Omariiklus Iseseisvus suveräänne Eesti olid rohkem kui kõlavad sõnad sellele eestlaste põlvkonnale, kelle esindajaks on praegu 89 aastane Paul borre. Nendel oli eesmärgile jõudmiseks valida üksainus tee. Esimene ülem oli, kui me, kui me olime seal lõunarindel siis oli verre väelane leitnant Kask, Peeter Kask. Pitka tuli siis korra meile sinna pataljoni ja teatas, et meredessantpataljon saadetakse lõunarindele. Meredessantpataljon ja igast laevast teatud arv mehi. Lembitu pealt võeti ahtri 120 millimeetrine suurtükiasetati sadama spetsiaalselt ehitatud platvormile. Lembit oli suurtükilaev suurte küla, vot seal siis lõunarindel seadis, siis läks sõjaks juba ja siis, kui oli juba oli meredessantpataljon oli juba see formeeriti niimoodi, et oli esimene, teine rood, olid siis need mobiliseeritud kolmas rood oli eranditult koolipoisid, vabatahtlikud koolipoisid, sealhulgas oli ka üks Soome noormees. Ja ma ei tea, kas kaks või kolm läti koolipoissi, kes tulidki sant pataljoni kuusemeredessantpataljon, siis suunati meid veidi Valka, meid oli siis meredes pataljon sõitsime siis Valgast, sõitsime rinde poole viienda soomusrongiga, viienda soomusrongil oli siis ees oli 120 millimeetrit, Lembitu, suur tükk. No siis olid kuulipildujavagunid ja nii nagu tol ajal seened, dessantvagunid ja nagu ta tol ajal oli, aga kusagil tee peal Võru kandis seal kusagil nägin mina niisugust lugu. Selle operatsiooni juht oli tol ajal kapten Pitka. Ühes jaamas olime, seal seisab meie soomusrong number kaks ja meie läksime peaaegu paralleelselt jäime teistele rööbastele seal oma viienda rongiga. Seal näeme siis kooliõpetaja pataljoni poisse ja ajame juttu ja oleme ise seal siis trepi juures kohe iga hetk siis vagunisse minna, kui rong liikuma hakkab, siis nägin mina seal nisukest pilti. Platvorm, mille peal olid kaks soomusautod, üks oli tasuja, tuleb neid maha laadida, seal siis ohvitserid ja raudteelased ja need arutavad, mismoodi seda maha võtta, sealt platvormi pealt abinõusid ei ole. Ja arutavad ja tuleb kapten Pitka sealt miks soomusautodel maa laadimata. Ohvitser, kes seal oli, räägib sellest raskusest, et ei ole mingisuguseid nihukesi abinõu, see veel pika niisukene mees. Täis energiad. Kuid tunni aja pärast Sautomaad lasen su koera vaja maha. Ega ta ise nii tige mees ei olnud, aga ta oskas tigedad häält teha. No kuidas see kõik juhtus, seda ma ei tea, aga umbes tunni aja pärast oli soomusauto maas, sealjuures maas olid ka palgid, lauad ja veel mingisugused asjad. Kuidas siis kohe korraga saad? Vot nii, said, aitab üks hea, kõva sõja. No siis sõitsime sinna edasi. Enam neid kohti ma ei mäleta. Pronksseisatas dessant, kavandati maha Antiga ööle, tükk leiba ja tükk keedetud loomaliha. Võtsin ja panin ka selle koti seljakoti. Pilt oli järgmine. Üleval. Petka binokkel käes ja vaatab kaugusse, annad pataljoniülemale korraldusi. See omakorda teeb roodudele omad korraldusi, annab, suunavad kätte ja hakkame liikuma. Kuhu kohta külanimedega, neid ma üldse ei mäleta enam. Meil oli loodusviis või kuus kergeid kuulipildujaid. Mina olin siis kuulipildur. Lähme siis nii-ütelda hanereas, nagu tol ajal nimetati, meil oskussõnu veel ei olnud. Ja lähme ühed vaatad vasakult, teised paremini laskevalmis ja relvad on käes. Ja liigume läbi metsateed. Võsad mets. Üks rood on paremal, teine vasakul, meie oleme siis keskelt, liigume natuke tagapool, pataljoniülema pataljoniülem oli Peeter Kask. Liigume. Liigume metsast välja, vasakul ja paremal juba kuulda raginat laskmist. Liigume edasi. Esimesed venelaste laibad, lai lage väli, kiis taamalt mets, paremal mets, lagendiku keskel küngas, üksikute põõsastega, pikem küngas. Siis oli meie rodoülem, oli alamkapten Hammer. See teeb korralduse jooksta künkale jaokaupa ühe tüve kuulipildujaga ja künkalt tulistada vastast. Ja kui järgmine hakkab jooksma, jõuab künkale, siis eelmine läheb, jookseb juba metsanii kogu aeg sealt künkalt on siis venelase peale tuli. Mina jooksin kolmandas järjekorras. Ja iga kord, kui kaotasime tulistama, hakkas ka vene Patarei küngast tulistama. Esimesed kogupaugud kukkusid võrdlemisi kaugele ette, iga järgmine kogupauk lähemale lähemale kui mina juba jõudsin sinna siis šrapnelligranaatide killud need õige õige lähedalt vuhises mööda. Metsa ja nii edasi, kuni terve see rood Saisena metsa varju. Siis hakkas üks kiire edasitung, et taheti vallutada vastase patarei kuid see jõudis eest ära. Meeste meele oli, oli väga tugev ja sõjakas. Ja siis otsustati veel enne täitsa pimeda tulekut vallutada ees vee, sealt väga kaugel veel üks küla ees jälle lagendikud. Ja selleks määrati siis esimene ja teine rood, kuna kolmas jätti siis võsa varju varuks. Kaheroodu parema tiivale oli vaja lisakuulipildujad ja küsiti meie loodust vabatahtliku kuulipildur parema tiiva kaitseks paremal pool oli taamal oli jälle mets, kes läksid alev. See oli gümnaasiumis ja mina ruudud Aadee ennast rünnakule ahelikku ja läks siis pealetungiks lahti. Sellel lagendiku keskel enne metsa on jälle üks niisugune liivane seljandik lumega kaetud muidugi. Ja üksikud noored männid ja põõsad. Ahelik ründab meie aleviga, siis paremalt tiivalt tulistame ja tulistame. Vastane tulistab ka ikka kõvasti vasta, kuulid kukuvad ainult kohasena künkas ikke pots, pots otsevad mullaks, kuulipilduja lakkas töötamast. Külmunud kätega, teen kuulipilduja lahti. Puhastan, liiv oli sattunud siis seal on küll lumi, aga ka liivane, tähendab, oli seal liiva sisse satud, puhastan siis kuulipilduja ja panen uuesti kokku ja tulisson jälle. Vaatan ringi. Ahelik oli kõik. Alev tulistamishoos ja mina kuulipilduja korrastamises ei pannud üldse tähelegi, detahelikku tagasi tõmmanud, korraldas ka ei olnud. Vahed olid liiga suured. Vaatan tagasi, ütle hõikan alevile, laseme jalga. Et meie omad juba ammu taga. Tõuseme üles, küürus jooksis küll siis vingusid kuulid. Aga pihta ei saanud. Alev oli väikses saabastes, mul olid säärikud jalas ja kumbagi säilikus veel üks Kased padrunitega. Nii et minu jooksmine oli aeglasem vaatamata, et suur pakane on, aga kui Omari juurde said, olin üleni higine siis seal tuli kaaslane Boriss Kustas on, tuli mu juurde ja ütles, et nemad arvavad, et et ma olen sinna. Alev oli juba kohale jõudnud ja et mina olen vist väljale jäänud. Kui ma seal jooksin, siis mõtlesin ka, annaks jumal, et pääseks sõita, ka mitte venelaste kätte vangi langeda, räägiti niisugust juttu, et kui nad koolipoisse kätte saama, siis piinavat surnuks löövad Tähkidega läbi. See päev oli pikk tegevusrohke ja kui me siis rongile jõudsime, Ma olin kuulipilduja vagunis oli minu sees nii Ložeerimise koht siis järgmisel hommikul mehed rääkisid vagunimehed, et ma olen nii väsinud olnud, et ma ei ole suutnud üldse neile midagi päevasündmustest rääkida. Siis nad võtavad mul kiivri peast ja laadisid kuulipilduja tühjaks. Las poiss magab. Tema troon tagasi ja teisel päeval läks jälle edasi. Siis olid jälle rünnakud, aga mitte nii nii ägedad ja ulatuslikud, kui siis, siis tõmmati meid Valka. Ja ees ootasid juba merede sandid. Siis toodi Tallinna tagasi, siis toodi Tallinna tagasi, mina tulin üksinda, tuli enne ära. Sest kui mina jõudsin siin Valka siis ostsin sealt, tulid siis Tallinnas Päevaleht. Võtsin selle, ostsin päevade ja vaatan, tean, oli ema surmakuulutus. See oli, ema suri siis, kui rünnakule läks. Tulite matustele? Mind Astsimatus. Ma ei tea, kui, kui pikalt ja laialt tahate seda teada. Aga siis käisime ju Venemaal ka ära. Kui peale dessandid, kui me olime kõik dessantpataljoni enam vaja ei olnud, siis need teised roodud saadeti teistesse väeosadesse. Ja kooliõpilaste Se Wood, kes tahtis Lembitut jääda nii-ütelda meriõpilasteks. Need jäid siis Lembit, tule ja kes ei tahtnud, need tulid Tallinna kooliõpilaste pataljoni tagasi. Teie jäite, mina jään Lembitu peale? Jaa, Lembituga tegin siis kõik Lembitu, neid operatsioonid tegin kaasa. Tegelikult sõja alguses sõja lõppu. Kas te käisite ka Riia all ja see oli see kõige magusam koht Riia alla, te läksite ju mitme laevaga ja kõik kõik, mis meil oli, kõik oli, see oli Lembit Lembit, tasuja Vambola lennuk, olev Kalev. Mina olin siis Lembitu peale, meie olime nii nagu madrused üldised alusel kõigil. Muidugi meie olime dubleerima koosseis, eks ole, ja kõige rohkem vabamad mehed. Lembit oli muidugi aeglasem kui ja, ja Vambola ja palju. Üks oli suurtükilaev ja, ja teised olites draiverid. Kuid need laevad läksid mitu päeva sisse Zeiti ja ja siis, kui maavägi hakkas tulema ja juba vallutama, siis otsustas pikka seestpoolt Riiat võtta või sisse tungida, eks ole, et kergendada maaväe tegevust. Lennuk ja Vambola, need seisid eemal Riia lahe düna dünal suudmes seisin eemal, seal olid sakslastel tugevad rannakaitse Magnus Holmikule kindlus, Magnus Holmi ja siis polderlas oli seal ka kindluse nöörid, moodsad, tol ajal moodsad rannapatareid. Suure kaliibriga kuus tonni lennuki Vambola, see oli neljatollise 102 millimeetriseid suurtükid. Aga tasujal oli üks oli, oli 100 kolmekümnene ja kaks oli seal 75-st Lembitus, Lembitu kaks, 120-st ja neli, 75-st. Aga nüüd siis kõige huvitavam on see, et kui võtame siit, kuidas Lembit läks see düna sisse piki Daugavat, nüüd laugava jah, siin siin polder juures ja lennuk tulistas. Ja tasuja tulistas, aga seal oli ülekaal. Taktika õpetas tol ajal niimoodi, et üks ranna suurt tükk vastab neljale meresuhteks. Mis tunne oli, kui te sõitsite tööna suudmest sisse, te sõitsite ju vastase patareide vahelt läbi? Jah? Ei olnud, ei olnud mingisugust erilist, kümneid. Aga seal lemmikul tekkis roolirikke. Nii et ta hoidis ennast dünas. Manööverdamise hoidis siis ja sealsest pikalt tuli signaal tagasi tulla. Kui sakslased on ka ülevalt pommitad ja aga komandör vastas, ei saa tulla, meil on siin hea olla. Ja huvitav on see, et mehi tuli tagasi hoida, kõik tahtsid minna maale, kuradi dessanti. Dessanti, hea ükstakõik, et saaks maale sakslasi arveid õiendama. See oli niisugune, seda ei oska kirjeldada, milline, milline oli see meeleolu. Igaüks muidu tuli määrata, eks ole, aga siin igaüks tahtis minna Landeswehri vastu Landeswehri vastu ja see tegi ju nisukest viha. Meie oma elu ja surmapäev võitleme siin idarindel, eks ole see tule Vahertsuga riikidelda. Ja terve päev oli niivõrd tegevusrohke. Tegelikult mina Lembitu peal palju ei olnud, sest mina olin väikse Lembitu peal. Vaata lemmikul oli aurukaater ja siis auru kaator. Sellel oli siis meeskond, oli juht, roolimees kaks haagi meest, masinist ja kõik ja. Aga siis sel päeval, kui see väike Lembit hakkas tegutsema siis määrati meile õpilastest olistkümne meheline meeskond ka vintpüssidega. Ja väike Lembit ülesanne oli siis korra siia-sinna linna viia jälle teateid Lembit tulle, siis sai jälle korraldasi jälle kusagil seal maabudaja, seal maabude ja nii edasi. Ja mina siis, kui määratise kaatritoimkond, siis sattusin ninaga haagimeheks kaatril ees ja taga on siis kumbagi meestade pootshaak, tead, kui lähed kusagile pardades, viskab otsa maha emale või hoiab teisele haagiga tera kinni, nimetati saagimiseks. Aga kõik siis toimkond oli ka püssidega varustatud. Kus kohas see oli nüüd nimetusi enam ei mäleta, juba düna peal, püüna peal ja, ja seal sees. Ja sattusime korra sakslaste peale saksa patareid, seal tulistas Lembitut mitmel korral. Lembit sattus väga raskesse olukorda, ülevalt pommitati ja lennukite pealt ja, ja maalt siis patareid saksa patareid tulistasid ja seal oli meil esimese suutlike mees. Sihtur üks pommer, see oli vana kvardeiski, paistab niisuguse laeva peal oli kommendooriks vanaspetsialist see siis omal algatusel pani paugu see patarei, kes paikade ja tabas siis oli, teises kohas oli nii, et sakslased taganesid ja siis meiega äikese Lembitu peal, siis see lööksalk läks neid taga ajama, siis tulistasime ja ta saksid, jooksid ära, sealt saime siis soomust. Minu soomus oli seal üks saksa seljaranits, seal olid kark saksa sigaretiga, pakk võid ja, ja veel midagi, nüüd nad natuke niuksed astud, uus saksa sõduri müts. Ja siis sain mina saksa suurtükinuku kätte sealt ja võtsin tassis kaatri peale siis käisime madrus holmi kindlusesse seal siis meie laevad olid tulistanud, seal oli siis verd näha ja sakslased olid sealt siis ära pagenemalt. Siis jälle tulime jälle tagasi, nii kogu aeg üks vahetpidamata üks lahingutegevus lahingtegevus, eks ole, küll sai sealt siis andmeid jälle maarindelt, mis toodi jälle Lembitut sealt kale ja sakslasel oli minek ka siis siis oli minek ja siis juba taganesid ja juba Maarinas oli, said nad kõvasti kõvasti lüüa ja, ja siis meie töö oli niivõrd ülev kohe kusagil nii üleval olnud, kui, kui see Riia all oli. Lähme poisitad. Ega ta päris linnani ei jõudnud, keema oleksime läinud, aga enne tuli vaherahu vahel, liitlaste survel, liitlaste survel ja sealt saime ju sõja saati seal kaks laeva ja kolm laeva santi, oda, mõletandid lätlastele ja. Ja siis oli veel üks niisugune asi, et laevad pidid juba ära tulema, siis viimane kanonaad oli kell 12 hakkas vaherahu peale, siis oli kell 11 30, siis kõik laevad tulistasid saksa positsiooni hoone vahetpidamata ja kell 12 täpselt viimane pauk, soli liitlaste sulgemist. Aga vaat sinna anti anti siis selle seitsmesajaaastase orjapõlve eest anti sisse viimane mats ära. Aga siis oli veel üks niisugune juhus, et enne kui ära tuli, siis tuli maalt tuli lennuki mootorpaat läks lennuki peale ja sealt tuli ta siis Lembitu peale ja seal oli üks haavatud saksa velg veebis. Lembit oli suuremõõduline, niisugune ambuland, kuuekohaline et, et siis sinna viia. No kui ta üles tekile toodi, siis olin Niiuks lahedi kuuldud, mis sitaga jännata üle parda ja asi tahe. See näitab meeleolu, eks ole. Siis, aga temaga käituti korrektsed ja hästi tuli morn alguses ei rääkinud, aga kui nägi, et tema doktor kookoli laevaarst ja siis andis talle esimest abi ja nii edasi ja siis hakkas mees rääkima ja ütles, et jah, et neile olla räägitud, et eestlased on bolševikud ja barbarid ja ja nii edasi ja aga nüüd ma näen, et, et see ei vasta tööle. Vaat niisuguseid jutte tulid ka seal. Noh, eks nad tulid ikka maad saama, ma oma riiki loomasin hertsogiriiki. Siis viidi tõid Tallinna tagasi jälle. Ja siis tulime Tallinna tagasi lennuki Vambola omaette Need, kiired laevad ja siis Lembitu omaette ja siis sõjalaevad, need väiksed laevad, need tulid siis omaette. Ja Tallinna sõit oli väga-väga nii ilus. Tallinna reidil seisma ei tea, kas kolm või neli ingliskerged, ristlejad, jättestroiereid seal. Aga päike oli loojunud juba ja lipud olid alla lasknud ja toodise saksa Veltri veel siis sinna tekile. Ja kui meie siis sõitsime, Lembit tuli seal inglaste lähedusest läbi. Ta küsib, kas teie nõus, aga muidugi. Mis teie arvate? Lennuk, ta nägi ise, Vambola nägi, ei räägi ka Lembitu peale, ise on ja mis teab, üks maaväel on ületatud. Ja teda siis kuidagi sõjaväehaiglasse ja ja rohkem ma temast aja, kui Tallinna sadama sisse sõitsime, siis seal põhjakantsis seisis üks suur inglise transport, sõjaväe transportlaev. Ja kui meie nüüd sisse sõitma, siis oli meeskond, kõik koguneb. Englas olid kogunenud kõik tekile ja, ja selle põhjaga nende ladude katustele ja lehvitasid meid oma mütsidega. Meie lehvitasime basse. Meie võit oli. Ega pärast Riia dessanti enam operatsioone ei olnud, ei olnud minu sõda seal sõditud. Ja siis oli, kui oli, juba hakkas rinne Narva all stabiliseerus, kui põhja-läänearmee juba taganenud, neil relvad ära korjata ja siis kooliõpilased läksid siis. Hakkasid koolis käima olid sõdurid ja mina käisin siis reaalkoolis ja ja sealt siis meresõjakooli ja mitmendast lennust, teie olite sõjakoolis teisest lennust? Lõpetasin 24. aastal aastal ja, aga kus meresõjakool asus Tondil? Alul oli Narva maan On küll, aga siis viidi ta ühendatud õppeasutuses merre klassina seal olid siis kõik koos ja igaüks omaette mereväes ja suurtükijalgvägi. Kas te võtsite osaga mõnest vabariigi aastapäeva paraadist? Tahad, mis oli siis ma olin ka need sõjamerekoolis ja nede koolis ja ja siis oli siis paraad. Sõjakool oli vägagi, kui nad kõik sõjakool oli väljas ja Tallinna garnisoni väeosad olid kõikjal väljas, rahvast ümberringi, siis oli veel see Peetre ausammas oli. Ja selle jalamil olid siis olid lauad toodud siis oli seal siis, siis oli riigivanem, eks ole, valitsuse liikmed ja vedasin niuksed asjad. Ja siis kindral Soots siis pani, siis kutsuti need mehed välja sinna. Ja kindral George vanimal vabatsialistilinud. Venelaste tuks, seda teil enam ei ole. Ei ole. See ei taha seda ütelda, siin. Muuseas, esimeses lennus oli Natukene nooremad nooremad poisid ja nooremad poisid ja kas tehti teatavaks, mille eest mul diplom oli küll? Üles naljatatud vahkusi. Aga ega mina ei olnud halvem kui teised ega ei olnud ka parem kui teised olime kõik ühesugused, seda ei saa ütelda, et mõni parem oli täpselt ühe mõõdupuuga võetades nurga võib-olla mõni oli natukene noh. Kes teab, hakkajam või? Kuidas siis elu ja teeliste sedasi läks sõjamerekooli lõpetasite 24. aastal vahetult enne jõulud. Ja siis hakkasin laevadega teenima nooremohvitser ja nii edasi ja nii edasi, nii edasi, nii missuguse laeva peal tsiteerisid, ma olen kõikide välja arvatud laine peal ja allveelaevade veel. Ja nii ronisin ikesisi mööda pikkamööda ülesse ja komandöriks välja. Ma olen kogu aeg laevades teeninud. Teise maailmasõja 15. päeval ööl vastu viieteistkümnendat septembrit 1939 ilmus Tallinna reidile Poola allveelaev Orsel. Sõdiva riigi allveelaev, erapooletu. Eesti territoriaalvetes kuulus interneerimisele. Ülemjuhataja kindral Laidoner teatas hommikul sõjaministeeriumis, et allveelaev tulid Tallinna, mitte häda sunnil, vaid vabatahtlikult masinate avariid teeseldes ja siit ta põgenema. Ka. Olukord muutus ootamatult seitsmeteistkümnenda septembri hommikul, kuna punaarmee oli tunginud üle Poola idapiiri. Orson lugu, ma võin nüüd täpselt rääkida, sest ma tean täpselt kõik. Mina olin siis divisjonis vahiohvitser, laevad olid sõjasadamas ja, ja siis oli, oli siis laevastiku peale vahimehaanik ja komandöri ja, ja valveohvitser. Ja äkki õhtu hilja pimedas helistab mulle laevastiku ülem kodund. Et kas te teate, et on üks allveelaev tunud? Leidis? Mõtlesin ei tea. No tähendab neile sidemest oli informeeritud ja nii edasi ja ja saan korralduse võtta mootorpaat sõjasadamast ja võtta sealt relvastatud mehed peale sõita ja otsida siin allveelaev ülesse. Ja teda kinni pidada. Teine niisugune ülesanne, mida on raske täita, eks ole. Käsk on käsk ja võtad siis relvastatud allustel kaasaialis viis-kuus sõdurit püssidega ja sõjasärmas võtad sõja saama mootorpaadi ja ja siis, ega me siis mööda reidi otsime pimedas pimedas. Ja allveelaev on, ei leia, pimedas midagi ei näe. Ja äkki vaatan, need lüüakse käigutuled peale. Aluses. Sõidan mootorpaadiga sinna lähedale. Allveelaev. Suur Alvela. Aga enne seda oli veel üks sõjasadamasse tulnud sõjasadam ülem, tulnud ka sinna ja otsinud ja, ja oli ka selle läheduses seal teise paadiga teise paadi täise mootorpaadiga. Noh mis teha. Ma siis võtsin Läändisin allveelaeva, allohvitseri hüppab mulle ka järgi, nii kui allveelaeva peale astun. See annab käigu. Momentaalselt tuleb otsustada, kas jääda allveelaeva või hüppab mootorpaati tagasi. Hüppasin mootorpaati tagasi. Hüppasin tagasi allveeläks tuppa pära. Ja sealt siis allveelaeva komandosillalt küsib üks vene keeles. Küsib, et kui kaua nemad ujuvad siin olla, et rahvusvahelise seaduse järgi võivad olla. Selle peale, et et ma selle peale ei tea teile vastata, et teie saatkonda on teatatud ja iga hetk on oodata teie saatkonda ja ametiisikut siia. Saadikute. Stoppasid ära. Me sõidame seal pardas ja ootame ja ootame ja ainult läks. Sõitsime tagasi, eks ole. Ma tegin seda, mida, mida mina nüüd isiklikult läbi elasin. Teie jäite nüüd mootorpaati, mina jäin mootorpaati. Jäin paati ja vaatan, kui palju sul aega mööda läks. Pool tundi või natuke rohkem. Tuleb sõjasadamas tulevad käigu tuledega. Ma arvan ka, et see on meie laine ja tuleb ja tuleb siis sinna allveelaeva juurde. Laine oli vahilaev vahilaev ja ja seal siis oli mingisugust isikut peal staabi esindajad ja siis seal poolaka saatkonna seal siis langes mul üks suur kivi südamelt ära. Las teised ajavad sest minul on ju nii ebamäärane kõik käsud ja korraldused, et ja mismoodi seda vintpüssiga. No nii Ja siis sõitsin tagasi ja allveelaev toodi siis see sõjasadama väravate ette ja jäi sinna ankrusse. Ja läksime ja siis jälle oma kohuseid täitma. Kui siis ei olnud mul enam sellega tegemist, ainult mis mina nüüd seal veel käisin seal siis sõjasadamas laeva tahtedest läbi, vaatasin, kuidas seal olukord on ja nii nagu oma ülesandeid täitsin ja ja siis oli seal Õhtal Poola ohvitseri soli, siis oli seal omi seal küll ja veel saatkonnamehi ja need seal siis midagi omavahel räägivad ja ma sõidan juures, aga loomulik, et siis, kui niuksed asjad räägitakse, siis minul ei passi seal nina vahele toppida, eks ole, siis läksid nii delikaatselt, muidugi läksin eemale. Ootate korraldusi, eks ole, kes mulle korraldusi tehakse? No mis seal siis kõik juhtus, seda ei tea. Poola allveelaeva komandör oli haige ja see viidi sõjaväehaigla asju ajas sealt siis komandör japs. Järgmisel päeval oli otsustanud tud Poola allveelaev. Tema seisis seal sõjasadama ees väravaid õige läheduses. Vaat siis ma teenisid Sulevi peal, tuleb siis kaptenmajor parazine juhade Sand, pank oli siis paraadvormis vutlar, käed futele käes, mingisugune puldis paber sõidab siis siis oli Sulev, oli siis ühel pool seda allveelaeva ja laine oli teisel pool allveelaeva, oli ankrus ja siis Sandbanud läks siis selle Poola allveelaevale. Muud me ei tea, kui ainult kuulsime, et Poola allveelaeva pootsman üteldud ilma lahinguta alla ei anna. Aga mis seal ülemused omavahel rääkisid, seda ei tea. Tuli siis see laev interneerida ja toodi sõja südamesse, Meie laevade vasakule poole, seal oli suursugune telliskivihoones jal torpeedotöökojad, laod ja nii edasi. Ja kai peal oli siis üks käsi, kraana, suur, millega torpeedo siis tõsteti paatidesse või iga vajadusi teadjad torpeedo tõstmiseks. Ja see Poola allveelaev viidi siis sinna torpeedotöökoja ette, niimoodi, et vöör oli lääne poole ja, ja ahter oli ida poole. Seal poolakatel oli vaba pääs seal väljaspool oli siis veekraanid seal selle maja juures, seal võisid vett tuua ja nii. Ja peale pandi allveelaeva meile üks, üks allohvitser meie oma ja seda Poola allveelaeva juurde pandi siis kai peale püssimees tunnimees, kes käid seal Poola allveelaevakai peal pikut ikka kogu aeg kõik täis olema, väga rahulik. Siis otsustati, et tuleb võtta temalt torpeedod maha ja selleks viidi allveelaev sinna just täpselt selle Ma teen väikse skeemi, meie laevad seisis siin niimoodi. Laine oli siin, Sulev oli, siin, suurub Ristna allveelaevad, Poola allveelaev oli selle koha peal. Tõstepoom oli siin, need on need sõjasadama väravad. Siinseid meie jäälõhkujad, Suur Tõll tasu ja, ja veel mõned lambad. Otsustasite, et võtta Poola allveelaev, tuua teie poomialda torpeedod mahavõtmisega Peedude mahavõtmiseks. Aga olukord oli niisugune, et paremini võtta, siis pandi ahter luugised sealt Poola allveelaeva ahtri poolt ka võtta. Enne olid neil kinnitatud terastrossidega kai külge kinni. Aga millegipärast siit võeti siis mannilla trossidega. Nüüd ühel öösel pimedal ööl See tunnimis, mis siin oli kai peal kai peal, see löödi uimaseks, poolakate buvad Meti löönud maha, vaid teada, uimaseks ja viidi allveelaeva. Nii et allveelaevas oli siis Eesti allohvitseri ja üks madrus. Mannillad raiuti kirvega läbi, allveelaev andis käigu, vaata, kui ta oleks siin olnud, vaat siis oleks raske pöörata olnud. Aga siit panni rool, poordi ja allveelaev läks minema, sest ta oli ju ahtriga peaaegu vastu kaid, eks ole, küljeti küüne küljest lahti lõigatud nurga all, eks ole. Nii et pane käik peal, võta rool parda ja sõida minema. Ja nii tegigi ja nii tegi ja läks minema. Alarmeeriti laine et see siis õnnetu vahiohvitser, kes juhtus, olema tulistada tema julgunud, teeme. See allveelaev läheb siit pimedas, eks ole. Teine laev on siis siin ees ja vaata, kui tulistad tulist looma jäälõhkujaid, need jäid samale joonele ja niimoodi, eks ole. No mis asja siis tagajärg oli? Vahiohvitser, kes oli, sai karistada, noomitus, laevastiku ülem võeti maha, siit ta läks, aegla patarei tulistas ka mingisuguseid paugud. Ja mina olin siis Sulevi peal ja Sulevi pealt siis läksime seda allveelaeva pimedas taga ajama peaaegu balti mereni välja, ajasime taga Soome lahe suudmes ja jumal teab, kus siis allveelaev oli. Siis oli ju niisugune asi, et venelased meie piraatisi ei suuda tõkestada, ei suuda ise dieeti pidada ja, ja piraatlus teks siis sunnite peale baaside leping ja see on kõik nii seoses oma peale seda tulid siis need Vene laevastik tuli siis Tallinnasse. Kui baasid tulid, olite teie ikka mereväes edasi ja olime kas teile, kui kutselistele, sõjaväelasele ja vanale lahingumehele oli sündmuste käik selged, mis tulemas on? Sel ajal? Umbes aimasime, et umbes aimasime, et midagi head oli. Meeleolu oli väga raske. Võitlesin oli see üleminek siis kõik jõudude staap, see aeti välja sealt oma endises kohas, see oli kusagil laia tänaval, sai mingis osas ruumid ja ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ja ühel päeval. Oli siis nii, et anti käsk, tuli üks veoauto, sinna, pandi lippudega, kaeti ümber ja ja siis seal üks Venemaa eestlane pidas kõne et nii ajakohase kõne sõjasadamas, sõjasadamas ja mina olin siis Sulevi peal ja anti korraldus ja ja siis tehti korraldus, et Eesti lipp tuleb sel kellaajal vaikselt maha lasta, alla lasta ja Vene lipp üle sõjalipp üles. Raske asi. Siis kui see ilma käsklusi millegita alla lasta. Aga kui see moment kätel oli, siis läksin mina sulepeal ahtrisillale ja andsin taskulipule küsile valvel. Siiski tekil oli vutid valvel, seisakut ja Eesti liplastijate.