Tere õhtust, Viljandi raadiosõbrad. Avame siin Ugala teatrisaalis. Eesti raadio esimese stereoõhtu. Te olete nõnda kenasti siia kokku tulnud meie raadioembleemi alla tühiselt veetakse õhtu, mis siin sünnib, seda näete, kuulete kohe ja loodame teie lahket osavust. Või on siin Viljandi paadimehe sünnilinnas stereosõpru, kuid loodame, et neid trottena juhtuga juurde. Esimese sammu teie südamete võitmiseks tegi Eesti raadio estraadiorkester oma täies suures koosseisus Eesti NSV teenelise kunstitegelase Peeter Sauli juhtimisel. Ste Refoonia, see on uus raadiokvaliteet, stereo foonia, see on ruumiheli. Stereofooniline viib kuulaja helide maailma keskele. Kuulaja on vahet osavõtja saalis nagu orkestri ees nagu orkestri keskel, aga veenduge ise. Ei oska öelda, kas kõrv kohe harjub, aga stereo foonia, see elustab ruumi täies ulatuses sügavuti-laiuti ja paneb ruumi täies ulatuses helisema. Sulgege korraks silmad. Ja ma vaatan, et siin saalis jule Trist silmi sulgeda, aga parem pimedana saali. Teeme teile nüüd esimese stereofooni eksami. Öelge palun, kas te kuulsite Eesti raadio estraadiorkestrit vahetult mängimas või tuli see pala ülehelilindi Öelge saalist kohe julgelt kõva häälega. Lindilt lindilt orkester, vahetu, näete, mitmesuguseid vastuseid on. Seekord on siiski niimoodi, et tõepoolest tuli lindilt. Ja ongi, kui kõrv enam ei suuda eraldada stereotehnika abil üle kantud helisid loodusest, ruumist, siis võimegi öelda, et oleme saavutanud sajaprotsendilise stereoefekti. See oli ilmselt viimane kärbet. Päris käredat talve nüüd otsa sai. Aga öeldakse niimoodi, et kõige parem asi on elus asi. Nii on ka kolleegidel televisioonis. Ühe saate pealkiri esineb kolleeg naabermajast, televisioonist. Ma tervituseks laulsin teile Cabornadoshi laulu, tore hommik. Edasi kuulete mind Basneri laulu kasemahl. No meil Siis. Koduseid. Oh kauni oi missivest paremad võiksid. Mind kui veel Postitad. Kui naiskond täis Siis tuleb tagasi, kui läks käiku Tallinnale, stereo kanal tuli meile pärast esimesi proovisaateid siit Viljandist kiri. Ja selles kirjas oli öeldud, et siin, sel ja sel kuupäeval kellaajal kuuldi stereoheli, millel on väga hea meel. Muide, selle kirja kirjutajaks oli metsakombinaadi töötajad Toivo malling, kes ka peaks täna siin teesias istuma. Ja me loodame, et kirju soovidega lepitatakse teiega tulevikus. Kaubamaja kooperatiivist kinnitati, et stereovastuvõtjad enam müügiletil kaua ei seisa. Teie estraadiorkestri kärjed pooltel meestel pidid juba sedasorti pillid kodus olema ja kultuurimaja puhkeõhtutel mängib stereo muusika. Te tajute akustilist atmosfääri helide mängu isegi niivõrd, et suudab eristada, kas näiteks Peeter Sauli orkester mängib Tallinnas Estonia kontserdisaalis või Tartu Vanemuises või siin Ugala laval isegi oma käteplaksu võite ära tunda, kui ta hästi kõvasti selle suure mikrofoni lööte monoraadion sel juhul võimetu. Teiselt poolt stereohelipilt on nüansirikas instrumentide inimhäälte helivärvid loomulikud asukohad selged. Me nagu näeksime, kus heliseb Villem Õunap esimene viiul, Viktorignaatjevi kitarr või abiseideri trompet. Mis muusikasse puutub, siis praegune Eesti Raadio näiteks muusika ainult stereofooniliselt kõik stereo, foonia arenguvaevad ja valud on kaasa teinud just seesama orkester, sellepärast et iga aasta lindistatakse ju peaaegu 200 uut pala. Ja mitte ainult muusika, te kuuletega, reportaaže, luulet, kuuldemänge, memoturniiri, kõik juba stereoraadio jaoks paari aastaga päris tavaliseks saanud saated. Muide üks tarkade klubi liikmetest on ka siin lava peal mälumängu jaoks veidi ebaharilikul postil. Aga tegelikult oma põhitöökohal ei ole mängija Voldemar Saul. Tema mälu pärast on nii mõnigi küsimuste saatja preemiast ilma jäänud. Kes võidab seekord kas saal või Voldemar Saul mõtlemisaega 30 sekundit. Võitjale magus auhind? Mõtlesime ligemale minna. Väga õiged, hakatakse del uut teatrit ehitama, ei mahu isegi üks mees orkestri vahel enam ära. Küsimus, millal toimus esimene stereo, saad Eestis ja kes olid autorid? Esimene stereo saadud toimus 21. juunil 1961. Õigus teine pool, kes olid auhind, on alla vanduma siin ma ei tea. Autorid olid Heino Pedusaar ja Wilhard pilvisto Wilhard pilvist on ka 12 aastat hiljem stereofooniline truuks jäänud. Ainult ta istungeid hoopis moodsama juhtimispuldi taga kui tollal esimene kord. Ja meie peame asendama siin ka žüriid, kuna vastus päris täpne ei olnud, siis auhind läheb saali. Aidake palun meid, kas rõdu või partner, partner, rida, 10. koht, 12. Nii on olemas sellise koha peal inimene. Palun püsti tõusta 10. rida, koht 12. Püsti seisma, aga see koht on millegipärast tühjaks jäänud, kas vasakule või paremale vasakule, vasakul. Nii üks daam tõusis püsti. Kas teil. Kõvemini ei kuule. Ei ole, kas ostate? Pea noogutus, tähendab, oleme ühe inimese jälle juurde võitnud, aitäh teile. Auhindu lastele pole kohale. Ka me peame vist tegema ka lohutusturniiri või hoopis selle ära jätma, sest et kui Voldemar Saul on memoturniiri rivistuses, siis on ta seal vasakul käel Hardi tiidus paremal Agu Aarna ja väga palju tarku mehi. Nad võivad ka seal nõu pidada, mida just stereoraadios on hästi kuulda. Kuidas see mõte vastu sünnib, kas keskel pisut vasakule või koos näiteks monoraadius, kui 10 meest korraga rääkivast, teate mis sealt tuleb lihtsalt segapuder lohutusauhind ka Voldemar Saulile, sest peamine osa oli õige. Aga nüüd. Aga nüüd lubage minul ka küsida, kes tuleb järgmisena siia Ugala lavale? Keegi tea, auhind minule. Paul Allik. See. Ei jäänud. See oli siis üks tippmeloodia võidukates lauludest. Märt hundi sügise laulja, nüüd Uno Naissoo Hayleli. Päevad udu püüdnud sul uduse Oinus. Paul Allikule millist sõiduvahendit valiksite, kas hobust, mootorratast, rongi või lennukit? Tallinnasse. Siis oleksin, oleksin lennuki. Tänan teid, siis jääte hiljaks, kindlasti. Kuna täna lennuilma ei ole, siin Viljandis on tõesti kole tuisk, siis Paul Allik jääb kohale ja te näete teda veel. Muide, meil on veidi kahtlustki, kas kõik kuulsidki seda stereoefekti liikumist ühest kaldast teise. Seda, kuidas rongid mööda tuhisesid, oli kuulda, isegi ääre peal oli kuulda. Ongi nii, et kuigi stereo foonian, uus asi siis tema kuulamisega on peaaegu vanad lood. Näiteks kontserdikülastaja teab, et mitte igasse saali nurka ei kosta laul või pillimäng ühtviisi hästi. Omad reeglid on ka stereohelil ja ka siin saalis on head ja halvad kohad. Kõige magusamad kohad on need siin keskel mis asuvad palju hääldede suhtes just keskel, ees, kitsamalt tagant laiemalt. Stereohelipilt peaks seal kõige paremini kuulda põlema ruumi servas istujail Eia seisjaile jääb stereoefekt nõrgemaks või hoopis kaob. Selles osas jääb tereofoonia kahjuks täna veel jänni võrreldes vahetu musitseerimisega, mida kohe teile pakub. Vabariigi teeneline kunstnik Heli Lääts See oli Raivo Kristi Tammiku. Seisan üksi, laulu tekst on pühendatud meie varalahkunud võetessile emi kollane. Nüüd Aarne Oidi ära võõraks. Heliloojatele on üks väike küsimus. Mis te arvate, kas stereofoonia on aidanud heliloojaid, interpreet nende loominguliste kavadega? Realiseerimisel ma usun, et on, et eks stereofooniline häälele, oma värvivarjundeid ja rikkusi juurde. Aga heliloojatele? No ma usun, et ka heliloojatele, stet pillid on ju kõik kuulda ja ja kõik värvid saab ära kasutada võimalus rohkem. Sõnal. Me teame, edasi, oleks see lugu läinud niisuguses, et oi, oi, oi vana maja krohv oleks paika jäänud, on siis nisukest mälestustes, tere õhtust. Vajad krohv krae vahel? Mis on? Ronja suudab väga palju ja rikkalt edasi anda kastaga selle kätte saate, oleneb väga lihtsast asjast. Kas teil on stereovastuvõtja ja milline ta teil olnud. Üks koduvabariigis toodetud stereo vastuvõtjatest Estonia null null kuus on praegu siin laval. Milliseid uusi stereoraadiot on siis oodata? Valik peaks õige pea suurenema ja põhjalikult. Momendil on müügil meil kaks tüüpi, need on Estonia null null kuus ja sümfoonia null null kolm, mõlemad on kõrgemat klassi vastuvõtjad. Samuti ootan veel 73. aastal, et tulevad müügile kõrgema klassi stereo radioloogi, seega 101 ja kolmanda klassi stereo Radio la veega 312. See peaks juba odavam tulema. Nii arvame kuskil 200 rubla ringis. 74. aastal peaks tulema müügile uus, väga moderne, kõrgema klassi stereo radiola seal Victoria null üks stereo. Seevastuvõtja peaks olema meie radiotehnikatööstuse tippsaavutus, ta on täis transistori. Del töötab tema heliplaadi maha mänguseade anima vastav kõrgema klassi normide. Väga hea kvaliteediga aparaat peaks olema samuti me ootame veel siis, kui neljandal aastal tuleb müügile esimese klassi stereo radioola. See asendab Rigasada riske ja tema nimeks tuleb meloodia 101 stereo. Tema prototüübid on juba valmistatud, katseeksemplarid on katsetatud ja järgmisel aastal läheb seeriatootmine. Ta on väga modernse kujuga pikk, madal kast kus on vastuvõtja osa ja samuti on ka kõlarid väga väikse gabariidid ja ta on eriti sobiv väike korteris kasutamiseks vastas tehnilise keskuse direktori asetäitja Babarandi stereo saate vastuvõtuiseärasustest Viljandis. Seal oskame vist isegi ära vastata. Tallinnas, Tartus ja Pärnus ei ole see küsimus, sest seal on vastavad saatjad. Viljandi aga jääb linnulennult Pärnust umbes 60 kilomeetri kaugusele, Tartust pisut kaugemale. Aga sellele vaatamata asub Viljandi päris hea vastuvõtutsooni piiril. Tuleb kasutada välisantenni ja suunaga, nagu juba ennist räägiti ikka Pärnu poole. Ainult Viljandis on see hull lugu, et raadioaparaadi skaalal on see Tartu ja Pärnu saatja niivõrd kõrvuti et päris raske üles leida isegi siis, kui me ütleme need megahertsi. Tartu saatja sagedus on 69,70, Pärnul 69,92 ehk lainepikkustes 4,30 ja 4,29 meetrit. Nüüd olge mehed ja leidke üles. Aga nüüd küsime spetsialistide käest, kumba saatjat siis helistada, kas Tartut või Pärnut. Ja vastab tehnilise keskuse vaneminsener, ava Tereping. Kui nüüd nii arvuliselt võrreldav Tartu ja Pärnu stereosaatjate signaalide tugevuse, siis Pärnu saatja signaal on kaks korda tugevam kui tortu signaal seal siis nii tehnilises keeles kuus detsibelli on vahe ja see nüüd siis kehtib Viljandi linna kohta muidugi, kui Viljandist Tartu poole või Viljandist Pärnu poole, siis need vahekorrad võivad muutuda, eriti inimesed, kes elavad Viljandist tunduvalt Tartu poole. Nendel on siis ilmselt soovitav siiski torku saatjat kuulata. Kui kaugel saatja mastist saab stereosaateid üldse kuulata vastava vabariikliku raadiokeskuse peainsener Rein Ruudi? Normaalseks ultralühilainesaatja vastuvõtukauguseks monofoonilise saate puhul me loeme nii umbes 60 65 kilomeetrit kuni 70 antenniga stereofonilise saate vastuvõtu puhul tuleb sellest kaugusest üks kümmekond kilomeetrit maha arvata, kuid nagu näitavad katsetused, on Pärnu saatja vastuvõtt Viljandis veel küllaltki rahuldav. Seega stereofonilise saate vastuvõturaadius võiks olla kuskil 50-st kuni 65 kilomeetrini olenevalt kohalikest tingimustest. Miks stereosaated on kuulatavad ainult ultralühilainel? Siin on oma suur ja väga sügav põhjus küsimuseni ka kvaliteedis, sest stereoraadio on ikka see raadio, kust me saame kätte selle maksimaalse helikvaliteedi. Kaasaegse tehnika tasemel võiks muidugi stereoraadio, kellel on ta kesklainel, kuid nagu te ise olete ka kindlasti siin Viljandis kuulud, saatjad on kaugel, müratase on küllaltki suur, naaberjaamad on väga tugevad, aga kui teil on raadio, millel on ultraReiljani diapasoon, te kuulete meid absoluutselt ilma häireteta, võib öelda isegi seda helikvaliteet on sama nagu stuudios, sest ultralühilainetrakt on niivõrd heade tehniliste parameetritega, et heli ei halvenda üldse teel. Nii et te kuulete praktiliselt sama, mida meie siin stuudios kuuleme, kuule ta ka oma kodudes. Seetõttu me kanname ka stereo saadidele, kuid ta lühilainel ja kesklainet. Me kasutame kuulaja tarbeks, kes nii RESi matkal olles tahab kuulatama väikse Rainiga tagunesid jääma. Muusikat aga kodune kuulamine, kus tahetakse kvaliteetselt kuulata siga toimuma. Ultralühilainel peab seda märkima ka, et meil kogu vabariik on praktiliselt kaetud ultralühilaineprogrammiga ja me olime sellel lainealal kuuldavad. Kaugel on Tallina TV uue TV masti ehitus. Uue televisioonimasti tehniline projekt valmis äsja ja lähematel päevadel esitatakse see sideministeeriumi poolt arutamiseks vabariigi valitsusele. Kavas on ehitada linnast välja umbes seitse kilomeetrit ida suunas 300 meetri kõrgune raudbetoonist ja terasest konstruktsioon, kuhu paigutatakse saatjad kolme televisiooniprogrammi ja nelja ultralühilaineprogrammi jaoks, millest üks saab olema stereofooniline. Ehituse lõpetamine on kavas järgmise viisaastaku keskel. Et sõna- ja tarkust korraga liiga palju ei saaks, siis jätkame kontserdiga. Lahutame veidi meelt. Taas orkester, lisaks Tõnis Mägi. Palliga täis moosi? Kõik kes kained, ma. Ju juurde Me vaatagi. Ma. Tahan, kuid. Tibud. Imega. Taime. See oli siis Rein Rannapi kirju palli lend, järgmine samuti Rein Rannap ja jookse ja hüüa. Kuule, võta julgelt mulle. Taeva serval kõik. Küll päästavad juuksed tuule alla, püüa kurbust ülalt alla, joobee süda rinnust välja. Juute pupertavad jää. Kuule, kuidas vett pähe pähe välja uued rajad, mõtle. Julgelt. Joosta nii joosta ja surmani väsida, Buttavai tulla, ei midagi küsida. Kullases pikale Nigada nutta. Saab kui astud, nüüd on või meepoint selle Aadama mure. Laula sünget paikka valges pilves elu julgeid salli. Kuulamata julgelt kulle, käed, taeva serval, kõike uudselt küll juuksed tuules alla ja kurbus ülalt alla juurde südame rinnust välja. Joosta ning joosta ja surmani väsinud tuttavaid tulla ei midagi trügida, riivata. Lähed ta juurde tuule alla jahu, sülale juukse süda rinnus. Iga sammu ei astu, nüüd on või? Puit selja taha mureenid jätta põhilaula. Paljud kallid, paistavad pilved, elu, julgeid salvi. Me saime vaheajal rohkem küsimusi, kui me arvasime ja kui me täna kõigile nendele koha peal vastata ei suuda, siis teeme seda kõige lähemal ajal stereosaates mikser, aga püüame milline peab olema see välisantenn, et Viljandis stereot kuulata? No kõige lihtsam oleks kasutada teise kanali televisiooniantenni, kuna seda on võimalik saada kodele ateljee kaudu, see antenn on nelja õlemendiline ja kindlustab nagu mõõtmised näitasid täiesti rahuldava signaali Pärnu saatja vastuvõtuks Viljandis. Kas Viljandis siseantenniga stervad Kuulat ei saagi? Nagu näitasid meie hiljutised mõõtmised? Siseantenniga, jääb siiski signaal liiga nõrgaks. Muidugi. On kuulda jah, et Jaan tõesti on, aga noh, tugevat kahinat on ja see ei ole siiski korralik vastuvõtt, nii et siseantenn siiski Viljandis jääb kesiseks. Kas televiisori antenni ka saab kasutada stereo vastuvõtuks? Ja muidugi televisiooniantenni kasutamine oleks väga mugav, sest tavaliselt eriti uute majade katustel on kohe reeglina kollektiivantennid ei oleks siis nagu tarvis endal välisantenni ehitada. Muidugi siin on üks väike selline raskus asjal juures, nimelt Pärnu televisioonisaatja töötab neljandal kohal Stahlil ja seega siis antenni mõõdud stereosaadete vastuvõtuks päriselt ei sobi. Kuid siin ei soni, kindlat retsepti anda, tuleks siiski enne proovida, võib-olla õnnestub saada hea signaal televisiooni antenniga ja kui ei õnnestu, siis teha kindlasti eraldi antenn, sest see sõltub veel ka vastuvõtjast. Ühisantenni kasutamisel tuleksin märkida veel seda, et kohe otse kollektiivantenni raadio taha ühendada ei saa. Sinna tuleb vahele teha üks väike sobituslüli, mis koosneb siis kolmest takistest. Noh, selle kirjeldust võib leida paljudest raadioalastest käsiraamatutest ja sellest sobitus. Lülistil tuleb ka meil tulevikus jutusaates stereo ABC. Millised on stereoprogrammide levitamise perspektiivid? Käesoleval momendil. Vabariikliku raadiokeskuse laboratoorium koos Eesti raadio stereogrupiga tegelevad Tartu ja Pärnu suunas tööle pandud eksperimentaalsete ülekandesüsteemide heade ja halbade külgede väljaselgitamisega. Lõpliku süsteemi valikuga ja kahtlemata tulevikus saab kaetud stereoleviga kogu vabariik. Ei ole liigne ütelda siin, et käesoleval momendil asub stereoleviga haaratud territooriumil Meil juba ligi poole elanikkonnast umbes 600000 inimest. Oluliselt paraneb Tallinna piirkonna stereosaadete jälgijate teenindamine uue televisiooni saatemasti ehitusega Tallinnas, mis algab lähematel aastatel. Kuna selles lasti paigutatakse ka uued ultralühilainesaatjad. Saatja tegevusraadius suureneb ligemale poolteist korda. See tähendab pindala, millega on haaratud ka umbes kaks korda. Võib-olla teid huvitab küsimus, kus need mehed praegu asuvad spetsialistid, kes vastavad, kas antakse neile märku siit nuppudega Tallinnasse vastavat sealt või on kuskil siin või veel kuidagi kolmandat moodi. See esialgu jääb saladuseks. Praegu saame stereoheli ainult Tallinnast. Kas tulevikus saame seda ka Moskvast, Leningradist ja teistest linnadest? Tegemist on samade probleemidega tähendab stereosignaali ülekandmise võimalusega ühest linnast teise. Nagu kokku põrkasid ka meie vabariigi ratsionaliseerijad, vabariikliku raadio vestlus, Eesti raadio ja raadiorelee liin ja valitsuse töötajad kui töötati väljasüsteeme stereosignaali ülekandmiseks Tallinnast Tartu ja, ja Tallinnast Pärnu koos sidevahendite arenguga. On täiesti võimalik ja selle küsimusega praega tegeldakse. Küsimuse vastu tunnevad huvi nii Moskva kui ka Leningradi raadioorganisatsioonid. Ja ma usun, et me õige pea võime olla selle tunnistajaks, kui me Moskva ja Leningradi stereosaateid võtame vastu Viljandis. Täpset tähtaega muidugi on praegu vara nimetada, asi on katsetuste ja projekteerimise staadiumis. Ja hea helitegemine kauguste taha ei ole naljaasi. Kohapeal on lihtsam, kui sõnapidaja mehega on kokku lepitud, siis ta tulebki hants kärbet. Kui oleks olnud tema, magas kui ükski karkass loonud. Jätkame küsimustega. Mul on väike tuba, 12 ruutmeetrit. Kas seal stereohelikuulajatega saab? No väike korter ei sega sugugi stereohelikuulamist, küsimus on selles, et kui kaugele me võime asetada kõlarite vahelisest frontaalliinist, kui ütleme, et me saame kahe meetri kaugusele kõlarite liinist asetada, siis kõlarite vahekaugus peab olema ka kaks meetrit. Järelikult toa minimaal mõõted peavad olema, ütleme nii, kolm kord, kolm meetrit, üheksa ruutmeetrit, see on juba tavaline väike korteri tuba. Nüüd toa sisustus? Muidugi jah, mida rohkem on sumbunud ruum, seda kergem ja parem on meil teriood kuulata. Selleks kasutame sildi peal vaid Puia pehmet, ühelt poolt rohkem vähenemisest kõva tahtmine pealt, mis kõlaksid kaasa. Te kuulete kodus palju täpsemat, palju paremini. Stereo. Tõsi ja kui me saame siin stuudiotes kuulata. Kotod, seltsimees varandi, teil on veel üks küsimus. Siin saalis on vägev aparatuur üles pandud, mina istun saali ääres, kohati kuulen kohati kuule neid efekte. Kas siis kodus veidi halvema aparatuuriga üldsegi kuuleb? Katsed näitavad seda, et mõningatel juhtudel isegi kodus on parem Seriot kuulata, kui seda need siin professionaalse aparatuuri peal. Küsimus on selles, et stereoheli on kõige parem siis, kui meil heli tuleb, mingist konkreetsest punktist välja, meil on AP kanal siis kummagis kanali, sellest punktist peab tulema helivälja professionaalse aparatuuri puhul, meil on kõlari kastid väga suured, nende frontaalpind on isegi kuni meeter kõrgus poolteist meetrit ja näete neid saalis siin ka praegu. Seal on sees õige palju välju Handid ja nad töötavad küll kõik koos, kuid nii eli front tuleb plekikujulisest pindalast seinast välja, aga koduses kuulamises jah ta tulema punktist välja, see võimaldab meil saavutada palju täpsemat lokaliseerimist. Nii et seetõttu jah, võiks öelda isegi, et kui on korralik aparatuur ja kvaliteetset kõlaritel kodus, siis kvaliteet on kodustel kindlasti sama ja isegi mõnevõrra parem kui neil stuudios. Kõige enam küsitud küsimus. Miks stereoraadiot nii callida? Stereoraadiot on tavaliselt ikka kõrgema klassivastuvõtjad väga hea helikvaliteediga väga tundlikud, väga direktiivsed. Muidugi on olemas ka odavamaid stereolaadijaid, näiteks oli hiljuti veel müügil Riga 101 maksis 290 rubla. Miks ta 290 maksis, kuna tema prototüüp briga 102 maksis ainult 190? No siin on küsimus ka selge stereofooniline radioron kahe kanalinile. Ja seetõttu ka juurde tuleb lisa madalsagedusosa Teppa hinnaga kallimaks. Kas nad odavamaks lähevad? No eks seda näitab tulevik, praegu on raske öelda, tulevad uued tüübid välja. Väga raske on öelda, kas on palju odavamaks lähevad, võib-olla mõnevõrra lähevad, kui tulevad odavamad klassid teise või kolmanda klassivastuvõtjad välja, need on kindlasti odavamad. Siin on nüüd päris paha olla, sest ei tea, kas võib-olla need spetsiifilised küsimused, vastused tüütavad saali ära ja prožektor paistab, pani silmad ei näe, kes rõdul enam rahvast on või ei ole. Alumised naeravad, mis ülemised ütlevad. Üks küsimus, mille me ise oleme tõesõna välja mõelnud. Missugusel viisil stereo saatel korrusa? Helipildi selgus, kõlapildi läbipaistvus, tämbrit õigem ülekanne, tugev akustiline värving, solisti ja orkestri õige vahekord, laiem dünaamiline skaala, kusjuures stereoraadio valjusti mängimine tekitab tugeva heli muljet. Ja nüüd tõepoolest enam ei teagi, kas sul midagi rääkimata jäänud või on kõik ära räägitud. Dirigendi kõrv on terav ja kuidas tundub, nii? Omade vahel oleks. Tere, laulun vähe, natuke. Tead mida üldse ei ole. Nojah, aga kes see siis ennast kritiseerima hakkab? Kuna mul on üks mees, on, see laulab, räägibki. Seitse pikka tundi siin vedeled Sekla ja tehnikute pundis käib Fereorret kõla. Minul pole aimu, küll leiad, pesutas kiitustega laimu, ei saa mult stereo, kas Agassi helgem nüüd kui muiste olles stereopoisse, selleks nõuan? Tere, ole Rahelile, see kuulak. Kassi Vinglas röödav raadiomassi levib ärevalt kople. Aitäh satuudis sulle räägib mõni muu. Helmi täidab puru hobuandvaid ainult turul Al triviaalselt käre. Parteron remondis, kust saada koondatud lihtsal lisafondi, loob stereofooniline. Kontor, maksab. Teiepoolne tehe ann viivindablaskusse pool ja üks, kaks, kolm ja juba. Tule vaata, peremees, kas rahuldab pilt? Ta pole küll veel vana, kui kaugel noorused. Kas sul on oma kalal ühes kaunis kaupluses? Külmal talveajal peab Os Marvin jätkust kuid kaugas, mis sul vaja on, see kalal? Külmascargel ta ei viitsi paraku polekkissi otsida mõnes teises poeski läbipääsutee igal elukogenud vanaajal olgu varuks. Lisa kalal olgu olla. Tutvused. Nii nagu juba ütles minu lugupeetud tuttav ja sõber On minul täitsa õigustatud nõudmised tänasel õhtul siiski mõningate seltsimeeste vastu, kes tegelevad stele hooga nii ja mul on mõningad märkused siin kirja pandud teie lahke loaga kasvatades teie auditooriumi rohke arvulisust. Mina loeksin nad ette, sest võib-olla see on ka ainuke võimalus, kus mina seda teha saan. Täna. Lavale ilmunud punktid, kirja, need kõlavad umbes nii. Mina mäletan oma elus mitmeid juhtumeid, kus mingi uue voolus sündi saatsid kohutavad ovatsioonid. Kuid pall, aastaid hiljem, mõisteti, et need ovatsioonid olid valemärgilised, see tähendab, et vaimustuses teksti käsi kokku seal, kus oleks tulnud nördimusest käsi laiutada. Nüüd on analoogiline lugu vaatsedasamas stereo fooniaga. Laiutatakse vaimustusega mingisuguseid kastinist oleks tegelikult hea hooga kokku lüüa. Ei, mina avaldan oma arvamust. Ärge naerge midagi. Vaadakem asja esmalt süntaktiliselt. Arvatakse, et stereo kui sõna juure moodustavad keskmiselt kolm tähte. ERR-le ei ole õige seltsi pead juurde istub selle sõna keskel. Teeerr, viskame esseest ära. Tere. Novot. Sellest tulegi juba hakkab tänus. Tere, olen rikkidema meie sõnavara. Varem öeldi kohtumisel sõbrale ootere, aga nüüd on juba siin sealt kosta. R o. Enne öeldi midagi alaväärtuslikku kuuldes üleolevalt on olla. Nüüd väljendatakse põlgust sõnaga Moono. Ja kogu see asi muidugi ei vääriks õieti kriitikata, kuid mina olen siiski sunnitud oma seisukohaga välja tulema. Et nii nagu inimese läbivaatamisega tegeleb röntgen, noloog hammast, tomatoloog, närvihaigustega neuroloog, nii peaks loodava stereohullust raviv stereo. Kuid nemad need tereos, näete, liivakeel eksib, stereo foonikud hakkasid, ütleb et eks sa siis hakka selleks ise selleks stereoloogis. Selgitasid mulle ilma pikemate, et stereoloog ei ole mitte midagi muud kui stereofooniline monoloog. Et nii võib inimese hulluks ajada, siis polegi, muudkui kutsub neuroloog kohale. Kui mina räägin näiteks mikrofon nii, siit poolt jah, siis mina olen oma häälega, vaat seal ühes kastis. Mina räägin oma häälega, vad ütleme siitpoolt siis mina olen praegu seal teises, kas te olete väga kena, aga inimene, kes kuulab hardumusega kinnisilmi, arvab, et mina olen nüüd kahes kastis korraga või kuidas võiks arvata, et mina olen kahes erinevas kastis, mina olen mingisugune Faceer või imetegija või, või mina elan kusagil idamaal, kus inimesed asuvad eri kastides? Ei ole, vaata meil vastupidi, kehtib vanasõna. Häid lambaid mahub hulgi ühte kasti üles sinna. Meenutagem siinjuures meie suurepäraseid moodsaid karjalautu või veel parem. Meie mitte nii suurepäraseid moodsaid. Mäletad, mis asja tahtsin? Vot või võtame, võtame sellesamuse korteri, kasvõi ilma tolle. Selleta aparatuurita tuled õhtul koju väheke nonii. Naise sai seal jälle jälle. Jälle naisAlulmist, naised naeravad, nad nutavad, kui mehed nii koju, meile teada ja ja, ja, ja vaatad inimesed kahes tuvad sinus silme ees ja enne perekond korralikule elule sundida, öeldes, et sa maga ennast kaineks, häbitu joodik, niisugune, aga nüüd tehniliselt haritud perekond naeratab Sulle vastu ja lausub leebelt, maga ennast monoks, vastere. Pool selle väga hästi millestki. Seoses nende stereovõimalustega, et rong hakkab sealt. Ma ei saa enam aru, kumb see vasak või parem pool seal vasakult kastist tulema lähete, silme eest möödub. Ja eemaldub sinna paremasse kasti ja ütleme, parempoolne Gaston rikkis rongis naabrite juurde eemaldatud, siis jääb see sinu tuppa pidama. Väga tore ja kes siis selle kaudu seis oja kinni maksab, sest seltsimehed palka saa, mina ikka seni veel, andke andeks. Volofooniliselt. Mõtlesin, sa oled talle, et, et tehnikameestel läheb midagi nässu, läheb midagi nässu, läheb ise ütlevad ka. Vägagi las lasevad rongid vasakut kasti pidi tulla. Ära, ütleme, läheb suhteliselt samasse vasakusse kasti tagasi. Mida mina kui lihtne kuulajad, pean sellest arvama. Loomulikult seda, et nüüd juhtub kuskil õnnetus, jah. Aga kui lennuk sedasi tulega tagurpidi kaapima paned tagasi ja ainus võimalus oletada, et keegi pistis piloodile püstoli kuklasse. Sõida saatana nüüd siin ära Äravus. Näitleja püüab päästa mis võimalik ja ütleb teise kasti kaudu, ütleme, et sealt, eks ole, näe, lennuk ei tule kadule, aga teine näitleja loeb ette nähtud teksti lausumisest oma kastist malbelt, et tere riide küll oli see üks meeldejääv lennusõit. Kuulajal jääb mulje, et reisija visati otse lennukist alla. No heakene küll, jätked kuuldemängud sinnapaika. Võtkem vaatlusel dokumentaalkaadrid. Oletagem, et käib reportaaž Volga-Doni kanali käikulaskmisel. Ühelt kanalilt räägib üks kõneleja teiselt kanalilt, teine. Tekib küsimus, et kas avati siis kaks kanalit paralleelselt või kuidas või. Olgu, olete tegelikult kadunud, jäi kahe stereokanali vahele. Voolab läbi meie toa või? Järelikult üks kõneleja hõikab ühel kaldal, teine hõikab teisel kaldal. Andke andeks, pole enam pidulik avamine, võistulaulmine. Las laulab igatahes tseremooniale. Kust tuleb lint läbi lõigata, galal jääb kahe stereokanali vahele, nii et lõikaja teab see kallis kuulaja siis ise olema. Jumal tänatud, kalal saab avatud aparatuur jääb vait ja rahu majas. Aga kujutage nüüd ette seltsi nüüd kui tegemist oleks kanala avamisega. Kanad kaagutavad üleval all paremal, vasakul põiki risti ja sina istud keskel nagu kukk, ja pääsu pole. Ühesõnaga, palju kära ei millestki, sest ega need kanad sunnikud valjuhääldi kaudu ei mune. Ja kui või allakse need kõik need kala nüüd ühe kanali kaudu, aga teises kastis kõneleksid need kalatalitajad. Siis jääks mulje, et noor spetsialist kardab kalu, ei julge ligi minna. Ja siis on selge pilt, et mitte keegi ei kuule, miks ei ole keegi talitaja, oma teradega jääb kananokast eemale, aga kala, mune, nagu rahvasuu ütleb, kana muneb nokast, kuigi tegelikult kalaimule nokastega sabast vaid saba alt. Kastid hästi teineteisele ja hästi vastuhääled ühtuksid, aga milleks siis kalliksid üldse kahte kasti vajal, kui tagajärjeks on mono? Vaat siin on asja üks positiivne külg, üks suur positiivne külg. Stereo puhul on kallis aparaat ise tumm, hääldivad ainult kastid ja siis ei kasulikult teise kasti siis kanamune panna või pliidi alla panna. Ja efekt on missugune ja see on juba puud, monoefekt, mis tõestatud, tõestatud stereoaparatuuri leiutaja pole mingi geenius, loodetavasti ilma tema kohta ühtegi monograafiat ja stereograafiat veel lugeda ei oska. Jumal tänatud, sellega lõpetasin. Nüüd siis lavalt lahkus endine muugalane ja tuleb ka endine ungarlane Vello Orumets. Kõduneb. Jõgi voolab, voolab. Ala paljude Alt all argjõudude all Emajõgi. Nii rohkem lavale ei julgenud jääda pärast seda hävitavat kriitikat, mida kahjuks tegi veel omaaegne Viljandi mees. Aga ongi loosungi, et reporter peab käima rahva hulgas ja siin me siis nüüd oleme. Kas teile kuigi te olete siin ääre peal, oli mõni üllatus, täna sina demonstratsiooni ajal või igal ajal? Endasin stereo muusika omapäras tulevast raadio stereo. Vaat see oli, mida ma julgenud lootagi. Kas tõi näiteks teid tänane õhtu stereoraadiole lähemale? Kindlasti ja vastused on nii üksmeelsed, et võib-olla selle küsitluse lõpetame. Hea meel on nii lahkuda ja võib-olla jälle varsti tagasi tulla, sest stereofooniline on vaheetapp. Aga Kvatro foonia, kui on juba neli kasti, mida siin palati ja kiideti siis olete te täiesti tõesti nagu kanala keskel. Eraldi tahaks. Tänada meie tehnikkonnal siia toites meie liikuv ülekandejaam, meie väike raadiomaja ratastel. Tšehhoslovakkias komplekteeritud stereoaparatuuriga buss läks katki, möödasõitev veoauto viskas talle kivi aknasse ja öö jooksul toodi siia uus aparatuur. Raadiumas lammutati kolmas stuudio ja nagu näete, ka aparatuuri vähe ei ole, see töötas ka. Meie vastuvõtt on nii soe, siis lubage öelda ka, kes on kes, kes tutvustasid teile? Kodumaise stereoraadiovastuvõtjaid on Avo Tereping Reineybre ja Arvo Kreegi välisülekannete mehed, kes teevad väljaspool raadiomaja nii monokui stereoülekandeid. Andres Esko, Heimar šikmann, Tiit Aasmäe helisalvestusinsenerid, Wilhard, pilvistu, Jüri Tamm helirežissöörid, Vello Meier, Malle tandre helioperaator, Küllike kabel. Tere õheliga, visuaalselt jälgitavam oli ka reporterid täna nii valitud väiksem monoTarmo Saar ja suurem stereo toimuma. Kas õhtu koos teiega veetsid vaatasid-kuulasid ja hindasid? Niisama soojalt aga olid kohal Eesti televisiooni ja raadiokomitee esimehe asetäitja, Eesti raadio direktor Aados Lutsk. RAMi peadirektor Jüri Hansen Pärnu korrespondent, kelle tööpiirkonda kuulub ka Viljandi Felix lee Nüüd suurkogu riik, Eesti Raadio lauluvõistlused. Meloodia 72 parimatest lauludest orkester ja solistid. Teras teras. Siin risk, koidik alati leegi. Taga. Veel. Üks kuu enne koduplaneet. Uueks. Et ka väikeses Eestis parteisid ta hälli Et. Rongid on. Juba midagi mõistab. Rongiga teel jagada ei tere Eesti. Joon. Millest? Ja nüüd tüvi on muus. Keeles see oli Kui. Laialdane. Norra rasedatele Kostabi härra tütre toidust, nad on prisked koolkonnad, uhked. Olla. Minul on maale tagasi silla talumehe tütardele kosja üle minna, talume tütred, oigus nad Apress, Käduaal rünnadu käib ju vastu olla, et. Positiivne Apollo süda sees ja soome saun ega ja igav maanaiste jääl. No. Ma olen koodi kellale aetud, Deepsonees ei mängi õues? Ei no. Sasha toitmas Uudennoi märku. Võõrana neil tuulutus käia möödalaske kõige. Väikest rodsin ahminud vanatuultes radu otsida. Kui vihma või tormiseid öid, kui me sellest tulgu vihma või tormis ei räägi, kui te sellest ei hooli. Kui vihma ei torgi, hooli ulgu lahing, vihma. Tegelikult on siin. Ütlesin üksi astus ta oma tuntuurimisestest seisma. No ja siis kodus initsas alusel.