et ega me nii umbropsu ka ei läinud, meil teatud distants oli meil valvata, mingisuguseid laskmist ei tohtinud olla ega mitte midagi, aga siis nagu silmside oli. Hakkasime minema, tead, Gazenastika tappa peale tappa peale ja siis soomusrong, nende soomusrong, punaste soomusrong tuli salaja nii tasa sõitis, et et mehi kuulnudki tähendab, kui ta sõitis sedasi, siis kuulsime, teadku hakkas tapat pommitama. Aga siis meie kapten hirv tuli ka välja. Ja liigu, see tuli välja paar mürsku, lasin nende. No siis läksime tapale, tapal olime natuke aega seal. Siis läksime jälle edasi taina poole ja niiviisi. Nii meie läksime kuni mustjõeni. See oli taganemine, see oli taganemine ja kurb tagandamine oli see. Sest meie taga oli Tallinn ja muud, mitte midagi. Aga siis tuli. Tuli Kehra jaamast välja ja seal oli üks mälestuskivi pandud, et siit saadik ja mitte kaugemale. Raudtee Tallinna poole sõites vasakut kätt oli isegi. Ja siis hakkas üks hirmus kuulipilduja ragin. Meid aeti kõik need mehed, kes aeti meid paremale poole raudteed ajaliku ja vasakul poolel olid soomusrongimehed ja siis läks hirmul mölluks. Soomusrong lasi oma suurekaliibrilist kuulipildujatest selle metsa peale, kus meie vahelikus olime. Ja siis Need, noored puud kukkusid alla ja seal olid meie vastas tuli välja hiinlased. Hiinlased olid meie vastas ja ja hakkasime siis minema, tähendab, soomusrong natukehaaval edasi minema, meie ka seal soomusrongi uhal k. Ja korraga üks karjub, et poisid, olge valvel, et teid maha lasta. Ja mis lahti on, siis? Hakkasime vaatama, mis lahti on. Üks hiinlane oli kolme aralise männi, tähendab mitte otsa roninud, aga sinna männi vahele läinud kolme areline vend oli püssi olid selle ühe männioksa peal ja ise olid upakile. Männiharude vahel mängija harjus, surnd esimene osa peast oli alles, aga tagumist otsa enam alles ei olnud, teda oli tabanud see dumdum kuul lõhkekuul ja siis tähendab, hakkasime minema vähehaaval edasi. Nad tulistasid äraminekul, tulistasid ka nende lõhkemata kuulidega, meest ei saanud ükski mees haavata ega, ega mitte keegi viga, sest need kuulid tulid siis plaks, plaks, plaks. Vasto puuoksa lõhkesid ja mitte midagi, aga siis selja kottisi, kasukaid igasuguse mõõda tru budikaid oli seal metsaalune täis. Nii et mina võtsin omale ka sealt kasuka, tuli uus kasukas, oli, mõtlesin küll, et, et võib-olla täid on sees, aga pärast panin lume peale. Ja, ja pärast panin selga ja Põldasinided. Ega vabadussõja algul ju sõjavägi, sõduritele, seljariideid ega jalanõusid jäänud oma riided olid kõigi kõigil kõva riided, kõigil oma niidid, oma jalanõud või mis vastase käest võeti. Ja, ja ja siis üks mees sai sineli, see oli suur, suur ratsaväe sinel oli, see oli vist mõne mõne suurema ülemuse oma, aga see oli, viskan selle sineli ka maha, kiire minek, nii kiire minek oli, et meie läksime, lasime metsast juba välja, siis olid talud, olid seal ühtegi veo küll ei olnud, et millega edasi minna, kõik olid nende punaste poolt ära viidud, ühtegi triiciinadi olnud raudtee peatuskohtades. Ja Aegviidu mäletan seda veel. Aegviidus pidasime natukene aega, puhkasime ühesõnaga ja siis läksime edasi, läksime edasi seeni, kuni Rakvereni välja jalgsi. Rongi peale meid ei võetud ja läksime Rakvereni välja. Mis ma siis pidin ütlema? Rakveres saime teada, et on Palermos on hulka inimesi maha lastud. Palermo oleks Väike-paigake Rakvere lähedased. Jah, seal on niisugune noh. Palermo lagendikul. Nime kannab see koht, kus need kaks haude oli, tähendab, seal läksite sinna sisse? Ei aja, siis läksin. Mina kartsin seda, et minu isa on ka seal. Aga teda jumal tänatud, ei olnud, aga siis ma nägin seal, kui neid võeti neid välja ja need vene sõjavangid olid need väljavõtjad ühishauast ja ja siis ma nägin, et minu kadunud õpetajat pauker oli seal ka puruks pekstud peaga ainult punased vuntsid oli, ma tundsin ära, et see oli oi jummal küll, vot siis tuli, tähendab see, see õige viha tulid ja, ja siis oli väikseid lapsi, oli see, kujutage ette, väiksed lapsed olid ka tapetud ära, aga siis hirmsasti olid kuulutatud need need surnukehad, need surnukehad toodi tuletõrjepritsikuuri, pandi see sinna õled alla nendele ja siis inimesed käisid onud ära tundmas kas on kellelgi sugulasi või omakseid või? Ja oli, aga siiski oli, tähendab ikka hulka inimesi, keda ära ei tuntud, ei saadudki tundma ja maeti ta siis muidugi maha, munadel matusejuures ei olnud. Aga siis pärast ma kuulsin ja siis mina mõtlesin seda, et mul on ikka aega veel teenida. Selle aja välja teenima ja jõudsin selle minekuga seni, kuni Narvani välja Narvani välja läksin. Ja minuga tulid teised, minu salgakaaslased. Läksime esimese polgu staapi. Seal oli kapten Lambert, oli polgu adjutant. See võttis meid ilusti vastu öelda, et kus keegi tahab minna. Kas kuul pilduriks või, või, või ratsaluureajaks või ma mõtlesin, noh, miski hea tunne tuli kohe ratsaluurakse hea meelega kohe. Te olite kogu aeg Viru rindel ja Viru rindel kuskil Narva taga ja, ja, ja seal skaut skaudid olid seal Scoutspataljon see pidanud seal siis rinnet. Ega ta niisuguseid mehi ei näinud seal nagu kindral Tõnisson, Aleksander Tõnisson oli Viru väerindjuhataja ja sellega sellepärast ma küsingi ja, ja ja tema Maali haruldane inimene, tänaval. Üks haruldane mees oli, tähendab, tema pillas soldatid ka inimeseks. Kui teised ohvitserid vaatasid kuidagi ülevalt all, aga, aga vana Tõnisson oli nii. Maalähedane ükskord niisugust nalja, mina nägin seda pealt. Tema inspekteeris mingisugust roodu sel ajal kompaniid veel ei olnud loodud. Ja vaatan, miks mees on upakile. Taguots püsti, tähendab niiviisi ja kindral näitab näpuga. Vaadake, kus on mees, kes ise lappis oma püksid ära. Võtke temast eeskuju. See jäi mul ka eluks ajaks meelde, see oli vabadussõja ajal ja, ja. Nojah, ja siis ratsasalgaga käisime meie kuni ilkinu külase gurustile, külase käisime seal, aga seal saame enam seda lahingutegevust ei olnud nii et minul ei tulnud ühtegi lasku tehase, kas teil oli ikka vana Vincester või olite vahetanud teise relva? Ei vot see oligi see asi. Winchesteri ma andsin rongi peale, aga oi, võtsin, mis ma metsast punased, kes põgenesid maha jätsid, tuli uus, kolmel liiniline. Mis ma ütlen, tuli uus sellepärast et ma nägin rauast jaa, laest lael musta mustast puust nad anda ei olnud, ta oli mõni teine puu ja selle püssiga ma läksingi. Meid oli seal umbes 30 meest, ratsaluure ratsal, selle oma tööksus omaette üksus ja kapten Zupsman oli meil, tähendab kolanud. Pärast tema, mis te arvate, Järvi tuli meile ülemaks, tuli, nooremleitnant riis, Meie meie väesalk seisis armanni hindades, täid lõunarindel üldse ei toodud. Ei, ei, ei aita siin. Ja sinna jäin. No kas oli lootust võita, seda sõda oli oli, mis, mis andis lootust. Lootust andis, see tähendab, et, et juba see põhjenemine sealt Kehra alt Narvani. See andis juba lootust, et, et äganud enam ei julge meile kallale tulla. Ja siis ma olin väga vaimustatud sellest soomusrongist ikkagi on. Need tegid tööd, võin seda ikka ütelda, et olid julged mehed. Tapa raudteesõlme vallutamise järel otsustas soomusrongide ülem Karl Parts tungida omal algatusel Tartu peale. 14. jaanuari hommikul 1919 lähenesid soomusronglased ja Kuperjanovi partisanid lahinguga Tähtvere suunast linnale. Rajal oli kurbmängukohaks kujunemas Emajõe äärsel lihaturu juures asuv krediitkassa hoone kus peeti kinni pur sõidena vangistatud linnakodanikke, teiste hulgas Eduard Ilvese kasuisa. Jutustaja Eduard Ilves on sündinud 1899. aastal. Kaks või kolm päeva enne Tartu vallutamist käisin mina talle käsu järgi süüa andma, sinna sisse. Sest abikaasagi peegaabelisime seal lihaturg meie laudel mõtlesel õnnete ukse kohal pealguse. Ja nägime, kihkudasid sisse, viidi neid, kui palju seal tütre lugu sinna jagas. Lahkesti, mida sellest kasu ei ole süüa viima. Kutsid jälle tolle kolli juure asja, uurib mind mäe peal ja uurib, kes sa oled ja kus sa kaatvatelt maapoiss ja kuidas Lihula toff, onu juure tuulin ja ega keegi nii ja naa lühidalt, ära talle nõu ja, ja siis nuhakkisi kasuisa, sul on siis. Minul on niisugune ülesanne. Las kasuisa ostab endast välja ja tooge kasuisa teha, ei 2000 rubla raha, võib-olla tsaari ja võis käri kinudki reaalGerretz, Graha Kerenskida ja siis käsi teatud vahepeal saksa ooper, vorst ja kõik olla temast tahad, tema tahtis Kerenudki teadeljaga nuia ja tooge seda rutem. Kas ta ütles viie päeva jooksul või kui siis ei tule, et siis lastastama. Ja ma tean, et kolm päeva enne ja siis lasin püsitele raha pundiga sinna ja siis vala kull, võttis talle raha vastu ja ja andis siis talle valveloa ja siis läksime siis ta Solega keldrin, kuul seal kõrval vas muidugi ruum olnd, oi juba tema sinna toodud ja siis tuvandistele lõhe. Tead, et oled vaba ja võid minna omakasupoega, see lasti uksest välja, tulime õigesti ja tema siis, kui välja tuli, läks peitu ära, ei anna ennast kätte. Niitliku maakesid, toidan, läheb väga kaugele pikale, 13.. Võrus kell 10 seisis hommikul vuvad, tahtsin turgu, Pille hobusega särasid naabrivoorimis Thlakas karjumuse hull lähekul saad seda hakat, vabu Lutsar. Jätsin hobuse kodu ja, ja tõe kasuisa tuli ka hobusetädid sõbra tänava sõnnikusendine kammivabrik, seal tale kuurin olid hobulejat just tema pargijastel, kellel sellest kasu seal. Ja käisin seal ära ja uurisin nende, tahtsime käedjad, trassi, kasuema või tema abikäsituru peal, läksime sinna ja tuul hakkas nutma ja et lähme ära, jah. Nii et lähen ära siit ja et laskmine kuhugile proposkirjalik oled julge ja start ja ja siis Lawaraga juba hõigati ruupori mingisuguse ekraanilgi saidki üledaskovskilt. Teise kolme korraldad rahva ajas, kaduge, lahing algab liha ruttu-ruttu-ruttu otsa. Siis läks paadikas. Nahe läks, mõni minut mööda on, vaata kui ratsasalk tuleb juba sealt pangamaa poolt Puusilla poolt palast säält suur tartus alt tuleb ja kolm meest keelava pikki lihaturu seal meie teid sisse. Ja siis sõidaksime Leiger luur, pikk poiss. Ma tundsin teda kohe ära. See oli Paul. Tema oli ka esimene mees, kes talle eesti lipu ratsime välja tõmbas. Pantsivad kohta jälle hobuse seljast, mahatulev kolmekesi tulijat. Ja sõitsivate laadselt. Ta seal meie selja taga on üks vanem mees. Pontšo vaatab kusagil läksivad ratsele Joosiveraatletele huviga vaatama. Kolm hobust, asjad, õhk saab ilma. Vahin. Eesti lipp tuleb tornist välja juba seal umbes kella 11 aegagi kellade noaga, nemad tulid sealt rahulikult välja, karges hobusele tähele ja pandi siis sinna Rüütli tänav laia tänava suunas, sinna kadusid ära. Ja mina tagasi ja nüüd ilmub siis Kivisillanurkadega ümber pangama üks Jaldkond mehi. Mahingi pojad oli seekord ma mäletan kolmekesi taskus olin relvad ja too masinki tuli igast masinate ema laudi kõrval ja isa oli kinni kriidiga asjas. Maasing tõmbastan lihakirve pakku, Pealt karjud sureaale. Linn, terased. Poisid järel, lääne päästab vangid välja, Katsa, kurat palli, mina kah tema kannul lõugu polka volagi Kärmas. Õnne ukse juure võttis selle lihased seal suur lai lihakirves nagu punastel Rooma sõjamäel. Huvitav pilt. Sinna kaks oopirutas, kolm tahvel lendas purustid, ema teadsid tuur ringi, palju. Mina kadestan. Ja sealt koridori peal seisavad inimesed kõik alasti pesu väel. Noh, neid võis alad niisuguse paar-kolmkümmend seal veel kahes reas ja selle mana Maasing või nende poiste isa oli keskmise reas, aga poisid labasid talle isa, sinna neil kasugi alasti, need niuke kasuge jões, seal siis sellisest sülle uksest välja ja. Ja see kõik rahvas nohki maasi karmistamist, oodati uksemeelele, et lahing algab ja siis tantsivad kõik koski jäi. Ja nüüd jooksis uksest välja neist mööda. Tšehhis on nagu sõdur seal ta luuseda Lai Kirblast peole ja, ja aga nüüd ilmub äkki sealt üks alasti naisterahvas, umbes 40 50 aastane inimene nagu loited nõdrameelse hullusele ja paneb Falt meist mööda, tahab joosta veel. Ja rohmakas tõugu hobusemees vaatas karjumad, ärge laske oma hulluse, kus ta läheb kahe külmakraadi külma kala sinimetsseal pisut ära ja vaatan, et kõik sai riidesse. Ei olegi, annabki kõik köhi ja õhuruum, vaatlen ukselise tee välja hõbepoole. Lähen nii rahumeediaga, et alles karitarist läbi sinna ette, seal ees oli niisugune lahtile teie rända ja randa peal kuulan veel kolm lasku käikel sellest randa oksast. Paar meetrit ongi keldri uks. Liit on ära muudetud, toonu siiapoole, agenedaks otse alla. Ja siis seti, kes tõrjet laseb ja mõtlen, et ma lähen vaesimeskaarda, läksin tasakesi sinna keldri, vaatan äkki, kui tuleb üks suurmehel. Joosep oli pikk ja tunnen härra. Ühes maas, elasime detada, Artur on see. Ja trepist üles kahest pikk mees paari sammuga üles, mina seal nagu seina varju temasse äkki aru kaha või Lagaa peos mulla, mis saab point täku mina käest kinni, talle astun kurrat, mis sa pead, loll valged õied. Kas õiget omas maske, kas õige oli mask ees? Silmade ees? Edasi läheb, ta oli seal ees, ta võttis seal väljas ära tasku, kus ta pistis ära, ta võttis ja hõlmaga lapsedki näos puhtasse. Kole hirmus nagu ma elasin, neli aastat ühes majas sõbra tänavanurgal nägi, keda seal kogu aeg, kuhu ta läks siis, kui ta maski maha võttis, nõia, siis tõmbas ta massi maha, otsisid valgetest, aga siis anti paadid Tähtvere pargis või umbes seal mäe peal kussisel mitu valangut. Siis kas ta panduses midagi pant joostes väravast välja. Ja nüüd kui are, läks minul positiivsel aru, et müüdid, keda tema laskis siia kallis keldri neli, viis astet allapoole, õudne pilt. Surnukehasid vasakul pool on Mihku seinakast ja näenzi piiskop platool, keda näen mina, jõuluõhta seal sõbrannaga kirikus, su jutust ja nüüd ma näen särgiväel pesule Tauliga. Nüüd hakkame vaatama ringi ta armas jumal, BTW papaccine suuretuvuse kolbaas, kas ta kõik Tepantapis maha, seda ma ei tea. Seal maa souli vanevadki, aga et seal ühtegi valvuri mehikeste kurje ei olnud kellel oli kole suurse, ta pime ja sellel teel vaas inimesi. Ja nüüd jooksin mina siis trepist välja, jäin vaatama. Küütri tänav raadiuse kiskjatel kehtšiia paike varadest välja ja siis ta oli kompanii tänab raadiot, leiab panti mulle vee ääres, päikesest, aga nii uhked panid üle, minul nagu lumi säras ümbraga õige. Ja aga Rime pole ühtegi uudist Tabarliku Livonia laps, kes siis laskis seal noh, Kozma nägi, ta oli vastas üle tänava, kas ta laskis üledast seal kolme-neljakordset majad talle umbaskusi postinaariaga tal ülevalpool. Kas ta laskis, kui sealt asjalt kosilast toast tema nägi kõik serti ülevast selle Riia käänu siia Aia tänava särsakovskil liik möödas, Hugo turvas üles tuli siis ta andis sinna nõiad, mida ta sai aru, et ta laseb ja äkki vaikses ja mina siis jäin seal. Koodazziloodasin tahtsingi kodu minna. Kui Anti Laidoneri nüri lehtervet kutsus kõiki noori üles, Eestimaa on hädaohus, noored, aidake meie nooreka neljakesi armee. Tagasi, kus praegu see, aga seal oli ka sõjamastaabis, seal registreeriti ära, säält anti meile korraldesse teisel juunil esimese mees ta oli. Et sel ajal kutsusime Krasnojarski kasarmud Shindla ja kui me sinna saeme, oli seal kõik juba ulge rahvast ees. Ja need olid kõik 300 mees, kõik vabatahtlikud ja nende seas oli kõige valemist. Kas 55, ütle seal küllalt vanu mehi, kübaraid ja. Kell 12 kuuendal vist oli, kui ma Tartust välja söötsime Valgas, ujulas. Eesti vabadussõjakäik jääb käesoleva saate mälestus katkeis paraku kajastamata. Ei ole õnne olnud kohati isegi Võnnu lahingust osa võtnud mehi. Küll aga jõuab järgmine jutustaja Landeswehri sõjani. Adolf Vahter läks vabadussõtta seitsmeteistkümne aastaselt. See oli 82. aasta detsembris tuline tahtmine kohe vabadussõtta minna Eesti vabaduse eest võitlema ja kange tahe oli, andsin Tallinnasse siia mereväestaapi avalduse sisse ja sealt tuli vastus, et ilmuga sel sel päeval staapi ja võeti vastu ja miks just mereväkke? Amol meeldis merevägi. Ja no ma olen siin vandas kasvanud ja ikka meri tõmbas. Ma läksin mind, vaadati mereväe ekipaaži aga Jannavateis hakati mereväeekipaažis formeerima dessantpataljoni. Tol ajal oli külm talv, Nemad olivad, kõik sadamates merele ei saanud minna. Siis formeeriti laevade pealt vabad mehed, kes võisi võt ekipaažis kõik ligemale 500 meest, tehtite mede dessantpataljon. Mind õpetati välja kergekuulipilduja peale see Belgia lühis ma jaanuarikuu läbi tähendab, õppisin selle peal, käisime laskmas ja ei anna veel lõpuni, siis sõitsime neljanda soomusrong, see valmis siin sadamatehastes. Ja siis sõitsime kõik see 500 meest selle soomusrongiga sõitsime Valka Valgas, sõitsime Piusa jamama. Nuppe jaamas oli juba sõjarinne. Seal tungis juba Eesti väeosad juba Petseri poole. Meie läksime oomikute varakult kella nelja-viie paiku soomusrongi pealt välja ründama. Ja Me ründasime siis jalavägi, tuli jällegi ja võttis oma positsioonid sisse. Te tegite tee puhtaks. Me tegime tee puhtaks ja. Nojaa. Niimoodi pidasime selle orava mõisa juures kõva lahingu. Me võitsime odava mõisa ava, tungisime edasi, aga punaväelased olid saanud omal abi toetust ja tegid vasturünnaku. Me pidime veiksed taganema odavama mõisajuhte tagasi. Seal päris kõva lahing. Ega meie ei taganenud ka, jäimegi odavama mõisa. Valdajaid teeks. Ja niimoodi siis õhtuti me tulime soomusrongidele magama. Hommikuti jälle läksime välja niikaua kuni Petsedeni välja. Siis spetsialist tulime Tallinnasse tagasi, aga tegelikult olid nad enam-vähem meremehed, kõik seal oli Vambola peal ja siis selle lennuki pealt ja Lembitu pealt võeti kõik teki mehed ja vabad mehed, mis talveaeg võimaldas ära võtta. Ja siis mereväebaasi, kui koguti neid mehi, seal oli maamehi rannamehi, igasuguseid mehi oli, aga enamus ikka wanna mehed, kõik kitlid. Tagasi tulime, siis ma mind vaadati Vambola peale ja siis ma olin sõja lõpuni Vambola tal madrusena asutusena ja kui suur Vambola meeskond oli? 120 meest, sõjaaeg. Ja komandör oli kapten talus kus kandis ta siis ristlesite ooh, Soome lahel käisime kuni kuni KaPodija laheni. Siis Verlemisel KaPodeid lahes. Pidevalt tulime seal valves Vene laevad, kui välja tulevad, teatame Inglise laevastikule nende väljatulekut ja siis me käisime Landeswehri vastu sõja alla. No see oli ütelda, kui Eesti vabariigis suurem laevastik, mis sinna läks, seal oli lennuk Vambola Lembitu, siis. Ja veel see vabariigi lavastikulisel Landes sunnib vastas. Pudruks. Viied, vihatud, ütleme nii. Sakslasi, parunil, et tuleb otseselt raskel ajal, vil tungivad meile peale. Nad meil läksime just jaanipäeva ajal, just nagu praegu tuli. Ilusad ilmad, olid soe, ilm oli. Sime, saabusime Sänna düna Jõesuusse düna poolt. Vanasti nimetati see vanasti seal dünambudki kindlus, rannakaitse suurtükid, vanast tuli ta. Ja teised laeva reidile seisma. Lembit sõitis Jõesuus sisse. Kõik oli vaikne. Ja kui Lembit sinna Jeesu sisse sai, järsku sakslased avasivad välisuurtükkidest tule. No peab ütlema, et Lembitu peal olid ikka kõvad mehed. Avasid ka nii palju, kui neil suurtüki laskeriistu oli. Vasta tulejal lõivad ikka sakslased. Mehed olid käinud Mahal, seal rääkisid seal üldnes tekkide vahelised platsid olnud sakslastel runud, seal lauad kaetud, kohviga ei, kõike kõiki jällegi alla lasknud. Ja nii et nad seekord dünabudki, lahing läks ikka meile kasuks. Meil seal mõned mehed said haavata, ainult. Kas Vambola ja lennuk merelt toetasid ka duelli ja toetasid. Teie suurt tükid tegid ka häält? Tegid küll, aga mitte väga palju, sellepärast meil oligi moona vähe. Ei või nii intensiivset tuld anda. Ja siis oli seal veel üks, enne seda, kui me sinna jõudsime. Jõesuhu siis üks puksiir sealt ranna äärest hakkas sõitma ja anti signaal, et pidage, tulge siia, nad ei tulnud. Siis Vambola pealtant, üks suurtükilahk, et neil hea olla, kohe hoiatus, hoiatus, ja siis nad jäi seisma, meil kapten läks senna ja toodi siia siis meie laevade tagasi tuli välja, et sõllu lõid. Kes maalsel Rolidaa mede kaudu tahtki ligemale vihi sellerit ei oma. Ja, ja siis võid teda poksida ja kõik oli meie saak. No ja siis oli veel seal näljuks, lennuk lendas ikka meie peade kohal, aga pommida ei viskunud. Metsavaht, lennuk nagu nimetati neil kuulipildujatest püssidest tulistasime ka ikka pihta ei saanud. No ja siis joppab, et sul on, sakslased hakkasid põgenema sellelt jazz neelama tuli võt tagasi. Või Eesti laevastik Riia alt tagasi tuli, siis oli ju selge, et Landesseerun löödud. Ja nad põgenesid, vill. Tähendab, teie laht on niimoodi lahti ja sealt läheb nii maa Piive. Ja siit läheb raudtee. Ja meie seisime siin nad põgenesid siit vangigas, tulistasime tongisi. Nende põgenemist ongi mees. Kui sealt tagasi tulime, taganenud sadamas jätsimees tõmbas, oli rahvas nii vaimustatud, et lande söödan löödud.