Kui palju aastaid on Tuudur Vettik olnud seotud Eesti koorilaulu arengulooga kui paljudel üldlaulupidudel seisnud dirigendipuldis kui palju kordi vastu tervitusi läheb tänagi vanameister reipal ja samal ajal rahulikul sammul dirigendipuldi poole. Ants Üleoja tuli talle vastu. Ja nüüd on ta silmitsi selle suure kooriga oma austajatega. Nüüd pööras ta väljaku poole, Jaan silmitsi kuulajatega oma austajatega. Eugen Kapp läheb võtma teenitud tunnistust. Ja tahtmatult meenuvad suure isamaasõja-aastad ja kunstiansamblid. Ses nendes kujunes heliloojaks ka Eugen Kapp. Sellest perioodist on ka tema ooper tasuleegid, mida täna õhtul etendatakse Pirital. Segakooride laulmised on tänaseks lõppenud. Jääb veel. Viimane kooride vahetus, enne kui tulevad lavale puhkpilliorkestrit. Hetkeks pilk koos teiega laulu välja. Kuule see on omamoodi uskumatult ilus, kuidas kogunevad ümber laulu inimesed tagumistest ridades. Kui need tagumised read hõrenevadki, siis seda mööda tihenevad esimesed. Nad koonduvad kõlakaare varju sisse lähemale lauljatele, koorijuhtidele, heliloojatele, kes istuvad esimestes ridades. Me oleme täna kuulnud külaliste ja kuulajate mõtteid. Aga kuidas tunneb ennast päikeseloojangutunnil laule? Raadiotorni jälle rahva hulka astudes hakkasin vestluskaaslasi otsima kõige rõõmsama näo reipama olemise järgi, aga no selleks ei olnudki vaja esimesi lauljast rahvariides inimesest kaugemale minna. Nüüd me juba jõudsime siin tuttavaks saada Milvi Janss kalkusega ja Rein Kulasaluga Narvas. Ja siis peaksid nüüd tulema tõrvalate imelikud juhtumised laulupeole sõites. Kuidas läks teie tee reid? Meduline Valgast tõrva Valgast Tallinna teisipäeval õhtul hilja, jõudsime siia, järgmine päev hakkasid juba proovid. Noh, eks neid proovile nüüd on kolm päeva järgima, aitäh. Tänases esimene kontserdipäev. Neid õhtul tahame minna Piritale vabaõhuetendust, tasuleegid vaatama. Eile õhtul vaatasime rahvaste sõpruse kontserti. Hommiku poole käisime rahvakunstiõhtul komsomoli staadionil. Ongi nagu kõik, nii palju jõuate ära, ei ole väsilitele, mis ta ei ole väsinud, aga ega üle viie aasta saabi siia käidudega siis miski ei saa ega siia magama pole tuldud. Missugustes koorides laule. Ja muud teie rajooni ja ümbruskonna inimesed oli segalaulurohke, tee kõik siia oli ikka, sai ikka lauldud. Rongis veel käisime kõik vagunid läbi edasi-tagasi ja mängisime pilli. Laulupeatusi kaali, laulu jah, peatus oli palju, see oli erirong ja siis lasti mööda kõik need graafiku järgi rongid. Meie siis ootasime. Niikaua kaheksa tundi läks see sõit meil ja viimasel ajal on neid laulmisi olnud enne seda pidu küllaltki palju. Aga see on nüüd niisugune laulurohke suvi, aga teil on rinnas palju laulupeomärke, te olete enne olnud siis eelmistel aastatel paljuga laulupeol? Üldlaulupidudel jah, ma olen nüüd seitsmendal üldlaulupeol. Aga siis meie helinaiskormee, käime veel vabariiklikud, heliaadid on kõik vabariigi helinimelised koorid, käime kokku üks aasta ühele poole, teine teisele poole, nii kus määratakse ära koor koori asukoha järgi siis kus heli ja et siis on möödunud aastal näiteks oli Pärnus, siis oleme Haapsalus olnud Kohtla-Järvel, Põltsamaal, Tartu oli esimene. See heliaadide hing on muide. Segakoori Heli dirigent, nende aga ka. Nyyd aga kuulge, Te olete nii kaugel ja tahame ikka näidata, et meie, Eesti on suur kõnelgi ikka natuke kodukeelt ka. Ei, kas ta tule välja tuule küll? Ütelge siis mitt kooriga, no mina ei oska vastu kõnelda murre, aga ma püüan. Vii mis kooriga tegid esimesel oma laulupeole olite, te olete sõjajärgsetel kõikidele, mina oli 47. aastal lategoorige ja 50. aastal lastekooriga 55. aastal naiskooriga 60 65 segakooriga ja nüüd kaks viimast laulupidu jälle naiskooriga. Läks ikka ja jälle suur. Miks ta ära läheb, et ära ju rahvariided ja ja niisugust hõngu, et peaks kodunurga keeldi hästi tuleva, mina arvan, just võõras kant, kostasiniki tuleb, teiega ei räägi päris nii vastu, nagu meil kõneldes saab segamini. No mis võõras ta on Narvas, Tallinn ja kaua pole käinud ja riigikaitse 150 kilomeetrit. On teile laulu järeltulevat põlve ka pere Ja kaks tütart. Vanem tütar praegu lõpetas 10. ja noorem tütar lõpetas kuuenda klassi, mõlemad laululapsed. Aga seekord ei ole osavõtjad rohkem tantsuinimesed ja, ja pillimängijad. Algelgebeni õiguste vahel, kas kodus laulate ikka ka vahel laulame, me mängime kõik neljakesi pille, akordioni ja klaverit ja kannelt, jah, kitarrid ja kõik mängime. Isegi lehes kirjutati, et me oleme. Meil on niisugune lauluga üles ehitatud maja ja lauluga elu. Nõnda ja nüüd oleme küll ülekohut teinud, lausa kolmandale. Tõrva mehele Rein pulasalule ja me võime küsida, kas koori venna ja õe jutt ka õigede oli. Niisugused vahetud kohtumised laulupeoliste ka murravad mõnedki siin klaasaknad aga tekivad tõekspidamised, nagu näiteks selle päev on olnud pikk ja päike on olnud palav ja et laulja võib-olla väsinud kuulsite, lauljad lähevad Piritale, et võtta osa vabu etendusest ja niikuinii on selge, et nad tõusid hommikul koos küll orkestrite äratusmänguga. Niikuinii on selge, et ei ole neil tänanud erilist aega keha kinnitada sest eks seda jõuab teha siis, kui suurt pidu läbi. Aga need mehed, kes ka tänasel päeval väga suurt raskust oma õlgadel kandnud juba varasest hommikust peale, see on siis pillimehed Ongi praegu kogunemas kõlakaare alla. See on omamoodi üks kõige traditsioonilisemaid, meie laulupidude kaaslasi, sest nii kaua, kui laulupidusid on peetud, ei ole neid ka peetud ilma pasuna koorideta. Sest oli ju nii, et pasunat huilates ja trummipõrinal läks pärast esimest üldlaulupidu puhkpillimuusikalainena üle maa ja häbi siis sellele maanurgale, kus pasunakoor ei olnud. Koguni Helsingis jõuti mängimas käia ja kiitustki jagati Eesti pillimeestele seal selle eest. Ja täna olid nad hommikul äratamist tallinlasi. Küllap paljud teistki kuulsid seda, äratas mängu, kas siis vahetult läbi avatud hommikus akna tuppa kostmas või raadiosaate kaudu. Väsimatult olid nad terve kesk päeva siin peoliste rongkäiku vastu võtmas. See oli omamoodi meeliülendav pilt, nii nagu iga orkester kohale jõudis, näidati talle ka laululaval sisse. Anti pisut aega puhkust, et istuda ja siis läks jälle marsi mängimiseks lahti. Ja kõik need tunnid, millal siis kõik see 30 tuhandeline piduliste armee siia sammus? Kõik need tunnid mängisid väsimatult, pillimehed. Ja ei olnud nende pasunat kerget suve passidki anud, praegu kõige kõrgemal kohad sisse võtnud, isegi natukene raske on nende poole vaadata, sest päike on just nii madalale madalale laskunud mere kohale, et ta ulatab üle laululava ääre neile silma vaatama. Meie orkestrite tase on olnud hea, seda kiidetud ja ka mängijate arv ei ole vähenenud. Kuigi küllaltki sageli oleme kuulnud juttu sellest, et orkestritele nagu ei oleks küllaldaselt esinemisvõimalusi, sest laulupeod on ikkagi ainult viie aasta taga. Ja kui ongi kohalikud laulupeod, ega siis ainult marsiks mängida ei taheta, sest ka pillimees tahab tõelist kontserdielamust. Nüüd laulupeo ajal sai ka seda kontserdielamust, sest paremat orkestrid esimeseks tallinlastele mitmete kontsertidega. Ja küllap tuleks sellele ka tulevikku, kus rohkem mõelda. Sest tegelikult on ju niiviisi, et kui puhkpillimuusikud esinesid küll juba esimesel üldlaulupeol, siis oma repertuaari said nad hoopis hiljem. Alles 28. aastal kõlasid esmakordselt teiste autorite teosed. Jaa, tänaski pidu on raske ette kujutada Rein ploomita, kelle 70 viiendat sünnipäeva hiljuti tähistati. Tema võime julgelt öelda küll ta on Eesti puhkpillimuusika patroon, on kirjutanud oma poolteist, 100 mitmesuguses žanris puhkpilliteost ja see kordselgi peol õige peatselt, nüüd on ettekandmisel üks tema teostest apassionata. Aga Rein Bloomi tutus, tuntus ulatub kaugemale meie koduvabariigist. Tema loomingut on trükitud Moskvas ja neid mängib ka läti paremaid puhkpilliorkestreid Riiga. Ja mida Rein ploom puhkpillimuusika autorina, seda on ju Helmut Orusaar dirigendina ja puhkpilliorkestrite üldjuhina. Tema ja Vello Loogna juhatavat sellel laulupeol. Puhkpilliorkestreid.