Eesti vabadussõda oli oma algjärgus oluliselt koolipoiste sõda. Seda kinnitavad ka läbi kahe saate ulatuvad Paul Purre mälestused. Praegu 89 aastane Paul borre oli sõja Saksa okupatsiooni veebruarirevolutsiooni ajal ja eel Tallinna reaalkooli õpilane. Milline oli Eesti poiste suhtumine Saariaks? Reaalkooli? Õigust ütelda, ega vaimustatud ei olnud, seal oli saksa kool vene õppekeelega. Ja eestlased, meie olime midagi kuus, seitse või kaheksa poissi, oli esimesed poisid, kes rassisid eesti poisid, kes astusid reaalkooli ja võisid siis piiblilugu jutustada ja õppida eesti keeles. Kuid vaimulikud laulud pidime saksa keeles pähe õppima, saksa keelt suurt mitte midagi ei osanud, teate, kui raske see oli. Aga muidugi see enne sõda, see lakses saksa poissi ka ei sobinud, saksa Boydidus esimeses teises ja kolmandas Vellandasega. Siis oli see saksa poisid, olid nii omad uhked ja eesti poisid ei paista väljagi, nii hoidsin neid tagasihoidlikult, sakslastel oli palvus, oli, oli aulaste alul oli kõik, aga aja jooksul ikke tulike eestlasi ikka rohkem ja rohkem. Ja siis tehti eestlastele palvus joonistussaalis äraldi. Aga seal vahepeal tuli Tallinnasse üle Tartu poisid, mõned üks oli Jüri piiroja ja teine oli raamatu eesnime ei mäleta ja seal veel teised, aga need on mul meeles ja need tõid siis mingisugused nagu värsked Tuult tõid sinna. Sinna meile vene õppekeelega saksa kooli õppekeelega saaks Lagoolia, kui teraselt noorus tol ajal jälgis poliitilist elu ja poliitikasündmusi. Vaadake, see oli nii, et nagu noorus ikka, koolipoiss, ma räägin ainult, see oli kõikides kooli seal enam-vähem ühesugune gümnaasiumitel rohkem venelasi, siin olid need sakslasi, eks ole, ja ja siis eestlasi kogunes palju. Eks igal pool oli siis nii oma omamoodi. Aga see rahvustunne ikka eestlaste hulgas tõusis. Siis oli, oli revolutsioon, oli seal siis Vene sõjagagi? Paaniliselt taganes, eks ole. Sakslased olid juba juba järjest tulid. Muidugi korralageduse tekkisid siin ja seal ja ja siis võimude poolt seal olid igatahes eesti seltskonna, et tippmehed, eks ole, nemad midagi seal korraldajaga, mis meie noorus, meie seda muidugi ei teadnud, aga siis moodustati võimudel abiks oma kaitse kodanliku oma kaitse. Seal olid siis ametnikud ja nii edasi ja aga jälle koolipoisid platsis. Võimlemistundides. Hakati õpetama sõjalist asjandust, kooli, tooli, püsse, seal oli seal kahte tüüpi, ühed olid märga tantkad, need türgiaegsed püssid ühe padruniga laadida ja siis oli ka neid moodsamaid püsse, need vene vinte elemente. Ja siis tehti seal seda rividrilli ja siis õpetaja. Püssiga käsitleme, siin on kirklaseinon sälk ja elementaarseid asju ja korra siis, siis viidi meid ka droomile laskeharjutustele, siis oli see õunapuu jälle oli, oli kaasas välja siis laskurid, õppurid olid siis seal rivis ja siis pikali ja. Ja siis tema käsklusi ärge siis laadisime. Merele et tunda ka püsti tagasilöök. Õunapuu nimi vilksas teil siin. Anton õunapuu, see oli meie, meie, see skaudiliikumise, meie skautluse isa, tema oli meil võimlemisõpetaja ja tema oli niisugune õpetaja, aga ta oli ühtlasi poiste sõber. Langes vabadussõjas. Tema oli üks esimestest nendes Nendest kehakultuuri padjakas Soomes õppis, või kus kohas ja siis ta tuli meile üks vanamees oli seal üks Jaanitsi nimeline umbkeelne venelane seal. Ja siis, kui see tuli õunapuu sinna siis muutusiasid. No vot, see on niisugune esimene õppus, siis moodustati tillukesed vahtkonna toimkonnad ja need olid koolide vahel ära jaotatud. Siin-seal olen käinud vahtkonnast seal Koplis ladude juures siis Pedja mitmed korrad olin siis seal elektrijaama juurde pandi vahtkond välja, ühed olid siis tunnime sees, ukse juures väljas oli, siis oli ümberelektrijaamas, on seal vana elektrijaam seal põhja puiesteel on, oli selline vahtkond vajalik, olid need ajad? Nii segas, jah, olid küll, eks ole, see on revolutsiooni aega, teatud kõik see Läks, ligadi-logadi, röövimisi ja igasuguseid asju oli kehastunud sõjavägi ja tahtsid lõikuvad soldatid. Et see oli see tõepoolest omakaitse oma raamatut ja niux tähtsamaid objekte, kõiki objekte, ma ei tea ka, mis ma isikuid on, mitu ja mitu korda olen seal käinud, seal siis elektrijaama kaitses vahtkonna, see päevik oli meil oma õppur. Ja siis rivis, läksime padrunit taskus ja püssis rühmale sinna ja siis õhtul läksime ja siis hommikul, kui inimesed tööle tulid, siis tulime jälle ära. Ja niimoodi sekulges kuni saksa okupatsiooni lähenemisel ja see tuli juba Haapsalu liiva sakslaste valduses ja saksa lähenesid kiirelt Tallinnale. Vene see sõjavägi, tema sõjavägi, see siis taganes, aga meil olid siis ka juba see sõja lõpupoolel olid juba moodustatud rahvusväeosad talgud ja, ja rahvuspolgud. Eesti sõjaväelaste kongress oli, oli siin Estonias olija? Kuidas, kes kõik seda korraldas, seda ma ei mäleta ja ei tea. Aga siis tuli, see lahenes 23. veebruar, see on mul võrdlemisi täpselt meeles, muidugi seal lõngad on sees küll. Kuidasmoodi päeva ajal oli kuulda, et üks salk relvastatud realistlik kellegi korraldusel võttis Päevalehe trükikoja oma valdusesse. Kuuldes seda, siis läksin mina õhtul läksin kooli ja siis õppetööd ei olnud. Aga seal oli, oli nii, et keegi andis meile püssid ja ja padrunid seal koolis üks eeli ja sõjalisteeria, see nimi on mul millegipärast meelde jäänud. Oli siis veel üks niisugune. Kass oli Kalevi spordiselts Kalevi üks tegelaseks kullerkupu nimeline, millegipärast mul on see nimi mulle meelde jäänud. Kas siis tema ütles või? Vaat siin on mul tühi koht. Et ja anti kaks eesti sõdurit Eesti rahvusväeosas ja mina ja kästi minna üles Toompeale, oli see 23. veebruari õhtul, 23. veebruari õhtul ja läksime siis kolmekesi. Aga muidugi, milleks? Seda? Ei teadet. Lähme sinna. Sest seal oli, oli lossiplatsil. Rahvusväeosades mitte paljud, aga nii arvu ei oska ütelda, üksiku tee niukses seal ja siis oli oma kaitsemehi lintidega, siis oli ära isikud samuti püssidega, kes nad olid, sära? Ei tea, koolipoiss oli mõned seal ja ja oleme seal pimedas ja aimugi ei ole, mis otstarbekus mikspärast. Siis oli seal üks ohvitser ja see siis korraldas sealt ühe niukse kaitseplaani kuidas lossi kaitsta, kuidas lossi kaitsta ja kallaletungi puhul aga keda kardeti, aga siin oli ju kõik taganevad venelased, eks ole, kes siit Venemaale kõik ihkasid minna, need olid kogunenud juba sadama piirkonda ja sealt siis nemad öösel. Mitu korda tegid katset meil linna tungida, kuid löödi rahvusväeosade üksuste poolt ja omakaitse üksuste poolt löödi tagasi. Sealjuures üks realist muisuslikest sai surma, te olite siis Toompea lossi juure nina, olen Toompeal lossi pea ja siis tehti see plaan. Need jõud olid võrdlemisi väikesed. Linda mäele saadeti saadet üks niisugune väike kolme nelja meheline eelpoolt või siis teine oli Harju mäele. Patkuli trepp lukustati lühiall see värav lukustati ja siis majade nukkude taha pantis kahe-kolmekaupa mehi. Et siis võtan risttule alla, kui tungitakse kallale, siis lossi raudvärav suleti, seal on need raudparvastet. Ja sinna pandi siis kuulipilduja ülesse, automaatrelvi oli ka teelses, ei olnud, ei olnud noaga kuulipilduja, aga see kuuli pealt kohe räägin. Toodiks puust ARK jalg. Ja sellele pandi peale üks ümmargune alg mis pimedas nägi nagu tõeline kuulipilduja ründajatele hirmuks. Sealjuures oli see üks oli ohvitser ja siis kaks mees, kes olid sõdurid, nüüdsest laskevalmis vestidega olid siis selle kuulipilduja läbides. See oli siiski kutselise sõjamehe poolt koostatud plaan ja, ja, ja seal oli üks, üks ohvitser, kes ta oli, buss, tal oli, seda ei läinud, aga neid ohvitseri, nii mitmed-mitmed liikus ike. Siis üks ohvitser ja mina saadeti toomkiriku sissekäigu juurde. Et kui seal varjus oleme, et siis meie selja takka pidime tulistama. Mina läksin alul, kui läksime sisse sinna vasakule tööga, väike väike nukk, aken oli seal sissekäigu juures ja temal läks vasakul siis ei kuule, saad. Tule siiapoole. Ma lähen sinnapoole. Vanem mees ütleb, ta peab nii tegema, aga siis ma sain aru küll, et kui sa pead siit laskma, eks ole, vasakult poolt, eks ole, siis sa pead kogu aeg väljas olema, eks ole. Aga kui ma teisel pool olen, eks ole seitsme mu pool teha, andsid äärepealt lasen. Seda ma taipasin kohe juba. Ta valis endale soodsama positsiooni või? Ei teile mulle mulle mulle soodsama positsiooni ise võttis omale halvama positsiooni. No ja siis oli õige mees, õige mees oli need, kes seal olid, seal olid, kõik, olid õiged mehed. Siis all. Kaarli kiriku puiestee ääres teel oli üks, öeldi, et soomusauto, aga see ei olnud mitte soomusauto, vaid mina seda pimedas ei tea, ei tea ta meie soomustatud auto, mingisuguse kuulipildujaid kilpidega kaitstud või midagi, midagi taolist, no ütleme siis soomustatud auto seal olla olnud siis üks kuulipilduja ka peal, ise ma näinud ei ole, aga nii teiste sõnade järgi see seisis seal siis, siis saadeti piirkonnad välja korra Harju mäele ja ja siis seda lenda mäele, selle soomusauto juurde ja, ja kontrollite seda Patkuli trepp, mis oli seal jälle valve ja dispige lühikese jala juures oli valve. Ja nii, et see kogu aeg siis kontrolliti. Plaan oli kõik juba valmis tehtud, igaüks oma kohta teadis siis olime samuti seal väljas ja lühiajaliselt last siis ka ühte ruumi sinna sooja. Kes ülemus oli ja organiseerija, seda ma ei tea, andma teada. Mitmed Eesti ohvitserid olid ka seal, öö möödus rahulikult, siis hakkas niimoodi peale. Alllinnas on kuulda laskmist. Midagi ei tea ümberringi ümber Toompeal nägus vaikus olevad lossist tuli välja üks pikakasvuline mees. Ja rääkida ohvitseriga. Ma juhtusin seal lähedal olema ja kuulsin, kuidas olukord Toompeal on, kuidas linnas on, ja see siis vastas seal, eks ole, ja ei räägi. Tädi on olnud Jüri Vilms. Siis kuulsime kontserdilt pätsu nime ja doktor kooniku nime. Doktorkovnik oli meie üks tegelasi nimekas kirurg, päästekomitee liikmed ja, ja, ja mis seal arutati või mis seal oli, seda ei tea, aga Vaissuliselt tundsime, et seal sünnib midagi tähtsat. Nii möödus siis. See. Ja siis hommikupoole ööd tuli teade, et laevad on lahkunud kaasa viies kõik näid, tagane vaid. Punaseid või kuidas nimetame, ma ei tea, mina olen näinud, ei ole, aga võib oletada ja, ja et Toompeale enam kallaletungi karta. Siis lasti und koju, kes siis sinna betoon palejaid, seda ma ei tea, ei mäleta. Aga siis mitmele, muuseas, ka minule anti üks pakk lehti. Ja koju minnes kästi siis tee peal rahvale jagada. Hakkasin minema püstoli rihmaga, seljas padrunid pungist taskus. Ja lähen Toompealt alla. Ja siis vaatan seda lehte, see on õige pikalt kirjutatud, aga pealkirja lugesin ära, see oli manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Ja jagan rahvale lehti, kes lehe sai, selle manifesti sai see seisma, jäi ja hakkasin lugema. Ainult mina ise isad lugeda. Lõpuks ma vaatasin ka, mis seal all oli. Su üle jumal valvaku. Ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad. Mu kallis isamaa ja allkiri. Kõik välja jaotatud, ühe jätsin omal. Läksin koju ja hüüdsin isale emale, meie oleme iseseisvad. Ja aga see iseseisvus ei kestnud kaua. Sest päeva ajal juba marssisid Saksa väed sisse. Mina olin siis reaalkooli juures puiesteel. Sinna oli rivistatud Eesti rahvusväeosa relvadega ja kui Saksa väed sealt mööda marssisid, siis rahvusväeosa käsklus, valvel võtet valvelseisaku tervitus, seisaku ja orkester mängis mu isamaa. Sellega siis lõppes see asi ära. Läksin koju, Eesti rahvusväeosad saadeti laiali, relvad korjati ära, oma kaitseväelased pidid relvad ära viima. Realistid said käsupüssid kooli tuua kahvli püssist lahkuda, kuid midagi pole parata, viisin püssi ära, kuid padrunid ja käelindi ei viinud. Need viisin siis koju. Kaebasin keldrisse augu, pakkisin hästi sisse, patsin ära ja peale ladusin, küttepuud peitsid lootuses, et neid võib veel vajab, võib vaja minna ja läks. Aga mis te okupatsiooni ajal tegite? Sõitsin laevas, laevas sõitsid laevad, sõitsid üks moonsundi. See oli luteri tehase kolme massiline väike aurik, kes vedas siis teha selle puitu ja iga sugulastelt õidud väärispuitu ja mis seal, mis seal teha, seal vaja oli, kas te olite madruseks seal maadluses, mis ma olin siis? Ma olin siis siis ma olin juba kaheksateistaastane. Ja nii see möödus. Koja aeg hakkas peale, läksime jälle kooli. Eestlase kohta tähendati okupatsiooniaega, kui hakkas möödumas oli sügise poole, siis oli, tekkis Saksamaal revolutsioon. Seal tekkis ka see niisugune lagunemine. Nojaa, aga vaat siis tuli niisugune asi. Et oli pagari tänaval mingisugune, tekkis Eesti sõjaväestaap. Keegi tuli minu koolivendadest korra minu juurde päeval ja ütles, et käsk on tulla koguda kõik õhtaks sel kellaajaks pagari tänavale, seal oli Boriss Gustaf, son oli ja Leonhard Martinov son pärast doktor Mardna ja siis veel mõne juures ja see nagu ahelreaktsioon lakse läks. Nii et õhtul, kui me läksime, siis sinna siis oli seal, no umbes 250 või 200 mees poisse ja ja siis kogunesime sinna, kus kohas me relvad saime ja padrunid saime, seda ma ei mäleta, ootame, ootame seif, rivistati meid ülesse. Ohvitseride. Ja lipnik Johannes ja ees oli Eesti rahvuslipp ja kõige ees oli Tallinna tuletõrjeorkester. Ja siis käies marss ja ja siis marssisime pagari tänavalt marsihelide saatel balti jaama. Küsitüüdis. Kuu lähti on, kuulad Narva, mis sinna, igatahes mitte nalja pärast. Inimesed jäid vaatama, kui me marssisime, kaubanduskoolipoisid olid, olid vorm, oli mustad, mustad, pallitud. Gümnaasiumid olid allid palitud. Balti jaamas oli kaubarong, milles olid ehitatud puitnarid ja muud valguses ei ole ainult latan küünlaga. Asusime siis sinna vagunitesse ja algasime sõitu Narva poole, siis suuremates jaamades toodi rahvuslipp, toodi välja. Orkester mängis isamaalaule, peeti kõnesi ja kutsuti kõik Eesti vabariiki kaitsma. Ühes jaamas kutsuti kuulipildujavagunisse nagu nimetati üks grupp poisse. Seal oli kaks rasket kuulipilduja ja lipnik Johannes Lipp ning Raudsep siis küünlavalgusel, kui rõngaga sõitma õpetasid, siis poistele raskekuulipilduja, Maksimi, materiaalosa põhimõtted, mismoodi laadida ja mismoodi üldse käsitada ja vot nii. Järgmisel peatselt jälle vahetati grupid ära. Nii et siis, kui me Narva jõudsime, siis oli suurema osa poisse kõik pealiskaudselt raskekuulipilduja Maxim, ega enam-vähem tuttavad. Ega me ei olnud, kuulipildur, olid, aga aga no teadsime, kuhu kuul pista ja kus ta välja tuleb. Ja järgmisel päeval rivikorras jälle viidi meid kusagil vallikraavidesse. Ja seal siis iga poiss laadis kuulipilduja ja lasi mõned üksikud paugud ja lühivalangud. Nii et igaüks proovis ära, proovis ära, eks ole. Oleme siis kasarmus poiss, et midagi teha ei ole. Väljas on pime. Venelased hakkasid tulistama, Shapnellidega linn. Poistel hakkab närv üles ütlema. Äkki läks uks lahti ja astuks sisse. Lipnik Johannes. Napodid, kuidas elate? Hakkas meile jutustama Bon eest. Miks tema kirjutas tasujast ja Villu võitluses. Et nemad olid sellepärast, et kaitsta oma kodumaad, olid kodukaitsjad. Ja vaadake, poisid, et meie peame olema ka nagu kodukaitsjad. Ja rääkis nii veenvalt, et vist iga poiss mõtles oma südames, sest ma saan seda, oleme. Tema oli ära elus, oli ta. Järgmisel päeval see oli juba 28. novembril saadeti meid juba tegevusse rindele rindel, aga enne seda oli, oli veel üks niisugune asi, tuli siis lipnik raudselt tuli poiste juurde ja küsis, et kes teist saksa keelt räägib. Martinov Mardna ja mina siis ütleme natuke räägime, me olime koolipoisid ja Eke Tõnkasime ja võttis meid kaasa ja siis öösse pimedas viis meid linna ühte suurema kivimaja, et seal oli siis saksa sõdur valve sees. Ja palusime härra ooberstsiga kokku saada viidi meid ühte ruumi ja seal jäi siis niisugune mulje, et seina ääres olid kohvrid ja pakid ja sissepakitud kõigi nende juures askeldas üks sõdur. Tuleb üks pikakasvuline ooberst siis leplik Raudsep siis esitas ja meie siis tõlkisime. Tema siis küsis seal, noh, et üldse selle rinnete kohta andmeid ja nii edasi ja seobart ütles niimoodi. Et nemad on iga hetk lahkumas ja näitas käega siis nende pakkide peale. Ja olete teie nii vahvad, kui te ka olete, aga teie ei suuda seda rinnet pidada. Vaat siis läksime Lädime sinna rinde poole osa läks siis üle Narva silla, sinna teisele poole jõge. Mina sattusin siis kulgu juurde. Eelposti eelpostide vahe võis olla, no kuidas ma ei ütle, kas 100 meetrit või 200 või 150. Tei, kuidas kusagil juhtus? Ja nüüd oli siis mööda Narva jõge, oli seal nii neid v boss oli, oli hulka öösse siis. Peame terased Vassa kallast Silmes ja, ja nii möödub eelmises postist jookides meie kaaslane ja ütles, on tulnud käsk kohe koguneda kiirelt kogunemiskohta. Siis oli kuulda niisugust asja, et sakslased olla silla õhku lasknud kas neid õhku või vigastanud või purustanud, kui suures ulatuses seda ei tea ja meie point'id oli jäänud kõik sinnapoole. Jõgi. Ja kõik potid tulid ära, kes paatidega, kes silla, rususid kõik jälle siiapoole kaldale, keegi viga ei saanud ega ei, hukkunud. Olime koos ja kuidas mina siis mõne kaaslasega sattusin, eriolukorda sealjuures tuleb üks saksa sõjaväevoor, kahe hobused, sõjavankrid. Tee pealt minnes on üks sõdur ja küsib ta tosse kiivri. Vaata vool öise Kiive kolme oober rooste ees ja ma ostsin selle kiiblegolme Ove Rootsiga. Siis oli ta niisugune sõjaaegne nihukene, okupeeritud maade raha niuke. No siis oli mul kiiver peas. Ja nüüd ma ei tea, kus kohas mina sattusin jälle oma üks juurde ja sealt siis hakkasime siis kuhu see voor jäi, ei tea. Ja sealt siis appide liikuma jõhvi poole ja siis oli kuulda, et punased teevad meie selja taga dessandi. Ja sellepärast see tagasitõmme oli õud. Need poisid, kes olid seal üle Narva jõe, need olla siis sakslasega, öelnud venelaste pealetungi tagasi ja üks saksa leitnant olla öelnud meie poiste kohta, kui need poisid saaksid trilli, teistaks head sõdurit. Noh, ja siis tulime ikka edasi. Kaasas oli veljed kaks kuulipildujad alustatud lahti võetud ja need sellas siis kordamööda kandsime. Lipnik Raudsep ja Johannes pidasid kõvad korda ja poisid said arvud, teist muidu olla ei saa. Ja niisugune seltsimehelik tunne olitugi. Rong oli sõjapõgenikke täis naisi, kipsimehi me siiski sõitsime vaguni esikus ja treppide peal sõitsime Tallinna. Nii hakkas see vabadussõda selles rindelõigus peale. Need poisid, kes seal nüüd selle sakslasega seal rünnaku tagasi lõid, neil oli köike tuleristsed olid juba, eks ole. Aga see, meie grupp Meie ei saanud, ei saanud püssirauda mustaks teha. Ja siis nendest õppursõduritest, kes seal Narva seal nende alusel siis moodustati Tallinnas kooliõpilaste rood, mis järjest hakkas kasvama, kasvama ja siis tekkis juba pataljon, poisid olid ju kõik rohelised veel koolipingist tulnud, eks ole. Õiged õppust ei olnud, ühel päeval saadeti mind teiste kaaslastega, saadeti peastaapi, sinna olid tulnud siis Eesti sõjaväele Watson kerget kuulipildujad ja siis hakati õpetama, see õppus oli juba juba soliidse, mitte nii nagu Maxemidega, seal keskusime ikke lahti ja, ja kõik. Ja minust sai siis pataljoni kuulipildur, pataljon asus Narva maanteel Beljajev ja gümnaasiumiruumis seda maja, mis ta enam ei ole, see on pärast siin Eesti arstide ärahaiglas on sealt, kus mikrobussis, kus sõidavad vastav Narva maanteid, kooliruumid olid ka seal olid päriskohased ja siis need koolid ja võimalust mööda grupeeriti ära, nii et need realistid omaette ja kuidas, kuidas oli võimalust mööda ikka jootis. Omad poisid, omad poisid koos. Ühel päeval rivistati kõik terve pataljon siis sinna kooli aulasse üles ja öeldi, et tuleb ülemjuhataja Laidoner, siis oli ta Bovkovi. Olime rivis seal kõik ja mõtlesime, no nüüd tuleb üks vana vana halli, väideti kindral. Äkki antigi valvel, pataljoni ülem, siis, raporteeris ja Laidoner pidanud siis kõne, rääkisid nii, et tema on käinud kõigil rinnetel nii põhja- kui ka lõunarinnetel. Oleme jõudluse kogunud ja oleme juba kaitsele asunud ja isegi pealetungile. Kuid vajame veel julgeid noori, kes astuksid soomusrongidesse. Arvutage ise omavahel asjad läbi ja astuge poisi sinna. Seilama jätsin vahepeal ütlemata, oli kooliõpilaste pataljon mind taati kohtu alla anda. Miks? Sellepärast see oli 18. aastal. Asi oli jõululaupäeval või oli ta Jõulu? Esimesel pühal ma ei mäleta. Olin tennises vaba, käisin kodus. Aga päeval käisin siis sadamas ja vaatan. Lembit seal kuule, niisugust asja tead, minnakse varsti dessanti. Lähen laeva kinni. Mis on ma sandi asjast rääkida? Küsis, kes dessanti võetakse? Öeldakse küll, kui tahad tulla? No vot siis tule õhtal, eks ole, sel kellaajal laeva siis läksin jälle koju. Ja õhtul, kui teised süütasid jõulutuled kuusel. Ma ütlesin, pean minema. Sõduri asi ei ole midagi teha. Ja läksin ära mitte kasarmusse, vaid sadamasse. Lembitut. Juhatati ühiskajutit, Lembit oli suur ruumikas ühiskajut. Kajutis oli palju ohvitheri segavormis ja seina ääres padrunikastid ja püssid ja pandi siis nimi nimi kirja. Siis oli seal see merre Varssavi doktor multor. Kui nimekirja pandi, küsis, kas Paul Purre poeg? Ma ütlesin jah, olen küll. Isa nimi oli ka Paul. No vot, kas kaasa ikka kaasa anti, siis püsse ja padruneid. Sõitsime Kuu Loksale. Sõidame Loksale. Siis saadeti see, seda nimetati Lembitut dessant ruuduks. Ja läksime siis pimeduse katte all maabusime ja mööda silda ja siis läksime mööda küla laiali lasime ja aga kohaliku elaniku andmete järgi oli seal ainult üks väike valvesalk venelasi. Ja see jooksis laiali. Lembitaks sillast läks eemale ja tulistas üksikuid pauke kusagile, see on juba ülemust. Kuhu ta, seda meie reamehed ei tea. Käisime siis, radistasime kaarjas, tegime mürtsu ja, ja lasime kuulujutud laiali, terve polk on maa. Siis Lembitus signaali järgi tulime tagasi, asusime jälle siis Lembitu peale ja tulime Tallinna. Kas oli järgmisel päeval või ülejärgmisel päeval? Korroti dessant uuesti, aga seis oli juba Kalevimalevast, siis oli laine lood, Need olid väiksemad, laevad, väiksemad laevad ja aga siis oli Kalevimalevast, oli kapten Tõnissoni juhatusel, siis oli see see Lembitu dessantrood oli ka juba suurem ja seal veel mingisuguseid üks jälle pimedas maabusime jälle Loksale Loksale ja sinnasamasse. Aga siis see dessant oli juba laiema haardeline. Aga mina suurt last ei saanud, ei olnud vastaselt, ketas elasid, jooksid laiali, Lembit tulistas ka natuke intensiivsemalt kui eelmine kord. Ja dessant oli palju kestvam. Mis selle tagajärg oli, see, et see verepoolne punaste rinne sai häiritud ja see mõjutas ka teatud määral sealkandis sõjategevust. Tallinna sadamasse jõudes selgus, et Vambola sattus kuradi muna madalikule ja alistusid inglastele. Ja see kuma sisse jõudsime, sihvakas laev seisis vähe paremasse Külde külge kallakuga seisis kai ääres eesti lipp peal. Noh, sellega oli siis sõjategevust, sedapuhku lõpus, aga mina olin kooliõpilaste pataljonis. Kui ma kooli läksin, kutsuti pataljoniülema juurde. Ma olin väejooksik ja põrgipinud kohe nii kõvasti läbi kätte ja lubas mind kohtu alla anda. Ma vist läksin nii võt perest ära. Et tal vist hakkas minust kahju. Ühisküsisin natuke leebemalt. Et kus ma olin, ma rääkisin puht, et käisin kahes Loksadessandis. Ta vaatab mulle otsa, patsutas õla peale, ütles tubli poiss. Kuid minna võib, aga tuleb küsida ette kanda. Nii. Isalikult õpetas mulle siis seda sõjaväekorda ja nii edasi sain jälle targemaks.