Algavasse saatesse on kogutud mälestusi lahingust Raua tänava kooli juures 21. juunil 1940. Kõik rääkijad teenisid tollal sidepataljonis. Egon odar meenutab eellugu. 16. juuni pühapäeval õhtu oli meil parajasti ja väga ilusad ilmad, nagu nad enne sõda olid põua suved olid meil rahulikult, saak, nad valla, istume äkki vaatame, et nagu päris rahulik ei ole, et garaazis lükkas uksed lahti ja tsiklimees sõidavad, et kuhu kurat ma peaksin sõitma, eks ole. Ja just selle telefoni keskima pärast saime teada, et lähevad ohvitserid järele. Ma ei ole veel midagi teada enne kui kell 10 siis raadiost ütleb, et, et tähelepanu, et umbes tunni aja pärast avaldame riiklikult väga tähtsa teate. Ja kell 11 tulebki teadet, Jaan 1000 leppisid kokku, et Nõukogude väed tähendab ta on punaarmee üksused tulevad Eestis, aga kas ka Tallinnas ei olnud meile veel selge? Hommikul juba küljes tuleme, vaatame taevas juba esimesed lennukid lendavad, tegid katust, esimesed olid kõrgel ja siis tulid juba madallennul tulid pall, esilennukid maandusid suures kaares miinisadamas. No see oli niisugune nad nurga ääred, aga meie läksime küll päevakorra kohaselt edasi. Marsime siis õppeli õppustele ja vaatama, et seal oli 10. pataljon, sidepataljoni altmäe pealt paistab ilusti, kus need mehed seal kolivad juba. Tuleb tagasi minna ja õhtuks peavad olema ruumid tühjad. Aga muidugi kahju oli, meil olid väga head seadmed, olid, eks ole, ja kõik toitekaablid toitekaablit, et saada kätte need seadmed, tuli kasvõi kirvega purufeldaja õpilastesse õppeklassidesse on meil kolm õppeklassi, oli raadio ja telegraafi ja telefoniklassid. Niimoodi oli see lood ja õhtuks kell seitse oli meil siis asi paigas, olid ruumid tühjad. Kell seitse. Ohvitsere Reinla kapten Rein Loli kompaniiülem. Seisame hoovi peal, salla kuuleme, kui üleval pildil keel hakkab teat, mootorite põrin hakkab tanki roomikutel, õhin. Kõik läks nii vaikseks, ümberkaudu liiklus, vaikival pud vaibus maha. Esimene tank, siis tuleb juht, tanklad, luugid kinni, kobamisi tuleb mäest alla mäeveeru siis orienteeruda, siis sõidab üle tee, auto-tankirügement oli teisel pool teed sõitsid sinna väljakule robinal tulema, 15 minutiga oli väljak soomukit täis. Reino sellis nii mõtlikult oli vabadusse aegne ohvitserina oli paha, oli vaadata, kuidas tulevatel hommikul olime juba kõik juba ära kolinud, kõik, kui me koolimajas siis kõik ära, mis meil oli suli hoovi peal hunnikus, nimed aastad hakkasid minemas, oli juba siis hakkas juba 21. ja rivi saami kolorlased ja et andmeil korraldas niisugune. Täna toimub Vabaduse väljakul, toimub mingisugune rahvakoosolek, ustav, võite, vabad teeniliselt vaba sõdurid võivad osa võtta, aga see ei ole soovitav. Aga keegi meist ei läinud ka. No ei ole midagi toimuma õhtu ainedki peale kella kuut seal. Ja siis äkki kuuleme, et väljas on niisugune Suneleminega, et aknad lahti, suvine aeg, vaatame. Grupp punase lindimehi kipub vägisi tulema sisse. Tuunimasi lase muidugi tuunimist kutsub vahtkonna ülemvaht, kui läheb ka kategoorias, on, siis ei saa kused. Siis tuleb korrapidaja ohvitser, ei, sisse ei saa. Aga selle 15 minutise kõneluse peale sõidab soomusmasin ja keerab kohe oma torru meie ukse peal ja üks hästi pisikene leida, ma polnud isegi soovi seal näinud, polnud harjunud sellistega, tähendab, tuleb sinna ja tuleb sisse lasta ikka kategooriliselt. Punaarmee punasõja. Too tuleb sisse ja, ja kõik need punaarmee ka trügivad sisse, tul nimed võeti ukse pealt maha. Ja siis hakkas seal siis tuhnimine, kas tead, et kõik sõduritega tõmmatakse lahti ja relva kambruks lükatakse lahti, murtakse sisse, tähendab, kes olid tühjad? Tulipunaste lintidega mehed nende juures oli üks veel, poisid, tundsid ära üks üks endine poksija olnud, kuulus poksija step kuulub või kuidas ta nimi oligi? Oli ka nende hulgas, kus on meid ka, tulge ka kaasa, tulge kaasa, tähendab, aga no keegi muidugi kaasa ei läinud. Said püsside püramiidi juurde, seal võeti kohe püssi sülle ja alla ja veoautole ja nagu puuhalud läksid sinna. Ja siis niisugune õiget. Läheme nüüd pagari tänavale pagari tänava lähedal, see asi oli ikka veel alguses, tähendab, Jaak alles mindi pagari tänavale, pagari tänavale, sõjaväega sõja ja sõjaministeerium seal, ja ära nad läksidki, jätsid oma kaks, kaks nii öelda meestepüssidega siis meie võidud püssidega sinna ukse peale seisma punaste niitidega mehed. Aga no see asi kõik kena, nii enamasti ei meeldinud. Nii palju, kui meil see ohvitser oli kõige kõrgem ohvitser, oli korrapidaja, ohvitser, pataljonikorrapidaja tähendab kas seal kohal olema ja kellel olid siis kõige suuremad õigused, mida siis nüüd edasi teha. Aga vahepeal keegi oli avastanud või tulnud mõttele, et aga meil on ju veel püssid, eks ole, ja need püssid reservpüssid, mis on kastidena pakitoovis. Kisudi need kastid lahti lükatakse, püstitab otist tühjaks, puhtaks. Ja igaüks muidugi võttis keegi neid pakkuma ei tulnud ja ruumides keegi, võib-olla mõni ei teadnud, et piss jagatakse seal hoovi peal olin püssid kätte. See oli hoopis teine asi. Nüüd juba niisugune otsus, et kuna pataljon relvastus ei sobi meile, eks ole, mingisuguse eraisikud seisavad ukse tal. Tuleb ära minna need jäävihma ja panid minema ja siis tegid nüüd küsimusega, palvetas einega, vahtkond oli nagu juba nii segamini läinud, et kes tahab vabatahtlikult minna ukse peale, no palju tuli mõõdudes, tahtsin minna. Ja ukse peale sattus siis meie meie raadioklassist André vande. See oli veel niisugune huvitav mees selle koha pealt, et Ta just tuli haridust ja haiglas tuli veel nisukesed elumise tõvega ja nagu Švejkis kirutakse, et, et need mehed, kes kartsas, tulevad sõjas kõige kangemad, esimene minejad ukse peale ei v tunnimeheks. Ja nüüd ohvitserid siin paned, oli allumise, kogunesid kokku, pundi kõrval, võtavad püüavad 100 ühendus peastaabiga seal telefon ja nad ei vasta tähendab sisse, et paneme nüüd Nõukogude Liidu saatkonda, mis tähendab saadina oma toit ka siin, seega ei võta telefoni vastu. Siis tuleb ning otsustasin vastu võtta ja otsus kujunes minu arvates väga loogiliseks. Et eraisikuid kasarmusse ei saa. Kui tuleb Vene sõjaväelane, siis tuled lahti, midagi teha ei ole, kaminaga sõdima ei saa hakata. Ja selle seisukoha peal see asi jäigi. Ja noh, mingil läks edasi, mitu tundi midagi enam midagi juhtunud hakkab juba nagunii öörahule minema. Ja ägevad väljas, lasutad raadio Klasfaljust üleval aulas suur aula ja me olime kõik seal hunnikus koos, ma ei tea, mis seal väljas on, tead ma olen siis trepist Su pikk lai peatrepp, eks ole, nagu seal koolimas on, trepist alla, teised sinna käänudele, saani Alttunnimees mandri jookseb üles püssiga. No ta ilmselt, et varjuda, eks ole. Kas tema lase enne lahti teda või tont seda teab, mis seal välja suud ja sa ei tea, aga nii kui Salise madime peale saab, nii käis väljas pauk. Mees haarab humal keskelt ja vajub koos püssiga, vajub kokku, hääletult vajub. Aga teie nähes minu silmis kaks must või see võib olla saanud seal kaks-kolm aastat, albumi langeb kokku, eks ole. Ja aga sel momendil kogu see mees kokku vajus, käis sees nisukene kogupauku sellel festivalil soliks 18 20 meest akende peal, seal juba Need panin niisugune oma algas, lihtsalt panid kohe paugu ja see käis kõik nii momentaalselt koosne, poleks käsu järel käinud. Aga pärast ma vaatasin läbi akna, just nagu oleks pangale järele joostud, et see nagu ei oleks, mida lahingulaskmine võtsin just golfi juba juba kätte maksta, juba sõnavots mõrkuja puhtal kujul tähendab aga näha küll kedagi olnud, aga ilus niisugune auk oli klaasist. Kui mees oleks hüpanud post kõrvale, siis ta olles muidugi varjund, aga jooks edasi ja sellega lahing algaski, tähendab, no muidugi see esimene kogupauk ehmatas ära, tähendab, momentaanselt tühi. Kui palju neid seal langes, kas vaata kindlasti seal pidi saama, vaata selle kohta ei ole, isegi kirjandusest pole kuulda olnud ja noh, siis oli nagu mõni minut võib-olla viis minutit oli vaikus, siis hakkas mootoripõrin hakkas tulema, tähendab, ja ümber ta pissima pool sõidab, soomusmasin, aga no mehed olid juba nüüd nii hoos, et see ei saanudki nad kuigi kaugele, kui juba hakkas püssituli talle pihta käima. Talas Juupi vastu, aga, aga noh, see oli juba niisama, tõmbus tagasi. Aga samal ajal hakkas juba koolimaja tagaküljel hakkas laskmine ja ilmusid soomusmasinad ilmusid soojusena politsei väljakul, toa lage oli näha kuni Kunderi tänavani. Aga sealt huupi tulistama kaugelt lasi midagi kahju ei teinud, eks ole. Aga katusekivid ja aknaklaasid krohvida puruks. Ja samal ajal siis tuuakse sisse ka teine, teine pihtasaanu. Teine pihta saan, on üks allohvitser Männik, tema oli kusagil väljas pihta saanud, kes talasid ja. Nii et alla tehti, tehti, tähendab Belfi pump kiiruga, seal oli tegemist küll. No lahing muidugi käis kogu aeg edasi, ülevalt oli hea näha, kuidas peale nii või 12 paiku, kui seal oli juba jalaväge välja toodud, kuidas ta seal Kunderi maarjanurgas siis punavägi punaväe köök on puhta ega need lindi menüü, et üldiselt see kõne allagi soliks üldse mingist lahingut tehagi saanud jagamatus. Punaarmee tegi kõige üleval ja vaatad, kuidas määruste järele tehakse. Ahelikku teevad järk, hüppeid tähendab jälle järgmeli jagu, hüppab välja ja piirasid niimodi koolima sisse, viskas seal väljakul pikali, hakkas sealt tulistama ja olime sisse piiratud, iga scans tähendab et see oli tulevahetus siis ühe Eesti sõjaväeüksuse ja ühe punaarmee mitme punaarmee punases jalavägi pluss soomusmasinast pluss soomusmasinad. Aga lõppude lõpuks vaibus ära ja siis tuleb korraldused alla koguneda kõigil alla vestibüüli alla vestibüüli relvadeta tähendab kõik taskutes kõik 500 raadio mul ilusti ja taskunuga viskasin Kasele maha. Ja siis nad ütlevad välja minna, ta tahab minna seal, käed üleval, päikesest uksest välja minna, sealt natuke kõhe oli, aga, aga no ühekaupa läksime. Ja väljas oli siis niisugune situatsioon, tähendab punalindimehed olid kõnnitee peal, seal tänava veeres, nišš Monks 12 meest. Näppude vahel ja meid käsutaksena esiesisele muruplatsile istuli ja hakkame vaatama, mis edasi saab. Aga meedias punaarmee punalindimehed ei osanud üldse relva inglise vintpüssi, nende, nagu tähendab ripuvad lukul, ripuvad seal seal luku, kokkus on tõrgega käivad. Poisid, naised on nii, mõtled lukk sisse panna ja no nagu juba sõbra olema selle asja. Ja siis sõidab Vene soomusmasin, sõidab sinna, sealt tuleb juba üks pikk niisugune offis seal välja ei aja. Hirmuskuri soltatõ voo. Ta oli väga sünge moment. Kõik rivisse saadiksoliks jagu sain, on võib-olla 12 meest. Aga meie aeg toaga, Eesti ohvitser ei osanud üldse õega, mõni üksik teadis küll vanemad, kes nagu oli, et ümber pöördkes, kes paremale, kes vasakule, käskonna täitsid aga niisugune virvarr tegeleda. Ja siis käib, hõikab juba sinna soomusmasinal see pöörama kuulipildujameestele kuklasse, kurat. Aga vahepeal oli kõrvalmajas tulid välja tulnud ka seal oli grupp inimesi, oli pritsima poolt küljest soli naisi ja, ja, ja mõned oskasid vene keelt hakkasid, no selge Bildetataks maha lasta hakkasid, karjumatusega siin tappa ei tohi, tähendab, ja nii edasi. Seda käsklust ei tulnud mahlast punalindimehed, neetud ronisid sellase Subasena koolimajas, said seal sõduri poe kätte, rüüstasid, sega, tulid suitsupakkidega välja, viskasid mõne üle õla, meie meestele ka suitsetas. Nagu Elis kihana, kui abi olnud sõdurite vastu. Aga enam koolimaja lastud, nii kaua me seal olime. Ja siis peale kella kümnet oli juba moodsad uus valitsus ja siis sõitis meile kohale, saab konteksti lahendama. Kindral Potterk, kes said, toome, on sõjaministriks toniskunud pisike pisikest kasvu mees sõitis masinaga sinna. Aga kui tuleb meie kõrgebeestroofis seal kõik robinal jooksevad tal ümber, eks ole, eralt sega, Rattapoe ärge minu ümber koguneb. Ja läksid sinna sisse lahendamata küsimus seal, kes mitu tundi, kuidas lahendus, seda ei tea, selle kohta ei ole isegi kusagilt kuulnud ka midagi. Aga nii, et kell kuus hommikul tulid veel mõned üksikud, meil mehed, kes tulid linnalubadega linnast, nüüd on siis me olime veel väljas, tähendab, et see on nagu fikseerinud, terve öö tuli olla. Ja kooli manab jäänud järgmise päeva hommikul marsity meid siis. Ahtri tänavat kaudu ümber nurkade läksime Gustav Adolfi gümnaasiumisse, kus me saime omale uue asupaiga laul tähendab see aeg ei tohtinud. Kui me veel kolisime, 21. juuni võis veel laulda. Toredad sõdurite laulud, kõik poisid koorma otsas, laulsite teisi laule. Ja vabaks. Ostsime Riia. Aga siiski elatise Laumile ära. Sama päevasündmusi sidepataljoni majutuspaigas mäletab Vladimir. Pressin. Mina olin, päev oli linnas, mul ema tuli Tartust tuli vaatama, et mis seal Tallinnas õieti lahti on ja ja ma käisin emaga siis sel kohtumisel ja, ja õhtul, kui ma tulin tagasi, siis ma kuulsin, et need iga suurt sorti pätid, need olid käinud seal ja, ja osa püssi ära viinud, aga päeva oli seal kole vähe. Mehi oli seal raua tänaval ka noaga õhtul. Siis oli selline asi, et võeti paigale ja küsiti, kes tahab vabatahtlikult välja minna, tunnimehed seal, nii et kedagi määratud, kõik olid minemas. Aga siis seal üks see oli vist see oli Rakvere poiss, Mandre Ta nimi on meelde jäänud. See läks siis esimesse vahetusse ja muidugi see sattus siis ka nende punaste kuulide alla. Ja, ja teine mees minu teada, kes sai seal viga, vist oli üks seersant männikus vist tuli, see surma, ei saanud, aga, aga see sai haavata seal. Te olite sel ajal juba Raua tänava kooli? Raua tänava koolimaja või need sündmused arenevad ja, ja, ja sellepärast, et ma olin siis remis ka. Aga minul ei olnud siis püssi ja, ja nii nagu rivist ära läksin, nii ma läksin otsekohe õue ja võtsin mopi. Kassid võtsin omal püssi välja, aga need õlita potitäis ja ma hakkasin korra kohe poti välja lükkama ja võtsin omal siis kaks padrunivööd ka täis. Seal paar poissi veel oli, aga teistel olid juba püssid juba võetud, kes olid seal päeva seal kohal. Ja esimene lask, kui lahti läks, siis mul oli juba püsseli puhtaks lükatud ja ma läksin otsekohe sinna majja sisse. No seal see koolimaja teeb, niisuguse nurga teeb ja sealt nurgast tagant läks, uks läks sisse. Jah, no ja siis, kui see madin lahti läks. See oli vist, kas oli leitnant, priskarvist oli vot seal laelambid põlesid ja tuli oli sees ja see oli tarvis kustutada, nad ei leit korrapealt ülesse, kus kohal need lülitid on. Ja see pani siis püstoliga, pani need laelambid seal, kustutas ära ja. Minu paati väljas oli kolm, soomusautod oli ja need siis keerutasid oma suurtükitorni seal kangesti. Aga ma vaatasin, et ega nad palju kurja ei saa teha, et nad olid üsna majad ja lähedal ja, ja ma vaatasin, et see, see nurk, et see nagu ei klapi hästi, olid nad Raua tänaval koolimaja ees, need olid koolimaja ees, aga nii et, et see Surdki toru ei oleks sinna üles saanud lasta. Sel ajal nüüd on praegu on seal puud on ära kasvanud ja ta on puid täis, aga siis lage oli kõik see asi. Ja, ja siis see tuli, vahetus käis, kellega. Palju neid erariides tegelasi, no erariides tegelasi oli seal rohkem õli, aga muidu mul ei ole enam mees, kui palju kümneid või sadu innu sadu ei olnud, seal, seal oli kümnete, seal küll. Aga, aga seda ma tean küll, et üks ronis teisele poole maja seal all oli, oli pesukoda, oli kahekordne maja ja see erariides mees ronis sinna ja oli korstna kursa taga ja ja lasi säält. Aga siis minu voodinaaber, see, see siis ütles, et see tuleb ära kutsuda säält. Ja see tuli tolksti sealt maha ka. Tulevahetus käis loid, juba suvine öö oli valge ja siis tuli sinna. See kaitseministriks oli kindral Raperd. See oli kaitseminister, see tuli siis sinna, ärge laske, ärge laske. Jaa, jaa. Selle korraldusel siis lõpetati see tulistamine meie poolt ära. No ja, ja siis anti meile niiskonna alandav käsk, et käed üles välja. No, ega meil muud üle ei jäänud oma kindral oli seal ka tulime siis kah käed üleval, tulime välja. Siis öeldi niiviisi, et istuge siia maha maja ette, maja ette ja ja ühe korra siis anti käsk, et ohvitserid ja allohvitserid, et rivisse sinna maja ette, sõduritest eemale, no need võeti rivisse ja. Aga siis ühe korra anti ümber pöörd. Ja kas oli viis või 10 sammu või palju, see oli edasi. Aga siis ma mõtlesin küll, et kas nüüd hakkabki oma põli peale. Aga õnneks ei hakanud. Siis hakkas see uurimine, et kes ja mis, kes andis käsu, kes andis käsu? Käsku ei olnud mingisugust. Alustati väljast, tapeti tunnimees ära ja oligi see käsk oli käes. Ja see uurimine käis tüki aega, aga kui nad nägid, et nad midagi saanud seal ja siis jättis sirge. 21. juuni õhtust Raua tänava koolis jutustab Boris Reiljan. Siis tuli üks vandi käik, tulipunane lipp vees, rahu, leiba, maad ja muud Cavelsile ju koolimaja juurde koolimajast jää koolimaja juurde, aga meil on tunnimees, oli ukse tooriks. Valga poiss oli mandri juss, tolle oli pime soolikalõikusel ja need talle pidi järgmine päev isa järgi tulema. Ja tollele siis saatole. Oma konsul, püsse on olemas ja sul oskad lasta nukust meie peal, üks hõikas veel, ta jooksis sisse. Hauatänavas, no vot, seal on too esimese korruse peale treppi pidi üles trepi peale, no et mandriuss sai pihta Tulasti maa siis läkski, plagin, lapp, siis, kes seal väljas sai, ta sai ja kes ei satu, jooksid ühesõnaga laiali, te olite akende peal? Oli, ma hakkan seda. Keskus sai sellepärast et ega nemad, nemad olid ju niimoodi teated, et nad teadsid, Eesti sõjavägi midagi ei tee, nendele kardavad venelased venelasi Toomamont ei olnud. No ja siis oli seal toda plagina, tuli tükk aega. Kas mõni ohvitser ka asja juhtis või mehed ise ei, ei. No mis, mis juhtimist seal vaja? Seal pole ju mingisugust juhtimist vaja, seal polnudki ühtegi ohvitseri, ei olnud ja ei üle ajateenijaid ka minu teada põld seal, mitte kedagi selle pärast, kui seal oligi keegi siis tollele üteldi, et lase nüüd jalga. Selle päästeti. Üks kükitab, no läksin siis üles lae peale. Aga no siis tulid hiljem tulid Vene tankid ka, me tulime siis öösi, enne seda veel tuli kindral ooperit, tuli sinna oma autoga, aga no tollele tõmmati kaotus. Tulija too tuli ka siis käpad ülevalt tuli sisse sinna, aga tuul oli hirm, naalsed kuradid tapavad ära. No siis tulid Vene tankid ja siis anti käsk välja tulla. Soomusautod. Ja no neil need soomusautot või mis neil oli, tagas topeltveoga. Neile oldi omamoodi. Hakka nüüd vastamise hakat vastagu paljas püsson ilma rihmata. Too arvamine oli vist kõigil, et ta nüüd, kes kätte saada, Ta hapetas maha, siis paneme ka äkki parem on nii vana indiaanlaste moodi, et parem kui keegi sulle ta ise inkasinuga vööstule. No neil oli too rahva oma kaitseväe tont teab, kuda riistad kutsuti, teata ega otsist ju läbi, nad olid ikka erariides erariietes ja vot see samane ste puulov. Tollele üks Roman kariste oli, ta oli hiljem, oli Liidu tšempion poksis Toa andis teisele sihukese laua lõuahaagi, nii et käis seal üleval saalis käis siis kurat käpile sinna ja punane lint tumehall, ülikond seljas ja kõik, noh me teadsime väga palju neid sellepärast, et et just need liivamägedes sealt Ülemiste äärest sätiu tatid käisid ju side kööki nad olnud ju toidud. Nad said, mis üle jäi, too oli kõike. Bikino näo järgi vanni tundsid, aga ega seal nendele midagi ütelda ka ei saa, sellepärast et nad tera riides, punane side ümber. Ja veel see eesti arsenali. Püstolkuulipilduja, need ka, no mis asele vene püssipadrunit viis korda kuidagimoodi lased ära siis jokk, siis ei tee enam midagi, neil olid püstolkuuli meil radiaal. Vaata Eesti sõjaväele neid välja ei antud, need olid kõik nii reservis neetult reservis, ega Eesti sõjaväel oli, oli toda kraamikalist alles vaid vastu pidada, aga see oli kõigil neil Lando Laidoneril, Pätsil oli see õige asi, mitte ei antud käsku vastu hakata. Kui oleks vastu hakatud, siis see ei ole siin ühtegi eestlast olnud. Kõik on sellepärast, sealt tuli ju 100000 tuli sisse. Kas kariste oli sidepataljoni mees sidepataljoni ja tema oli autojuht ka veel? Sidepataljoni oli terve autokompanii sõidu need maastikumasin, aga vot haavata sai mitu tükki. Ja siis selle samane kariste viis, siis nad lasksid sellele autole maastikumasinale, lasid veel taga tagantjärele, aga no teine oligi nii kihvt sõitja, nii et, et mis seal ikesele karistamissõjaväehaiglasse ja sinnasamasse liivalaia tänaval. Ega seal oli ka niiviisi, et ega väga palju sihukesi autojuht tuli seal küllaltki masinaid ka, aga igaüks ainult minema sellepärast teadis, et kui sa lähed, kus sa tead. Ega seal oli veel huvitav seik sellega, et vaat enne tulid need vene tankid, Scoutspataljon, see oli Tartu maanteel sõdurite kodus ja säält tulid mitme Maxim kuulipildujaga, sealt tuli hulka mehi, tuli anemad, tulid sealt kuskilt aspe tänavast, vanasti oli aspedena politseiplatsi peal, tuli Ulage väljaks ja tulid sinna, aga nad nägid detangitult, targad mehed läksid tagasi ära, nii et neid ei näe. Kui neid oleks nähtud, et neid raskekuulipildujad Gagazuhvil siis nendele ka tuli peale. Keskel kukku, mis käsku minul tarvis, olgu murdja, kuur vees, seal oli esimene kord. No ütle, et suuga kalib list seda vintpüssikuul ega Tamperes ilusti vilistab, kui püüda. Niisiis käsutati, tõid välja, et üles tulime välja? No meil oli palju neid, kes ega igaüks ju pidi siin ju kolme kohalikku keelt oskama eesti keelt, saksa keelt ja Venegi siis venelastel ütlesime, hakkasid sealt ja ütlema, et koda niiviisi, et nüüd üks pasatskid kari tuleb. Ega nendele ka ei meeldinud tooted nendele nüüd vene keeles üteldakse. No aga siis nad korjasid kõik relvad, mis veel olid taga too mopi ladu Jeki veel siin. Ja siis, kui hiljem müüdi mehit raua tänavastata, nad kartsid kindlasti seda, et uuesti möllama hakkavad. Viidi üles Toompeal ja seal oli Toom-Kooli tänav või mis ta on, kui vene selts hüvitias oli sinna nende ruumidesse viisid kasside pataljoni viisid omale kohe kurat külje alla. Ja ma mäletan seda, kui üks tänava Mere puiesteed pidi läksime sealt tagant ringi ülest. Kui üks ütles, et näed, kurat, Loneki veel püssid käes, kaks korda äravõetu tykki, veel püssid ja. Nii on jah, need ega noh meelde tuletada võite, ka mõnes paigas on valge laik, on ka, vaata, ununeb, ära räägi üle poole sajandi. Jätkab tolleaegne jaoülem Raivo Välis. Seal hakkas logerdamis aeg tegelikult sest mingisugust õppusi teid enam ei tehtud, sest kõik olid nisu kahe vahel oli, sest keegi ei teadnud, kuidas, kuidas edaspidi see olukord kujuneb. Nii et õppused ei olnud, sellepärast olin ma olin ka linna peal see päev kursus algatsesse. Ma olin linna peal nagu kõik, palju see oli, vähe, oli seal üldse rahvast, kes jäiseid siis ilus ilm oli, nii palav, juunipäev ja õhtu, ma tulin tagasi umbes kuue-seitsme aeg. Vaatasin, mis juhtunud on siis Darro pind, kõik relvad ära, meil olid klassides, olid nagu püramiidid, olid need relvad, sealt olid nii, et kõik relvad ära viidud, vot ma ei mäleta, kas seal kellegi korraldusel ka seal ju ohvitseride korraldusel või nii edasi. Järsku teated, minge tooge relvi teadet, relvas on, kõik, saab seal hoovi pealt saavutada relvi. No mis ma saatsin oma poisid ka, nii et tõid ka oma jaole niisugune, nii et ma panin oma jao ka relvastuse maalin teise korrusel, siis. Ma olin sinna raadiomaja poole, oli nii. Meie aknad olid seal ja hiljem kui see, kui see lahing algas peale, siis olid Peiga üks tunnistas oma poolt sealt kus ja õhtu nüüd lakas, kelle umbes õhta videvik nagu ütleme, meil on, iga päev oli valla väljas ike vahtkond. Nüüd relvad kajastasid, pandi vahtkond välja. Minu poiss ei olnud seal vahtkonnast, vot sellepärast ma ise ei teadnudki. Täpselt, mina liikusin niisama ringi, tead, meil poiss tuli klassides ja ja siis pandi seal vahtkond välja ja sinna maja. Ja ma olin parajasti maja sees, seal kuulen, hakkasid paukusid, tead, mina nagu noh, nagu ütleme jaoülem siis nii et ikka teada, kui nagu kõike, ülemus nagu, ehk siis kohe ruttu välja. Tead, mis seal juhtus, nüüd tead. Ja see ta keelduks vist välja ja mina läksin tagant välja küll ma ei istuks ja ma läksin ümber maja, jooksin sinna ette ja siis vaatasin seal. Üks oli, see haavatud olid seal maas ja siis seal kõik oli, mitte mina olin üksi juba teise kahjuks umbes üks, viis, kuus meelt oli juba peale nende kahe mehe, kes olid seal vahtkonnas, olid. Aga siis ta ütles ka, et need seisma jäänud, et tema ütles, tema tulistas õhku, ma ei tea täpselt, kas ta nüüd õhku tutvustas või et siis teise oli juba pihta, nii et ei jäänud seisma. Tieto jälle erru ja siis niisugune musta riietatud, nendel olid siis lint oli ümber selleni nagu käes ja relvadega need tulid nagu ütleme, mitte rivikorras tulevad meelde vaid üks nagu ütleme, kamp vajus, tead sind, tead niisugune linn. Aga nii kui maha kukkus üks ja siia panid, siis panid kõik sinu ümber nurga kaoksid ära laiali ja, aga sealt nad enam ei tulistan. Leid, tead, nii vastu nemad alguses ei tulistanud vastu. Ja siis me võtsime selle selle haavatu kinni sealt haavaseli nende mees ja nende mees, olin erariietes ja nii edasi, tallinlane 30 30 ringis või umbes 25, kolme aastal. See eakas ütles, kohe, tead, hakkas aku paluma teadjad poisid, et ega ma ei olnud süüdi teadet, mind sunniti maja nii et mul on kodus naised ja lapsed, aga meil ei mõtle midagi halvasti. Me võtsime kohe viisime sinna, et Soome kinnitada teadet haavatud mees ja milleks teda sunniti, kuidas seda mõista? Relva võtma ja tead sinna tulema sinna roossejad, tema ütles niimoodi, seda põhjendas omani. Ja siis hakkasime sisse minema. Tassisime seda, ma võtsin ka kinni. Ma olin, noh, teate, üldiselt hea, et ma olin päris energiline poiss seal ja siis hakkasime sisse viima ja Tuuksest hakastuse, milles suur ukse peauks on suitsu minema sealt ja aga seal kõik on pabinas seal sees, hakkasime laskma, tead, niisugune kindlad sealses, ma imestan, et keegi meil haavata ei saanud, tead, me hakkasime kohe omad tulevad oma kassess, keegi seal testis neid püsti või et see need meile nii et kuulid ei tulnud ainult paugud, tead, niisugune, kas siis saaks üles pea meelde siis keegi seal püsse, nii nende käest ülesse. Ja siis viisime selle haavatu sisse seal Bennoni velsker oli kohapeal, see sidus sellel kohe kinni ja siis pandi uuesti, otsustati niimoodi, et kõik mehed toovad sisse, et välja jää üldse kusagile. Mehed, liigud lõpsused sisse siis nii, et seal juba kogusid, siis hakkasid need juba laskma sealt meile teatiivsema. Mis sai sellest haavatud ülevõtjast, keda te aitasite koolimajja sisse, Asso, see hakkas, tead kaebama ike, ta läks halvemaks seisukohalt ja siis me otsustasime, et seal, et mitte mina ei otsustanud, aga seal arvati, et peaks ikka autoga ära viima. Ja siis mina olin just seal, pole ääres, Kaagonna kukkus välja, sõidad just tahad, sõitsid sealt alt, mitte peauksest, vaid sealt hoovi pealt sõitis välja. Minul, ma olin teisel korrusel ka seal ma vaatasin, kui see pani, otsis auto peale ja siis seal oman kariste, hakkad seal. Ja siis sõitsid, vastan nii kui ta välja sõitis, aga see oli umbes nike ö, aeg, ike, nii. Ikka nii, võib-olla hommikupoole ööd vas kella nelja ümber, umbes niimoodi ta võis olla jah. Nii et jah, kolme-nelja-aegne öösel pole, hommikupoole ööd oli ja siis sealt pandi tule peale kojaga, see pani nii tambiga minema, kohe teadmised panid, keeravad välja ja keerukuse sõjaväehaigla poole ja laste värgi küll aga arutas, pihta ei saanud, sest ma hiljem kuulsin, et see oli õnnelikult jõutud sinna ja tuli kõik tiptop. Valged juunikuu ööd olid ja see oli. Ja see huvitav, see ö kadus niivõrd kiirelt ära selle tulistamisega, teatud ärevus oli ka niisugune ja niisugune. Me oleme vanad sõdurid on nagu, ütleme, ma olin juba üle aasta sügisel pidanud lahti saama juba aegsel maapoisid, ehk need olid muidugi need, kes on alles noored, kes tulnud sõjaväkke ja nii edasi, eks nendel oli natuke hirm nahas küll, võib-olla seal pildid on, nendel on nagu kole, Uudel sees on, aga meie nagu oleme juba sõjaväes juba laskmis Õiga kuuldud drillide, India kõike juba nagu niisugune. Ja sellest oli kahju ja aga see aeg üldse oli kahju sellest, et me ikka ei vasta, aga mina olin muidu muidugi ma olin selle aja mees, mina oleks kohe esimene viies rindel vile ja üldse taheti seda nagu olematuks teha tervet seda sündmust. Nii et kuidagi nii, et mis natuke nagu midagi oli, et aga ometigi ta nad ei taht, et see avalikkuse läheneda, keegi sõjaväeosa hakkab vastutama. Sõda prootsid sõda vältida kohe seda vaikselt kõike kaotati ära ja, ja ajalehtedes ei olnudki sellist viidut kriipsu, mitte kriipsugi mitte kusagil. Ja see ainult nii rahva seas läks ainult kõmu, näete, sidepataljon hakkas vastu ja nii edasi, ainult see rahvajutuga kalkama jääl, aga muidu lehes mitte midagi. Ajalehed olid juba teiste meeste käes ja juhtida ja see aeg olid vist juba ja lehed võeti kohale, kohe võeti üle. Jah, nad võtsid pankade lehed ja nii, et kõik läksid kohe võrdlemisi ruttu. Need olid nelja mehe mälestused eestlaste esimesest lahingust okupeeriva võõrväe vastu ja üldse esimesest lahingust Eesti pinnal teise maailmasõja ajal. Kahtlemata oleks kaasa teinud meestel omalt poolt lisada ja täpsustada mõndagi. Igaüks oli juba toas, eks ole, nagu siin ma ei tea, mis seal teises toas tehakse, sest vaatepunktid on sellepärast erinevad, täpselt nii, jah, ja jutustused ei lange kokku, ei lange kokku, ei lange kokku. Sellega, et niisugune nüanss veel 20 aastat hiljem. Mul on üks teaduslik töö, oli ja uurida neid eluruume ja siis ma läksin kohe nimme läksin sinna omasena vastasmajja seal koolimaja juures, et kas nad mäletavad välja, kas nad elasid ja tuli välja, et need on siis juba enne sõda seal üks perekond seal. No kuidas siis olid, oli hirmus ja, aga huvitav moment, et lasite meil aknast sisse ja üks kuuleks raamaturiiulisse ja jäi pidama vabadussõja ajalooraamatusse.