Igal pool maailmas laulud Prantsusmaal on shansaunid. Helijälgedel jälge ajas ajas. Helijälge ajas. On suur toredat pühapäeva, Helgi Erilaid vikerraadio ja tunnike prantsuse Johnsoniga. Nathan de Sõriis kirsside aeg, see on päris vana shansoon prantsusekeelsetes maades armastada ja paljudes eri esitustest tuntud. Ka autorid on teada muusika looja antuanorenaal ja tekstikirjutaja standardist klema. Viimane reisis 1866. aastal Belgiasse ja ööbis majas, mille ümber kasvas hull iidseid kirsipuid. Kirsside aeg. Laulutekstiks saanud värsid pühendanud autor hiljem juba 1880, kas meditsiiniõele luisele pühendus on ajalooline tähenduslik keerulistel aegadel märtsis 1871 moodustati Prantsusmaal revolutsiooniline demokraatlik valitsus, Pariisi kommuun. Selles orus maha 28. mail linna vallutanud kolmanda vabariigi armee. Verise nädala jooksul tapeti kümneid tuhandeid linna elanikke. Jäglemand pühendaski Siisama kirsside aia värsid meditsiiniõele, kes haavatuid abistas. Toonidel ongi sageli oma lood jutustada. Man Mardril seisva valges agregööri kiriku tagant laskub päris järsult alla pikk kitsavõitu tänav. Selle paremal küljel paistab vana valge maja otsaviil, millel on kiri, oletan Ashell. Rei ardistik. Kunagine andis see maja teist nime, kuid 1880. aastal maalis karika turistan Reschill hoonele uue uhke sildi, millel üks paksu kõhu punase vöö nokamütsiga küülik otse keedupotist plehku paneb. Sildi järgi sai asutus kõue nime nõlafana shell. Kärme küülik. Eelmisel sajandivahetusel oli see paik kunstnikke ja vaimuinimeste seas vägagi hinnatud modiliaanija põlene ääralid, siin sagedased külalised. Ning 1903. aastal ostis paiga pära kabareepidajaks hakata otsustanud laulja Aristid, fraan Tõhusama musta kübara ja punase salliga mees, keda on ühel oma plakatil kujutanud tulus Lotrek. Ola kõnersil näeb välja nagu ehtne maa kõrts ja selle pikkade laudade taha koguneb ka tänapäeval pariislased laulda kauneid vanu šansoone. Kirsside aeg lehvere ja sama loo päris ammu salvestatud svingivariandiga alustas tänast tundi teine tuntud Johansoni meister Charles Renee. Shansaan tähendabki prantsuse keeles laulu, sageli polektsioonilist, igal juhul ilmalikku laulu, milles tekstil on tähtsam roll kui meloodiad Messost, šansoone, lauljad, anšantöörid, lauljataride töösid. Mõlemaid leidub prantsuse muusikas uskumatu hulk, kas sadu ja sadu nende seast. Meie tänaseks tunniks paarikümne loo väljavalimine on täiesti võrreldav mõne Heraklese vägitööga. Prantsuse šansoone arenguloos peegeldub prantslaste ajalugu kaugetest aegadest tänase päevani välja. Aga siin juba uuel aastatuhandel endisest noorest popiidulist vägagi arvestatavaks sanktsiooni lauljaks kasvanud Raphael, kelle loo sõnum sobib suurepäraselt tänapäeva. Ärgem olgem ometi üksteise peale nii lõpmata vihased. No selline on puhtalt tänapäevane šansoone, aga uurime natuke ajalugu ka eelmise sajandi alguses poolel, kui prantslased oma kohvikutes kaba reedes ja vabaõhu tantsusaalides akordioni saatel valssi tantsisid, polnud inimesed vist sugugi nii väga vihased veel. Nad olid lihtsalt rõõmsad, olgugi, et ajad olid tookord palju palju raskemad. Šansoone ise on Prantsusmaal juba madu Rate aastat olemas olnud, arenenud ja muutunud. Esmalt olid kangelased hullud, eepilised poeemid, rändlaulikute lihtsad meloodiad, üks selline oli 11.-st sajandist pärit Rolandi laul. 12. ja 13. sajandil tekkisid niinimetatud õukonna šanssonid tegelikult lüürilised ja poeetilised armastuslaulud kõrgesse ust, Meidistele ja ristisõdade sanktsioonid. Renessansiajastu tõi enesega niinimetatud Burgundia shansoonid, sest nende loojad olid sellest Prantsusmaapiirkonnast pärit reeglina kolmehäälsed laulud, mida saadeti tolle ajapillidega. Alates 16.-st sajandist, saab rääkida juba Pariisisensioonidest. Meedarid lihtsate meloodiatega sageli neljal häälel esitatud laulukesed peaasjalikult Pariislastest loojaid ja esitajaid mõjutas käit Itaalia Madrigal üks nimi juba hilisemast ajast, mis on meilegi tuttavam. Ta kellazza ja siit arenes aegade jooksul juba tänapäevane nii-öelda soološansson. Moreževale tuttav nimi ka filmidest, aga laul on möödunud sajandi 20.-test, kui helisid juba jäädvustada suudeti. Sellele eelnes põnev ajajärk, täis tantsu ja muusikat šansoone jaganud plaani, millest ehtsat helijälge alles ei ole, kuid alles on punase veski väikese torni keerlevad tiivad ja meeletu pidu mula Ruusis sest ühe laua taga istus õnnetu saatusega üliandekas kunstnik tulusat Räkk kes joonistas üles kogu selle värvika maailma ning selle kangelased. Kaunitarid ja tantsijad, tareid, ülbella kulu, kaunis Žanna Wrill ning melanhoolsema tunduv Shan töös Ivet sõlme stseenid Belle bloki ajastust kui kunst, kirjandus ja arhitektuur kogu kultuurielu õnnelikult õide puhkes. Teadvustatud Impressionistide igavesti elavas kunstis ja seni õnneks säilinud juugendehitistes. Veel läks pisut aega, enne kui asuti jäädvustama ka niinimetatud tänapäeva šansoone. Kuulus ja kaunis miss tinget 1875 kuni 1956 vägagi kõrgelt hinnatud näitleja ja Sanders. Ja see oli ka filmidest tuntud koomik ja šanter, fennandell. Halverbrežaan ja Muset rõõmus tantsustiil, mis sai Pariisis populaarseks 19. sajandi lõpul. Senistest kergem, kiirem Jesensaalsem tants, mille jaoks polnud vaja suuri saale. Ja teiselt poolt ookeani saabunud eksootiline põnev tumedanahaline piiga, kes rändas ühelt peolt ja esinemislavalt teisele selles kunstnike, kirjanike, muusikute ja filmitegijate mekas, milleks Pariis kahe suure sõja vahel saanud oli kõigi aegade kuulimsanud töös. 1915. aastal sündinud Edit peaff laulis juba ka siis, kuid tema esimesed salvestused on pärit 1940.-te lõpust. No imepärane hääl oli tal tõepoolest ka tollesama kuulsalo lavia roosa lauliseedite plaadile juba 1946. aastal ja tegemist pole mitte eluga keset roose, nagu võiks mõelda vaid eluga läbi roosade prillide. Laulus meenutatakse ka kohutava sõjaraskusi armastuse kaotust. Meeski prantsuse sansoonide lugematutest, paremusjärjestustest seisab just see laul esimesel kohal. Nii kohe pärast suurt sõda jõudis Itaaliast Pariisi silmapaistvalt hea välimusega noormees Ivo Liivi. Kelleedid pea oma hoole alla võttis ja lavalaudadele aitas. See oli tule päevane üle ilma tuntud laulja, filminäitleja ja šantöör, siis šassoni tähti Monta, kes tõi kõvasti lisa seletamata külgetõmbejõuga valguse linnast Pariisist jõgestavatele, sanktsioonidele, mida ei jõuaks vist iial kokku lugeda. Nii Montaan jalutamas, kuulsatel foriisi suurtel võlvaridel jaamad mas jälle pari, Klein, François. Ning veel üle 1000 šansoone kirjutanud laulja ja helilooja Francis lämark. Järgnev Pariisi laul on üks sellest 1000-st. Nonii see rida oleks lõputu, kui ma seda nüüd kohe ele õpetajaks Pariisist on läbi aegade šansoone lauldud, lauldakse tänapäeval ja lauldakse kindlasti ka tulevikus. Aga ajalooga jätkates 1900 viiekümnendatel ilmus prantsuse muusika lõhkuus šansoone loojate põlvkond, kes leidis inspiratsiooni poeetide mõtterikastest värssidest. Selliseid laule on hakatud kutsuma shanson. Tekst. Ja siin kolm kõige silmapaistvamad. Toona. Nagu maailma parim eradetektiiv err kõlba, Roo oli ka õnneks päriselt siin ilmas elanud võrratult andekas laulja, poeet, filminäitleja ja režissöör Shakespeare Well pärit Belgiast. Teda on peetud suurimaks nüüdisaegse sanssooni meistriks kes on mõjutanud hulka rokimaailmatähti alates David põuest kuni Ray Charles sinikuid. Aeg oli üürike. Ta suri kopsuvähki 1978. aasta sügisel ja tema põrm toodi Pariisist tagasi paiku. Kant, kus ta viimastel aastatel õnnelik oli olnud hiiva Ochoa Saarele prantsuse polüneesias ning maeti keset lõunamere saarte imepärast rohelust paiknevasse koroonasse pool kogeni haud Pole sellest paigast kuigi kaugel. Ja siinkohal meenub veel üks tundoshante. Kui sind poleks olemas, siis poleks ka minul siin ilmas mitte midagi peale hakata. Šõudes seal sündis hoopiski ühendriikides New Yorgis. Tema isa Shell oli filmirežissöör, kuid juba viiekümnendatel kolis perekond Euroopas basse ja õige pea ka Pariisi. 26 aastane šõu väga andekas laulja ja filminäitleja leidis siin edu ja tunnustuse, mida ta tõepoolest väärt oli. Kuid üürike oli tallegi antud aeg. 1980. aastal augustis Tahiitil puhkusel olles suri šõudes seal südameataki. Ka teda olid meelitanud ja kutsunud salapärased kuumad imepärase eksootilise loodusega lõunamere saared. Nendesse kuulus siis 1960.-te ja 70.-te sanktsioonilainesse ja oli see alles üks tõeliselt vägev laine. Tolle aja šantööre mõjutasid juba ka Ühendriikide folklauljad, eriti Bob Dylan ning sanktsioonid olid seotud kogu prantsuse popmuusikaga. Veel mõned tollased lauljad paljudest. Varalahkunud Claude Francois, laulja, helilooja, tantsija ja trummar endine Prantsusmaa president Valeriiriskaardes ta on nimetanud sama andekaks kui biitlid. Säilik laskis lihtsalt rutiinse purjetitalis silda. Ja see on Suschsoon, kes on oma pika laule tee jooksul palju tunnustust leidnud. Muuhulgas on talle antud ka väga hinnatud originaal šansoone auhind. Alan persoon ja tema hitt ose isase Flynn lääne oli tuntumaid prantsuse Sand, tööre ja rokklauljaid. Tema lahkus aastal 2009. Rona toreda käriseva häälega hallpea, kelle just kuuldud Johnson on pärit juba 2016. aasta plaadilt. Nii elab šansson uue aastasaja Prantsusmaal õnnelikult edasi nime all. Novell, šansoone, uus šansoone ja lauljaid on ikka niipalju, et keeruline valida. Millegipärast tundub mulle, et Johnson ise on ka aegade jooksul nagu pisut nooremaks muutunud. Ja see on kali, seisis noorukipõlves ragbimängija ja muusiku karjääri vahel juhtusega siis U2 kontserdile ja valik oli tehtud muusika isele viia. Ja see on täna juba kord kuuldud Vena paar ison Brassaanrist ja Ronost aga tamm, Vaitzist mõjutatud šanter kelle laulud jutustavad huumori, teinekord ka pehme küünilisusega elu argipäevast. Ja see on punkrokkarina alustanud oma persee. Parane poeet, kellele meeldib sõnade ja loodushäältega mängida. Ja lavanime leidmise lugu, on ikka huvitav selle andsitele šoti jalgpallur toomas poid ja Mariandujaneeti rootslasest armuke Hans Aksel vee perse kokku oma perse. Näete lugematu hulk andekaid, põnevaid lauljaid, lugematu hulk šansoone, uusi ja unustamatuid, vanu, jäika juba, kes teab mitmendat uuestisündi üle elav tuttav, ajalooline šansoone, kirsside aeg, mis sobib oma uusimas variandis sansoni tundi lõpetama.