Jah, jah, lavalt ära. Ja laulujärg on jõudnud naiste lauluni. Naiskooride kava algab täna kahe Veljo Tormise seatud eesti rahvalauluga. Need on ühtelaulmine ja laule kuni ene. Kõige pidulikum tänase peoala oli samuti Veljo Tormise ja oleks põhjust mõne sõnaga jälle kõnelda heliloojast, kes on Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Nõukogude Eesti ja NSV Liidu riikliku preemia laureaat. Helilooja ise on öelnud, et ta on paljudele võlgu tänu oma alma maatorile Moskva konservatooriumi-le oma õpetajatele aga eelkõige oma rahvale, kes on talle need laulud andnud. Ja ongi Veljo Tormise muusikasse looduse ja kodutunne, kõige ilusa ja hea nägemine ja selle kaitsmise tarve, vastuseis vägivallale, austus terve vaba vaimu ees. Rahvaloomingulise pärandi tundmine ja säilitamine. Tamme vanikutega ehitud puldis seisab rahvariietes laulja, koorijuht Ene Üleoja. Temal on osa olla. Ja nüüd kõigest lugupidamisest laulu vastu mõned sõnad. See, mida te kuulete, on ühtelaulmine. Runa viis Veljo Tormise seades. Naiskoorid tulevad kirjate värvikate jõgedena käest kinni ühe Emava laulva voona kanali. Kõik laulavad, need, kes tulevad, need, kes kohal on, laulavad. Ongi tõsi, et rahva näo ei olnud vanastigi lauldud kontserdikorras vaid lauljad ja kuulajad, laulja, liikumine, laulja, tegevus ja töö kvaliteet. Veljo Tormis on nii palju võitlevadki veenvalt sõna võtnud rahvusliku muusikateoreetilistest küsimustest ja väsimatult propageerinud meie rahvalaulu, milles On palju helinat, kes ära sõna ja mõtteilu suvereerivat jõudu, aga ta on ka paljusid õhutanud passiivselt kuulamiselt ühisrõõmsale kooslaulmisele. Ja võiks öelda, et temal on suuri teeneid viimastel aastatel tõepoolest toimunud nagu murrangus rahva lauluste suhtumises. Me olime harjunud niisuguse lauluga. Me oleme jälle omaksed. Siis ka ütleva, kuidas rahvas oskab eeslauljat hinnata. Lausa ridamisi oli lilletoojaid. Ja niiviisi ei ole me ju kunagi varem kuulnud siin lauldav. Dirigendipuldis on ikka Veljo Tormis ja lilled andjaid mõlemat poolt nii kuulajate poolt, et kui ta lauljate keskel Kus kohapeal töö, see on selle suure laulukaare all Nii palju rohkem ja kui mina oli keskpaigas. Ma olen praegu veel esimest tenorit. Soo esimest Tõnu. Nagu mina esimest sõpra püsib. No ega vist nii kitsas pole laululaval kunagi kunagi ei ole. Sellepärast kaelkirjak Eelmine proovid on muidugi halb. Lapsed lasid alla ja oli väga tugev ja püsiv, ega seal ammust ei seganud ees laul tuli tugevam, tihedamalt hääligioosse, nurjaali. Üldised mina kannasele kuusikateks suures kooris on kerge laulda. Sa ise oled kindel laulja ja töised ka toetavad ja sa toetad Tõnis, aga nii, et see oli üldiselt on hea laulda, saab panna viimase välja ja ei ole takistust. No ma teadsin kindlalt, et vastust tuleb põhjalik ja õige vastus. Kui ma küsin, et kas varematel pidudel on ka nii rohkesti rahvast olnud, sellepärast paistab laulutaat on päris mitmel laulupeol. No nii, paljukümnendast aastast on kõik nad käinud, aga ma tänavu, aga nii palju raamatuid tõesti olnud. Võib-olla ka ei saa kunagi ennem olema ka, sest seal ka ajakohane praegu kaks juubelikoos, onju nii on iga, on ka maainimene prii, aeglane täna Eestis on üritatud ka veel ja saavad nad ju kõik. Ega siis ei oskagi öelda, palju nüüd 10. aastal esimene laulupidu, palju neid kokku saab? Te olete ka lauluinimene ka kaua laulnud, ehk oskate paremini öelda? Nii teie ütlesite enne mulle siin, et olete 10 laulupidu kaasa teinud, 10. seal kinni ja 24. oli esimene, kaheksandale kaheksandalt üheksa. Üheksa üheksas ära räägite, siis on teil juba 12 ja siis tuleks küll kaks tõsist. Nii siin pidudel käies. Minagi olen siin platsil juba hommikust saadik ja täiesti praeguseks on tunne, et tahaks lihtsalt istuda rahulikult, kuulata seda laulu ja võib-olla isegi mitte sõba silmale lasta, seda siin suurel peol ei tohi, ei tahagi teha, aga lihtsalt natukene hinge tõmmata. Aga vanad inimesed tihtipeale ütlevad, et ei tahaks seda saginat enam, tahaks trahvid. Aga mis siis ta, mina, praegused kui siia jõudsime, et kui oli vaja, oleks vill läinud Piritale ka jala? See ei ole vist tavaline päevanorm, käia veel nii palju. Ma olen pensionär, tema muidu nii väga palju käia ka selleks ma ennast kosmosin ja hoidsid, et ma siin ei jää läbiksiga. Ma olen ees, kus Tõnuleva juurde tahtma vea välja abi on ka selline uhke, turaasid aastaid palju. Naised laulsid ennast meiega ühte nad laulsid enda ühtega Gustav Ernesaksaga, sest toorei olnud nõus enne lavalt lahkuma. Kui taheti laulda, võiks laulda toostist Gustav Ernesaksaga. Ja see lauldigi. Ja küllap märkasite, kui erinevad võivad olla tunde meeleolud, mis valitsevad praegust tuhatulsiin lauluväljakult. Üks on see laulus sündinute helidest kantud meeleolu mida viis kõigi kuulajateni Gustav Ernesaks ja, ja naiskoor. Ja teine see tore taat, kellel on oma ütlemine oma arvamine kõige selle kohta, mis siin täna toimub ja kes on kangesti õnnelik, et kaks pidu on nii toredasti kokku sattunud. Meie vabariigi 35. aastapäev ja võidud, 30. aastapäev. Ja kes leiab, et vaatamata sellele, et on vana, peab tema olema ees. Dirigendid lahkusid nüüd naislauljate juurest ja läksid tagasi oma kohtadele ja ees ootab kooride vahetuses. Pärast naiskoore hakkavad laulma. Mul oli võimalus naiskooride esinemise ajal jälgida meie raadiotornis raadioaparaatide keerukaid mõõteriistu. Ja järsku sa tunnetad, et seal nende täituda taga ei ole mitte detsibelli, kas rohkem või vähem Paidet, nad fikseerivad elamust. Seda elamust, mis tänasi sünnib lauljate ja kuulajate vahel. Tänase päevakavas on meil ulatuslikult vennasrahvaste kunstiloomingut ja küllap märkate, kuidas need laulud avavad meile otsekui ukse iga rahva kõige salajasemaid ja kõige südamelähedasemat varamut juute. Laulan hinge, peegliks on erinevate rahvaste karakterijoonte ja nende traditsioonide, nende psüühika peegelpildiks. Tuglas on öelnud, et nii nagu tundmus on nii seotud ajaga sündimise hetkega et tema ülekandmine on pea võimatu. Nii on ka kunstiloomingul küljes oma ajastu palgejooned. Ja tänapäeva Nõukogude kunstiloomingul on paljurahvuselise maa tunnusjoon. Ja nüüd siin selles kooride vahetamise kaablis on kolleegid mikrofoniga rappa hulgas kuulame neid. Juba mitmendat tundi meie pidu jälgides siin Esna esines täitsa ridadesse noor Leningradi helila ja Victer plissak. Ja nagu ma kuulsin, ei ole temal siia tulnud mitte mõne kooriga või või külalisdelegatsiooniga vaid lihtsalt ise kusagilt teada saanud, aga tõsi me siis, kus ja kuidas. Meie külalise vastus oli, et parem on üks kord kuulda, kui üks kord näha, kui 100 korda kuulda. Ja ta oli kuulnud meie muusikapidustustest meie laulupeost ja otsustas tulla ise ära kuulata. Kiidusõnadest tõlgime ainult need, mis ilma kohta käisid. Teiste räägib alati kaasa külaliste loomulik viisakus ja soov võõrust neile heameelt teha. Kuid nüüd ma küsiksin, missugune on Leningradi nooruse muusikaelukava mu sealt välja ja Šein Leningrad pehmaladiorst. Olgu nüüd kombeks oma laulupidusid teineteist, see toimus kuskil ja ta ütleb tagasihoidlikult, et Leningradi laulupidu seal meie laulupeo nii-öelda pojapoeg, aga küllap saab temaga viivad tiibade allatuule. Me läheme neid tänu öeldes meie uuele tuttavale otsima syyte piduliste seas veelgi muljeid. Vaatame ehk leiame, kuulame muljeid ja ka saame mõne tuttava inimese kätte. Siil kümnendas reas peakski olema vähemalt paljudele Neile, kes tõbised on olnud üks tuttav inimene doktor Mardna vabariiklikust neljandast haiglas. Teie, ärge pange midagi pahaks, doktor, kui ma teie juurde tulen, siis alati olete hea sõnaga aidanud. Öelge palun ainult seda, kas tänase päeva laulu toime võib olla samasugune hea ravi inimhingele või millele siis, kui teie siis teraapiline ravi või kuidas ta lihtsalt haiglas nimetatakse ikka hästi mõjub hästi mõju, positiivne emotsioon või? Olete ise ka saanud? Kas teie lemmikkaar on mehe või õrn, naiste laul? Kommuni lapsed. Näib, et foor on juba peaaegu rivi. Jää lubane sõna jälle tagasi üles, raadiotorni, sealt paistab ehk lavale veelgi paremini. Tänane esimene lontu kontsude päev hakkab lähenema lõpule. Õieti ongi segakoorid nüüd veel kõige suurem kollektiiv, kes praegu laululavale kogunevad. Ja peatselt see suur rahvahulk, mis mitte väga oluliselt ei ole tundide jooksul vähenenud läheb kodudesse laiali. Läheb nende muljete elamuste ka, mis siit kaasa saadud. Ja nii nagu kuulsime on ühed mõtted meil, kes me oleme siin paljukordistunud ja neid laule kuulnud. Ja nendel, kes esimest korda nii nagu külaline Leningradist meie suurele laulupeole on tulnud. Igast niisugusest käigust oleme ju isegi saanud ainult kõige meeldivamaid mälestusi. Tuletasime meelde kas või kultuuripäevade sidemeid, mis seovad märksa tihedamalt, et meie rahvaid Moldaavia, ka vene föderatsiooniga, Gruusiaga, Armeeniaga. Ja varsti pärast vabariigi aastapäeva pidustuste lõppu seisab meie kunstirahval ees vastutusrikas külla minek Ukrainasse. Oleme tavaliselt palju häid sõnu kuulnud meie meestelaulu kohta kuid sedasama võib öelda ka Gruusia ja Armeenia meestelaulukohta ja tänagi ei unune Need kohtumised meie kultuuripäevadel kus nende meestelaul kaikus tohutu sugistiivsusega. Meenub üks hilisõhtune kohtumine, seal ei ole ju ööd sellised valged, nii nagu meil veel praegugi juuli lõpus, vaid pimedus tuleb kuidagi kiiresti. Ja kui siis sellises öös, kui kuu on taevasse tõusnud kuulet kaugele mägedest vastu kaikuvat nende meestelaulu siis on sellel samasugune lummav tunne. Ühtekuuluvustunne lauluga, nii nagu äsja just naised laulsid ennast ühte kogu selle laulu kuulama rahvaga siin meie lauluväljakul. Ja nii liiguvadki laulud maade ja rahvaste vahel. Viimastel aegadel ikka sagedamini ja ikka tihedamini meie nõukogude rahvaste vahel. Ja meile sabat märksa lähedasemaks, märksa mõistetavamaks. Teised meie nõukogude maa karakesed, nende laulukultuuri ja kunstitraditsioonid. Nad saavad osaks nagu meie kunstistki ja tänase laulupeo repertuaari kohta. Võime ju öelda, et see on nii mustrikirjades läbi põimitud kõigest, mida teistel rahvastel on olnud kõige kaunima. Ma arvan, et peaks liigutama külalisi Kasahstanis meie peo kavasse lahtunud nende rahvalaul, täidermann ja ukrainlased, lauldakse nende Tammekest. Grusiin eesti mehed, nii püüdsid panna südant ja tunnet nende ärakvi mägedesse. Muuseas nimetatud saidermann kasahhi helilooja Hamiidi seades sai tuntuks koorifestivalil Tallinn 1972 ja kasahhi ja Valgevene ning Moldaavia rahvalaulud on esmakordselt Eesti üldlaulupeo kavas.