Elu pärast Google'it. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusari elu pärast Google'it pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Loengud olid, aluseks on järjeks tulevikuvisioonide saatesarjale Raadio Jaik mida saate kuulata vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Elu pärast Google'it, Ringo ringvee on usuteaduse doktor ja siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik, kelle akadeemiline ja ametialane tegevus on seotud religiooni ja selle erinevate väljendusviisidega. Ta anga lektor, luuletaja ja rege kultuuri edendaja. Aitäh kõigile kohaletulnutele, aitäh rahvusringhäälingule Von Krahli, Eesti Teaduste akadeemiale. Ja juttu tuleb tõepoolest vaimsusest ja religioonist. Peeter Jalakas mainis alguses, et tuleks sõnastada mingisugune nagu kreedo Loengule. Ainukene kreedo, mis mulle pähe tuleb, on lihtne üldinimlik, parandage meelt, sest viimnepäev on lähedal. Ta on lähedal, täna, tahan lähedal 25 aasta pärast, ega ta kusagile nii-öelda kaugemale ka ära ei lähe. Tänase jutu aluseks on nii-öelda enesevisioone, aga on ka numbrilisi aluseid, tulevad rahva loendustest, need tulevad. Kui me räägime sellises projektsioonis tulevikku, siis aastal 2015 uuringukeskus avaldas sellise projektsiooni defiutcherofueldurallitšin Spopulation, Grow projekt siis 2010 2050. See on esimest korda nii-öelda teaduse ajaloos, kui võeti kokku erinevaid näitajaid, erinevalt projektsioone ja siis need kokku pandi sündivus, usuline määratlus, vanus ja usuvahetus, need olid need, mida, mida nemad vaatasid. Kuna Mul on, ma võiks öelda, et ta nagu mitmeid erinevaid teid siis see kõik, mida ma siin täna räägin, peegeldab nii-öelda minu enda isiklikku reflektsiooni, mitte ühegi ametiasutusega ega mingit muud sellist ametlikku seisukohaga juttu, et võtke seda lihtsalt kui sellist reflektsiooni, mis on tulnud sellest, et religiooniga olen ma tegelenud väga-väga pikka aega ja religiooniga on mul alati ka nagu lihtsam, et kui me räägime, et mis asi religioon on siis minu jaoks kõige lihtsam, selline religiooni definitsioon on nii-öelda Emil Turkhaimi religiooni määratlus enam kui 100 aasta tagant. Et religioon, see on pühaga seotud uskumuste ja tavade terviksüsteem, mis seob järgijad kui moraalseks kogukonnaks uskumused, tavad tähendab, need on nagu kaks olulist asja, et kui me räägime religioonist, me ei räägi ainult sellest, et inimesed midagi usuvad, vaid seal on alati ka millegi tegemine oluline. Ja kui me usume ühtemoodi, kui me teeme ühtemoodi, siis liidab meid kokku vaimsusega. Paraku on minu jaoks nagu palju rohkem probleeme. Et kui ma mõtlesin selle pealkirja peale religioon ja vaimsus, et mida selle vaimsuse all nagu mõeldakse, tegelikult see võib tähendada ju väga erinevaid asju. Et tihtipeale me räägime religioonides, on teatud selline vaimsus, teatud suhtumised, teatud teatud hoiakud maailma suhtes ja üleloomuliku suhtes aga räägime ka vaimsusest, siis tihtipeale see on nagu nähtus omaette. Tähendab vaimsus, Piritoliteed, vaimsed liikumised ja kõik muu, see on nagu mingis mõttes palju selline amorfsem nähtus, seda määratleda on mingis mõttes tihtipeale keerulisem kui, kui religiooni, et see on selline laiem ebamäärasem, mõni kordne vaimseid liikumisi, kategoriseerimist religiooniks, teinekord jälle mitte. Ja selliseid küsimus, et sellega sellega haakuvad vaimsed liikumised läänemaailmas, kui me räägime sellest juba 19.-st sajandist, tegelikult võib-olla isegi varemast ajast ja tänasel päeval ka meil on igasuguseid vaimseid liikumisi, aga kui neid vaimseid liikumisi vaatame, siis nad on tihtipeale huvitavad vähemused, kes saavad küll palju tähelepanu. Suhteliselt väike hulk inimesi, kes on huvitavad, kellele pööravad teadlased oma tähelepanu ja sellega tihtipeale kaasnenud nii-öelda võiks öelda, nagu ebaproportsionaalne võimendus, tekib tunne, et see vaimne liikumine võib olla midagi nagu tohutult suurt muutvat ja kõike muud. Tegelikult on see väike inimrühm, mis aja jooksul lihtsalt kaob ja hajub, selliseid vaimseid liikumisi läänemaailmas. Me oleme kohanud sadu, kui mitte õigem oleks öelda tuhandeid ja kümneid tuhandeid. Ja see vaimsuse religioon on ka selline enesedefineerimise koht tänapäeval eelkõige nagu läänemaailmas populaarne, see, ma ei ole religioosne, aga ma olen vaimne, et see oleks nagu kuidagi religioosne ja midagi sellist. Igandliku ja võib-olla teinekord tagurlik, aga spirituaalne, see on ikkagi midagi nagu sellist tihedamat ja nagu midagi ehtsamad. Ja noh, me räägime siin religioossetest vajadustest ja vaimsetest huvidest. Ma olen vaimsete huvidega inimene, seda on ilmselt paljudel lihtne öelda. Mul religioossed vajadused, mis vajavad rahuldamist, on tõenäoliselt nagu veidi keerulisem, siis tekib nagu kohed, mis vajadused need siis sellised on, aga inimestel on religioossed vajadused ja väga paljudel. Ja kui me räägime religioonist, kui räägime vaimsusest tänapäeva maailmas, aga ka 25 aasta pärast, kui siin maailmas midagi ei juhtu. Sellepärast et 25 aastat on suhteliselt pikka aega selle jooksul võib igasuguseid asju juhtuda. Kui me siin vaatame täna nii-öelda, mis 25 aasta pärast võiks olla, siis me lähtume sellest eeldusest, et midagi hirmsat vahepeal ei juhtu. Et kõik läheb edasi samamoodi, nagu see on senini läinud. Aga mis on oluline, on see tarbimisühiskond? Me elame tarbimisühiskonnas, religioon on samamoodi osa tarbimisühiskonnast, kuidas religioonid ennast turundavad, kuidas muudavad ennast inimestele oluliseks ja vaimsusega on täpselt sama asi. Me räägime mingis mõttes nagu vaimsus tööstusest, vaimsest ettevõtlusest. Need on sellised asjad, mida on võimalik näha isegi siis, kui te vaatate lihtsalt äriregistrit. Tähendab vaata äriregistrit ja vaatate kuulutusi, mis pakuvad vaimseid teenuseid või vaimseid praktikaid. Paljud nendest on osaühingud, mõned on füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes selliseid praktikaid pakuvad osa tööstusest. Et see on ka asi, mida noh, tasub nagu meeles pidada turundamine, see ei ole midagi sellist, millega religioon või eelkõige ka vaimsus kokku ei puutu. Rääkides sellest, et 25 aasta pärast, milline see kõik on. Et tuleks pakkuda mingisugust visiooni? Lihtne oleks öelda, see 25 aasta pärast on kõik valgustunud inimesed, te olete kõik valgustunud inimesed 25 aasta pärast ja te nagu tunnetate seda maailma terviklikult. Ja, ja igasugused muud imelised asjad on teile osaks langenud. Kui me nagu maailmanumbreid vaatame, siis alati nii ei pruugi olla. Maailm ei pruugi iseenesest kuidagi vaimsemaks muutuda ja kasse vaimsemaks muutumine tingimata hea on, on hoopis hoopis ise küsimus. Kui ma selle peale nagu tänase teema peale mõtlema hakkasin, kui me räägime siin elu pärast Google'it, siis milline oli elu enne Google'it? 25 aastat tagasi. Kui me räägime usust ja vaimsusest 25 aastat tagasi siis oli aasta 1993 ja uudistehuvi uudistööstuse huvi oli muuhulgas erinevatel sündmustel, mis aasta sisse juhatasid. Aastal 1993 26. veebruaril püüti esimest korda Ameerika Ühendriikides kaksiktorne õhku lasta. Inimesed ei olnud veel nii leidlikud, nagu mõned kümned aastad hiljem püüdsid. Nii-öelda gaasiballoonidega torn õhku lastes ei õnnestunud, ainult kuus inimest sai surma ja tuhatkond sai vigastada. Veebruari lõpus algas Vastuseis David koores ja tema prantsuse viideans rühma ja Ameerika Ühendriikide föderaalvõimudega see piiramine. Nende nii-öelda selle keskuse piiramine kestis ligi kaks kuud. See kõik lõppes veresaunaga, 70 inimest sai surma veidi üle 70 sai surma, nende hulgas ligi veerandsada last. Ja ütleme niimoodi, et kui 93. aastal alguses maailma vaadata, siis tundub nagu häda ja viletsus on tulemas. Tähendab, kõik läheb halvaks. Igasugused ohtlikud usurühmad on, osad tahavad maju õhku lasta, teised vastanduvad ennast, enamusühiskonnaga haaravad relvad. Aga see on nagu see üks osa sellest pildist. Kolmas asi, mis 25 aastat tagasi oluline oli, oli usuvabadusega seotud küsimused eelkõige Euroopas, aga ka mujal maailmas. Et kas inimesed võivad uskuda kõike, mida nad tahavad, kas neil on õigus seetõttu diskrimineerida või mitte? Need olid sellised olulised teemad ja tegelikult olulised teemad ka järgnevateks aastateks, eks, et see üheksakümnendad aastad oli periood, kui ühelt poolt võideldi usuvabaduse eest ja teisel Poolt olid huvirühmad, kes võitlesid kõikvõimalike ohtlike sektidega. Nii neid on nimetatud. Et selline sepivastane võitlus Euroopas ja 93. aastal juhtus veel Euroopa Inimõiguste kohtus üks oluline lahend või leidis aset siis üks oluline kohtulahend Coqinokkis versus Kreeka, kus siis Jehoova tunnistajale Kokkinakisele, keda Kreekas oli süüdi mõistetud usu kuulutamise eest anti õigus, et inimesel on õigus oma usku kuulutada isegi siis, kui ühiskonna enamus ei pruugi seda aktsepteerida. Ja see on üks selline märgiline sündmus Euroopa usuajaloos. Üheksakümnendatel aastatel, see 25 aastat tagasi, nii veits kindlasti väga populaarne, tähendab sellised uued vaimsed liikumised tohutult populaarsed, kõik ootasid mingisugust tohutut läbimurret. Nonii, nagu tänasel päevalgi. Et toimub läbimurre, saabub aasta 2000 algab Veevalaja ajastu, kõik on nagu superluks, inimesed ootasid seda, aga seda läbimurret ei tulnud. Ja samal üheksakümnendatel aastatel see 25 aastat tagasi me räägime ka juba sellisest New Page'i tööstuseks muutumisest ja kõigest muust, et seal nagu äriline ettevõte mitte ainult siis selline vaimne. Kui me vaatame 25 aastat tagasi Eestisse, siis ilmselt ei ole Eesti lähiajaloos olnud usuliselt nii aktiivse perioodi kui 90.-te aastate algus, kõik näitajad, ristimised, leeritamised, laulatamised, transendentaalses meditatsioonis, osalemised ja kõik need numbrid nagu tõusid tohutu kiirusega. Ja siis 25 aastat tagasi alates aastast 93, need numbrid hakkasid kõik tasapisi langema. Vaadates aastat 93, siis võiks öelda, et noh, nii-öelda tulevikuperspektiiv, milline oleks Eesti 25 aasta pärast, ehk siis täna. Kõik inimesed käiksid kirikus, kõik oleksid tohutult vaimsed, kõikide vaimsed ja usulised vajadused on rahuldatud ja nii edasi. Selgus, et need vajadusi ei ole nii palju kui arvati. Aga on asju, mis ei muutu. 25 aastat tagasi käis Eestis paavst kohtus lastega käesoleval aastal siin alles eile käis Eestis paavst kohtus lastega ja 25 aasta pärast tuleb Eestisse paavst ja kohtub lastega. Pange seda tähele. See on see nii-öelda see minevik, et me tahame nagu näha seda, et mis oleks, mis oleks tulevikus mõelnud selle peale, miks me seda näha tahame või miks me seda teada tahan, miks me selle üle arutame, siis on umbes samasugune asi, et arutame selle üle, mis saab pärast surma. Keegi nagu täpselt ei tea, aga kõik tahaksid nagu mingisugust kindlasti tulevikku, kus on kõik hästi ja kui ma ära suren, siis ma satun nagu heasse kohta. Võib-olla tulevikuteed nii-öelda mõelda selle peale, milline see tulevik võib olla. Selles võib-olla oleks kasu siis, kui me mõtleksime, mida meie tänased sammud nagu tuleviku jaoks tähendavad või et kuidas nagu mängima hakkab. Kas meie suhtumine on realistlik näiteks või mitte, aga siis on palju tegureid, mis ei sõltu üldse meist mitte ühestki neist. Küll, aga see võib sõltuda ühest konkreetsest inimesest, kes näiteks suudab enesega kaasa haarata tohutuid rahvamasse või mõnest muust inimesest, kes teeb, kes teeb midagi midagi muud. Rahvastik. Rahvastik on oluline, kõige lihtsamalt öeldes, kui me vaatame 25 aasta taha, siis nii-öelda tulevikku mis seal paistab. Kõige lihtsam on öelda selliselt, et tähendab need religioonid kasvavad, kus sünnib rohkem lapsi, see on nagu kõige selline primitiivsem ja lihtsam ja ausalt öeldes ka kõige ausam suhtumine. Tähendab, kui on lapsi, siis nad võivad võtta omaks vanemate usu ja seda edasi edasi kanda. Biouuringukeskus on teinud sellise rahvastiku projektsiooni, kus rahvastik kasvab maailmas, kus ta järgmise 50 või vabandust siis järgmise 25 aasta jooksul võib-olla kasvab vähem. Euroopa on tuntud selle poolest, et seal rahvastik eriti kasva osades piirkondades. Me teame seda, et projektsioonid näitavad rahvastik väheneb, aga on teatud piirkonnad, kus siis rahvastik kasvab ja kasvab olulisel määral, see on Aafrika, see on Lähis-Ida, see Afganistan, Pakistan, see on Lõuna-Aasia. Et seal lihtsalt inimesed rassis öelda, sigivad paremini. Tähendab, see on lihtsalt see lihtsalt on fakt, rahvastiku projektsioonid, millele nad toetuvad, eks ole, samale vanusele, viljakusele ja paljudele muudele muudele momentidele. Kui me vaatame selles kontekstis, et millised religioonid näiteks kasvavad, millised kahanevad, siis tihtipeale öeldakse, et islam kasvab ja kasvab, kas kristlus kasvab Euroopa kontekstis, tihtipeale öeldakse, teise, kristlus väheneb, kui me nagu maailma laias pildis vaatame siis kristlus kasval täpselt samamoodi. Sellepärast kristlus ja islam, mõlemad on Aafrikas olulised ja seal lihtsalt rahvastik kasvab niisama lihtne see loogika on, islamiusulised kasvavad veidi kiiremini. Aastal 2010, Uuringukeskuse andmetel oli 31,4 protsenti maailma elanikkonnast kristlased ja aastal 2050 ehk siis peaaegu selles, kes, milles meie kõneleme, on see ikka 31 protsenti, islamiusuliste inimeste arv mõnevõrra kasvab 23-lt protsendilt 29-ni. Ja Me võime, nagu mõelda, tihtipeale siin Eestis elades. Kindlasti kasvab kõige rohkem uskmatu rota inimeste arv, kes ütlevad, et neil ei ole ühtki usku, nad on oma usku ise ise teame, mis me usume, et nende arv kasvab, sest et noh, maailm ju valgustub ja muutub selliseks liberaalsemaks ja paremaks kogu aeg. Aga nende protsent üleüldiselt kahaneb see, miks selliste inimeste hulk kahaneb. Põhjusi on mitmeid, siin ei ole arvesse võetud seda, et kui Hiina peaks oma religiooni poliitikat muutma ja sealsed inimesed endale usu leidma, et mis siis juhtub, siis tõenäoliselt usku mitte omaks pidavate inimeste arv väheneb veelgi rohkem. Et see Hiina pilt on nagu veidi selline problemaatiline ja mingis mõttes ette ennustamatu. Aga miks siis nende inimeste hulk protsentuaalselt väheneb ja arvuliselt eriti ei tõuse siin järgnevate kümnendite jooksul, siis me võime öelda, et põhjus on jällegi sigimises. Tähendab, nendel inimestel lihtsalt ei pruugi lapsi olla, nad on väga vaimsed, aga lapsi ei ole, teised inimesed on väga religioossed ja on väga palju lapsi. Ja siis ühel päeval see lihtsalt on niimoodi, et see pilt on teistsugune. Et need on sellised nüansid muude uskude puhul me ei saa öelda, et need muudatused järgnevate kümnendite jooksul võib-olla nagunii tohutud oleksid. Kui me nagu vaatame seda pilti, mis tänases päevas on aastal 2015 viimase sellised globaalsed näidikud. Jällegi sealtsamast uuringute keskusest, kus öeldakse, et 31 protsenti maailma elanikkonnast on kristlased, 16 protsenti ei pea omaks ühtki ja moslemi 24 protsenti ja siis kõik ülejäänud. Milline see tulevik on? Seda me näeme, loodetavasti enamik meist seda näeb või minest ja kas see nüüd midagi nii positiivset on. Aga kui me paneme siia kõrvale Eesti ja mitte 2015 vaid 2011 rahvaloendus, siis me saame võib-olla sellest aru, et Eesti on väga anomaalne paik, kui me arvame, et kõik visii, meil on normaalne, et kõikjal mujal maailmas on samamoodi, siis me eksime sügavalt. Eesti on eripärane mitte ainult maailma mastaabis, vaid Euroopa mastaabis. Täpselt samamoodi. Eesti on üks nendest vähestest maailma riikidest, kus riigi elanikkonna moodustavad inimesed, kes ei pea omaks ühtki usku, meie jaoks on see normaalne. Teiste jaoks on hoopis teistsugune olukord normaalsus veidi üle 29 protsendi, peab siis Eestis mõnda usku omaks, osad ei soovinud vastata, osad ei pea üle poole 54 protsenti pea omaks ühtki usku ja osade puhul paari protsendi jagu jäi siis meil teadmata selle rahvaloendusega aastal 2020 seda tüüpi rahvaloendus täna me ei tea, nii et me ei saa ka nagu sealt edasi vaadata, et mis see tulevik toob küll, aga meil on 2000 ja 2011 nii-öelda loendused ja sealt pealt on võimalik teha ka Eestile teatud sellist projektsiooni, mis meid ees ootab. Eurobaromeeter tri 2012 selline olukorra hinnang usu suhtes Euroopas. 72 protsenti Euroopa elanikest peavad ennast kristlasteks, 16 protsenti peavad ennast siis mitteuskujate seitse protsenti atestideks ja selle järgi siis kaks protsenti islamiusulised, kolm protsenti siis muud usud. Kui me vaatame nagu seda Eesti olukorda, siis Eesti on eriline, tähendab ja see meie erilisus uskmatus, erilisus oluline osa meie identiteedist on Atko Remmel Tartu ülikoolist öelnud, et kui 2005 eurobaromeetri uuring tuli mis puudutas usku ja usku jumalasse, usku vaimsesse, jõudu ja siis selgus seal, et Eesti elanikkond on kõige vähem jumala usklik? Ei, see oli nagu siinsele lugejaskonnale ajalehes või ajakirjanduses, seda nii-öelda publitseeriti siinsetele lugejatele. Me oleme jälle nagu tipus kuskil nagu eriline. Kui me vaatame seda, et kui palju inimesed uskusid sellesse elujuhtivasse jõudu või väkke siis see protsent oli ka Euroopa kõige kõrgem. Kui me nagu loeme neid nii-öelda religioossed-vaimsed inimesed üheks siis me Euroopa kontekstis nagu eriti eristu küll aga selles, et nii-öelda konkreetse religiooni omakspidajate hulk on siis märgatavalt erinev sellest kui me lihtsalt vaatame nagu seda Eesti tuleviku. Ja kui me vaatame seda nii-öelda 25 aasta pärast selle 2011 rahvale on see nagu näitel siis noh, nii nagu ma ilmselt seda mainisin, luterlaste arv lihtsalt väheneb. Põhjus on siis väga lihtne, et eestlaste jaoks religioon muutub või on nii-öelda vähem vähem oluline ja seal on tulnud viimaste aastate jooksul veel tähendab selliseid muudatusi siin iga viie aasta tagant viiakse läbi sellist küsitlust elust, usust usuelust. Kuni aastani 2015. On üks küsimus, mis kordub kõikides alates 95.-st aastast seda küsitlust läbi viiakse. Üks küsimus on see, kus te olete saanud oma esimesed teadmised religiooni kohta usu kohta. Ja see traditsiooniline vastus aastast aastasse kuni 15. aastani oli vanaemalt. Aasta 2015 oli see muudatus, et kust saadakse teadmisi sõpradelt tähendab seesama, et selline religiooni taastootmine või selline traditsiooniline taastootmine, see on ka katkenud. Et selles suhtes, sest me elame nagu huvitaval ajal. Ja kui meil oleks aastal 2020 rahvaloendus siis oleks väga võimalik, et kindlat usku tunnistavatest inimestest 65 protsenti oleks teistest rahvustest. See on üks selline moment. Erinevates maailma paikades on religioonil erinev tähtsus kaldub abiettevõtte piis kümmekond aastat tagasi läbi küsitluse. Kui tähtsaks te peate religiooni oma elus väga paljudes erinevates maailma riikides Euroopa seas, seal on see üks heledamatest paikadest maailmakaardil küll, aga kui me mõtleme nüüd tagasi sellele, kus kõige rohkem inimesi sünnib järgnevatel aastakümnetel see on Aafrika, see on osades Aasia paikades, siis need on üleüldiselt need piirkonnad, kus religiooni peavad inimesed enda jaoks ka kõige olulisemaks. See puudutab Aafrikat, see puudutab Lähis-Idas ja puudutab Pakistani, Afganistani ja siis ka Lõuna-Aasiat. Ja samamoodi Ladina-Ameerikat. Seal peetakse ka religiooni oluliseks, aga sealse rahvastiku kasv ei ole nii kiire kui, kui näiteks Aafrika kontekstis. Ja enamikus nendes piirkondades siis levinud üks või teine religioon rohkem, kui me räägime Aafrikas, seal on kaks suurt kristlus ja islam. Ja sealt nii-öelda see juurdekasv. Mõlema religiooni puhul tuleb nii-öelda märgatavalt aasta 2013, kui ma ei eksi. Uuringukeskus viis läbi küsitlust islamiusulistest maades küsiti väga paljusid erinevaid asju, kuidas suhtutakse peresse jumalasse ja kõike muu muusse, aga muuhulgas küsiti ka seda, et kui tähtsaks te peate religiooni oma elus. Küsitlused ei pruugi alati vastata nii-öelda sellele tegelikkusele, kui oluliseks peetakse. Küll, aga see peegeldab seda, kuidas inimesed arvavad, et oleks õige vastata. Ja kui me vaatame Aafrika nii-öelda perspektiivi Aafrika islamiusuliste inimeste perspektiivi Senegalis 98 protsenti elanikkonnast pidas religiooni väga oluliseks. Ghanas 97, Kameruni see 96 protsenti Keenias ainult 95, Nigeerias ainult 93, Etioopias 87 protsenti, kui me vaatame Pakistani 94 protsenti diselanikest islamiusulistest elanikest, ütles, et usk on nende jaoks väga tähtis Afganistanis 92 Liibanonis ainult 59 protsenti Marokos 80 üheksakümneprotsendid on nagu väga suured. Kui seda siin saalis küsida, et kui paljude jaoks on religioon väga tähtis, siis üleüldiselt eeldaks, kui me mõtleme nagu näiteks Aafrika peale või Pakistani peale, et kõik ülejäänud inimesed, välja arvatud esimene rida tõstab käe püsti, ütleb, et nende jaoks on see kõige tähtsam asi üldse maailmas. Siin seda küsimust esitama ei hakka, aga mul on kahtlane tunne, et sellist tulemust me ei saa. Ja seesama Uuringukeskuse küsitlused aastast 2008 2017 Ghanas 89 protsenti kristlastest ütles, et religioon on nende jaoks väga tähtis. Nigeerias 82 naps on põhimõtteliselt peaaegu seesama protsent, mis Nigeerias elavate moslemite seas Kolumbias 80 protsenti kristlastest ütles, et religioon on nendele väga tähtis. Taanis ütles, et religioon on neile väga tähtis, üheksa protsenti kristlastest. Et see on see erinevus, tähendab need asjad, mida meie siin võime pidada nagu normaalseteks või meie lähiriigid või kellega me suudame võib-olla kõige rohkem samastuda. Kui me räägime siin Taanist või Saksamaast Euroopa riikidest, siis need protsendid on märgatavalt tagasihoidlikumad kui paljudes kiire rahvastiku kasvuga maades. Seda on ka öeldud, kui me räägime religioonist religioonil 20. sajandil, tõenäoliselt ka 21. sajandil. Nendel religioonide läheb hästi, millel on tihe side rahvustundega. Kreeka puhul, see on ilmselt nii armeenia puhul, kes on armeenlane, armeenlane, see on see, kes on armeenia kiriku riided liigelda võib-olla ateist, aga tähendab, kui ta on kirikuliige, siis ta on ikkagi nagu päris armeenlane ja ja selline selline loogika paljudes maailma paikades. Jah, usk mängib palju suuremat rolli, kui me vaatame Eestit aastal 2015 Saar Poll elust usust usuelust. Küsitlus. Noh. 6,7 protsenti eestlastest ütles, et usk on nende jaoks väga tähtis. Teistest rahvustest see protsent oli 12. Tähtsaks pidas 24 protsenti eestlastest, 29 või ligi 30 protsenti teistest rahvustest. Et need vahed on nagu sellised, mida on meil keeruline ette kujutada, kui me oleme tavaline keskmine eestlane, kes ütleb, et usk tema jaoks tähtis ei ole või vaimsed asjad tema jaoks tähtsad tähtsad ei ole. Enamiku jaoks ei ole kas üldse eriti tähtis, kui me vaatame Ameerika Ühendriike, üks sellistest lääneriikidest, kus religioon on väga tähtis siis seal väga tähtsaks pidas 58 protsenti elanikkonnast 17 protsenti ütles, et see ei ole mitte eriti tähtis või üldse tähtis Eestisse protsent oli 62. Ah et siin on, tähendab need märgatavad vahed ja need kõik provitseeruvad tegelikult nagu tulevikku. Kui ei ole vanemate jaoks tähtis, siis ei ole laste jaoks tähtis ja sealt see nii-öelda edasi edasi liigub, see on asi, mida me siin Eestis oleme näinud. Ja nii need protsessid lihtsalt lihtsalt käivad. Euroopat vaadates, mida, nagu oluliseks peetakse või tähendab, kui tähtis üks või teine usk Euroopas on. Ah, mida tumedam siin kaardi peal, seda olulisem religioon inimeste jaoks on. Katoliiklikest maades on see oluline õigeusumaades täpselt samamoodi, seal tulevad mõlemasse rahvusliku identiteedi momendid sisse ma kirikus ei käi, kes ma olen, ma olen katoliiklane. Sama asi, mida ta võitjale Leedus kohata teie leedu sõbrad võib-olla kirikus ei käi, aga kes nad on siis nad vastavad, rahvaloendus on katoliiklased 80 protsenti, eks ole. Kuigi samamoodi aasta-aastalt see number väheneb õigeusumaailmas täpselt samamoodi on teatud piirkonnad, mis on nii-öelda usukauged, Ida-Saksamaa, Tšehhi, Eesti, need on kolm piirkonda, ajaloolised põhjused. Me võime öelda ja see, see pöördemoment on olnud selline, et, et seda taastoota on üsna-üsna keeruline kui mitte võimatu teema, mis tänapäeva Euroopas nagu kirgi kütab. Tihtipeale on islam, et euroopa islamiseerub ja nii edasi. Kas see on tõsi või mitte? Sellele võib läheneda nii-öelda ideoloogilisest perspektiivist, kas see on hea või halb? Maailm lihtsalt on selline, täna sajab vihma, homme paistab päike, kas on hea või halb, jumal seda teab. Aga kui me vaatame seda pilti nii-öelda, mis meil tänases Euroopas on, siis me räägime siin ligi viiest protsendist islamiusulistest inimestest kogu Euroopas. Piirkonnad on erinevad, Saksamaal on rohkem, Prantsusmaal on rohkem, Rootsis on rohkem aasta 2016 andmetel noh, me räägime siin mitte üle 10 protsendi üheski nendest riikidest Suurbritannias ja, ja nii edasi. Uuringukeskus, rääkides islamiusulistest Euroopas on teinud samasuguse sellise alalise projektsiooni. Tähendab, nad on võtnud nii-öelda kolm lähtenurka, üks on see, igasugune immigratsioon Euroopasse lõpeb, tähendab, mis siis saab? See tähendab seda, et üleüldiselt islamiusuliste arv kasvab nii või teisiti. Põhjus on väga lihtne rändetaust, teistsugune arusaam perekonnast, suurem sigivus. Tähendab, see kõlab nagu primitiivselt, aga nii paraku see on, inimesed lihtsalt on, suuremad perekonnad on rohkem lapsi, usku antakse edasi. See on üks asi, mis samamoodi küsitlustest välja tuleb. Tavaliselt öeldakse, et naised on ju palju religioossemad, tähendab naiste jaoks on usk tähtsam kui meeste jaoks. Väga paljudes religioonides. Tõepoolest niimoodi on välja arvatud islamis, kus seda vahet ei ole, see on meeste jaoks on laste jaoks õhia tähtis. Tähendab, see on üks selline moment, mis ilmselt mõjutab ka seda, kuidas nagu seda religiooni taastoodetakse, kuidas seda elus hoitakse. Kui jätkub nii-öelda tavapärane migratsioon Euroopasse või sisseränne Euroopasse siis aastal 2050 uuringu ehk siis seitse aastat pärast seda, millest me siin rääkima peaksime aastast 2043. Rootsis peaks olema 20 protsenti elanikest islamiusulised, Norras 13 protsenti Prantsusmaal 17 protsenti, Suurbritannias 16 protsenti. See ränne mõjub, tähendab, see lihtsalt mõjutab selle rände puhul nii kristlaste kui islamiusuliste inimeste rände puhul rännakul Euroopasse tuleb meeles pidada seda, et need inimesed rändavad sellistes kohtades, kus religioon on tähtis, see on meie jaoks väga tähtis asi. Ja loomulikult seda jätkatakse oma usu praktiseerimist ka uues asukoha maas võib-olla teistmoodi, kui meie seda ette kujutaksime. See on see üks selline praktiline näide sellest, et kuidas nagu religioon teatud inimrühmadele oluline on. Seda me oleme näinud Tallinnas Aafrikast pärit välistudengid, Tallinna tehnikaülikool on üks selline hea näide, aga neid on olnud ka teisi. Kui Aafrikast pärit tudengite hulk kasvas siis ühel hetkel, mis juhtus, mida teevad Eesti tudengid, kui nad välismaale õppima lähevad? No võib-olla käivad mingis eesti seltsis laulukoor äkki, võib-olla rahvatantsu. Nigeeria tudengid tegi nagu kohe kaks kogudust, kristlikku kogudust ja islamiusulised hakkasid keevise tänav üheksa islamikeskuses palvetamas käima. Tähendab nagu see on see, mis on nende jaoks oluline, mitte laul, tants ja väike õlu. Aga on hoopis nagu muud asjad. Ja kui see ränne, see on, see 2016 on neid projektsioone tehtud, see 2016, viimane fraktsioon on siis nii-öelda suur sisseränne. Ehk see sisseränne on sama suur kui aastal 2015 2016 selle migratsioonikriisi ajal siis see pilt peaks olema hoopis teistsugune. Prantsusmaal 18 protsenti, islamiusulisi, Rootsis 30, Saksamaal 19,7 ja nii edasi. See, et asjad nagu mängivad need mängivad oma rolli, see sisserändel on oma oma roll. Sest et inimestel on teistsugused noh, kuidas ma ütlen, normid, reeglid ja nii edasi. Aga tulles nüüd nii-öelda elu juurde pärast Google'it, no ma ei tea, tähendab, kui internetti ei ole siis on kõik täitsa teistmoodi, tuleb suur päikese torm ja kõik saab otsa ja mis siis on, siis ei tea, aga kui see kõik jätkub samamoodi siis maailma puhul. Me peame nagu meeles pidama sellist seika, et seal, kus sünnib rohkem lapsi seal need religioonid kasvavad seal religioosseid traditsioone, antakse edasi järgnevatele põlvedele, et see mängib oma rolli, seesama, me räägime Aafrikas, me räägime teatud aasiapiirkondadest ja mõningatest Ladina-Ameerika piirkondadest. Järgmine suur küsimus on, milline vaimsus valitseb suurtes religioonides 25 aasta pärast? Me ei tea, et võivad olla igasugused, millised on need väärtused. Tihtipeale on olnud nii-öelda läänemaailmas ettekujutuse, kõik inimesed tahavad jagada meie väärtusi, sest meil on lihtsalt niivõrd head väärtused. Siis selgub, üllatus-üllatus, ei tahagi. Kui me mõtleme veel nagu natuke aega tagasi, ma arvan, et sellest on viis aastat tagasi. Korraks tekkis tunne, et kogu maailm on euroo. Me teeme Eurovisiooni Aserbaidžaanis, siis on osa Euroopast, meil osalevad Eurovisioonil Austraalia laule, mis on ka osa Euroopast. Tähendab, kogu maailm on Euroopa selline kergelt utopistlik arusaam. Aga see küsimus on, millised need väärtused on. Kui me vaatame Aafrikat, kui me vaatame Aasiat. Need väärtused ei ole nagunii liberaalsed, nagu me siin läänemaailmas oleme harjunud nagu neid nagu väärtustest rääkima. Kas need väärtused seal piirkondades muutuvad, me ei tea. Aga ma arvan, et eriliseks nii-öelda optimismiks, et no korraga tähendab hüljatakse kõik gigandid ja hakatakse elama nii, nagu meil inimesed muutuvad Ustmatuteks kogu maailmas siis saabub õnn. No seda tõenäoliselt, et tõenäoliselt ei juhtu. Ja tulles tagasi, mida ma alguses mainisin, mida rohkem järgitakse traditsioonilisi religioone, seda suuremad on perekonnad. See lihtsalt on nii, Te võite seda Eesti kontekstis samamoodi vaadata, tihtipeale usutraditsioonides nii-öelda aktiivselt osalevate inimeste pered on suuremad. Neil võib olla näiteks neli last tavalise 1,23 asemel. Tähendab, neid on lihtsalt rohkem ja see mõjutab, mõjutab inimese elu. Ma ütlen mõnikord religioonist rääkides tekib mul samasugune tunne nagu seletada pilti surnud jänesele. Ettekujutus, religioon ei tule ju magamistuppa, tähendab, see on selline vaimne kirgastumine. Jah, tähendab paljude inimeste jaoks tõesti meil siin võib-olla selline vaimne kirgastumine nädalavahetusel teiste inimeste jaoks, religioon tuleb magamistuppa, kööki, elutuppa, siiasamasse saali. Ta käib igal pool kaasas, need normid käivad kaasas, see on see, kuidas me, kuidas me elame. Usulise kuuluvuse määratlused, inimeste osakaal väheneb tõenäoliselt 25 aasta pärast, neid tõenäoliselt on vähem jällegi ei taha olla nagu morbiidne, aga paljud nendest lihtsalt surevad välja. Kui järeltulijad ei ole, siis kuidas oma uskumatust edasi annad? Tähendab, ei tule see välja selliselt. Kui oleks uskmatute palju lapsi, siis oleks olukord teistsugune, aga siin tulevad jällegi muud muud muud momendid mängu. Ja noh, seesama see Hiina küsimus, et Hiina suure rahvastiku arvuga seal religioon on tänase päevani kontrollitud riigi poolt, kui see korraga nagu vabaks lastaks, mis siis juhtub, keegi ei tea. Hiina statistika selle kohta on tehtud selliseid projektsioone või, või nagu oletusi. Öeldakse, et Hiinas kasvab kristlus praegu kõige kiiremini. Milline see tulevik on? Pealegi siin jääb nagu vastuse hetkel võlgu. Kindlasti vaimsus majandust 25 aasta pärast peale Google'it? Ei saa internetis reklaamida, küll aga saab nagu neid flaiereid jagada, tulge minu vaimsesse laagrisse nädalavahetuseks, meil on väga äge ja me paneme 100-ga. Ta on see tööstus, see on kindlasti alles ja jätkusuutlik. Veel üks asi, religioon muutub tõenäoliselt lihtsamaks, on sama asi, millele tänapäeval ollakse tähelepanu juhitud, no oli kiirtoit, eks ole, me räägime tänapäeval kiir religioonist ja kiirvaimsusest on nagu lihtsad lahendused lihtsateks olukordadeks. Ei pea nagu õppima mingisugust vaimsust, traditsioone või usutraditsiooni aastakümneid. Te teete kaks korda nädalavahetusel seal mul laagrisse, siis te olete nagu hõbeda või tantraõpetaja või no tähendab kes iganes, keda te nagu tahate olla, realiseerida oma potentsiaal. Ma annan teile tõendi välja ja siis te lähete ja saate teha oma ettevõtte OÜ vaimsus, täna sellised lihtsad lihtsad lahendused religiooni puhul täpselt samamoodi, väga lihtne, mida tohib, mida ei tohi, eks ole. Faisse puhul, mida peaks, mida ei peaks või muud sellised seigad ja kuidas religioon küberruumis elab, ei oska arvata. Küberruumis religiooni propaganda, vaimsus propaganda on kindlasti nagu väga efektiivne, kuidas muutub siin ilmselt tuleb see tegurina sisse kas meil on Facebooki, milliseid sotsiaalmeedia kanaleid või kas üldse siin Eesti kontekstis samamoodi siin üks tudeng paar aastat tagasi vaatas seda, kuidas öelda, turundatakse puus vaimsust ja noh, me võime öelda, et reklaam ei mängi rolli, mängib küll. Kui sa saad ikka nagu kolm kursust või kolm tundi kahe hinnaga see tähendab oli paljudel inimestel selleks motivaatoriks, miks nad just selle konkreetse rühma nii-öelda ettevõtmistesse läksid, sest et noh, ma täpselt ei tea, mis asi see on, aga olen proovinud ja ma saan ju kolm korda kahinnaga. Cherry poee oli veel tollal selleks edukaks müügikeskkonnaks ja, ja kindlasti kui me räägime sellest nii-öelda sellest küberruumist internetist, seal võib igaühest saada vaimne liider, kui te nagu suudate lihtsalt ennast nagu jällegi tähendab turundada teete nagu pildid ja igal pool ja olete nagu suurte vaimsete õpetajatega koos ja siis lähebki, ta on selline suur vaimne õpetajast, et annate selle inimesega seal koos, on avaliku elu tegelastega ja nii edasi ja nii edasi. Küberruum selle puhul on väga keeruline arvata, kuidas, mis on 25 aasta pärast 25 aastat tagasi. Ma arvan, et keegi ei arvanud, et see nii oluliseks muutub. Euroopa puhul, kui me Euroopat vaatame, siin tuleb mängu see, et kuidas need traditsioonilised, enamus kirikud, enamusühiskonnaga suhestuvad, ma olen vaadanud rahva loendusi kõikides nendes Euroopa riikides, kus rahvaloendusel küsimus usulise kuuluvuse kohta, mida seal on näha seesama 2000.-te alguses kahe tuhandetal kümnendatel 10 või 11 läbiviidud rahvaloenduse, mida me näeme traditsionaalse religiooni, kõik kaotavad natukene mõnes kohas rohkem, mõnes kohas vähem, aga see protsent natukene nagu langeb jälle ka Leedus, Poolas, Rumeenias ja muudes sellistes kohtades, kus see usuline identiteet. On oluline, et see liikmeskonna vähenemine, see on kindlasti nagu üks üks selline trend ja see küsimus on põliseurooplased, mis nende religioon on millised need religioonid on, millised on need religioossed institutsioonid, kas nad vastavad nende inimeste küsimustele või nad ei vasta nendele küsimustele. Me võime näha siin täpselt samasuguseid asju, nagu me näeme Euroopa või läänemaailma nii-öelda poliitilisel maastikul korraga selgub, et kõik need etableerunud poliitilised parteid on täiesti mõttetud. Me olime seda, kes on nagu noh, jõulisema lihtsa, lihtsama sõnumiga, kes teeb meie elu kohe paremaks. Võib-olla seesama juhtub religiooni kontekstis, me ei tea, tuleb samasugune uus Martin Lutter, kes ütleb, et nii siin ma seisan ja teisiti ei saa, järgige järgige mind, võib-olla mitte. Aga et see on üks selline selline küsimus, sest et see on olnud teemaks aastakümneid nende suurte niinimetatud traditsiooniliste kirikute juures, et kuidas oma sõnumit teha nii-öelda selliseks, et see inimestele korda läheb. Me võime rääkida siin paljudest muudest asjadest, aga kuidas see nagu korda läheb, miks nagu eriti selles kontekstis traditsioon kuidagi katkeb sellisel viisil seda edasi ei anna. Ja selles samas kontekstis millest, nagu eelnevalt, et milline see uus on. Milka tähendab, kuidas, nagu need suured usutraditsioonid või institutsioonid ennast sellesse suhestuvad. Noh, aeg näitab praegune paavst, kellest räägitakse kui dialoogialti, sõbralikkust, vähemuste sõbralikkust ja kõigest muust kui ta ära sureb. Mis tõenäoliselt või läheb pensionile, seda on ju ka nüüd juhtunud. Kui paavst pensionile läheb, ära sureb, milline see järgminemeelsem tähendab, see on täiesti võimalik, et on täiesti vastupidine. Tähendab loomulikult nii nagu teleseriaalis uus paavst ei ole mingeid miljoneid tarvis, tähendab, meil on nagu kindlad väärtused, millele me toetume ja see, miks mitte eriti kui mõelda selle peale, kuidas või milline mõju saab 25 aasta pärast olema ristlusel või ütleme, selles kristlikus kontekstis Aafrikas Ladina Ameerikal asjal kus see maailmapilt on veidi teistsugune, kus väärtused on palju konservatiivsemad kui lääne ühiskondades. 2043, Eesti puhul eestlane, tema religioon ja tema vaimsus Eestis usk on palju, aga mida uskuda, see on juba nagu täitsa oma teema. Jah, usun paljusid asju, aga täpselt ei oska öelda. See on see, mis teistele inimestele teistest maailmadest alati nagu nalja pakub, tuleb jälle eestlane, aga praegu ma ei tea, mis tähendab, mis ma usungiisides puid jumalatest v jumala jumala pärast ei usu. Et noh, tähendab, mis meil on normaalne, teistel ei ole, kuidas nagu tulevikus olema hakkab, sellepärast et kui me vaatame kõiki neid näit, et siis teatud näitajad lihtsalt langevad. Seda taastootmist ei ole. Milline see vaimsus on, võib-olla see on, noh, me räägime siin Eesti kontekstis tihtipeale keelest, eks ole, keele identiteedist kultuurilisest identne liteedist seoses maaga ja kõige muuga, võib-olla see katab selle osa, mis meil religiooniga seostub, laulupidu, eks ole. Võib-olla laulupeod on veel 25 aasta pärast tõenäoliselt on, milliseid laule lauldakse, ei tea. Jällegi selline tuleviku küsimus, et see demograafia, see mängib ka Eestis rolli, tähendab see sündivus, see, mis tõenäoliselt Eestis 25 aasta pärast on. Ja see on selles mõttes huvitav, et inimeste inimesi, kes ei ole etnilised eestlased, nende jaoks on religioon võiks öelda, et suhteliselt tähtis eestlaste jaoks on see nagu ei, nagu ei ole ja kuidas, nagu need kaks asja omavahel hakkavad koos käima, kui riigikogu liikmetest enamik on selliseid inimesi, kes ei saa nagu rahvareligioon mingisugune imelik asi, mida mingid imelikud inimesed teevad, kuidas seda reguleerima hakatakse ja kuidas seda kasutatakse. Me elame, tähendab sellises maailma paigas, kus erinevatel riikidel on erinevad huvid. Jällegi, mis see 25 aasta pärast on, ma ei tea, aga, aga kindlasti siin mingisugused muudatused aset leiavad. Kas eestlased muutuvad vaimseteks? No mis asi see vaimsus on? Vaimsus, laager, söön kärbseseeni, olen vaimne inimene. Kas see mingisugust tähendust mõllu omab, milline see tähendus on? Kas seal on mingi kogukond või seda ma teen nagu paari inimesega? Nendel on kõik nagu sellised asjad, mille kohta on väga keeruline nagu mingisuguseid mingisuguseid järeldusi teha, aga kindlasti see maailm on teistsugune. See on nagu enam kui enam kui selge. Ja uskuge või mitte, mul oli antud üks tund aega ja see üks tund on läbi saanud just nüüd aitäh. Kõigepealt suur aitäh, sest sa panid täitsa mind vähemalt mõtlema, kui sa oleksid näiteks loengu alul küsinud, et mis sa arvad, kas 25 aasta pärast, kas usklike arv suureneb või väheneb, ehk siis kas mitteuskujate arv suureneb vähemalt tõene olekut oleks arvanud, et väheneb usklike arv ja nüüd, kui see oleks küsinud, et kas siis proportsionaalselt või mitte proportsionaalsed, kas moslemeid või, või kristlasi. Et siis tõenäoliselt, et oleks maga arvanud, et mitte kristlaseks. Islamiusu osakaal suureneb, see tähendab, et sa põne kuulda pole kunagi osanud niipidi mõelda. Aga sellega seoses on niuke küsimus. Et usklike hulgas on sigivus suurem et mulle tundub, et see vist on niipidi, et mida jõukamaks miski piirkond muutub, seda usuleige maksta muutub. Kas pole nii? Seda on arvatud, seda on arvatud, aga see ei toimi nagu tähendab ühest küljest ja et kui me vaatame, eks ole, Aafrikat, et seal on nagunii-öelda, see üldine toimetulek on nagu nõrgem kui võib-olla kuskil mujal. Aga see ei ole tingimata nii, tähendab, me võime Ühendriikide puhul ju ka öelda noh, tegemist on nagu rikka ühiskonnaga, seal tulevad mängu need nii-öelda need segmendid. No tähendab, et on nii-öelda läänerannik ja idarannik, eks ole, ja seal on nagu vähem. Aga siis on see keskel, kus tõenäoliselt on nagu vähem hästi toimetulevaid inimesi, aga mitte tingimata. Et see on see selline nagu üleüldine kontekst. Kas sellega alati kaasneb nii-öelda majandusliku heaoluga? See tähendab seal võib tulla nagu mängu see, et on vähem lapsi, eks ole. Aga jällegi tähendab, me tuleme sealt nagu teise nurga alla. Ja ma ei saa siin teha nagu mitte mingit üldistust. Aga kunagi ühe Ugandalasega kõneledes kas ütles, et aga meie jaoks on iga laps jumala kingitus, tähendab, tähtis ei ole see, et noh, kas temast saab nagu advokaat või arst või no tähendab mingisugune selline noh, tähendab hea tegemist ei olnud nagu nii-öelda halva sissetulekuga kõrgem keskklass vaid iga laps on tähtis, tähendab, see on jumala kingitus meile tähendab, et nad lihtsalt nagu saaksid hästi elada. Me kõik toetame 11 ja seal mängivad nagu teistsugused dünaamikut, kui meil. Aga kas ei ole nii, et iibe puhul on täitsa selge see seotus ühiskonna elatustasemega, et see, kui vaadata praegu, et ÜRO prognoose, et kuidas iive siis kasvab, kas sa lõputult vaid ühel hetkel stabiliseerub ja selle eelduseks on see, et üldine heaolu kasvab eks, ja sinu tundub olevat nagu omavahel miskisugune seos. Jah, tähendab, siin võib olla küll, ma lihtsalt nagu nii-öelda puusalt tulistan nendes riikides tihtipeale see heaolu jaguneb väga ebaproportsionaalselt. Tähendab, kui ma näiteks Aafrikast räägime, on väga rikkad, eks ole, ja siis on väga vaesed ja väga rikastel, keda on vähem, võibki olla vähem lapsi, aga nendel väga vaestel tähendab see nagu eriti mõjutada. Seesama siin paar aastat tagasi olnud see suur migratsioonikriisiga, kus tuleks neid inimesi aidata. Jah, loomulikult tähendab selle asemel, et mingisuguseid keskuseid ehitada, ma ei tea, Euroopasse, võib-olla oleks mõistlik see raha nagu paigutada majandusse, seal hakkaks nagu paremini minema, see mõte tuleb meil pähe, siis seda katust tuleb parandada, tuleb tavaliselt meelde siis, kui nagu hakkab läbi sadama. Noh, et, et see on nagu selline väga mitmekihiline asi. Ma jään selle koha peal vastuse võlgu, jah, tähendab, vaesematele on rohkem lapsi, rikkamatele on vähem, aga kas see alati nõuga kultuuriliselt muutub? Sellepärast et kui sa vaatad näiteks Saudi Araabiat, tegelikult on ju rikkad inimesed, kelle perekonnad on ikkagi nagu tohutult suured. Sest et see on meie norm, nii nagu meie norm on see, et nagu on juba seitsmelapseline perekond, siis tähendab see nii imelik nagu kuidas kellegi. Okei. Ja nüüd teine asi oli see, et mis võib olla kuidagi kõrva kriipima, et, et see oli kuidagi nagu, ütleme siis irooniline selle vaimsuse osas, et sa küsis, et noh, et näed, ütlesin, et oleme siin grupiga, sööme kärbseseeni, oleme hirmsad vaimsed absoluutselt olemegi. Et absoluutselt, et see on täiesti üks võimalus. Ja ma, mina võib-olla tõlgiksin sele niipidi, et noh, sa ütlesid, et palju eestlasi ütleb seda, et ana küll vaimsusega, mis asi, vaimsus täpselt on, ei oska sõnastada, see on arusaadav, et pigem võib-olla kui püüda seda sõnastada, võiks sõnastataks kuidagi nii et, et kas sa usud, et midagi teel, eks, et seda, et ütleme kogu seda ühe või teise religiooni aluseks olevaid baastekst, et neisse uskuda, see on üsna levinud, eks, aga see, kui sa küsida, kas midagi nüüd lisaks sellele mikri jalale, et kas midagi on veel siin maailmas, mis seda kuidagipidi mõjutab, ühesõnaga see kõik oleks, seal on meil hästi omane, et tegelikult ma arvan, et et see usuleigus on niisugune nagu definitsiooni küsimus. Seda kindlasti, seda kindlasti ja ma ei mõelnud seda. Ma kindlasti ma ütlen täiesti siiralt, ma ei mõelnud seda kuidagi irooniliselt ja seda ma ütlen ka nendele inimestele, kes kuuluvad mingitesse suurematesse või väiksematesse usu traditsioonidesse, see kõik, mida ma siin rääkisin, see ei olnud mõeldud mingil puhul. Ta iroonilisena lihtsalt, kuna, kui ma, kui ma seda lihtsalt vaatan, siis ma lihtsalt näen seda sellisena ja võib-olla ma räägin tähendab sellest vaimsusest ja religioonist, nii nagu ma sellest räägin, sellepärast et ma olen enamiku oma elust sellega tegelenud, tähendab ja sealt tuleb selline võib-olla teatud nagu. Ma ei taha öelda nagu küünilisus, aga no tähendab nagu noh, on palju erinevaid asju, inimesed usuvad nagu erinevaid asju. Küsimus on nagu selles, et kui ma nagu vaatan neid selliseid erinevaid vaimsus liikumisi või noh, tähendab vaimsusi, eks ole. Et nad siiski on globaalsed, neil võib olla ühiskonnas teinekord nagu väga oluline mõju. Ja see on tihtipeale nii-öelda isikupõhine. Ja hiljuti nahv ilmus raamat sellistest vaimsetest otsijatest. Ja üks oli Steve Jobs oleks sellest teinud siis võib-olla meil, eks ole. Noh, me peaksime siin hoopis teistmoodi seda asja. Tähendab, meil ei oleks arvuteid ja meile oleks paljusid muid asju, et see võib mõjutada inimesi, kes võivad teha midagi väga olulist. Jah, aga kas see on nagu sellise nii-öelda suuri inimmasse mõjutab või nagu kaasahaarav, et inimesed muutuvad paremaks inimesed muutuvad vaimsemaks, toimub selline kvalitatiivne muudatus, seda mu senine elukogemus ausalt öeldes, nagu eriti ei toeta Need inimesed ise võivad muutuda paremaks, aga noh, see mõju on nagu suhteliselt lokaalne, suhteliselt väike. Aga siis, ühesõnaga sinu usk sellesse, mis tegelikult juba vist on suhteliselt Inshjend uue valgustusajatulekus. Seda ma sain aru sinus ei ole, et et inimesed aina järjest ükshaaval muhtuvad, tärkavad tärkab, ärkavad ja muutuvad spirituaalseks kuidagi leiavad oma p ja mõistavad ka kõiki teisi ideid ja see on selles selles väga nagu vist tundub, et ei usu, eks. See on nagu mitme otsaga asi teeb, alati on võimalus. Kui me vaatame, eks ole, nagu nii-öelda maailma ajalugu siis need suured religioonid tihtipeale tulevad sellest, et on üks inimene, eks ole, kes hakkab midagi kuulutama, tal on mingi järgiaskond, kes omakorda hakkab seda enam, tähendab see läheb nagunii. Ärge tundke ennast puudutatuna võrkturunduspõhimõtteliselt, eks ole, mis, mis seal muud on. See on alati võimalik. Aga seda, et nagu toimuks mingi selline globaalne läbimurre korraga, oleksid kõik õed ja vennad, ma ei tea, selleks on tõenäoliselt tarvis tulnukaid. Tuleb Ta Nibiru mitte nagu see Nibiru maitseb, päris nii viiru tuleb, eks ole, ja siis noh, tähendab me kõik koonduma ja hakkame nagu koos asjadega on võimalik. Ma ei tea. Vaata, kui sa ütled praegu, et sa ei usu, et noh, tuleb üks inimene, kes nüüd mõjukas liider ütleme, aga see keskendub, kogu see keskendub, ütleme ühele inimpõlvele. Aga kas sa ei usu, valgustus, mis on põlvkondadeülene, ehk siis generatsioonideülene, mis kestaks, mis ei kesta ühe põlvkonna sees, mis ei, ei tõuse, ei leia oma apogeedia, ei vaibu viie kuni kaheksa aasta jooksul, aga kui me mõtleme 180 ütleme, kus on kaks-kolm-neli nii-öelda need põlvkonnad, mis annavad suulise traditsiooni edasi või siis mitte suuliselt võib-olla käest kätte. Aga, ja kas ei võiks olla hoopis mõelda nii, et Timoti leeri kes alustas midagi 60.-te lõpul, mis vaibus, võib-olla kadus väliselt varjusurma, kuskil siin üheksakümnendatel vedav muutis teisenes, saab võib-olla mõne mõnekümne aasta pärast hoopis teistsuguse süsteemi osaks. Aitäh. Aitäh, mina usun küll seda, et võib tulla kuskil keegi üks inimene, kes nagu midagi teen, ma usun ka seda, et sellised noh, kui me räägime siin timase liirist, eks ole, kuidas praegu tuleb, eks ole, mingisuguse teise nurga all ja, ja, ja kõik see muu. Jah, tähendab, see on kõik võimalik, minu usk on piiritu sellesse. Aga kui me vaatame nagu neid numbreid, vanust, rahvastiku kasvu ja kõike muud, siis vaat seal tuleb minut minu jaoks nagu see koht siis see tähendab, et selle põhjal me ei saa ju nagu sellist asja nagu eeldada. See ei tähenda seda, et meil ei peaks olema, mul ei oleks usku, et on mingid inimesed, eks ole, kes teevad mingeid asju ja nad on nii-öelda ühtede või teiste jaoks niinimetatud vaimne eliit kindlasti jah, tähendab neid on kogu aeg olnud, tähendab, see võib ka jätkuda. See, me võime rääkida vabamüürlaste, kõikidest muudest inimestest, eks ole, tähendaks sajanditepikkune traditsioon. Aga kas sellel on nagu laiem tähendus, kui meil on teisel pool, eks ole, inimese, kes järgivad nagu hoopis teisi põhimõtteid ja võtavad seda nagu palju tõsisemalt. Lihtsalt sellepärast, et jumal on niimoodi öelnud mitte tähendab, et see on minu vaimne läbimurre ja minu vaimne õpetus, vaid jumal on niimoodi kirja pannud ja niimoodi tuleb seda teha. See on seesama asi, mida noh, kui me vaatame nagu kristlust Aafrikas, eks ole, minu jaoks on olla saate nagu selline huvitav moment, toimub Aafrika risti usustamine tulevad, eks ole, preestrid, jutlustajad, misjonärid, kes iganes tulevad kohale ja õpetavad, mis asi on kristlus. Muuhulgas, et homoseksualismi pat, aafriklased risti unustatakse, nad kõik võtavad selle omaks ja leiavad, et homoseksualismi pat läheb mööda, 100 aastat tulevad sellesama organisatsiooni esindajad ütlevad, et see ei ole patt, tähendab, lihtsalt mitmekesisus. Tähendab, te peaksite aktsepteerima seda, sest et see on selline elu mitmekesisus. Ja siis toimub, tähendab selles Aafrika kontekstis, mis mõttes tähendab, see on mingisugune nagu mädanev Soodoma ja Gomorra, mis tuleb, eks ole, sellises kuues noh, tähendab, ja sealt tulevad need omakorda need konfliktid läänega või selle põhjaga, siis võib-olla on õigem öeldakse, et seal tulevad nagu mingil hetkel tulevad mängunumbrid lihtsalt needsamad nii-öelda numbrid. Võimalik, et 25 aasta pärast on meie ühiskond nagu sedavõrd kontrollitav, et need numbrid ei mängi enam nagu rolli, meil on kiibid ja igasugused muud asjad, noh tähendab ja kui me suudame nagu kiibistada kõik, eks ole, nagu noh, panna nii-öelda õigesti mõtlema, see on võib-olla võimalik. Ma ei tea. Aga siin tuleb minu jaoks tulevad mängu nii-öelda need ütleme lihtsalt öeldes bioloogia spirituaalsuse kõrval tuleb mänguse bioloogiline aspekt. Ja see on see koht, kus mul tekivad need küsimused, mitte see, et et mingitel liikumistele oleks tähtsus kindlasti neil on kultuuriliselt tähtsus, mingeid hääbuvad, eks ole, mingeid ei hääbu ja nii edasi, aga kui me mingil hetkel räägime nagu numbritest, siis me räägime muudest asjadest. Ma lihtsalt ütlen see, et Peeter ütles, et et vaimsusega mul probleemi jah, tähendab mingis mõttes on, sest et et ühest küljest me räägime nagu vaimsusest mingis usutraditsiooni sees kristlik vaimsus, eks ole, mis on ühe jaoks on see keeltes palvetamine, teise jaoks on see pühakujude ees, palun, võtame või kolmanda jaoks on seal mingi muu asi ja siis on see eraldi, noh, me räägime mingisugusest vaimsusest. 25 aasta pärast. Ma ausalt öeldes kahtlen ja siin tuleb jällegi seesama demograafiline rahvastiku momentsisse põlisusundit tõenäoliselt traditsioonilisi põlisusundeid, nagu vähenevad lihtsalt selle tõttu, et need inimesed haaratakse sellesse suurde nii-öelda sellesse maailma majandusse. Ja seal on hoopis teised küsimused, teised vastused ja tihtipeale ka religiooni leviku puhul seal mängivad rolli nii-öelda mingis mõttes nagu sekundaarsed asjad. Üheksakümnendad aastad Eestis, kõik numbrid lähevad üles, miks üks asi on see, et on humanitaarabi sealt saab süüa ja siia ei abi teises kohas võib-olla mingi meditsiinimoment, seal tulevad need sisse. Ma kindlasti ei ole pessimistlik, veel kord rõhutan, ma olen väga optimistlik inimene, viimnepäev on lähedal. Õige mul on kaks küsimust. Esimene, kui sa läksid juba kiibistamise juurde, et kuidas sa näed religiooni, vaimsust võimalikus trantsumonistlikus ühiskonnas, kus me kõik oleme tehisintellektiga ühendatud suurde kübervirtuaalmaailma, kõik robotiseeritud inimese tehnoloogia ühtimine on tavaline. Ma ütlen nagu täiesti ausalt, ma ei, ma ei kujuta ette, sellepärast et ma ei kujuta seda ette juba seetõttu, et nii nagu oli mingile ja, ja seda, mis siiamaani see usk, majanduse pidev kasv tähendab, majanduslikku kasvama. See, mis meil praegu on nagu sellisel moel jätkub. Sellepärast et meil piisab tegelikult nagu väga vähesest, et juhe seinast välja tõmmata ja siis nagu see meil puudub see toitaine selle, nende kiipide jaoks on võimalik, et tähendab inimese keha ise, eks ole, toodab see on kindlasti ka ma jään vastuse võlgu, aga ma kipun arvama, et see on võib-olla see teine asi, mis võib-olla võib juhtuda, on, tähendab seesama asi, nii nagu me võime nagu erinevatest ulmefilmides näha, et on, tähendab nagu see üks kiht, kes elabki nagu mingisuguses transfomanistlikus kübermaailmas ja siis on need teised, kes jooksevad nagu teistmoodi ringi teiste abivahenditega. Et no tähendab, et siin on nagu palju selliseid asju, et seesama 25 aasta pärast kui ma mõtlesin selle teema peale jah, inimesed nagu väga huvitav, mis on 25 aasta pärast, et miks inimest huvitab. Miks me tahame teada, mis on tulevikus. Aga kas sellepärast, et kui me teaksime, et mis samme praegu teha, siis milliseks tulevik võib kujuneda sellest nagu saan aru? Aga seesama küsimus, mis saab peale surma, no tähendab, keegi ei tea, mis saab peale surma, tähendab, päriselt mitte keegi ei tea. Te võite nagu leida inimesi, kes teavad täpselt, aga uskuge mind, nad ei ole surnust tagasi tulnud ja nad ei saa teile rääkida, seda kõige rohkem, mida nad saavad rääkida, on surmalähedane kogemus, aga mis ei ole veel surm iseenesest. Aga võib-olla ühel päeval. Mine sa tea, võib-olla õnnestub keegi üles äratada ja meie teadmiste hulk kasvab tohutult ja siis me saame nagu edasi liikuda. Nagu Reigets vahel unistab, et ühel päeval elame arvutis igavesti enne sa rääkisid globaalsest põlvkondadeüleses valgustumisest ja selle võimalikkusest võimatusest ja viitasid, et noh, võib-olla on see võimalik siis, kui tulevad tulnukad. Et kuidas sa selle valguses kommenteeriksid seda teooriat, et Jeesus Kristus olla olnud tulnukas ja kas me oleme siis praegu messiaseootuses? Õige õde. Noh, tähendab see, ma lihtsalt mõtlen selle peale, et kui me vaatame nagu neid erinevaid vaimsuse või religioosseid, mis, nagu inimesi mobiliseerivad tihtipeale need küsimused muutuvad või selline nagu mobiliseerimine leiab aset, siis kui tuleb mingisugune välisoht turbulentne aeg, tähendab siis inimestel tekib, et noh, midagi nagu kuskil, nagu peaks olema, kindlalt ma sellega mõtlen, korraga selgub, eks ole, tulnukad tulevad siis võib-olla inimkonna ühtse, tähendab, asub võitlema ühise vaenlase vastu, see on ju alati võimalik. Kas need kunagi tulevad või nad ei tule. Ei tea, kas Jeesus oli tulnukas või oli ta keegi muu. Ma vastan sellele trafaretselt, jumal teab. Inimesed usuvad temast igasuguseid asju. Alates sellest, et teda üldse ei olnud, lõpetades sellega, et ta oli tulnukas, eks ole, või et ta oli kärbseseen või no tähendab, see, see on nagu see fantaasia läheb nii-öelda vabalevisse. Ma jään vastuse nagu lihtsalt tagasihoidlikult võlgu. Tulnukas oli ta igal juhul. Ma tahaksin küsida põlvkondade kohta just nendes paikades, kus religioosse see protsent on kõrgem. Et kas on võimalik selline asi, et kui toimub sealsamas Lähis-Idas, Aafrikas, Kagu-Aasias ühiskondade arengut. Ma mõtlen just näiteks tehnoloogilises plaanis ja ka hariduse kättesaadavus paraneb. Kas võib toimuda ka selline protsess kultuuris, kus nooremad põlvkonnad, kellel on parem ligipääs haridusele, et nende side siis nende vanemate põlvkondade vastava traditsiooniga nõrgeneb Nad võtavad omaks selle suurema tarbimiskultuuri ka need väärtused, mis sageli siis on läänelikud väärtused ja seetõttu muutub mingi osakaal noortest seal just usu leigemaks. See on võimalik, aga see kindlasti ei juhtu nagu üleöö ja ühe põlvkonna jooksul, need on nagu selles mõttes pikemad protsessid. Teine küsimus on see, et milline see haridus on, mida seal antakse. Haridust on ju ka nagu väga-väga eritüüpilist, kui me tõenäoliselt kas või teie küsimuse kuulsite, mõtlete nagu läänelikku haridust, eks ole. Et see sõltub omakorda sellest, et kuidas seda lääneliku haridussüsteemi õnnestub sinna maha müüa. Need protsessid on nagu selles mõttes kummalised. Siin hiljuti kuulasin Somaalia popmuusikat aastast mingi 76 või 82, midagi taolist. See muusika ei seostu tänapäeva Somaalia, aga noh, ilmselt nagu mitte kellelegi oli selline rõõmus kergel džässiliik pos Ossa noova, eks ole. Kui me mõtleme tänapäeva nagu Mogadishu paremate bändide peale, siis meil tõenäoliselt nagu selline muusika pähe ei tule, seal on alati võimalik noh, mingisuguseid tagasilöögid. Kuidas seda teha, atraktiivseks? Me võime rääkida sellest, et läänelik haridus on hea, eks ole, teised ütlevad, et läänelik haridus on halb, kolmandad ütlevad, et tegemist on läänega kultuuriimperialismi, ka need inimesed peaksid elama nii, nagu nad tahavad ise elada. Siin tuleb mängu veel üks oluline asi või ütleme nii, me elame ju tegelikult, kui me vaatame nagu elanikkonda. Me elame sellest püramiidi tipus nii-öelda selles heaoluühiskonnas, ükskõik kui palju me kurdame, et meil on elu halb. Meil on tihtipeale ettekujutus sellest, et kui ühiskonnas on nagu mingid või kogukonnas on mingi liberaalne inimene, eks ole, kes tuleb valgustuslike ideedega siis noh, kõik lähevad sellega kaasa, ei lähe. Tähendab, see on mu vastus, ma olen näinud nagu hulgaliselt inimrühmasid, kes muidu on nagu täiesti okeid siis kui tuleb sinna üks väga jäikade arusaamadega inimene, kogu see rühm muutub, tähendab automaatselt natukene jäigemaks. Seal on nagu see küsimus, et, et kas kuskil räägimegi nagu suurte religioonide vaimsest, milline see on 25 aasta pärast. Kas see on nagu selline, et maailm on tore koht, oleme kõik omavahel sõbrad või tekib see keegi on meie vaenlane, kelle vastu tuleb võidelda, mingisugused arusaamad, mis on vaenulikud. Ma hea meelega tahaksin uskuda, et haridus muudab inimesed paremaks, see on üks asi, mis on Eesti kontekstis mida on ka siin osa Tartu Ülikooli religiooni teadurid arvanud, et et see eestlase religiooni kaugus on omakorda seotud haridusega. Eestlased hindavad haridust, eks ole, usklik inimene, harimatu inimene, rumal inimene, kes see rumal inimene olla tahab. Me tahame ikka nagu haritud inimesed olla, kui selline asi, nagu on kuskil mujal võimalik, ma ei tea. Aga seal tuleb mängu sotsiaalne surve, noh, seesama need suured perekonnad, milline onu tädi tähendab, kuidas nende suhtumine on haridusse, kas need on vajalikud, kas koolis käimine on vajalik? Ma olen siin Eestis kohanud eesti inimest kunagi, kes ütles väga lihtsalt oma lapse kohta, tal ei ole koolis tarvis käies haridusega peale hakkab tööle, tuleb minna. Seal tulevad need, kas see on võimalik? See tähendab seda, et palju sellist nii-öelda läänemaailmaressurssi tuleks suunata nendesse riikidesse, kus on suur rahvastiku kasv haridusse. Siin tulevad mängupoliitilised küsimused. See oli meie jaoks tunduda, eks ole, nagu kummaline ma just hiljuti räägiti, lugu Brasiiliast. Noormees lõpetas kooli Fawelas kus õppeainete hulgas oli ka matemaatika. Tähendab, see oli õppeainena, oli olemas, tunnid toimusid ka ainukene asi, mida ei olnud, oli õpetaja sellepärast et keegi ei tahtnud sinna piirkonda matemaatikaõpetajaks minna, sellepärast et see kontekst oli selline. Noormees on üks sellistest. Nonii, öelda positiivsetest edulugudest ta pärast keskkooli lõpetamist võttis neli aastat eratundev matemaatik, käis tööl ja siis käis nii-öelda matemaatikaõpetaja juures, et saada selline valmiduse kõrgkooli astuda. Seal tuleb see koolide erinevus hariduse ebaühtlaselt, see meil alati on nagu kõikjal mingisugused koolid olemas, ei näita veel seda, et see nagu tegelikult toimiks. Et see, see nõuab, nagu ma ei tahaks seda sõna kasutada, aga aga nagu struktuurseid muudatusi võib-olla on teatud asjad, mida tuleks teha väljapool. Sellepärast et meil kõigil oleks parem, aga kuna seda tehakse väljapool seltsi, on seda väga keeruline nagu ülejäänud inimestele seletada. Et noh, see on nagu see koht, aga ma arvan, et hariduses on mingis mõttes võite kindlasti. Aitäh sulle, Ringo, praegu, Ja siis lõpuvinietiks on sõna Tarmo Soomerel. Täna saime osa heast teadusest, mõtleksin äärmiselt heast teadusest. Selle jooned on universaalsed. See on oskus adekvaatselt interpreteerida määramatusi, mis meie ees seisavad. Elegantsed põhjendused, rääkimine asjadest, mida me kuulda või isegi nimetada ei taha. Julgus öelda ei tea. Samas teadvuse tänapäevane seis on natuke eruks. Parafraseerides tuntud ütlusi, et me oskame küll maailma algosakesteks lahti võtta, aga terviku kokkupanemise jätame alalhoidlikult, ei jätkusuutlikult järgmistele põlvkondadele. Et ka neil midagi teha oleks. Täna oli juttu kategooriatest, mis on üldiselt kõrgemad kui inimene ise. Ja me oleme sisenemas maailma, kus võitja võtab kõik kui on juttu kommunikatsioonist või sotsiaalmeediast. Ja kui me ennast eestlastena positsioneerimine suurte masside ja vaimsuse vahele. Ja eriti veel religiooni kontekstis meenutaksin ikka kadunud aasmäed, kes armastas öelda, et massidele jutlustamine toob lõppeks kaasa Jeesus Kristuse saatuse. Ehk siis selle sind puuakse luuserina 33. eluaastal risti. Palju mõistlikum olla lappi, tark valdav osa elust vaikida, elada õnnelikult kõrge vanuseni, ilma lasteta. Üks asi, mida õpetab ajalugu, religioonilugu kellelegi on ajalugu. On mille on Ralph Waldo Emerson, formuleerinud maksiimina, et ühe ajast religioon on järgmise kirjanduslik meelelahutus mis on rohkem kui sügavalt õige. Aga sinna juurde, kui me küsime, et kuidas asjad peaksid tulevikus minema siis on oluline tõdeda mitte ainult seda, et me ei tea vastust vaid et meie universumi struktuur on selline, et mõnikord pole vastuseid üldse olemaski. Ja me ei tea, et neid olemas ei ole. Mingis mõttes valmistusin ka selle vastu, et tulevad käsitlusele teaduse ja usuvahelised küsimused. Vabandan nende eest, kes eile õhtul televiisorit vaatasid, ma kordan mõnda mõtet. Kui lüüa kõike teadjasse, doktor Google'isse Ilze küsimus usuteaduse kohta siis esimesena tuleb natuke ootamatu vastus. Esimesena tuleb välja ansambel script, mida olid ka tõlkida pühakirjaks. Ja see laul Science and feisse aastast 2010, mis muide ütleb äärmiselt toredat asja üldse ei ole see halb lugu, see on tehniliselt alternatiivrokk või poprock või mis iganes, aga et nüüd minu sihukese habeme ikka põlvkonnale oli ta päris meeldiv kuulata. Ja, ja eks siis laulu mõte on jah, et püüdsin armastust teaduseks taandada. Tellisin tükkideks ta teooriad, kui ta mu silme all kannetuks sai, rebisin taraasudeks. Tõdeb, et usku ja lootust teleskoobist ei leia. Südant ja hingetähtedelt ei saa Küllike Steinbergi tõlkes. Ja see on midagi millest tegelikult ju Ringo rääkis ja mis peaks meid meid kõiki puudutama rohkem kui kui religiooni ja vaimsuse lugu. Et meil on vajadused inimeste, kogukondade, perekondade na, kuidas ühiskonda täna neid vajadusi on raske ette aimata. Vajadused muutuvad ja kui me ühe vajaduste komplekti ära täidame, siis ilmtingimata järgnevad vajadused. Seda protsessi peegeldab väga hästi üks teema, mida ka linnu käsitles. Ta nimetas neid huvitavateks vähemusteks. Tasa matemaatiline probleem, nagu me kasutame, teisisõnu nimelt häälekad vähemused, mida Eestis praegu on näiteks kanafarmide vastasteks juba jõudnud ennast musta sõda siis küsimus, kuidas peaks ühiskond toimima mõistlikul moel, liialt ta võtab arvesse ka hääleta, vähemuse arvamuse. See on matemaatiline probleem, mis on suhteliselt kergesti lahendatav. Küllap te olete kuulnud kõik trendidest ja sellest, et kuivema punkti parv tõmbame sealt siis läbi niinimetatud regressiooni sirge, et kui natuke tähelise parv on, on noh, mitte päris ümmargune, siis saab seda teha. See tehnoloogia on sadu aastaid vana, see on iganenud. On olemas paremad täpsemad tehnoloogiad mis võimaldavad hääleka vähemusega küll arvestada. Aga endiselt teha mõistlikke adekvaatne otsus. Eesti on jah, suhteliselt uskmatu maa nende definitsioonide järgi, mida Ringo poolt näidatud analüüsis kasutati. Aga et võib-olla vähem teadaolev fakt on see, et umbes sama protsent, kes peab ennast uskmatuks usaldab teadust ja see protsent on siis üks suurimaid OECD maades ja kõvasti üle 50 ja mõne küsitluse järgi 70 protsendini. Ja eks gringo viimastest vastustest viide religiooni, kauguse ja hariduse korporatsioonile tekitab ju küsimuse, et kas siis teadus on midagi, mis on surrogaat, religioon, täna? Sellele küsimusele ei ole head vastust. Ja kui nii küsida, siis on võimalik üks keskmine teadlane viia vaimse šokke järele. Aga sellegipoolest on siin olemas, kui mitte tõsiasi saanud paralleel. Me küll teame, et usk ja religioon on kaks eri asja. Aga eks usk on ju ka osa religioonist. Ringo ütles täna umbes vist kaheksa korda, uskuge mind. Võtame jälle ette, doktor Google'i Vikipeedia usk on põhimõtteliselt usaldus. Usaldus on see ebatavaline olukord, kus inimene õige natuke loobub oma õigusest olla maailma keskpunkt ja öelda kõigile teistele, kuidas nemad peaksid käituma. Et eks usaldus oli olukord, kus üks inimene on valmis lootma teise olgu see siis juriidiline või füüsiline isik tulevikku suunatud tegude. Ja sellega seondub veel üks aspekt, mida on hea meenutada. Et siis loobume, me jõua täiesti vabatahtlikult ka kontrollist selle üle, mida teine teeb. Ja see on asi, mis vähemasti psühholoogide poolt on kategooria, mõtlen usk, usaldus ja inimese usk, et tehakse seda, mida on oodatud seemnev äärmiselt varases varases lapse eas esimesel kahel eluaastal. Ja kui nüüd me küsime, et mille poolest on Eesti nüüd nii kohutavalt eriline, et kui me eeldame korrelatsiooni usk tatuse ja usalduse puuduse vahel, mis ei pruugi eksisteerida, aga mis võib eksisteerida inimese kalduvust teisi usaldada, peetakse üheks isiksuse ja inimeseks olemise tunnuseks. Kui Eestimaal on sellistes teri, millistes usalduse kriis siis oleme me tõeliselt suure probleemi ees. Ja selles mõttes on teadus tõepoolest surrogaat religioon. Et kõne mõtleme natuke Kädamises, usaldame Ringo meile seletas, olid taga selged põhjendused, mitte maailmavaade, vaid argumendid, eeldused, loogika, järeldus, oskused, siis sõna usaldus haakub edasi sõna kindlustunne. Aga see sobib juba paremini kirjeldama teise poole pädevust ja kompetentsi. Nii et selles mõttes on teadus nii imelik, kui see ka ei ole, ma ütleksin religiooni antipood. Aga üks äärmiselt tugev usaldusloomemehhanism või, või, või instrument mis on võib-olla naljakas kaasaja maailmas on see, et teaduse ja religiooni nii-öelda ülesannete või toimimise skoobid või, või kohad, kus seal toimivad, on vaheldunud, vahetunud, et kui sadakond aastat tagasi teaduse tehnoloogia töötas väga oluliselt selles suunas, et inimesi ühendada. Kui tekkis rongiühendus, oli võimalik istuda Euroopa ühes otsas rongi ja kolme päevaga jõuda teise otsa, kui tekkis lennuühendus, kujunes ookeani ületamine vaid ühes Uigatuse pikkuseks. Et inimesed said omavahel suhelda, kas ei olnud mitte kunagi näinud ja kellel vanas maailmas nii-öelda poleks olnud mingeid võimalusi omavahel kokku saada. Nüüd oleme jõudnud situatsiooni, kus teadusega kaasneb järjest suurem fragmenteerumine. Seal on omad selged põhjused, et tead, teadmised, teadus, eesti keel on nii sügavad, aga samal ajal nii kitsas valdkonnas et väga vähesed mõistavad et need, kes töötavad päris teaduse eesliinil võib-olla kümmekond, kes neist aru saab ja mõnikümmend, kes saab aru asja mõttest. Ja kui fakte on saanud tohutult palju siis seda rohkem on võimalusi nende interpreteerimis, eks, ja sellega automaatselt kaasneb võimalus ka libastumisteks interpreteerimisel. Aga usk nagu lego näitus toimib ju lihtsate sõnumite kaudu, mis võivad, aga ei pruugi olla tõsi. Ja lisandub kogukonna perekonna ka klubis efekt. Sellised märksõnad nagu omade hoidmine, sotsiaalne turvavõrgustik, kedagi ei jäeta maha. Aga ka võimalus, kui on mingid probleemid, näiteks usklike suht vähe tunda ennast erilise ja isegi ära valituna. Ja muidugi ilmneb sama sama probleem ju ka ka teaduses. Et k paljud teadlased tunnevad ennast sageli ära valituna. Mina tuletaksin meelde eilset lõppsõna, mille üheks osaks oli, et kõik, mida sa kujutleda suudad võib saada tõeks. Aga selle kohta vastav Stan Lee, nõnda et on asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb. Aitäh. Elu pärast Google'it saatesari toob teieni Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusarja, mis pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajad Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid Algis Pauliukaitis, Aili Jõeleht, Priit Karinud, Virgo mäe helirežissöör, maris Tombak, helilooja Hendrik Kaljujärv. Teksti loeb Taavi Eelma. Kuulake saateid ja täispikkuses loenguid elu pärast Google'it koos publiku küsimuste ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaariga vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist sealtsamast leiatega tulevikuvisioonide saatesarja, raadio jäik. Vaadake kodulehte Jaik poee. Kohtumiseni järgmisel laupäeval pärast kella viieseid, uudiseid vikerraadios. Elu pärast Google'it.