Tulen tagasi sealt võitjana või langen ma. Selle lauluga läksid eesti sõdurid vabadussõtta. Ühe kuuenda polgu sõduri lahingvarustusse kuulus alati ka Landeswehri vastu minnes algeline päevapildiaparaat. Suuri osa vabadussõjafotodest on teinud praegu 96 aastane tallinlane Taavet Poska. Ma olin selle polgu staabiga Ruhja linnas peris kohe tüki aega pärast Mõisaküla Kirbla vallutamist ja siis ja siis kui sakslased lande sfäär oli, see sellega Läti peaministri Ulmanise minema peletanud ja Riia valuda, siis hakkasid bolševikud ise ära minema. Nii et nad olid täku pihtide vahel Riia poolt pool olid sakslased ja sealt Liivi lahe kalda poolt tulime siis meie ja siis nad muudkui aga põgenesid, need suuri lahinguid ei olnudki. Ja jõudsime Volmeri linna Volmeri turul. Kui meie polgu orkester mängis, saldasid, tantsisid seal leti tüdrukutega ja müüa, siis no meie orkester mängis. Ja meie see kolmanda diviisi staap toodi ka Viljandisse ära Holmerisse ja seal tema oligi niikaua kui selle Võnnu lahingu nii. Aga siis juhtus minuga nii, kui see esimene ähvatis sakslastega läbi oli. Kui nad pealetungist pähe said ja hakkasid positsioone looma ja abiväge järele tellimaselt sele powske juures oli see rauddiviis Lätimaal ja, ja siis on teil kord, kauples välja vaherahu. Meie Solodidki teadsid, et see on pettus, see pole midagi. See ongi selleks, et Tiia välja tuua ja meie väejuhatus tegi sedasama. Kohe hakkas ta maaga, oli määratud kümnepäevane vaherahu. Ja see oli kolmandal vaherahupäeval sees, ütles polgu ülemtallu, kelle käsutuses ma olin. Et nüüd tuleb meil uus võitlus sakslastega. Ja taplus on suur, neid tuleb siin vaadata, et siit ja sealt ajaloo jaoks. Aga mul olid nii ära lõppenud kõik see materjal siis klaasplaadid 10 korda 15 aparaat, mul oli klaas plaadikaks siiski kasseti. Ja ei olnud mul enam ilmutas mitte midagi, ei olnud enam nii näpud näpu vahele ajanud. Aga näpud olid põhjas, näppudel põhjas ja, ja teisel fotograafil, kelle nimi oli Hans Vilper. Mõned emal natukene veel oli ja temal oli suurem ka 13018 aparaat. Ja tema jäi siis Holmarisse jääb, mõtlesin, et nüüd sai ta Tartumaal Tartu mees iga ja et katsuge seal tutvustanud, kuidas sa saad sealt materjali ja see, et, et meil oleks ülesvõtmiseks. No mina siis sain komandeeringu, sõitsin Tartu. Ja selleks on mitu päeva, enne kui ma sain ikkagi kaks kohvri täit madin, rasket klaas ja klaas. Ja siis postkaardid mägi, kopeerisime, need on ka rasked, kõik, kõik, ja mis need jaamaga siis oli niisugune äge. Rongide minek sinna Valga poole. Et pea ei peatused, kee oli peatus, oli, see oli rangelt keelatud, kedagi peale võtta. Näitasin oma dokument, ei tähenda midagi, meil käskija ja siis ma olin mitu päeva seal. Ja need olid sõjaväerongid, rongid ja, ega muud ei olnudki ja sest et seal see Rauna sild Sild oli sakslaste poolt õhku lastud üks ots ja sealt enam rongid edasi saanudki ja rongid said Valgani said ja kaugemale ei saanud. Alevis seal oli siis meie polk, polgu staap juba, kuhu ma pidin minema. Aga sinna oli oma 20 830 kilomeetrit selle silla juurest, mis oli katki ja rongid olid siis seal silla juures suurtükineid, padruneid andsid läbi selle madalale väike jõekene nagu Pirita jõgi, sinna tehti hädasild ja siis need padrunid siis elal ja siis sinna teisele poole silda oli siis jällegi rongivagunit kõõlaadide sisse. Ja kui mina pagasiga sinna jõudsin, silla tirisin, kohtasin kõraga oma polgu sideülemad, minu minu otseselt ülimat leitnant kuulbussi. Ja, ja et sina tulid, muretsesid köiti, kuni siin see laaditakse ja jõuaksid ära viia, läheb palju aega, aga mul on iga tunni tagant helistatakse padruneid, padruneid. Olles kaks soldatid ka püssiga kaasa. Ja siis läksite siis jõe kallast mööda, siis sinna Liivi lahe poole edasi otsima. Küüti jõudis Lätti tallu ja? Mehi ei olnud? Ei, ta oli mobiliseeritud ära ka juba Ulmanise poolt, nagu meie meie varjulgemad formeerisid kaks polku omale lätipolku ja meie varustusega ka. See oli siis üks oli Volmeri pulki, üks oli, oli Võnnu polk polku positsioonil aga nad ei jõudnud vastu seista, sest nad olid veel alles formeerid, nemad, muidu vahvad toredad poisid ja ohvitseri tõlgnelegagi omada. Ja küsisid võtet. Köiti on vaja näiteks dokumendi, ka mulle kirjutati dokumendi ja et kriiti on vaja ja hobuste tulge silla juures. Sõidame, poisid. Kuule aga anger on õues kell kui hobune, eiei, hobused, hobused ja sakslased riisitera. Üks enne juba bolševikud. Aga minge, minge edasi. Siis marss sinna, täpselt sama jutt sirgu näo ja minge teisi tallu, seal on? Jah. Aga kui me sinna teisi tallu kolmandasse tallu hakkasime minema, siis üks poistest oli läinud läbi karja oma, mitte seda teed mööda. Karjamaalane hobused. Aga see vanker vankri võidan vankri vankri küljes. Need sees ikka rangibki vankri peale. Vankriga küll, aga ei ole ju. See, sellest ei ole midagi, mõtlesin, sest pole midagi, et meil on hobused olemas. Ja me saime hobused ja. Sest ka sellega pahaks ei pane ja rakendage ette ja siis ja siis sõidame ja saatsin teised. Me juba see tagasi sinna ja et me juba teame vigureid, rakendage hobused ja Niina Siska rakendasid seal ja oli veel saadud ilma meie nendega kokku oli siis kuus, kuus vankrid ja naised ja nendel on peal kõik ja see oli väikevoor juba väike voorib, aga siis oli kuulipildujalinte ja suurtükipadrunid kõigil laskemoon ajud. Kas teie kohvrid mahtusid sinna peale veel? Eestlased? Ja siis sõitsime teise, sõitsime urinal kohe Rodion, poisi ilus ilm oli väga ilus ilm. Sinna kõrtsi juures. Nad sidusid Kenya ellipsid staapi ja läksin siis polguülema, et ei olnud, oli läinud. Välistaabissen sellises kapteni Jermanelise. Meie kandsin ette, vajusin tagasi. Elas siis kirjutada seal need kviitungid välja. Aga nimekohad seemne ja siis see tindipliiatsiga. Läksin siste lätlastega minema, aga mõtlesin, et vaat küsisin seal kõrtsis teenija käest, et kuidas on Läti keeles, et neid veidi tagasi sõita. Aga tema juhataja õpetas mulle ära. Ja siis ma hakkasin seda vene keeles ikka. Nii et suur tänu teile. Olemas ja ja siis mõtlesin, Tarvaraisid apakal, Braux. Tagasi sõita. Ja rohkem ma ei oskagi. Järve ääres, et lahingupool oleks vaja lahingumoona oleks väga vaja ja jõudude otsa saada käik ja rongi järele, no mis sa teed. Aga siis hakkasid rongid juba tooma. Ja siis meie kuues polk oli saadetud hoopis mitte selle esimese rinde juurde, mis oli valgejärve juures. Ja siis sule Jägeli juures seal seda Rodion poisi ja seda lahutab Riiast ja sakslased politseis Saksas. Tõmmutasidel meie omad muidugi oskasid endid varjata, ega ma seal väga palju ka saanud, nad teadsid juba ära, kui kaugele lasta jõudnud, ega nad kallale tulla ei saa ja sai side jumalaga. Ta oli seal. Aga meie omad pidid ründama. Ütled et tahad nendega üles ja nüüd otse lahingust, noh, seda ma kõige raskem otsin just. Siis väikse libel. Kõlbe silla juures on praegu meie. Ja seal on ka diviisi staabiülem polkovnik Reek kamandeerimas ja kapten talu. No mina siis kohe võtad, viska kaasa selles, et jumal teab kõiki metsa või täis olles jooksikuid ja kui sa oled päris ilma püssita, siis ega ei kõlba. Nõssessis püssi käega ja padrunid ka ja, ja lähen siis tee nema. Väiksed vaeva männidki Kärt Maran, tahad aga kogu suur männigi sendi. Ja läbi selle oli maailmasõja ajal ehitatud tee roigastiga. Küsis kõmbin ja lähen ja. R vaata. Lennuk saksa lennuk luurab, et tee peal on ja oli ka Böömas. Kalevi pataljon oli seal umbes juures valmis tulema, sinna Jegi libele läbimurret tegema. Ja sellesse oli selleks, et kui me sealt sillalt üle läheme, siis jõuame selle raudtee peale, mis mitte viie seeria vahel on ja, ja võtab raudtee oma alla ja suurtükivägede tahtsin saksa suurtükivägi kätte saada. Nii oli siis. Ja jõudsin siis sinna. Tartus on Tähtvere ja siis selle teisepoolse kalda niisugune suur lai, isegi laiem veel ja see oli suure heinamaa. Ja vot siis selle poisipoolsel küljel. See oli siis nagu kõrgendik juba Annabeli Ehidadeks karjamõis ja see nimi oli Walden soode. Aga seal oli ammu juba loomade ära vist söödudki ära viidud ja ja oli üks mitu lauto, seal oli ka üks nii sõnnikulaut. Nii et üsna kõrgele lae alla vedeli minna, aga see oli nii puhas, õhk oli meie, see oli täis nastikuid. Meie, meie soldatid. Tööd meile oma komando mehed ja siis staabikirjutajate ETV2. Ja et kus polgu ülem polkovnik laudas et seal sidevanker on, seal, seal on telefoni, seal käib seal komandopunkt laudas. Noh, läksin siis sinna lauta. Tervitasin siis oma olgu ülemalt kapten Tallo. Ja muidugi juba kolm alles olime, tundsin juba seda reeglina ei räägi. Me olime ja siis telefon käib telefonide reegil telefoni ees. Ikkagi räägid seal parts Pärts Nomisson. Sillale sillast pean, peame üle saama. Ja see siis kuulen ka niipalju kui kuulen. Polguülem. Leitnant Parts oli selle Karl Partsi vend. Tema oli siis selle roodu ülem kes pidi selle silla vallutama. Aga sillaots, teise teisel pool silda oli kõrgelt kivimaja ja teise korrusel aken silla poole. Kuulipilduja ja siis oli seal üks, üks tellisetehasele tehase korstna otsas oli, oli suurtükiväe vaatepunkt ja kõik selle jõekalda mööda seal olid saksa positsioonid. Nii et see läbimurre seal polnud nalja Azinit. No ja siis kuulasin mina seda juttu pealt ka ja nii rumal kui see jutt küll on, aga ma pean siiski rääkima. Muidugi seal raamatus seda ei ole ja ei pandagi, sest et kui küsiti kindral soodsi käest, kes olid ajaloo komitee ülem, et kas me peame kirjutama, siis ainult, et, aga mitte kõike. Aga mina olin, räägin seda, kuulsin ja nägin. Üks niisugune aps oli meil selles. Selles sõjas. Siiski sünnist on võimatu minna. Tee peal suurtükisuurtükikuuliga lastakse iga mees maha, Nad näevad sealt kõigele nendesse. Sinisilmad lasevad, see võimaldab ja reeglide võimata võimatav sõda selleks võimalda tehakse võimalikuks. Nii. Need sõnad. Ma ei tea, kas tohib sõna, räägitegi hakatakse pärima vaidled ise, luisked. Aga see oli nii Ja, ja siis parts sealt, ütles, et mina olen mehi sundinud minema, Need ei lähe. Mina täidan käsu. Ja siis talu võttis toru jumakked, jällegi tamm-tamm-tamm oli see see suurtükipatarei ülem? Jajah, no kuule, tõesti ei saa siis? No nii, üksurdik. Ja lase hiljemalt, egas olen kõigivadki, vald on juba otsa, ei ole tabamist, ei taba seal. R telefon teeb see tutatud. Pihtas kellegi hääl seal pihtas, mis viitas. Et tamm lõhkes seal aknas ja siis sakslane kõigi oma kuulipildujaga teise tasandi alla. Ja varsti oli, kas siis telefonist helistas selle Partsi juurest, et juba näed juba peaaegu silla lähedus. Ja läksid üle silla ja katkades seal olid sild, oli kindlustatud ja mineeritud, lisati saatjat ja parts oma kompaniiga 100 ruuduga. Jooksis üle. Siis olid kõik nii õhinal tore ikkagi, need oli ikkagi, tehakse võimatu, tehakse võimalikuks ja nii edasi, keegi oli tore. Mis edasi, toodame kõik, mis edasi oli. Nüüd peaks olema järelvegi keset. Nad oska Heljandile, siin leian see operatsioon oleks tehtud ja õnnestunud aga Reek pressis enne seda teadma, kas on või ei ole neid. Ja siis jõudis juba öö, ei keegi midagi, keegi sinna ei läinud, kee, kus sa lähed. Ja siis juba oli luurajat teatanud, et sakslased on silla uuesti oma valdusesse saanud. Ja meie omad on hajutatud, ei tea, kus keegi on ja nii edasi. Ja siis öösel nii homostoomikut. Siis tuli üks sidemes mu juuresid niitule, metsamees kuivatavad pükse. Mis asi, noh, need, kes ülejäänud on, nad ujusid läbi, jäi tagasi. Ja ma läksin siis sinna, lihased sildasid ja ma ei tea, viis-kuus meest seal oli. Et kõik kõik oli kena, aga sakslased, venelased venelastega oli nii, kui oleksime selja taha, siis nad panid kõigeldad jooksu. Aga sakslased, sõjamehed, nad nägid ära, et neid rohkem ei olegi ja võtsid. Parts on surnud. Meie kuulipilduja ideed sinna relvalt kiitsin, näevad, me saime veel läbi öelda, et mõned mehed, keda nad nägime, lasid mahule ja ma ei tea, kui palju truudust järele oli siis misjäreltulija selliseda. See on nüüd niisugune lugu, mis ei ole keegi kusagil rääkinud ja võiks öelda, et fantoseerid ei ole. See on tõde. Kuulge, kuidas eesti sõdurite meeleolu oli, kui nad Landeswehri vastu läksid? Ei, seda ma võin küll öelda. See oli niisugune kohe. Lembitu malevameeleolu. Oletada. Oli kohe tunda, et siin on meestel oma Ootaski, et nad oleksid läbi pääsenud. Väga vägerali, selliseid muistne, muistne viha ja nüüdne olime relvastatud võrdselt mainitud võrdselt. Aga sakslased olid küll suurtükiväe ja poolest palju rikkamad ja neil olid väga hääd miinipildujaid ja väga palju laskemoona. See oli nende paremus, aga neil ei olnud seda hoogugi eriti need palgasõdurid, keda nad sealt rauddiviisist omale palkasid. Mander kalts oma mälestustes. Kirjuta kuigi palju sõjas tehases. Seda, et meie ei oodanud nii tugevat vastupanu, ta arvas, et mis need eestlased ikka nii nii tugevad põlenevad oodanud.