Seda suure peo lõpu poole, seda tulisemalt plaksutatakse. Seda suuremad on lillesülemid, mida antakse dirigentidele. Seda pikemat ka pausid laulude vahel. See oli nüüd küll meie laulupidude ajaloos kõige lühemad. Kooride vahetus naislauljad istusid mehed. Selleks korraks lahkumised oma dirigendi ka sest iga kooriliigi dirigent juhatab praegusel tunnil juba selle laulupeo oma viimast laule. Gustav Ernesaks, Kalamees naerab. Juhan Smuuli teks juhatab autor Nõukogude Liidu rahvakunstnik Gustav Ernesaks Gustav. Nii nagu vari päikesepaistelisel päeval inimest saadab aplaus maestro Gustav Ernesaksa ja tema tööd. Ja nii on see kestnud ühtejärge üle 40 aasta. Ta on olnud kõigi meie nõukogu testi üldlaulupidude üldjuht. Ta on Eesti koorilaulukultuuri eestvedaja, kõigi innustaja raske loorberipärja kandja. Ta on meie laulupeotraditsiooni sümboleid. Üldlaulupidude hingestajaid kõrgelt dirigendi puldilt. Nii ma ja igapäevase maadlesin koormaga. Lugupeetud kuulajad, te kuulsite Poola kooride ja orkestrite Liidu juhatuse liikme ta teos Porkovski sõnu. Meie tervitasime eelkõige sõpru Poolast selle puhul, et 22. juulil on Poola rahvale tähtis päev rahvusliku taassünnipäev. Poola vabastamisele pühendatud ja Poola muusikamees Tadeost obrovski on siin koos üliõpilaskooriga Varssavist. Ta ütles, et ta on väga rõõmus, et saime peost osa võtta. Huvitav oli ka koorifestival, ta on teist korda niisugusel, see on meie laulupeol ja ütleb, et liigutav on see, kuidas kogu rahvas armastab laulu, armastab muusikat ja küsimusele Ta uusi sõpru siit on leitud. Ta teos orkovski, et väga palju ja mitmetest liiduvabariikidest. Meie Nõukogude Eesti peo kaudu saadi sõpradeks ka teiste liiduvabariikide lauljatega. Millised sidemed loodetavasti jätkuvad ka edaspidi. Palju tänu. Koori vastuvõtjaks siin Eestis on Tallinna Polütehnilise Instituudi naiskoor ja erilist suurt rõõmu tunnevad vastuvõtjad selle eest ja muidugi meie kõik me juba teame, et väga edukalt esines Poola üliõpilaskoor. Meie koorifestivalil tolles laureaadid. Kui niiviisi rahvameres ringi liikuda, siis tõepoolest võiks vist peaaegu iga pingerea juures peatuda ja ikka jälle leiaks inimese, kellel on sulle midagi niisugust öelda, millele ise võib-olla et ei tulekski. Sest igaüks vaatab ja kuulab oma pilguga oma kogemustega. Ja seetõttu on see mosaiikpilt nendest muljetest nii paljutahuline ja nii värviline kui seesama lauluga väljaki praegu siin meie pilgu ees. Nii nagu panite, tähelemehed on juba laulnud, hakkame mehed minema ja naised on laulnud, jääge sõbraks. Laulule ja praegu kogunevad laululavale segakoorid. Koorid tervitavad omavahel juba aplausiga uute väikeste kooride saabumist laululavale. Kogu see laulupeoväljaku peomeeleolu. On juba selline finaalieelne. Nii nagu eile suure peo alguses on ka täna kõik kõik read tihedalt rahvast täis. Ja nüüd küll mõni tund enne peo lõppu võin ma juba päris kindlasti öelda, et ka ilm on olnud lauljate poolt. Kuid kuulakem edasi, mida räägivad kolleegid peoliste hulgast? Kuulda oli intervjuu Moskva tütarlastekoori lauljaga. Te saite aru, et Moskva tütarlapsed leidsid laulupeol ja Tallinnas palju sõpru. Meid võeti soojalt vastu trumpi nimelise kultuuripalee lauljate poolt. Äsja oli neil külas lauljat Pärnust, nende juures kutsusid pärnu külla. Nemad vastasid, et lähevad meeleldi ja on kutsunud ka endale külalisi. Tallinnast naiskoori. Nüüd vastuvõtt oli soe, elamusi jätkub, võib olla eluajaks ja et siin oli nagu muinasjutus. Meeldiv on tõlkideni haid hundil. Ma lugesin tänase päeva kontserdikavast kokku. Kui palju on rahvalaule. Siin on Ungari rahvalaul, kasahhi rahvalaul, vene rahvalaul, Eesti rahvalaul, tsehhi rahvalaul ja küllap ei jõuagi kõiki neid siit üles lugeda. See näitab, kuidas hinnatakse rahvaloomingut ka meie tänapäeval ja eks me tea, et iga rahvamuusikakultuuri juured tema lätted, on rahvalaulus ja sellest ka kõigi nende laulude kordumatus ja erakordselt soe vastuvõtt, mida siin täna oleme, millest teiegi osa saanud olete. Ja ometi on rahvalaul selleks pinnases üks, millest kõik on alguse saanud. Sealt edasi aga tuleb juba muusikakultuuri areng, mis jõuab välja meie tänapäeva. Ja niisugusel pidulikul päeval, nagu seda meie üldlaulupidu tahaks põgusaltki meenutada neid nimesid, kes Eesti koorilaulukultuuri on toonud tänasesse päeva. Hedon, Friedrich Seebelmann, Johannes Kappel, Miina Härma ja Konstantin törn. Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel lündik, Mart Saar, Juhan Aavik, Raimond Kull, Peeter süda, Artur Lemba hiljem, Heino Eller, Cyrillus Kreek, jäädalt Pedro ja ühe laulud on ühe laulupeo kavas teise oma teise lauluga kavas. Ja nende hulgas neid, mis alati käivad laulupidudega koos, nii nagu Mihkel Lüdigi, Koit, Mart Saare leelo, milleta me meie laulupidusid ettegi ei kujuta. See on selleks pinnaseks, kust on võrsunud meie tänane laulukultuur. Ja omamoodi meeldiv on kogeda ja tõdeda, et kõik need nimed, keda nimetasin, on Peterburi konservatooriumi kasvandikud, kus nad on saanud oma esimese muusikalise koolitatuse. Peakangelased on koorid ja koorijuhid ja te juba teate. Mõnigi kooriv tuli mitmekoorile siia peole. Tartu koorijuhtidest on kahtlemata tunduvad isa ja poeg Richard ja Alo Ritsing. Sulev Kald juhatab kaht koori ja Tartu kui ülikooli puhkpilliorkestrit. Helle lukk tulid siia Tartu seitsmenda keskkooli nais- ja lastekooriga. Valve Uibo. Puu on kahe Tartu üliõpilaste koori naise kammerkoori dirigent või siis Kohtla-Järvelt tuntumaid koor, juh. Esinevad vegan rooli Helga Surva, Antnica Riho Kokk ja mina hakkan laule Maie Paul Rummo sõnad juhatab teeneline kunstitegelane Ants Üleoja. Sani Alfred käärinud.