Sidepataljonist Stalingradi nii on üks neid saateid, mille tegemise suhtes pole peategelasega varem kokku lepitud mil mikrofon sai avatud minut-paar. Pärast tuppa astumist. Ajame juttu tartlase Boriss Reiljani kodus. Vintpüssikuul viis õlga sisse õlaliigeses niiet päik see, mis kausis käega see oli laiali ja selle Aga käsi liigub, vähemalt Heino käsi liigub. No kirvega saad puud, lõhkuja kütoni. Millal teil ajateenistusse minek tuli? Mina läksin vabatahtlikult 1939 Oktoobri alguses kohe. No mina oma mõistusega mõtlesin, reisivad palju, kolmas laps perekonnas. Sellepärast, et õde läks mehele. Vend oli keskmine, too oli, too jäi pärijaks. Tuleb soldateks minna ja siis pärast raadiooperaatoriks õppida ja siis mere peale minna, aga vanast oli kahtjat linnukene pääs õige ema laanid kohe tehtud, eluplaanid ette tehtud, sellepärast et ega mul kodu ei oli. No isal oli mööblit tehtivatsioon, veel, vana diivan on veel seal tehtud. Ja ega mul ka niisugust noh, ütled koolis, koolist ja siis olid teised teised mõtted käisid pääl, oleks pidanud kõvasti õppima. No aga tuli sõjavägi, kui ma läksin, siis oli aasta. Aga juba 41. aasta alguses oli poolteist aastat ja sideõppekompaniis veel seal üteldi, et kaks aastat tuleb teenida. Te läksite siis sidepataljoni, sidepataljoni ja Tartus, oli neli kuud noorteaeg ja siis Tallinnas. Noorteaeg oli kõige kõvem maffiaaeg. Tuli see riigikaitse õppus voi kuidas ta nimelt, et ega seal pandi suletu esimene maha, sa oskasid, rebis käia ja ja ütled, relvaga tundsid, oskasid lastaga äkki sinna 10. noh. Ja siis nad Tallinnas siis, kui venelased seitsmeteistkümnendal juunil enne juba löödi Mäik ülemiste kasarmute sealt väljasidega. Kohe neid jaajaa, meid löödi kohe nii, et et tamp selga kõik oma voodit ja madratsit ja kõik, mis oli, kõik, viidi ära, mismoodi need välja nägid. Venelasi tuli siis nad olid karvased ja higised. Ega tol ajal üteldi õigele, et nagu viktoriiniküsimus kuidas ta oli, liigub siis karjub. Ega tuld täpselt tollel ei saa ju, keegi ei saa ütelda, et vot nii, nii nii ei olnud. Kuidas see väljakolimine oli, võtsite kogu oma varanduse kaasa? Lõik viimane, kui üks, seal oli ju side pataljoni üleval, kus need minge üles siis te näete neid eestiaegsed ehitised, mis elad, seal oli ju autogaraaside allega side, pataljoni autopark oli. No ütle, et Eesti sõjaväe oma paremat seiret ja everyt ja maastikumasinat ja telePuncani suured raadiobussid 200 vaatilisest bussiti, et pärast nad pidasid ju Soomaga kui venelane sees juba oli ja pidasid Soomega. Eks nad soomlasele lihtsalt õendus ja, ja Saatüks alluvaid seal üle ajateenija, vot seda ma ei mäleta, kes too võeti kinni, noh, too oli vist organiseerija. Ega õppekompanii, velt veebel tee nodsapikuks kutsuti, ega too leiti pärast sakslast, leidsid seal Pirital, kus see oli suvila oli seal auto garaaži põrandal, seal teisi noh, ja siis muidugi noh, löödi meid sealt siis kõik koliti tograam kõik Raua tänava koolimajja, ega nad ei teadnud, et seal oli ju mobilisatsiooni relvastus ka. Ja siis, kui see esimene esimene löök oli kuskil, ei tea pääle lõunat kuskil nelja-viie aega ega konnade esimene kord püssid ära viisid meil siis nad Nad nägid, mis õue peal presendi allur, mis seal on, toda nad ei teagi, et seal oli. Pärast anti meile tallanahka ja seal olnud tekitu täisvarustus. Ja nad tulid teinekord uuesti. Siis nad tulid juba selle mõttega, et siis nad, et relvi ei ole, aga kus nad tead? Punane lipp, pees rahu, leiba, maad ja muud ka veel silla ju koolimaja juurde koolimajas ja koolimaja juur, aga meil on tunnimees, oli ukse ja tooliks. Valga poiss oli mandri juss. Tolle oli pime, soolikalõikusel. Oma konsul püsse on olemas ja sul oskad lasta nukust meie peal, üks hõikas veel, ta jooksis sisse. Hauatänavas, no vot, seal on too esimese korruse peale treppi pidi üles trepi peale, no et mandriuss sai pihta Tulasti maa siis läkski, plagin lakk. Siis kes seal väljas sai, ta sai ja kes ei satu, jooksid ühesõnaga laiali, te olite akende peal? Oli, ma hakkan seda keskus sai sellepärast et ega nemad, nemad olid ju niimoodi teated, et nad Te teadsite, et Eesti sõjavägi midagi ei tee, nendele kardavad venelased, venelasi Toomamont ei olnud. No ja siis oli seal toda black lina tuli tükk aega. Kas mõni ohvitser ka asja juhtis või mehed ise ei, ei. No mis, mis juhtimist seal vaja on? Seal pole ju mingisugust juhtimist vaja, seal polnudki ühtegi ohvitseri, ei olnud ja ei üle ajateenijaid ka minu teada põld seal, mitte kedagi selle pärast, kui seal oligi keegi siis tollele üteldi, et lase nüüd jalga. Sauna koostada üks kükitab. No läksin siis üles lae peale, võtsin selle. Aga no siis tulid hiljem tulid Vene tankid ka, me tulime siis öösi, enne seda veel tuli, kindral Ootberg tuli sinna oma autoga, aga no tollele tõmmati kaotus. Tulija too tuli ka siis käpad üleval, tuli sisse sinna, aga tuul oli hirm, naalsed kuradid tapavad ära. No siis tulid Vene tankid ja siis anti käsk välja tulla. Soomusautod. Ja no neil need soomusautot või mis neil oli, tagas topeltveoga. Hakka nüüd vastamise hakat vastaku, paljas püsson ilma rihmata. Too arvamine oli vist kõigil, et ta nüüd, kes kätte saada, tapetas maa, siis paneme ka äkki. Parem on nii vana indiaanlaste moodi, parem kui keegi sulle tõise inkasinuga vööstule. No neil oli too Obama kaitseväe tont teab koda riistad kutsuti teata ega otsis läbi, nad olid ikka erariides erariietes ja vot see samane Stebulov. Tollele üks Roman kariste olid, oli hiljem, oli Liidu tšempion poksis too andis sihukese laua lõuahaagi, nii et käis seal üleval saalis käis siis kurat käpile sinna ja punane lint tumehall, ülikond seljas ja kõik, noh me teadsime väga palju neid sellepärast, et et just liivamägedes sealt Ülemiste äärest sealt ju tatid käisid ju side kööki. Nad olnud toidud. Kino näo järgi vanni tundsid, aga ega sa nendele midagi ütel ütelda ka ei saa, sellepärast et nad tera riides punane side ümber. Ja veel see eesti arsenali. Püstolkuulipilduja need ka, no mis asele vene püssi galalt viis padrunit viis korda kuidagimoodi lased ärast jokk, siis ei tee enam midagi. Ah, neil olid püstolkuuli meil radiaal. Vaata Eesti sõjaväele neid välja ei antud, need olid kõik nii, ei reservis neetult reservis ega. Eesti sõjaväel oli. Kõigil Lando Laidoneril, Pätsil oli see õige asi, et mitte ei antud käsku vastu hakata, kui oleks vastu hakatud, siis see ei, pole siin ühtegi eestlast olnud. Kõik on sellepärast sealt tuli ju 100000 tuli sisse. Kas karistus oli sidepataljoni mees, sidepataljon ja tema oli autojuht ka vööle? Sidepataljoni oli terve autokompanii sõidu need maastikumasinad, aga vot haavata sai mitu tükki. Ja siis selle samane kariste viis, siis nad lasksid sellele autole maastikumasinale, lasid veel taga tagantjärele, aga no teine oligi nii kihvt sõitja, nii et, et mis seal ikesele. Ega seal oli ka niiviisi, et ega väga palju sihukesi autojuht tuli seal küllaltki masinaid ka, igaüks eile ainult minema, sellepärast teadis. Ega seal veel huvitav seik sellega, et vaat enne tulid need vene tankid, Scoutspataljon, see oli Tartu maanteel sõdurite kodus. Ja säält tulid mitme Maxim kuulipildujaga, sealt tuli hulka mehi, tuli anemad, tulid sealt kuskilt aspe tänavast vanad või tähendab, ma ei tea. Politseiplatsi peal tuli Ulage väljak. Ja tulid sinna, aga nad nägid detangitult, targad mehed läksid tagasi ära, nii et neid ei näe. Kui neid oleks nähtud, et neid raskekuulipildujad ka kaasas, siis nendele ka tuli peale. Neil oli kavatsus dile appideoneyloni, meie kavatsus ja meile appi tulla. No laskmine oli, aga mina pärast punamees küll, kurat nad uurisid, ei teki, et kes käsku anud. Keskenuku kuku, mis käsku minul tarvis, olgu, muldkuul viis, seal oli esimene kord vari. No ütle, et suuga kalib seda vintpüssikuul, ega tapress ilusti vilistab, kui püüda. Niisiis käsutati, tõid välja ja käed üles, tulime välja. No meil oli palju neid, kes ega igaüks ju pidi siin ju kolme kohalikku keelt oskama eesti keelt, saksa keelt ja Venegi. Siis venelastel ütlesime, vaatasid seal, tead ütlema, et koda niiviisi, et nüüd üks pasatskid kari tuleb. Ega nendele ka ei meeldinud tooted nendele nüüd vene keeles üteldakse. No aga siis nad korjasid kõik relvad, mis veel volitada too mopi ladu Jewilsin. Ja siis, kui hiljem müüdi mehit raua tänavastata Nad kartsid kindlasti seda, et uuesti möllama hakkavad. Viidi üles Toompeale, seal oli. Viisid kasside pataljoni viisid omale kohe kurat külje alla. Ja ma mäletan seda, kui üks tänava Mere puiesteed pidi läksime sealt tagant ringi ülest kui üks ütles, et näed kurat Nicki veel püssid käes kaks korda äravõetu tekivilbüüsidki. Nii on jah, need ega meelde tuletada võitega, mõnes paigas on valge laik on ka, vaata, ununeb ära räägi üle poole sajandi. Ja noh, siis oli üks juhus oli, kui, kui me Toobal olime, vot Toompea nõlva all on sealt vana Kalevi võimla või? No seal oli meie söögisaal ja sinna Neeme Ruus tuli siis pidama kõne. Ja siis tal oli toona kooli õpilased, viiesendine, Weekvaigolme sajandit, tool oli, tal kõneb, täis kirjutatud ja siis esimese jutt küsis, et palju on algharidusega. Noh, ehk no oli k ik siis küsisin, palju keskharidus, seda suurem jagu. Ja et kes kõrgharidusega ega meil oli õppekompaniis oli õige mitu tükki, kellel ülikool oli pooleli oli, sellepärast et vanasti oli, tookord oli, et kui sa ei olnud sõjavägi teeninud siis sa riigiametisse ei saanud, sa ei saanud ju mitte kuskil sul tasuvat ametit Sulel keegi ei andnud, ei usaldanud lihtsalt. No ja siis pani tolle kokku ja no ega mehed hakkas talle kohe ütleme huvitav küll, et tulete rahuga ja kõik, aga tulete nüüd meile kinkidega kallale, me oleme ajateenijat. No kas me oleme kuskil milleski süüdi, et ja keegi ei süüdistame? Avalikult ei ütle keegi, tead, et salt riigi vasta tollest, et riigivastane olnud tollest ma sain alles. Viis aastat hiljem tehti mulle selgeks, et salt riigi vastu Säält siis õppekompanii lõppeski ennem ära. Nii et kuus kuud oli meil ette nähtud, aga augustikuu kuskil siis löödi laiali ära. Ja mina kukkusin siis. 232 polk. Kolonel Lukase poolt elva elva pulki. Kukkusin sinna side roodunu. Sidepataljon löödi laiali, rägemine löödi laiali, soomusrongid löödi laiali, kõige hullem oli mereväelastega. Seal läks ju palju, läks kinni, nad ei tahtnud mereväe musta mundrit endal seljast ära võtta. Et saksasiga tuli selle vene nisupõldu, siis. No ja siis löödi meile tuur sisse Elva tagasi. Nii et ühe päevaga tulime Värskast hommiku hakkas minema Elva välja ja Elvas Elvas, siis kukkus formeerimine, siis toodi Pihkvast mobiliseeritud Vene poisid, vene poisid. Meil olid siin käe pääl olid, aga neil olid siin punased lõkmetja sinenil, nii samad. Ja siis. No ütleme, Eesti selle 22. territoriaalkorpuse väeosasid oli ju väga palju, aga meeste arv jäi endiselt. See oli siis segaseltskond, see oli segaseltskond ega kuni sõja alguseni, ega ainult politrukid ja ohvitserid, need olid venelased. Aga mis komando keel oli? Komando keel oli, eks ta oli geno, õpetati vene keelt, aga ja mind huvitab seda, vaata, kuda viisi mina pidin lapsena. Tädi oli kooliõpetaja, see sundis mind vene keelt ka õppima. No mille ja mul seda vene keelt vaja magavata pärast oli vaja. Sellepärast mul oli hea kuulda, mis nad kõnelevad. 40 kuuendast-seitsmendast aastast siit ja ei oska eesti keelt. Ja mille jaoks neid üldse peetakse, siin on üks huvitav. Eks ta meid olegi hulka maha müüdud. Mitu korda maa? Midagi teha ei ole. Et sõjateatrite saite raadio kaudu ja öösel juba öösel ja ekstavat ei, ei oska seda asja nii-ütelda, vaat tol ajal olid noor ja loll. Ei mõtelnud selle peale, et võib-olla mõni kaebab või? No vaevalt, et meil seal oli, sellepärast kaebaja tuli ju kohe välja. See tuli kohe tundsid ära ja see jäi, noh, kui juba teadsin, sinna eriosakonda välja kutsuti, siis oli teada, et tuleb silme ees üles otsida, kes seal käib. Meil oli Elvas, oli üks kroon, oli, tema, oli siin, Tartus oli pool igavest üliõpilaste või joodika veel tollele paati või vanemleitnandi paelad peale. Ega nalja oli tol ajal oli Eesti sõjaväes oli, alguses oli neil ju kuis ütelda, viisnurk oli ees, aga muutunud tolteesi omad. Aga siis kuskil enne jõulusiis anti käskpagunid maha lõigata. Me meil oli üks hoometsaga ladu, oli, no eestiaegne üle ajada see nii kõva viinavõtja ja toosis tähti vanemleitnandiks ja too, sest too oli, no politrukk meil ei olnud, sellepärast politruk kvoodid, kes oli too Nõukogude kaitsel, oli too eesti eestikeelne sõjaväeleht, viidi sinna toimetajaks. Nojaa, toolis istub, oli trükiasetäitjal seal ja too ütles, et ma maha lõigata käskmaale kurat laika ise, kuda. Paguneid, too vandus ja otsa lõikut kõigile Eesti sõjaväelaste ajateenijatele, kaks vormiriiet seal, ütleme niiviisi, tal tuli hulga pagunid ühe mehe kaks komplekti sinelil ja sellel vormikuuel võtta neli, kaheksa pagunid tuli tal maha lõigata. Ja siis ma trehvasin teda 44. aastal Tallinnas. Trehvasin, ja siis ma ütleksin, et Karla, kuda vis sul teatud kuldpagunid peal. Ja aga meil lõikast maag, ütle seda, mis sa räägid, mis, härra, tuletan seda aega meelde. No ma pidin ka suu kinni hoidma, sellepärast mul vana ajaleht task dokub, et. No aga siis tuli sõtta minek vä? Siis tuli minek ja läksime, nii et Elvast Siis seda uut teed ei olnud, vana kodutee peale jõudis Võru linnas, läksime läbi, läksime selle Taara kasarmute jõuga, oli see Rädal vars jala minek jala, puhta jala, puhta jala. Minule ütles üks venelane, kes oli meie roodu juures, ütles. Ja siis vend täi mulle veel siis kasarmu juubel sinna tõi raha ja ja ta ei noh, söögikraami ja ja suitsu ja tead, no mis kätte saivad teatolulik, haigevane pahandust, teed. Temale läks minema ära, ta sai minema ära minna, aga minul oli, et mis sula toodi pomdud? No aga teate ka, meie olime ju tervezi polk oli ju venelaste poolsisse tiire. Ja siis võttis, komissar võttis oma ju. Abijuur nonii, kui käskjalaks, või sellepärast, kui nad tulid, siis komissarile panime Elvasse üles raadioaparaadi Blaupunkti, igavene jurakas, suur 200 lampiline ja Sakala partidesse saanide pataljoni ohvitseride kasiino oma. Kas üldse niisugust aparaati näinud oli, ei põleta, näinud midagi, panime talle üles katuse peale antenni ja maaühenduse ja ütles veel, et no lase käima, mütsid, mis sa käima lased. Et lase ise käima, et sa pead õppima. Siis keeras nupust ja Kalaliit Moskva. Tal oli nii hea meel, nii et naised ütles, et Paabasovotki Ei naise viina järele saatis ja naine tõi piina, heeringad sibulat ja ütlesid, me ei tohi viina, võtad jätkukkum vahele, sead tellis oma kalesi ette ja tollega viidi meid siis lood. Nii et egas too aega oli kihvt aeg, küllalt. Vahepeal saigi nalja, kauboisid naerdavat kavaleid Moskva. Ega naisele ta ütles, vot. Ütles väga rumalasti vene keeles. Madriidi plät metrooga. Ajad Moskva pealt ära. Ei, no teised inimesed, teine kultuur kavat aega, eestlane on siukene, kus aiti midagi vaatad, siis sa pead terve päevaga vaatama. Vaata siis sa saad aru, et me oleme hoopis teises ühiskonnas, nüüd pressitas pääle teate, et me ei ole eurooplased, me peame nüüd ei tea, mis tegema ega toon ju igale lollile selge, et me oleme okupeeritud. Mis Anne Anne küll annekteeritud ütlevad vilet. Aga no toon ideoloogia poliitikaga, me ei saa sinna mitte midagit meri jahvatab küll, tead, nii et las olla. Aga ega teda ei usuta ja meie omad töötavad ju, vastad peaks oma mikrofoniga neid endisi seltsimehi ka intervjueerima, et mis te selle kohta arvate? Et kas oli nüüd õigus või ei olnud? Minul läheb mitu korda, süda tähista ainult selle peale, et mis asja üks? No ma võin ütelda, mina olen 76 aastat vana tattnina. Kes üldse millestki ei tea, mikspärast ei andnud riigivanem ja sõjavägede ülemjuhataja käsku, et vastu hakata, et vaata, kuda viisi soomlased. Noaga soomlastelt hoopis teises olukorras kui meie. No aga nüüd on, nüüd tuleb välja niiviisi. Ja soomlasi aitas pealiga külm talv, tookord külm, vaata seda külma talve, tead, mina olen nende venelastega, seega seal oli laagris oli kinni neid, kes seal Soome rindel olnud. Ega need ütles, et külm, et jäid magama. Ja hommiku leiutati terve polgul on kõrid läbi lõigatud. Soomlane tuli valges riides suuskadega suusad ka valg. Tegid puhta töö ja valmis ja soomlane lasi jahipüssist lasi tanki tanki pilusid pidi sega kutina sisse, lendab siis seal enam taga istugagi. No vot siis hakkas sõda pääle ja Polhovi all Inglise vintpüssi ja vene padrunit süüa ei anna keegi. Öösi magasime teise mehega, too hommiku kuulama, et autod sõidavad, kus kurat, venelane need autod välja. Läksime võsa pidi siis vaatama. Sakslane sõidab diat, kerged väiksed veomasinad, kahetonnised. Me mehi täis ja mängitakse suupilli ja tankitõrje, kahur on taga, sõidavad tüki sinna otsa pool. Midagi vaatasime, et nüüd on Tamoidama muud midagi üle ei jäähoki, tulime seniga kuu pea Pihkvani välja sümmeetrinud mõni neli-viisteist meest, sakslane, lollakas tõmbast öösi, tule pääle. Meile uduses tulevat sineliga kujutijat. Aga toda tas vaatad, et käed on taskus, ei ole. Püssi käes, ei ole, temast tuleb häälemelis võetu punt kinni. Ja siis viidi seal Riiga. Riias löödi ohvitserid eraldi nood või Saksamaale. Amee Tolklesime seal veel üks nädal aega ja siis olite laagris, oli ja seal oli üle 100000 tuli vene sealt Riias Läti suurtükiväe kasarmu, käsnelts hobusetallides souli, venelasi täis. Meil oli üks nõme poiss oli. Eks ta Eesti aega oli aspirant ja teatoogandistele kindralil ilusti saksa keeles ette 314 või 15 meest eestlasi, eestlasi, ja see kukkus siis seda kommendanti sakslast sõimama seal seda majurite kurrat füüreri soldatid, mis põssa, neid ei ole Eestisse saatnud. Seda kohe ka minul ei ole õigused saadasena, keda nad pidasid tükk aega seal jahvata stendava. Siis viidi järgmine päev viidimiitovi Amiita, mis oli see? No gangs laager, läbikäigulaager tul läbikäigulaagri ja vaat siis ma ei mäleta, kaua seal olime, nii et ma, 22. juulil kukkusin vangi ja 22. augustil lasti mind siis laagrist välja. Aga viidi tööbörs siia, saadeti maale, sinna. Teisel pool jõge olid suured Telliskivivabrikud. Seal oli suur talu, oli, tal oli üle 100 hektari põldu oli, see oli augustis augustis ja siis olime üks laura poiss, üks avansi nimeline trompetimängija võru sel tammeorkestris, see sellega kahekesi see oskas läti keelt ja ega muidu lätlaste oskas väga paljud saksa keelt, vene keelt erandit. Ja noh, olime seal siis ära seeniga, kui külm novembri alguses tuli juba külm tuli ja suhkrupeet võtmata veel vaatasime, kurat võta oma suhkrupeeti, meil seda kakkuma ei hakk ega vanastultu põllutöö ju kõik käsitsi. Ja siis tulime mehitamis miitamis siis igavene jagelemine teat, vot ei taha ava Eestisse Laat. Ida-Eestisse lasta. No suure hädaga äike siis saime siis. No mina olin Võrus, olin siis sai müüki. Sai Saksa suurtükkide vahel presendi all, sõitsime Riiast Valga. Poolsalajases ei no jaa, no vaata, vastutulelik ülemus oli, ohvitser oli vastutulelik. Kurat, mis teie kaikide, kus te lähete, ega meil oli, meil oli see nagu sakslastel, see marsbed veel, vaid see oli välja antud. Ega meile anti Riias kohe anti kolmandaga toita. Norm koos viinaga. Pato tol ajal oli 41. aastal oli Riia veel ütleme, rinde tagala, säält saitan. Tule politseisse, tule omakaitsesse tuled ja mis sa lähed sinna kodu vaja ema juures ka olla natukese seeni, kavagu üteldi, siis komandant ütles, et nüüd, kas lähed, lähed kuskile sõjaväkke või või politseisse way omakaitsesse või lähed tagasi laagrisse. Tol tingimusel oli välja lastud noaga, mis mul siis üle jäi, kui läksid. Vanad tuttavad ees. Võeti teenistusse vabatahtlikult, alguses aastaks teemist. Kastid võeti Võrus või Tartus, ei, Võrus, Võrus, Võrus, Võrus ja Võrus siis põhus. Pataljon, mis seal oli, too toodi Tartusse siia. Osa jäi muidugi maha, sinna aga aga osa otsiti, noh, ma ei tea, nad otsisid just neid, kes noh, Eesti sõjaväes ja Vene sõjaväes olnud, need läksid ta, kes nii. No ei ole kuskil, ei ole olnud, ega need vist jäid sinna kohapeal oma. No siin oli pataljoniülem oli üks major Renter oli. Ja siis mina olin kolmandas kompaniis, kompaniiülem oli haaraltrii palu. Tol ajal oli ta ooper leitnant ülem leitnant Vaino, vanemleitnant. Tollega siis sõitsime siis kõige enne Valgevenes üks Novo Novo Kruudekki linn oli väikene tooli, vana Vedu vürstide kroonimise linn. Kirikulisega riipalu nimi tookord nii tuttav ei olnud, veel hilja ei olnud. Riipalu oli ju ka Elva polgu vist polgu koolis oli vist mingisugune kompaniiülem, oli varem teile tuttav ei olnud, ei. Nad olid kõvad suusatajad ja nad organiseerisid talvel seal selle. Ma ei tea, mis kurat Nõukogude kaitsel vaid mingisugune noh, võistluse kõnevõistlus ja 20 kilomeetrit, kurat nendel põld midagi siis me meil oli püksis ka kurat ja gaasitorbik ja labidas ja tont teab mis kõik selle täisvarustusega, mängi lollid, need priid palu ja liituja organiseerisid koostöö ja koos ja oh, elu küll jäi noaga kuule midagi teha. Jumal tänu, mina sain, 29. novembril sain tol pühapäevane päev kuskil poole 10 aega, kui ma külge seal kuskohal, siis too on Soroviikinu ja. Raudtee läbi ära jäi, midagi jäi minu meelest nüüd jutus vahele, tähendab, te rääkisite, et läksite sinna vürstiriigi pealinna Eino seal pärast viidi meid sinnasamasse Donbassi. Ahah, jaa, Donbassi sellepärast, et vaat eestlasi nad kasutasid ära, kui kui valvemeeskonda seal oli suur vangilaager, ronimisnäit, kaevandusi, söekaevandusi. Kuidas ütelda restaureeris või sellepärast venelane, kus oli õhku lastud, kus oli vett täis? Tšehhist toodi suured auru, need augukatlad pidid sinna üles sättima kõik notooli augustikuud, too jäi kõik nii. Seal ühel ajal päeval löödi meid jällegi gongi peale ja Stalingradis oli juba siis hakkas juba too, see oli siis August 42 juba 42 ja, ja aga ta oli selle viidi sinna ja no raudtee oli eest läbi lõigatud. Rong, millega me tulime, tolle kannaksid, viidi haavatud ja kõik viidi välja sealt nagu Torongera minema saini lõigati teiselt poolt ka läbi. Seal oli rumeenia diviis, mis läks täies koosseisus venelaste poole üle, kes pidi toda rinne toitma. Anood läksite üle, venelane tappis kõik viimase lööma. Ja noh, siis mis üksus see oli, ma ei ole küsinud selle üksuse numbritega ega nime, kui meie oma, vaid meil oli 36. pataljon politseipataljon ja ei Chistali suts mansaps. Fond, pataljon 30, rindepataljon, rindepataljon ja. Te olite siis nina vastu lina, peaaegu kohe hullemini veel.