Tänase saatetunni pealkiri on epigrammi meister. Meenutame sellega August allet kirjanikku, kelle sünnist möödub ülehomme 100 aastat. Saates kuulete kõnelemas Laur Tamme, Ain Kaalepit ja näitleja Jüri Lumiste, et kui August Alle möödunud sajandi 90. aastal Viljandis vaese Kiviraiduri pojana ilmale tuli, politseile linnakese ärksamad päevad just mälestuseks saanud. Ajaleht Sakala ilmus küll edasi selle asutaja ja esimene toimetaja Carl Robert Jakobson ise oli aga juba kaheksa aastat manalamees. Enne Tartusse jõudmist. Millisest ajast ongi saates mälestused eras allede pere Narvas August Alle hariduse ja tööotsingud aga jätkusid Orioolissaraatovismilmus. Tartusse jõuab August Alle aastal 1918. Siin ilmub kohe tema värsside isiku kuu pealkirjaga üksinduse saartele. Friedebert Tuglas, kelle kaugus talle kõige enne tutvus viita Tartuliteraatide seltskonda. Seltskond koguneb Tartu avalikes kohvikutes, Werneris ja kolhoos. Täna õhtul kuuleme Veljesto lase ja arbujate rühmituse lähedal seisnud kirjamehe Laur Tamme mälestusi sellest ajast missugune August Alle välja nägi. Endreiga ühte mõõtu olid paras paras mees ja mis tema temperamendi kohta öelda, siis ta oli üsna elav, aga vahest hõiska süngelt vaikida oma. D. Aga kui plahvatas, siis, siis ütles ka ja seda ütles täitsa tõsiselt näoga maa, alled ei näinudki peaaegu naermas. Ühteluste ajal. Esimene kord oli see Werneris, Nad mängisid karl adraga malet. Siis ma olin kaugemal, istusin ja muidugi huviga kuulasin, mis nad vahepeal seal repliigid olid, aga malemängijate jutt on ikka teada, mis seal on. Seal antakse tuld ja, ja, ja nii edasi. Kui on hea käiksis, rõõmustakse selle üle ja ja kui teine teeb kehva käigus ison naerdakse. Aga siis kus ma allega veel puutusin kokku, oli kogu koos. Mäletan seda päeva Sütiste oli tulnud kohvikusse Tauli alati heatujuline emotsionaalne Sütiste ajal oli juba riidehoiu juurest kuulda üle kogu kohviku. Ja siis tükk aega oli läinud, tuli alles alles ees Hindrey taga. Ja järsku Sütiste jäi vakka ja niikaua kui alle oli kohvikus ei ütelnud Sütiste ühtki sõna või või ta seal lauas väheke kõneles. Aga siis alle, keda, keda otsis taga, ma ei mäleta. Aga kõige rohkem olen teda alati koosneinud. Indreiga. Nad sobisid hästi, kuigi võis arvata, et nad on nagu vastandlikud tüübid. Iseloomult just Hindrey, Sarnet, aristokraatlik ja väga täpne ja, ja jalutuskepiga allelloiga korra mannekeen jalutuskepp, aga siis alle oli jälle säärane nagu vabalt käituv. Jaa, jaa. Kui ta midagi plahvatas, siis see oli ikkagi nagu plahvatus. Hindrey nii kaugele kunagi ei läinud, Indrek oli alati vaoshoitud. Nad pegasus, olümbi harjal armetumat loome ei elutsenud, kui eesti bee kasus, kes kõlbluskünas pidi tinti jooma ja luulekohimehi üles tooma. Sa vaene eesti p kasus. Allkirik mõisatallis Ruunatud sai peru ja elevusest hirnov pegasus. Ta rakendati ette eesti ülistuse käru ja antivaesel luulesalul säru. Sa vaene eesti pegasus. Kuid alla kupatati Ruunakene luine ei aidanud voorused Metzeengi, Vanemuine. Olümbi almanahhi jaoks leiti puinese Ruunat luule. Sa vaene eesti p kasus. Aga sellel on väga palju epigramme ja ma kujutan ette päris hästi Werneri kohviku õhkkonda, kus võeti kinni sõnast ja seda jätkati, öeldi üksteisele arvamusi, et kujunesid ka värsid, kas seal ka sündis midagigi? Te nägite? Ei, otseselt mitte, aga Allep krambid olid ju hästi tuntud. Oli epigramm kõvese tuuglasse kohta, seal tähendab Tuglas Redigeeri oksa, seal stiilid muutis ja, ja sõnu seal välja ja epigramm kõigile teada. Stiilihaamer koksia koks umbes oli niiviisi. Tuglas Tuglas kabineti rahus oksa, oksi maha tahus. Tuli ette mädaoks. Stiilihaamer tegi taks oksja, Tuglas, Tuglas, oks stiili haamritoks ja toks. Siis see, mis oli väga populaarne ja mida teadis iga tudeng tähendab kirjanduse tudeng, oli see epigramm pisut sapine, üldse tõusitluse ja kohta, see oli ema, ütles vissi, vissi poetas põllest eri tütrel värvid üle tissi, puhas siniverisoni saksluse ja selle kadakuse vastu rohkem. Ja see oli tuntud epigramm. Tal oli muidu teisigi epigramme, kõik oli, tead muidugi. Ja kel meeldib, lugege alle, epigramme. Tuglas kirjanduse muinasjutuprints Werneris löönud püsti oma Parcifali vaikiva ja mormi pjedestaali. Aga iga kirjanduslik penitirts, viuhti üles kints ja sirts. Kas ta ise ka tutvustas oma epigramme? Ei, aga mul tuleb veel meelde üks lugu allest, kus alle oli purjus tuli kohvikusse ja vandus kõvasti riigivanemat presidenti ja, ja, ja vandus nii, et seal olid isegi isegi ulatusid skandaali, nii läks. Aga muidugi karistada, sellepärast ei saanud, all oli tuntud ju irvhammas selline jaa jaa. Kolmainus, Westmann. Jaan Tõnisson, Päts, Konstantin ja Mihkel Martna kolm hingelt halli parunid, kolm valaskala maakerale ja Eestile kolm riigikogu tala. Neid iganes pead austama ja kartma, et käsi hästi käiks siin maa peal pärast põrgus, kus enne sind on karjerist kuradite võrgus. Au, kiitus igavesti, olgu sulle laulus sess kolmainus, püha Westmann, kolmes mees. Kas on linnukesel muret? Kas on linnukesel muret, kui ta istub kuldses puuris ainult piiksu veidi laula rahvustervikluse tuuris, nagu nõuab võimu. Aula kass on linnukese muret. Ja purjus alle oli, oli kõigile nagu ikka, kardetav tema terav meel, ta oli teravmeelne ja siis ta ei hoidnud seda teravmeelsust vaos. Ta ütles kohe emotsionaalseid välja mida Henry kunagi teinud, nagu ütles Lagose Henry teravmeelsus oli vaikne ja niuke talutav, aga alle oma valika nagu tappev kohe. Seda teadis Sütiste väga hästi, ega ta muidu jäänud vaka koja alla tuli. Kohvikusse. Koovadis kirjamees, kirjamees, kuhu vinnad oma pauna tindiga lähen tindiga, lähen kroonu sauna leil, seal võtab kõik vanad vaevad ja valud. Saabuvad preemiad, soojad kohad ja talud. Kes oli alle seltskond peale Hindrey veel? Seltskond olenes sellest, kes ma olen, mängijatest oli kohvikus parajasti. Ja kel oli aega ja kas alle ise tegi ettepaneku või mõni kutsuste mängima. Seal olid kõik kistusid lauassaageli Karl atracki, ma olen näinud seal istumas ja kes seal veel võis olla. Õnn. Indrey elas Aleksandri tänaval tekkelite pool. See oli suur korter tekkelitel. Kaheksa või 10 tuba, Henryl olised kaks tuba ja Alleoli alaline külaline Hindreide pool seal. Ja korranaljad Ta on seda, rääkis proua tekkel. Alle oli ära minemast, trepi pääl tõstab kaabut. Ja ühte pead õhtut tekkeli piigadele ja astub astmest mööda, veereb kolinal trepist alla. Ei peatu enne kui all. All tõuseb püsti. Ja nagu oleks jätkanud seda hääd õhtuti kergitab uuesti kaabu, Tiia läheb vaikselt uksest välja. Muidugi, naer ei plahvatanud kohe. Võid naerakas pärast, hiljem, kui uks oli sulgunud, välisuks. Ja kui nüüd meenutada alle ilme, millisena ma kõige rohkem teda nägi, nägin siis alati pisut nagu vingus. Välja arvatud aga siis, kui ta oli napsuste heas tujus. Ta oligi selline natukene sapis ja pilkava loomuga või. Joo pisut ja aga mitte mitte nii ebameeldivalt Taulim mõnusalt mõnusalt selline üldiselt alled, kardeti alle. Teravat keelt. Praegu on räägitud palju Tartu eestiaegsest kultuurielust ja eriline koht on siin kõneldud Jaan Tõnissoni puhul ta olevat olnud kui Tartu vaimsuse Tartu idee kandja. Aga kui praegu b juttu kuulata, siis tekib küsimus, et milline oli August Alle koht ja kas seda saab võrrelda näiteks Jaan Tõnissoniga. No Tõnisson oli hoopis midagi muud ja sel ajal kui mina liikusin Tartus 30. 40. aastal kohvikus, siis seda Tõnni Tõnis ei saa öelda. Tõnisson oleks Tartu vaimu kandja. Tartu vaim. Kas seda selliselt, nagu on katsutud kirjeldada, kas seda sellised üldse oli? Tartu vaim oli ülikool, olid inimesed, kes seal liikusid, olid kirjanikud siis kunstnikud, Pallase inimesed, siis muusikud ja see oli Tartu vaim. Võtame ka näiteks ülikooli õppejõud, Loorits, Tarvel, räng, Gustav suitse ja kirjanikud. Need moodustasid Tartu vaimu, mitte Tõnissoni moodustanud Tartu vaimu. Aga Tõnissoni üliõpilasselts tõstis just Tõnissoni esile, kuna ta oli nende vilistlane. Ja Tõnissoni aeg oli siis mööda, siis rohkem. Võib-olla, võib-olla oli poliitiliselt 30 seitsmendal-kaheksandal aastal poliitiline juht Peeter Tarvel Varst, tema oli sotsiaaldemokraat. Ja kas tema oli Tõnisson? Tõnisson oli žestide mees. Tema aeguly nagu teistsugune vara varem oli tema vajalik, aga siis ta enam välja ei paistnud, sellepärast. Tartu oli välja kasvanud sellest Tõnissoni ajast. Vaimselt välja kasvanud. Aga kas ka allest alla ja kuulus selle tartu juurde all, et ei oleks tahtnud tartust ära anda. Kuigi palju Tartu pidi Randma erksamaid inimesi näiteks lõpus ka Sütiste tõmbas, eriti see Tallinnas näiteks Estonia oli dramaturgia tarvis, sinna läksid draamaturgideks. Paljud käisid läbi, kes seal onu olnud, Aats on Sütiste, Visnapuu ja nii edasi all, et ei oleks lasknud äranda alle alle kuulus Tartu juurde ja Aldo alluri Tartule vajalik Tartu vaimul oli vajalik nagu Hindreigi omanäolised inimesed väheke nagu vaesem oleks Tartu see vaimne pale olnud ilma alleta. Kuidas said omavahel läbi alle ja Tuglas, kas nad suhtlesid ja mis tasandil? Väga hästi said läbi, ametlikult nad ei olnud, aga nii sõbramehelikult, alle ega all oli kõige ikka nii-öelda ladna mees. Tema ei olnud nii aristokraatlik kui, kui, kui ütleme. Hindrey, teil on endal ka üks luuletus August Alle kohta epigramm, kas teil on see meeles? Ei, mul kadunud ja Anne oli nii Aipi grammide meister siis ei julgenud nagu tema kohta alles hoida, seda epigrammi liitri kohta on küll alles. Mulle pabeross sobi, panen põske piibutobi. Võtan sisse kerged sakid peale väiksed Mikid, nakid, marsin linnas siis juhhei nagu vanataat Indrey. See oli 36. aastal kirjutada diskonna Hindreid, nagu rohkem Inreko, sain rohkem tuttavaks ja alle kohta ja ma ütlen, et kohta on raske kirjutada sellepärast et nad jäävad kahvatuks. All oli nii särav ja epigrammides. Selleks ajaks, kui August Alle Tartusse jõudis, oli tal olemas nüüd eesti luuleklassikas eesti Pastoraal. See on noh, tema puhul ikkagi erakordne luuletus, kas seda talle ka meenutati? Talle et keegi oleks meenutanud, seda ei kuulnud, aga seda loeti palju, loeti võrdlemisi palju lootik koolipidudel ja ja igasugustel noh, kus oli seal kokkutulekud või kus üldse luuletusi loeti, sageli oli Allebastauraal ka. Ta oli ja hästi loetav ja mäletan Karl Ader luges ta mitu korda ja ma isegi vist olen lugenud, kus vihma küll valab ja pilvede Winas taevas kui maa sügisudude tinas pilvi rebides vilistab tuul, karju, on väljas veel mihklikuul. Karjalaps, vaeseke, allkükid kaelani, märg, külm kallale tükib tuule ja vihma, käes elajad, nurgus karjaganzilgi saba sorgus. Eesti pastoraal. Vihma küll valab ja pilvede Winas taevas kui maa sügisudude tinas. Pilv rebides vilistab tuul, kari on väljas veel mihklikuul. Karjalaps vaeseke kuhja all, kükid kaelani märg, külm kallale tükib tuule ja vihma käes elajad, norgus karja grantsilgi, saba on sorgus. Tarvis on hoolega kuhjasid vahti perre mehe hääl ei anna mahti. Richansal karja seal vaja malka kuhja pusatu massavel palka. Tuleks kord õhtupoeks ahjule, Darr, rätid ja pastlad riputaks barrel. Peagi saaks süüa soojendud supipaelu veel pastlane punuks hea jupi. Õhtu, nii veniks käesuinaku tund. Rakul peremees peletab und. Ladze maast valla rei tuleb maha tõist repress, nii, jääme taha. Tahes või tahtmata üles punni karjast ja koera võib igaüks sundi. Rehi on maas, ei ole sul vahet, tarvis on valgeni, lõpeta ahet. Puru veel suus, pead võtma märsiperenaine, ei oodata kärsi. Karjalaps nooruke ega ta väsi. Nii käib sügisel karjase käsi. Siin on üks epigramm Gailiti kohta. Mida te sellest arvate, kuidas oli tema vahekord kallis? Tiga Gailiti vastu oli ta pisut terane, mispärast ma ei tea ikka jäidele Kailiteedeek, võib-olla oma pikkuse pärast võib-olla ka oma nädala pärast, mis säras enam kui teistel. Las nad suhtlesid omavahel kenasti, suhtlesid aga, aga kas külastasid teineteist nende kodudes, ei tea. Adamsi kohta, Adams oli üldse nagu pisut muigealune, just sellepärast nendesse kogul suudlus lumme ja tema sõnade valiksin pisut nagu peenutsev ja kuigi Adams oli ju meie värsse tõi uuendusi riimidesse ta ju irdriimi tõi ja aga siiski jah, tema üle sageli. Sageli tehti nalja, mille, mispärast nähtavasti polnud seda ära teeninud. Mõtteriimid moodne värsis kokkukõla kui on riimid, aer ja mõla sellest veelgi ehtsam värss, mille riimiks koon ja Kärs. Adamsiga oli veel nii, et tema võttis algul, kui flady meri jättis maha, võttis omale eesnimeks Vilmar. Mäletan, kui Adams tuli, istus kõrvallauda, oras, ütles oi neiu, Vilmar kaduli. Palju aega. Adams muutis eesnime Valmariks umbes samasugune suhtumine Ulical allel Adam sisse. Pisut nagu ei istunud temal, temal oli siin see Adamsi sõnade valik, Adamsi lause ja värvid ja roosad ja see siin puis pärgel mürgel mürtsu, tai kui kergkel kargel kärtsutay bartirts. Kuraaseeoo nähtavasti on hiire kohta lähemalt, ma ei oska ka midagi öelda. Racacattai grill Tralling trullid tralli Brasselduste pannil nooruri turi puri suri Muri till tolli peale molli rakatama pandi lill lolli lulli Lalli luulelise jandi õis õiepõielehist puudrit palju mannil, sest saabus rüst hakkaka taigas suri poisbergel mürgel mürtsu tai oi kergel kargel kärtsu tai Barr, tirts. Jah, Erniir, aga Erni hiire kohta. Ma ei oska ja ma ei taha ka midagi öelda. Nii. Aga oma sõpra Hindreid ei ole ta ka epigrammist ilma jätnud. See epigramm kindlasti enne seda pääle selle i epigrammi järginud saidki vist paremateks sõpradeks. Aga see on ju heatahtlik epigramm? Jah, vihjab siin Indreisele saksikusele, nagu ma arvan, siis saksikus oli rohkem tehtud, kui Hindrey oli kindral oli ka vaimult ja hingelt ikka aus, eestlane ei olnud tema kadakasaksaga käis oma kahe koerakesega ja. Niki näkkinnasarale eesti meest nüüd hüütakse parunile müüetakse. Uluotsal on hullud jutud, mäe mõtted on madalad. Mesikeeli meelitakse kõvera kavala kõnega. Istu nüüd, astu pojukine Nikki näki näsarale saksa tanki kägarale, meeste mustade leegioni. Seal siis suisa surmasuusse suure ausad osaliseks langeda röövlikambaga hundile müüdud lambana. Meesin mõõda malakaga lahma lausa lagipähe sinu hinge püüdjale kõvera kavala kõnega. Ei saa sinust orjapoissi vendade vere vallajat eestile hauakaevajad endale ahela tagujat. Aga millega võib siiski seletada seda, et 40. aastal August Alle läks kaasa selle poliitilise uuendusega, mis meil tuli. Et ta asus hariduse rahvakomissariaadi täditeenistusse ja täitis oma ülesandeid ja üldse pöördus ideoloogia poole. Ma arvan ta väheke olivast pahempoolne küll, aga tema oli heausklik, pahempoolne tõuskused, ta teeb sellega head ja et ja et sotsialism on ikka inimese inimkonnale kasulik. Aga ta kuigi kaugel ja kaasa ei läinud. Alle oli see, kes sõna tõsises mõttes peitis Hindrey Iru vanadekodusse. Hindrey oleks jootse kohe Siberi kandidaat olnud, all peitis ta sinna ja alles hirved avastas hiljem, et ta on seal ja hakkas lärmi tõstma, aga ma ei tea, kelle poolse summutati irvi lärm ka. Ja Alleoolis ka selle eest, et Hindrey maeti metsakalmistule. Nii et see näitab alle sõprust, sellist sõprust, mis poliitiliste, nende mahinatsioonide puhul nagu ei ole. Alleti sunniti koostama Eesti raamatu hävitamise nimekirju. Teda sunniti ka selle komisjoni etteotsa. Ta oli see, kes neile alla kirjutas. Mis tunne see võis talle olla ja kuidas oli see võimalik, teda saadi sundida selleks. Ma ei tea seda, see on mõistatus, samasugune mõistatus nagu Semper Läksin rahvakomissariks. Kui eelmisel õhtul kohvikus oli naernud kõiki neid kaasaminejaid ja ma ise olin ja ühel hetkel olin, olime just Semperiga kahekesi ja milline üllatus, kui päev või kaks hiljem kuulsin, et Semper on kaasa läinud. Aga siis oli üks kahtlus, et paljud noored saatsid oma luuletusi loomingule Semprile. Semper isand ju kõiki avalda. Looming oli Kultuurkapitali ajakiri ja selle honorari läksid ikka kirjanikkonnale, kes oli kirjeldate liidu liikmeid ja vanemadki kirjanikud läbi löönud kirjanikud ja igat noort ei saanud, ei saanud templiga, avalda see noor pidi ju parem olema kas või, või vähemalt võrdne või tal pidi midagi uut olema öelda. Nii tsentrile saati palju kaastööd. Ja Semper hakkas kartma nähtavasti. Et nüüd hakata hakatakse mulle kätte maksma selle eest, et ma ei avaldanud neid. Egogeenius Eestis egogeeniust noorelt põevad poeedid trummid, fanfaari trumpeedid. Nii võib muusad teeniust. Pisut liivi juubeldust micro, Macron ekroloogid ja proloogid, kohvid-koogid. Ripats piitsalliputust. Sellepärast ma olin paari noore käest kuulnud, kuradi Semper nääbibanesisse, venitab Visnapuu saatana varjuga. Venitatakse kärneri Bianka ja Rutiga selle eest noorte omi ei avalda ja kõik hakkas kartma nende kätte maksta, sellepärast et kaasas ja see on minu veendumus. ÜrgSemperlik ürglohustik konvezi varba vahel võtab tirtsu ürgrohustikun portselanist, rohutirtsu saeva kints viiulit ja linnukada rikun laulva imelikku viit. Kalle oli ikka nagu meie epigrammide meister. Aitäh Laur Tammele mälestuste eest. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas talletatakse kaugustalle käsikirjalist pärandit. Kõige põnevam osa sellest on tema kirjavahend, täpsemalt tema kirjad sõpradele August Hindrey le Friedebert Tuglased, Artur Adsonile, Juhan Sütiste ka Vares-Barbaruse veel. Nende toon on enamasti lõbus ja teravmeelne, ent leidub ka muud. Näiteks kirjakatke Friedebert Tuglase oli aastal 1900 19 ma protesteerin artikliga õppimise vastu. Asi seisabki lõpufraasis, mis minu nõusolekul välja jäi, vaid sa oled ka teda seestpidi des infitseerinud. Selle vastama vaidlen kõige ägedamalt. Mina isiklikult ei armasta ümmargusi asju, vaid nurgelisi terava kandilisi. Muide, kirju kirjutab August Alle peamiselt suviti. Nagu alles olevatest nähtub, see on ka selge suviti kõik sõbrad laiali suvitavas. Nii et ka suvel hoiti kontakte Alleviitis. Mitmed suved Tartus, olgugi et sõbrati taga kutsusid. Nii kirjutab August Alle vastuseks Hildrey kutsele. Mina olen ja jään Tartusse, nagu ikka, kui ristirahvas suvitama sõidab. Ja ei saa öelda, et ma siin kõige viletsam oleks. Male Werneris, piljard Pallases. Ent siiski sai alles mõnel suvel ka suvitaja. Seda teemat on uurinud Helve Anton. Peale selle alle, kui noobel ja koloriitne suvitaja Alleviitise suved Eesti järvedel kala püüdes kõige enam paelus teda. Pühajärve Pühajärvele saabus alla arvatavasti 1918. aasta paiku ja suvitas siin kuni aastani 1937 mitte pidevalt kaheksal või üheksal suvel. Esiti paaril suvel peatus ta saare talus, pikemalt, aga jäi pidama Kolgale. Kolgas huvitasid samal ajal ka Eduard Vilde, Karl August Hindrey, Anton Jürgenstein, August Kitzberg, August Sang, Kersti Merilaas, Richard Roht, Mihkel Jürna, Erni hiire. Alle veetis päevad läbi paadiga järvele nii kuni hilja, sügiseni isegi kuni novembri keskpaigani. Sütiste, kes oli samuti tõsiseltvõetav Kalamees, kinnitas, et kord saatis alle otepää bussiga Tartusse Tuglase Semperi Le Journal. Igaühele suuremitme kilose sudoku. Samal ajal suvitas Kolga algas 1932. aastal Miss Estonia jaks valitud naadi Hoffmann, kellega allel tekkis kena diskreetne armulugu. Diskreetne sellepärast, et nende vanusevahe oli 20 aastat ja alla ta ju selgelt, et ega tal kuigi suuri šansse ei ole. Kuid ilus oli see lugu sellegi varasta. Kirjarahva suvitamised Pühajärvel mainiti alati ära ka ajakirjanduses, seda enam, et 1900 kolmekümnendatel taastate keske liitus nendega Eesti iluduskuninganna. Anne oli pidevas rahahädas ja nii ei saanud ta suved läbi vahetult elada vaid pidi ka tööd tegema, midagi kirjutama. Mitu suve leidsid alla ja Hindrey naabritena Pühajärvel. Mõlemal mõlemad olid kanged kalamehed, kuid peale selle jõudis Hindrey peaaegu igal hommikul kirjutada mitu lehekülge uut romaani või vähemalt terve joone aluseliste ajalehele. Allega kartis valget paberit, sõbrake, salle, rahapuudust teadsid, püüdsid teda kirjutama meelitada, seadsid paberi- ja teritatud pliiatsid veranda lauale. Et kui alle hommikul ärkab, näed paberit ja pliiatsit ning ehk kirjutab mõne luuletuse või följetoni. Kuid valget paberit näed, nähes kurtis alle hirmsat peavalu ja putkas järvele. Kuid sellegipärast valmis pühajärvel luulekogu karmid rütmid käsikiri. Trükis ilmus 34. aastal. Luulekogu sisaldab avatsüklina pealkirjaga pühajärvele, kuus imetoredat luuletust ja veel terve rea mujalt Otepää ümbrusest inspireeritud luuletusi. Alla oli üks pühajärve laulikutest, nii nagu teisigi pühajärvest inspiratsiooni saanud kirjamehi kutsutakse. On aasta 1940 August Alle saab 50 aastaseks. Meenutame tollast August alled läbi tema eneseartikli tema enese 50.-ks sünnipäevaks kirjutatud artikli pealkirjaga oli hingemattev lämbumistunne. Oli hingemattev lämbumistunne. Kõnelus August allega. August Alle, kes sirgjooneliselt kogu oma loomingu aastate kestel on oma värssides epigrammides, sapiselt andnud pähe tõusikutele ja üldse kodanusele kodumaal ning sõjaõhutaja teatele imper realistidele Läänes pühitses nüüd oma tähtpäeva meie esimese kirjanikuna uues olukorras, kus kodanluse võidetud puhta seljavõiduga nõnda Vi valle oma tähtpäeva pühitsemise liita Töörahva võidupäevadega. Kuna see tähtpäev tavaliselt põhjustab tagasi vaadet ja laseb teha juttu tulevikust, siis pöördusime August Alle poole, et kuuldada juttuda aastate verstaposti, aga kogume rahva murrangut tähistava piiritulba juures. Kirjanike olukorda üldse ei olnud kiiduväärt, sõnas August Alle, meenutades minevikku kirjanikule, vaadati kui teise järgu kodanikule. Eriti võimetuks muutus olukord pärast vapside rahva liigutamist ja pärast pätsu ja Laidoneri võimuhaaramist. Kord, mis siis maksma pandi, selle korra embleemiks oli Eenpalu politsei kumminui ristamisi kaitseliidu püssitäägiga. Ausameelsel vaimu inimesel oli hingemattev lämbumistunne selles kodanliku ühiskonna soostumise ja laostamise protsessis, mida olen kujutanud ummiklainet esimeses tsüklis surnud leed. Ajuti kippus otse meeleheite aastus peale, sest pääsu ei näinud üldse olevat selle politseiriigi paine jäliku surve alt. Tõusitlik spekuleerib, ühiskond oli niigi lagunemas, aga politseilik režiim, mis oli väliselt pööratud paraadidele ja fassaadide, aitas soostumise mädanemise protsessile kaasa. Iga kirjanik on juba oma kutsumuse, üks säde rahva suure südametunnistuse tulest näha, kuidas seda leeki lämmatleti pole. Ime siis, et vahel meeleheide peale kippus. Õhkkond oli niisugune, mis kuidagi ei soodustanud kirjaniku siirest loomingut. Töörahva võimse spontaanse ülestõusuga, millele vennalikult kaasa aitas kangelaslik punavägi, kukutati ülekohtune ja läbime, vähenenud tõusiklik, kapitalistlik ühiskond, mida siiani kunstlikult politsei ja kaitseliidu aparaadiga püsti hoiti ja mis oli ammu juba küps kokku varisemiseks. Sellega on jäävalt kõrvaldatud kirjaniku loomingut takistavad politseiriigi pidurid, mis ei võimaldanud kirjanikkonna ausalt oma maa soolaülesandeid täita. Ootamatult öö on avardanud meie kirjanikkude loomingule piiramatult väljavaated minnes kaasa töötava rahvaga, kujutades tema tööd ja elu uue sotsialistliku maailmakorra ülesehitamisel. Elu on õnnistanud mind paljude vintsutustega kuid nüüd on ta valmistanud mulle suure rõõmu või esimesena eesti kirjanikkonnast pühitseda oma tähtpäeva uues olukorras, kus tõde on tõusnud ja vale on vajunud. Mu rõõmu tunnistab veidi vaid see, et on mööda astutud juba elu 50.-st verstapostist. Kas jätkumine on küllalt aastaid ja energiat täie jõuga kirjanikuna, teenide meie uut, sotsialistlikku ühiskonda? Küllap jõudu jätkub, ütleme siin allele. Vana ühiskond vanandas, aga uus noorendab ja annab uut jõudu. Uus jõud. Eks see ole kaunis kingitus juubillarile. Aastal 1940 suvel saab August Hallest haridusministeeriumi teaduse kultuuriosakonna nõunik. August Alle nimi on hariduse rahvakomissariaadi teataja artiklite all, kus loetakse avalikest ja kooliraamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvaid teoseid. August Alle kirjutas nendele paberitele alla vastava erikomisjoni esimehena. Esimesed eesti raamatu hävitamise nimekirjad ilmusid 1940. aasta augustis. Niisiis August Alle 50.-ks sünnipäevaks. Richard kliis on lindile räägitud mälestuste hulgas August Alle kohta öelnud muuhulgas ka järgmise lause. Mul on tõsised kahtlused temas, sest ta oli väga südamlik mees. Väga mõtlemapanev lause. Aastast 1946 kuni oma surmani. Aastal 1952 oli August Alle ajakirja looming peatoimetaja. Tema erakirjavahetusest ei selgu vastuolusid tema mõtete ja uue ametliku ideoloogia vahel. Ta pigem seletab ja põhjendab uut sotsialistlikku kirjandust ja kutsub endisi sõpru selles, mis olevat imelihtne realismi alusel kaasa lööma. Ain Kaalep ka teil on üks põgus kokkusaamine augus talvega, aga peale selle, millisena ta oli 40.-te 50.-te aastate kirjanduse Ilus Mina olen teda näinud ja tõepoolest üks kord tõenäolisel poisikesena tartus. Küllap ta ka kõik näod olid tuttavad, aga, aga alle juhuslikult nende hulka ei kuulunud. Poisikesena mäletan küll seal Tuglas, suits, Hindrey luts, kõik Tartu tänavate pealt tuttavad, aga alle millegipärast tihti mitte. Aga ma nägin teda. See oli tõenäoliselt 1947, kui ta just 48 ei olnud esimene noorte kirjanike või algajate kirjanike kokkutulek Tallinnas. Ja see oli võrdlemisi nisugune. Masendav sündmus. Kõik need ametlikud ettekande tulid teadagi millised ja, ja jätsid võrdlemisi oleda mulje seal lugupeetud kirjanikest nagu Pähe ja Jakobson ja kõik, mis nad rääkisid. Semperi seminar küll, kus ta üksikute autorite loomingut arutas, minu tõlked ka, see oli küll intiimne ja täitsa tore. Semper mulle meeldis, aga siis sellel istungil tuli juttu ka sellest, kuidas noored autorid luuletavad noortest autoritest vaevalt olen noormees, Juhan Smuul ütles väga ilusa lause, et mõned luuletavad, nii et sisu on kurat teab mis. Ja vorm on käkk. Ometi midagi toredat, keegi ütles selle uimase ja kroonuliku jutu hulka. Ja siis tuli jutuga Hirg ringist. Ja alle istus presiidiumis niisugune tüsedavõitu kiilaspeaga. Härrasmees millegipärast tuletas meelde kohicaltuuri pastorist ja äkki hõikas kõva ja valju häälega. Irbriim on nagu loorberileht süldis, ta pead seal olema, aga liiga palju ei tohi panna, rikub süldi ära. Ja selle peale oli jah, väike naer ja siis ma mõtlesin omaette oma. Noh, nii kahekümneaastase või üheksateistaastase tarkuses nii palju mõistlik reaalsus, teadsin. Vana viinasõber muidugi, otsekohe võtab võrdlusegasele kõige populaarsema viinosagus mendi pealt. Aga see jäi mulle meelde. Ja just see, et ta oli distideerimatult rikas kaela ja tema niisugune valija Et see niisugune põgus mulje ja silla juurde tema ja natuke niisugune vana pastormik välimus see andis mingisuguse väikese no võib-olla kalikatuurse joonis ja tema tema isiksusest Tervituslaul kõlaja helise 1000-st suust Nõukogude aasta meil 10. laul unustamatut juulikuust, sa tõuse nii võimsalt kui hümnis. Nii soe ja kirgas kui päikese paistan silmade särasel kooril sest rahvas on vabanenud, kurna jahist, laul sütitab vanu ja noori laul sädele hele kui Vikerkaar kolhooside põldudel astu. Su helide võlus nii manner kui saar. Me läheme õnnele vastu laul kodumaa rahvaste vendlusest. Siit lendab kaugele teeleme ühisest rõõmus töövõitudest, mis liidab südameid meeled rüüs kaunis, kui peole minekuks noor on, kallis, me kodulinn Tallinn. Nii võimsalt-siin kõlagu hiilata, koor, et kuulaks meid. Moskva ja Stalin. Aga mis puutub sellesse perioodi, kus ma nii juba täiskasvanud noor mees olin üliõpilane ja see periood, kus üliõpilane ei olnud igal juhul kirjandussõber siis Talle osa eesti kirjanduses oli täiesti noh, null või siis võib-olla 0,00001 sest ta oli loomingut toimetaja sellel kõige süngemal Stalini ajal avaldas ka nii viletsa luuletuse Stalini aukesed. Isegi sel ajal torkas silma, niisugused ilusad värsid olid seal su käe all paindub tõrkumark ta raud ajaloogi rooliga. Ta kaunis raske aru saada, et aja rooliratta, raud paindub Stalini käe all lõhkumata. Raskepärane lause ja seal mingisugune niisugune mõte, et lihtsalt hale oli sellest allest, kelle USA Parigi aegses eesti luules on ikkagi tähelepandav ja ja, ja ilmekas, eriti epigrammimeistrina ja sellele kõigele võis sel ajal mõelda ainult kahetsuse ja kurbusega. Aga millest võis tulla ja kuidas üleminek üldse võis olla? Kui ikkagi Tartu 20.-te 30.-te aastate Tartu linnapildis oli ta kardetavaim oma keele pärast siis 10 aastat hiljem saada inimeseks, kes kõige selle peale ise? Selgab jah, see on omamoodi salapärane maa, olen kuulnud nii mõnegi lookese allest, kui noh, julge, teinekord ka üsna kooreütlemisega mehest ka tema kõrtsi kaklustest. Mul oli vana sõber, advokaat Evald tekkel, kes oli Hindrey ja alle sagedane kõrtsilauakaaslane Hindrey novellis maksuinspektor esineb kase tekkel episoodilise kujuna seal, mille peale te ise väga uhke oli ja tema rääkis sellest jah, just niimoodi. Et julge inimene, kuigi Ta julgus teinekord kasud kõrtsikakluse kujul avaldusega kunagi kohkuma ei löönud, väitleja tüse mees kaklemiseks läks koe lõi sekka nihet igas mõttes julge inimene ja ka tema luules mis on omamoodi niisugune mõrd ja mõnikord isegi kiige. Aga ta ütleb alati julgelt oma kriitilised seisukohad välja ja ta julges kritiseerida oma positsioonilt kõike nii hästi Eesti vabariigi valitsust kui ka üksikuid kirjanikke, nendega võis ta tülli minna, solvas näiteks. Üsna maitsetu Aino Kallast. Tekkis kaklus Aino Kalda pojaga ja nii edasi ja nii edasi. Muuseas, tema hõljetoni Loomingu üks meisterlikumaid palasid jõll silm, kus ta nõuab Peeter Esimese kuju mahavõtmist Tallinas vabariigi esimestel aastatel, ta seisis seal ja ei seganud õieti kedagi, ajalooline nähtus. Aga no lõppudel oleks tegemist ikka ühe kõige suurema eesti rahva timukaga ja ükskord tuli ta maha võtta ja küllap aitas sellele kaasa augus talle tõesti toredasti kirjutatud Feletan jõll, silm. Siia vahele nüüd kuulame följetoni, mis ilmus ja valmis 1927. aastal kus August Alle valutab südantkogu Euroopa asjade pärast. Följetoni pealkiri on madaam Euroopa. Kurb on vaadelda selle vananeva jumaliku Cocotti sügise hea närbumise ilu kelle kaunis nimi kõlab madam Euroopa. Palju on madaam oma rinnal hellitanud mehi. Palju on olnud modaamil, armukesi, vägevaid kuningaid, kuulsaid luuletajaid, Andri rikkaid kunstnikke ja elutarku filosoofia. Mõned on kättuma naiivsele südamele, pannes tema poole üles silmi jõllitanud nagu madonnale teistele oma väljavalitud lemmikuid on ta andunud kogu naiseliku võlu rafineeritud kirega. Kolmandad on tema eest surnud märtrisurma ja neljandad on hullunud lihtsalt armukadedusest. Kuid madaam vananeb silmanähtavalt iga aastaga. Iga uue sessiooniga ei aitasin kreemid, puuder ega massaaž. Ikka rohkem vajub vormist välja seid, Zeusi kui jumala ja meesterahvaste meelepärane arhitektuur. Iga päevaga lähevad lühemaks, madame seelikud. Nad ulatuvad vaevalt peale poole põlvi, sest madaami sääred on veel sihvakad ja Kebiad kui prantsuse toa neitsile ja ikka vallatumaks muutub jumaliku Kukotti poisi pea Fry suur kõik kassikäppadel juurde hiiliva vanaduse tundemärgid. Kurb on, et ühes selle kurti saaniga peab hääbuma nii palju endiste tualettide, vaimukat elegantsi ja rafineeritud maitset. Keegi ei oska peale tema neid nõnda enam kanda. Nende kunstilises raamis oma salongis vaimukalt sadelda. Kuid mitte uut risti ei ole vaja mälestamiseks rahvaste kultuuriajaloo Kolgatele vaid uut piraneesid, kes terasnõelaga vasesse graveeriks selle suure kurtisaan varemete romantilise ilu. Henton asju, kur, suuremaid kui ühe jumaliku daami vananemine või surm. Madaam, miks olete teinud oma buduaarist neegrikoopa, miks olete ise sattunud nii halbades kätesse? Miks olete avanud oma üsa, mis veelgi lõhnab hambre juba koida järele uue armukese mister dollari toorele kallistusele. Ühe vananeva iluduse klimakteeriumi perioodi hüsteeria, ekstsentrilised tujud ja tahe sellega võluda, kuid oma buduaarist lasksite välja kanda vanad läänid vatu Vušeeria Inri ning neid asendasid süngelt veidrate neegrijumalatega futuristide jagubistide pildi mõistatustega kuid ei suuda aru saada, ei taha aru saada, kuidas oled taandunud sellele oma rahakotiga ülbelt uhkeldavale tõusikule petrooleumi ja autokuningale mister dollarile, kes oma ahviprotsesside ja Lintsi kohtuga kuulsalt kodumaalt suure lombi tagant on sinu buduaari juurde toonud veel neegritantsu ja neegrimuusika ning oma autojuhi mooramehe, Jack'i keskdžunglitantsu hullustust võtab sind siis higine neeger kui peremees börsil vanu väärtpaberid uutega kasvatad ja sa andud mets mehele samuti kui kunagi kuningale ja luuletajale. Ja kurb on Aulik madam, Euroopa etsama intiimsest buduaarist oled teinud neegrikoopa kus neegri jumala kõrval valitseb ainult üks teine jumal. Ühesõnaga, tegemist oli tõesti julge inimesega kuigi jah, teinekord temaga julgusega küsitaval eesmärgil käiku läks ja 40. aastal ja peale seda väga palju kurbi piinlikke lugusid. Hiljuti lugesin ajakirjas tulimuld väliseesti kirjaniku Elvi saksa või kirjanikunimega Elvi Eskuva mälestusi. Ja kui ta alla juurde läks 40. aasta sügisel abi otsima, abikaasa oli arreteeritud, tal endal ei olnud kohtagi kuskil siis tema üllatuseks hea perekonna sõber olla äkki kajastas nälga, peate surema kõik teie ja teie lapsed. Niisugune kohutav ülesastumine viis minu meelest täiesti andestamatu don, mille eestlase olla igal juhul arvesse võtmata, tema heategusid peab ikka kristliku põrgusse minema ja seal ta kahtlemata praegu on. Aga luuletajana siiski, sellest hoolimata teeksin ma tolle tolle omamoodi nõhenduse ja ütleksin, et eesti luule ajalukku kuuluv ta igal juhul selles ei ole mingit kahtlust. Kasvõi niisugune väike väike episood, meie kõigi suur sõber Cornelius asel plat kes suurepäraselt oskab eesti keelt. Noor Lääne-Saksa balti päritoluga teadlane. Temaga lõbustasin ma end kunagi sellega, et ehitasin talle meelde jäänud katkendeid saksa klassikalisest luulest. Mitte ühtegi ta ei tulnud ära, ei tundnud ta Götet, ei tulnud ta häinat. Täitsa lõbus oli, et minu, kellele saksa luule on olnud ju ainult harrastust, tule saksa luulet paremini. Aga siis andsin ma talle ette niisuguse teksti. Puse kuseleb kui hullu. Meie futurismi Bulluke Poola saba peale abiruudulist raisku läheb muidu future-ist. Ja küsisin Korneliuse käest, noh saksa luuletaja ei tunne. Ütle, kes on eesti poeet, kes on niisuguse epigrammi kirjutanud, Cornelius hakkas naerma, ütles no seda teab ju igaüks. See oli August Alle August, Anneli ja eriti epigrammimeistrina on oma koht eesti luule ajaloos olemas ja tema isiksuse keerdkäigud ja ja see kurb, kurb allakäik tema, tema elu lõpus on muidugi kahetsetavad, tema eluloost ei saa neid unustada. Aga poeet on ta igal juhul olnud ja selleks ta ka eesti kirjanduse ajaloos jääda. Kuulsite saadet epigrammi meister. See oli August allest, saate tegi Maarja Pärl.