Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadiokuulajatele taas on alanud saade puust ja punaseks nagu igal reedel ikka, võtame T1 laiema populaarteadusliku teema ja vaatame, missugused uudised ning uuringud vahepeal selles konkreetses valdkonnas üles esile kerkinud on, katsume neid mõista, katsume neid teemasid mõtestada ja täna on selleks teemaks elusloodus üsna laialdaselt plaanis ja siin stuudios neil teemadel on täna vestlemas siis Tartu Ülikooli zooloogiamaaülikooli teadur Randel Kreitzberg ja Madis Aesma tervist randal. Tere, Madis. Esimene teema, mis on otseselt nüüd tänase päeva tõukub siis sellest täna siis toimus Tallinnas kliima ja selle streigi eesmärk on juhtida tähelepanu. Siiski soojeneb kliima päriselt ikkagi olemas. Reaalne nähtus, mis meie tulevik Pustab ja seda kuidasmoodi, meie käsi siin. Aga võib olla, mis kogu selle kõige sellisem tähelepanuväärsem on, on ikkagi ju see, et hoolimata sellest noh, peaaegu 100 protsenti noh, tegelikult küll 97 98 protsenti. Teadusuuringud näitavad, et see kliimamuutus tõesti eksisteerib ja see meile suure kahju toob hoolimata sellest, et neid teaduslikke tõendeid nii palju on ikkagi see osa kuidagi vaatate isegi häälekam see osa inimestest, kes siis väidab, et see kõik on noh, nii-öelda võlts või vale või et või et seal mingisugune vandenõu ja põetakse mingisuguse vale asjaga. Pärast jah või siis see on ebakindel ja, ja meil ei ole ikkagi sajaprotsendilist kindlust ja tõestust selles osas, mis siin lähimate aastakümnete jooksul või 100 aasta jooksul toimuma hakkab. Et on tõesti, et see on selline naljakas vastasseis, mida ma olen tegelikult kohanud päris palju. Ja, ja selgitanud inimestele ja teadlasi ennast see ei häiri, see on üks osa teadusest kõik, kes on doktorikraadiga ja on teaduse meetodid ja põhimõtted nagu läbi käinud, siis on seda õppinud ja, ja need etapid läbinud, et et kuskilt maalt sa mõistad, et täiusliku absoluutset tõde ei ole olemas, kõik asjad on mingisuguse tõenäosusega see, et mina sinuga siin räägin stuudiosse see, see on nagu reaalne ja päris see on ka mingisuguse tõenäosusega loodetavasti väga suure tõenäosusega vähemalt tundub sellise empiirilise vaatluse tulemusena, et see tõenäosus on üsna sajaprotsendilisi lähedane. Ja, ja, ja kõiki neid nii-öelda palju tsiteeritud teaduste tulemused siin Neitcheri ajakirjaartiklid, Science'i artiklid, evolutsiooniteooria kaasa arvavad antud siis teadmine, et me elame ümmarguse kerakujulisel planeedil. Et see kõik on mingisuguse tõenäosusega ja, ja eksimise võimalus jääb alati. Kas sa nüüd tahad ühesõnaga meie tänast saadet sisse juhatada sellise väitega, et tõde ei ole siiski olemas, objektiivset tõde ei ole olemas. Põhimõtteliselt võib öelda küll seda jah, oi valvurid ja see on päris karm ja, ja see ei sobi näiteks poliitikutele otsuste tegemiseks ja inimestele ja ettevõtjatele enesemingisuguste tegevuste ebamugavamaks tegemiseks ja piiramiseks, et see ei ole siis piisav põhjendus. Samal ajal kui teadlasi ei häiri, see ongi täiesti nagu piisav ja teadlaste jaoks nagu absoluutne absoluutne tõde edasi minemiseks. See 95 97 90 kaheksaprotsendiline tõde, see on teadlaste jaoks täiesti piisav selleks, et, et öelda, kuidas asjad on ja arendada mingisugust teaduslikku teadmist sellest kohast nagu edasi paratamatult kuni lõpuni. Diskussioon jääb, vastased jäävad ja see ongi üks osa teaduse tegemise ja uute teadmiste sündimise protsessist. Kui siia nüüd vastandina võtta veel inimesi, igasuguseid iseloomujooned, mis meil juba ürgürgajast olemas, mis on meile nii-öelda sisse kodeeritud, meil on pealegi ju tegelikult selliseid iseloomujooni ka, mis lähevad kokku, kas vist päikesekuningaöelduga, et pärast mind tulgu või veeuputus, et ühesõnaga kui ikkagi õues sajab pool meetrit lund maha, siis on inimesele väga omane öelda seda, et mis kliimamuutusest te siin räägite, mis kliima soojenemisest. Kuigi tegelikult kliima seda peab võib-olla siin jälle rõhutama, on ikkagi midagi sellist, millest saab rääkida aastakümnete kontekstis, et õues meil akna taga on ilm natuke pikemas perspektiivis nagu ilmastikuga ja siis on alles kliima, aga inimesed kipuvad asju võib-olla siis natuke ikkagi lihtsustama ja, ja nägema seda. Mingis mõttes siis lühemalt pilt, ilma et ma sooviksin kedagi halvustada, lihtsalt meile omane. Jaa, absoluutselt et kliima hakkab sealt ütleme, alates 30-st aastast ja niimoodi ja, ja noh, suur diskussioon käib ju selle üle, et kas tegemist on inimeste tekitatud kliimamuutustega või siis nii-öelda looduslikku või loomulikku protsessiga. Ei ole nööride maja väljumine jää jääajast on ja ja, ja järjest soojemaks minema ja, ja siis on jube mugav ja, ja niisugune nagu evolutsiooniliselt põhjendatud oma argumentides lähtuda oma lähiaja minevikust ja mõelda selle peale, et noh, praegu meid mingisugust väljasuremine ei ohusta kõigest lähemalt meid, kes me hetkel elame, kes me hetkel elame, tõenäoliselt meie lapsi ka mitte. Ja see, mis toimub mingisuguse kolme, nelja põlvkonna pärast, see on juba nii kauge tulevik, et küll selle aja peale keegi selle probleemi ära lahendab. See on selline umbmäärane olukord, tehnoloogiad arenevad, mina olen üldse selline väike kõrvalseisja ja, ja kõik need nii-öelda argumendid, mis on praegu nagu ette lugesin, need ei ole sellised, nii-öelda populistlikud kõhutunde pealt välja mõeldud põhjendused, mida ma tänaval olen kuulnud. Need ongi inimese evolutsioonilisest taustast nendest ohtudest, millega me sadade tuhandete aastate vältel nagu oleme kokku puutunud, noh see oht, et, et kas me saame kiskja poolt ära söödud, kas me leiame toitu, kas me saame järglased nagu sundis meid muretsema lähiaja pärast rohkem kui selle pärast, mis toimub mingi kolme, nelja põlvkonna pärast. Ja ühesõnaga siis vastutuse veeretamine kusagile tulevikku või siis mingite toimetuste homse varna viskamine see ei ole siis, see ei tulene mitte siis niivõrd sellest, et inimesed on lihtsalt halvad või siis hoolimatud vaid sellest, et me lihtsalt olemegi niimoodi noh, võib siis öelda, ehitatud see on meil geenides. Sellega me andsime nüüd küll väga mugava põhjenduse igasugusteks väga halbadeks asjadeks ja teadusliku põhjenduse. Teadusliku põhjenduse, mis tegi väga-väga paljude laiskade raadiokuulajate elu ilmselt nüüd väga väga mugavaks. Ja, aga ütleme seda ei saa ikkagi laiskusega samastada seal midagi natukene. Eks ole ja see on aidanud meil ellu jääda, see on aidanud meil järglasi saada ja, ja liigina ellu jääda kõikide nende sadade tuhandete ja miljonite aastate jooksul. Aga praegu me oleme jõudnud olukorda, kus ikkagi peame ennast mõistusega organismideks ja otsuseid võiks teha tarkade inimeste soovituste ja teaduslikult põhjendatud nii-öelda uurimuste põhjal. Isegi kui see uurimus on 90 kaheksaprotsendilise tõenäosusega tõsi. Ja kusagile sinna 97,1 ja 98 juurde see siis tõesti jääb, see on siis sellist selliste noh, ütleme siis teadustööde analüüside kokkuvõttes selline giid metaanalüüs võib-olla võib nii öelda, mille põhjal öeldakse siis, et 97,1 98 protsenti seni avaldatud teadustöödest on niisugused, mis ütlevad, et see kliimamuutus, mida me praegu kogeme, on ikkagi inimtekkeline. Jah, see on üks hiljutine uuring, mis siis võttis kokku viimase 20 aasta kliimauuringud, seal oli mingi kord-kaksteist 1000 teadvustajad, mida siis analüüsiti ja ja selle kokkuvõte see tõepoolest oli. See tähendab ühtlasi siis ka seda, et ikkagi mure tundmine selle pärast, mis meie planeedi kliimaga toimub, on absoluutselt igas mõttes põhjendatud, isegi siis, kui tõesti meil siin akna taga võib olla lumi. Mina igatahes natukene olen täitsa mures ja sama siin kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on elusloodus ja loodus ka natuke laiemalt. Järgmise teemaga edasi minnes avaneb meil randadega kaunis võimalus endale õige pisut tuhka pähe raputada, kuna Läksime kaasa siis ühe teemaga teadusteemaga eelmises saates, mille pärast muretseti praktiliselt kõikjal maailmas, aga mis nagu tuleb välja, põhineb siis sellisel teaduslikul praagil sellest juba paari minuti pärast. Kane leht. Puust ja punaseks. Raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks elusloodusstuudios Rander, Kreitzberg ja Madis Aesma. Eelmises saates rääkisime siin siis ühest väga sellisest, noh, kuidas nüüd öelda mustalt mõjuvast uuringust, milles siis väideti, et noh, kusagil 100 aasta pärast võivad olla siis putukad praktiliselt kadunud meie planeedi pealt põhines, kui ma õigesti mäletan, ühe Austraalia teadlase tööl ta seal veel tõi väga sellise kujundliku näite või noh, oma elust ta siis rääkis, kuidas ta paar aastakümmet tagasi sõitis suvel puhkusele pidi pidevalt oma auto esiklaasi putukatest puhastama, aga nüüd ta ei pea seda enam tegema, putukaid on nii vähe ja noh, putukate väljasuremine muidugi viib selleni, et hukkuvad ka need loomad ja linnud, kes putukatest toituvad, samuti siis lõpeb taimede tolmeldamine või siis kahaneb see väga olulisel määral leiame ka meie nälga ja nii edasi ja nii edasi. Aga nüüd siis selgus, et tegelikult ikkagi see artikkel, mis avaldati siis ajakirjas lootsikalt konservation. Ja mis leidis siis maailma meedias väga-väga laialdast kajastust. See artikkel oli ikkagi selline teaduslik praam. Jah, põhimõtteliselt küll me natuke siin arutasime erinevate putukateadlastega ja, ja väljaspool Eestit, isegi teistes teadusportaalidesse võeti sel teemal sõna just nimelt sellepärast, et tegemist oli niivõrd populaarse uudisega, mis levis üle kogu maailma nagu, nagu kulutuli. No ikkagi Urmas hukatust praktiliselt. Absoluutselt see võis olla ka kaval, kaval nipp saada suurt loetavust oma teadustööle, mida, mida ka tehakse. Aga ütleme nii, et kõik teadustööd, mis avaldatakse teaduslike artiklitele, läbivad sellise põhjaliku eelretsenseerimise mehhanismi, kus teised teised kaasteadlased loevad, kommenteerivad, diskursust, teerivad, ütlevad, mis on hästi halvasti ja see töötab niimoodi vabatahtlikkuse baasil ilma rahata nii-öelda retsensendid selle eest raha ei saa ja see on selline teadusliku eetika ja auküsimus selles retsenseerimise protsessis osaleda. Aga ka see ei ole ideaalne, sellepärast et kõik teadlased ei ole võrdselt osavad läbi nägema näiteks mingisuguseid metodoloogiliselt apsakaid ja niimoodi jõudis ka seedeavaldamiseni, olgugi et seal olid sellised metodoloogiliselt apsakad, mistõttu vähemalt sellised nii-öelda julged väljaütlemised, et 100 aasta pärast on putukad kadunud, selliseid ma küll eriti tsiteeriks, mis muidugi ei tähenda, et putukate olukord halb ei oleks. Putukate olukord on suhteliselt keeruline praeguses maailmapildis. Aga 100 aasta pärast nad ma ei usu, et, et kõik väljas olnud Aga mida seal selles teadustes metodoloogiliselt valesti tehti, kas kas ma ei tea nendele teadlastele, kes nüüd selle dramaatilise loo avaldasid, kas neljas sattus siis kätte mingisugune vale arvude kogum, Nad mõõtsid midagi valesti või, või, või mis seal siis valesti oli? Nad vaatasid juba avaldatud teadusartikleid putukate arvukuse, arvukuse muutuste kohta ja selline asi on olemas, nagu Pablication vajas eesti keeles on see sihuke? Avaldas hälve, hälve või midagi. Ja, ja põhimõtteliselt tavaajakirjanik võib mõelda seda kui sellisena, et avaldatud saavad alati igasugused kurioossed, juhtumid, aga siis, kui kõik on hästi, siis need ei saa kunagi avaldatud. No see on üks, see on üks, see on üks selliseid jah, ajakirjanduses töötamise noh, nii-öelda põhilauseid, et hea uudis ei olegi väga uudis, et uudis on ikkagi uudis. Selline uudis, mis müüb, on ikkagi halb uudis ennekõike. No vot, ja siis, kui sa analüüsid ajakirjanduses avaldatud artikleid, siis võib jääda mulje, et kõik on halvasti. Ja teadvuses on samamoodi, et need tööd, mis uurivad putukate arvukust, keskenduvad ikka pigem sellele nendele piirkondadele nendele olukordadele, kus arvukus on langenud ja midagi on kehvasti. Ja sellised uuringud, kus nendeks 10 20 aastat kuskil mingis metsas vaadatakse putukate arvukust ja see on kenasti stabiilne, mingit langust ei ole, kõik on, lilled, õitsevad, liblikad, lendavad kõik on hästi sellised asjad, isegi neid ei saadeta sinna avaldamisele, sellepärast noh, seal nagu nagu ei olekski tulemust. Ja see asi ongi siis see avaldamise nii-öelda kõrvalekalle või niimoodi ehk siis avaldatud saavad need tööd, kus pigem on mingi muutus ja need tööd, kus muutust ei ole, need jäävad avaldamata. Ja. Olgugi et olgugi, et ka nende aluseks on võib-olla pikaajaline selline täpne vaatlus, eks ole Jaa jaa, täpselt, et see on ka tegelikult tulemus, kui, kui muutust ei ole ja saime teada, et kõik stabiilne ja ja see nagu muutumas natukene, et on, üha rohkem hakatakse avaldama ka näiteid, kus muutust ei ole ja seda publikatsioonide, nende kõrvalekallet või hälvet üritatakse sihipäraselt kaotada. Aga, aga ühesõnaga, selles teadusartiklis, mis neid putukaid siis uuris, ei võetud seda arvesse ja vaadatigi sihilikult selliseid teadustöid, kus siis oli, oli näha, et putukate kahanemine ja muutused ajas on on kindlasti toiminud ja, ja siis omakorda siis see võimendas siis seda järeldust, mis kõikide nende analüüside põhjal tehti. Ühesõnaga siis paari sellise negatiivse trendiga piirkonna tulemusi üldistati praktiliselt tervele planeedile või. Seda oli ka ja selleni kuus-seitsekümmend kolm algallikat, mis oli nii-öelda uuringud ja sellest väljaspool Euroopat ja USAd oli ainult umbes 10 uurimust, ometi on ju enamus maailma putukatest onju väljaspool Euroopat ja ma kujutan ette tõepoolest Aafrika-Ameerika, eks ole, ja, ja et, et see on ka selline nii-öelda globaalne või sihuke nagu piirkondlik viga, mis nad tegid, nad üldistasid asju, mida nad ei tohiks üldistada tervele planeedile. Aga miks nad siis seda ikkagi tegid, kas see oli, ütleme siis tõesti selline sihilik enda tööle suurema tähelepanu tõmbamise pärast tehtud asi või oli see lihtsalt kuidagiviisi, ma ei tea, nende enda küündimatuse tulenev Vot seda ei tea, seda ei oska olla, et kas peaks vaatama nende teadlaste sellist nii-öelda teadusliku CV, et et millise taseme teadlased nad on, et kui nad on, alustavad teadlased, siis äkki juhtus kogemata, eks, eks ikka juhtub, aga aga, aga jah, oluline on nagu siin toonitada seda, et et see, kui selline asi nagu läbi lipsab ja, ja selline natukene valeinfo ikkagi kulutulena levib ja kõvasti tsiteeritud, saab siis kahte asja. Esiteks ei tähenda, et kogu teadus jällegi ebausaldusväärne on selliseid asju, selliseid asju juhtub, aga valdav osa avaldatud teadvusest on ikkagi kvaliteetne. Ja, ja teine asi on see, et, et see ei tähenda, et putukatega probleemi ei ole. Et tõesti selle töö järeldused olid sellised lennukad ja lennukus meeldis meediale aga Euroopas mitmetes riikides, kus on aastakümnete jooksul putukate arvukust uuritud siin Belgias ja Suurbritannias on tõepoolest näiteks päevaliblikate populatsioonid ja liigid kadunud ja Need arvukeseda langenud olulisel määral isegi siin Suurbritannias 70 protsenti päevaliblikaliikidest. Et mingites piirkondades see probleem on väga tugevalt olemas, aga antud juhul lihtsalt siis oli üldistatud see info nagu tervele planeedile ja pandud väga mustadesse värvidesse ja ja kahjuks veidikene liiale mindud. Oskad sa kiirelt siia otsa öelda seda, kui sa ise ütlesid, et sa rääkisid erinevate entomioloogidega siitsamast Eestist, et missugune meil siin praegu olukord on putukate osas just nimelt Eestist. No meil on, probleemid on ikkagi sellega, et tahetakse põllumajandusmaast võtta maksimumi ja kui vanasti oli palju väikeseid põllulapikese, siis meie põllud lähevad üha suuremaks ja enam ei ole neid mõnusaid puude saari seal keset põldu. Vanasti oli 1000 kivihunnikute kivihunnikute peal puud, meil ei ole maanteede ääres neid puhver, vööndeid, põllud on põhimõtteliselt peaaegu kuni asfaldini välja. Et kui oleks maanteede ääres selline viie meetrine, selline nagu niidetud niidutaimestikuga riba, siis see suurendaks kindlasti putukate mitmekesisust. Et meil on pigem probleemid selliste poollooduslike rohumaaliikidega. Et, et kadumas on niiduliigid ja ja kas need nii-öelda üldarv on nagu kahanema seal kasvamas, seda ma isegi ei oska öelda. Ja mis on hästi, on, on hästi, näitan näiteks raiesmikega, et Ma ei ole küll rahul sellega, kui palju minu kodu ümbert igalt poolt Eestist metsa maha võetakse, aga samas on raiesmikud suhteliselt piirkonnad ka nii-öelda libikatel elamiseks. Aga jah, nii palju, kui mina olen kuulnud enteroloogide käest, siis siis poollooduslike, rohumaade ja niiduliikidega ja niiduk nii-öelda keskkondadega ei saa rahule jääda. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks täna siin stuudios elusloodusest rääkimas Tartu Ülikooli zooloog ja maaülikooli teadur Randen Kreitzberg ning Madis Aesma. Jätkame mõne hetke pärast. Amar Raadio kaks saade on puust ja punaseks täna 15. märts 2019 ja siin stuudios räägime elusloodusest ja stuudios on Randel Kreitzberg ja Madis Aesma. Eelmises saatelõigus rääkisime just putukatest ja ühest nendega seotud uuringust läheme samal teemal ka edasi, nimelt on nüüd valminud üks värske uuring, mis on siis tehtud kolme ülikooli teadlaste koostöös, seal on siis Kenti Ülikool Belgias Cardiffi Ülikool valsis Suurbritanniast ja siis Eesti maaülikool. Ja see uuring on omapärane siis selle poolest, et see hoiatab taimemürkide koosmõju eest ja sellest uuringust koorub siis välja niisugune tõsiasi, et noh, kui meil on mürgid, millega tõrjutakse erinevaid kahjureid eksale põldudelt teenus on mõeldud just nimelt loomseid kahjureid ja mürgid, millega tõrjutakse igasuguseid seenhaigusi, siis kui nüüd nende loom, kahjurite ja nende seente mürgid, kop, kui panna siis see nii-öelda halb summa või noh, matemaatiliselt kõlab imelikult, aga, aga noh, selline negatiivne summa on hullem, kui need kaks mürke eraldi võetuna. Jah, täpselt nii ja, ja praegu, kui sa tegid seda sissejuhatus, siis tabasin ennast sellelt mõttelt, et meil on sellised negatiivsed teemad. Tõesti on tõesti jah, aga järelikult siis ka ikkagi no peaksid väga hästi müüma kõik, ma kujutan ette, et kuulajad on juba tuhandetes sadades. Vaatlusloodame loodan ja aga tõepoolest, see tähendab teada, said ja, ja kui mõtleme nüüd näiteks selle peale, et mis on see, mis teeb mürgist mürgi, see liu vanaprotsendisest, tema oli see, kes ütles palju, palju, palju sadu aastaid tagasi, et iga aine on mürk, see oleneb ainult tema kontsentratsioonist. Et põhimõtteliselt on võimalik ennast aspiriiniga ära tappa, kui sa jood väga suures koguses destilleeritud vett, siis on või lahustada mul sisikonna ära ja igasuguseid asju võib igasuguste ainetega teha. Aga kui nüüd need Leonikotinoidid, mis on siis putukate närvimürgid ja siis need Fungitsiidid, mis seal siis seenemürgid, kui need sisenevad mingisugustesse organismidesse, siis lisaks sellele, et nad on nii-öelda ka väikeses koguses mürgid, sellepärast et nad ongi toodetud parasiite tapma, siis, siis millest sõltub nende mürgisuse, nende mürgistus sõltub sellest, kui kaua nad seal organismis on. Ja kas nad tapavad organismi ära. Suudab organism oma ainevahetuse käigus need mürgid väljutada. Vaata inimesel samamoodi, noh näiteks kui sa jood alkoholi, veini või õlut või mis iganes, mürk samamoodi, aga kuna evolutsiooniline kokkupuude lainega olemas, siis on võimalik see mürk kahjutuks muuta ja kehast väljutada suhteliselt kiiresti. Kui sul on see alkohol kauem veres näiteks suurem alkoholikoguse puhul on siis alkoholi mõju veres kauem, siis on ka selle toksiline mõju hullem. Ja siis nende putukamürkide puhul sama moodi, et kui sa paned mürgid ükshaaval nii-öelda sellesse putukas ja siis eks neil on ning iga mürk on mingil määral ainevahetuse käigus kehast väljutatav sihuksed, tehislikud, inimtekkelised mürgid on väga halvasti nii-öelda ainevahetuse käigus kehast väljutatavad, aga mingil määral nad ikkagi on. Ja kui muidu nagu ükshaaval isegi Need mürgid võib-olla annaks ei ole nii mürgised. Putukate puhul nad eeldatavasti tapavad need putukad ära, haljastatud tahetakse kaitsta oma viljasaaki, aga meie räägime sellest mürgisusest ka inimese kontekstis, et see jõuab põhjavette või jõuab nendesse taimedesse, jõuab inimesse ja samad seenemürgid ja putukamürgid ükshaaval on isegi ainevahetuse käigus eraldada organismist eraldatavad siis kahekesi koos võtab kogu see ainevahetus kõik need keemilised reaktsioonid, metabolism, mis toimub näiteks meil maksas mürkide kahjutuks tegemisega. See võtab kõvasti kauem aega rohkem ja, ja rohkem energiat. Ja kõik need vaheühendid, nende keemiliste reaktsioonide vaheühendid, kõik need püsivad meie organismis kauem. Ehk siis no ma ei tea, kas see on natukene selline tobe võrdlus jällegi. Või n mulle tudengiaegadest halvad mälestused heldelt kui jood alkoholi härraioossega Ühte tüüpi korraga on ju sellepärast, et muidu on järgmine päev väga halb olla nende mürkidega sama moodi, et, et organism võitleb igasuguste mürkidega. Olgu alkohol, olgu see Neonikotinoid või siis Fungitsiit, mis me sinna põllu peale panema. Kui nende mürkide puhul on tegemist sellise keerulise segukompleksiga siis on organismil lihtsalt sedavõrd keerulisem seda teha. See protsess võtab kauem aega. Jensen mürgituse efekt on seda võrra hull. Nii, aga see on täiesti arusaadav tõepoolest sellepärast et see segu on jah, nii kompleksne, eks ole, et see on, see on, see on organismile suurem pusle, eks ole, seda lahti harutada põhimõtteliselt, aga aga kui need mõlemad mürgid, siis Fungitsiidide pestitsiidid, ütleme, kahjurid ära tapavad ja seened ka minema pühivad. Väga hea ju. No selles mõttes ei ole hea, et nad võivad ju nendesse taimedesse siseneda. Nad võivad mööda keskkonnas olevaid nii-öelda aine ringeid, veeringet näiteks põhjavesi põhjaveest, jõgedesse, jõgedest merre, merest, kalades, kaladest meie toidulauale võivad inimeseni jõuda. Ja tegelikult ka siin umbes pool minutit tagasi ütlesid täpselt sealsamas, kui ma hakkan mõtlema. Ja, ja kui kõik need mürgid on tegelikult alla normi. Türgi, mida me kasutame igapäevaselt põllumajanduses, ka need valideeritakse ja öeldakse, kuidas kasutada ja niimoodi, et nad nii-öelda mõne mõningal määral jutumärkides meie jaoks ohutud oleks. Siis kui me paneme hästi palju alla normi olevaid mürke kokku oma keskkonda oma kehasse siis nende ühine mõju kindlasti on miski, mille pärast võiks natukene muret tunda. Toimub ikkagi siis selline asi nagu kuhjumine võib olla. Osade ainete puhul küll ja mida kehvemini nad on kehast väljutatavad, seda rohkem nad kuhjuvad ja kogunevad näiteks rasvarikastes kudedesse. Selles samas teadustöös, mis on nüüd siis maaülikooli Kendia Cardiffi Ülikooli teadlaste tehtud, tuuakse tegelikult siis välja ka see mõte või siis öeldakse, ühesõnaga, et tuleks, need viisid kuidasmoodi, me siin põldusid, peame üle vaadata ja nagu ma aru saan, siis teadlaste soovitus ikkagi on siis see, et keskkonnasõbralikku kahjuritõrjet annab tegelikult teha selliste lülijalgsete röövloomadega ehk siis nende putukatega, kes on nende põldudel tegutsevate kahjurite vaenlased, ütleme siis, on selles nii-öelda toitumisahelas nendest õige väikese nõksaka võrra kõrgemal, see tähendab siis näiteks seda, et lehetäide puhul oleks ju hästi kihvt, kui ei oleks üldse tarvis neid taimi, millel lehedaid elavad millegagi pritsida võid, sinna saaks tuua terve meeletu koloonia lepatriinud, kes kõik lehedaid nahka pistavad, aga keda need taimed tegelikult ei huvita? Näiteks ja sellel eesmärgil näiteks peetakse paljudes koduaedades putukahotelle tehakse selliseid noh, pillirookõrtest ja, ja sellistest õõnsustest ja papist ja puidust selliseid nii-öelda nagu nagu lindudele tehakse pesakaste, tehakse putukatele selliseid kuubikuid noh vanasti oli see pillirookatus, mille sees näiteks herilased ja igasugused putukad endale pesasid, tegid elupaiga leidsid siis siis nüüd enam pillirookatust ei ole siis nüüd selle hotelli ise kuskile hapukülge riputama, näiteks aga tulevad putukad sinna elama, et ma ise ei ole testinud. Aga. Mõnus oleks küll, kui saaks kuidagi endale tuua terve suure. Ma ei tea mitmeid pesakondi lepatriinu Sid elama kusagil. No samamoodi sa meelitad laulu ründasid kes ka tulevad sinu pesakasti pesitsema tavaline linnupesakastis ja aitavad samamoodi seal aeda teatud putukatest. Puhtana hoida ja pesakastide poole pealt ma võin nii palju öelda küll omast kogemusest, et ma olen elu jooksul ühe pesakasti ehitanud, see nägi välja erakordselt kole. Sest et need laualipp, millest me selle kokku lõi, noh ütleme niimoodi, et see tuli selline kaunikesti ebasümmeetriline hoone, aga linnud mingisugusel segasel põhjusel armastasid seda oluliselt rohkem, kui siis isa ehitatud sellist tõelist, tõeliselt soliidset, klassikalist pesakast ja võib-olla siis just selle ebasümmeetrilisuse pärast. Sa kindlasti teadsid, et see peabki nii olema vaevalt küll. Ühesõnaga siis tõepoolest, kellel on võimalik, võiks tõesti proovida endale siis putukahotellimaale ehitada täiesti täiesti rahulik. Jah, ja isegi kui igasugused kemikaalid ja mürgid on alla normi, siis mina soovitan võimalusel ikkagi neist natukene ringiga mööda käia. Puust ja punaseks. Raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks elusloodusstuudios Randel Kreitzberg ja Madis Aesma, meie järgmine teema viib meid inimese kõige lähemate sugulaste juurde loomariigis ja räägime nüüd siis šimpansi test ja noh, kui me siin mõned minutid tagasi rääkisime, putukatest, siis karta on, nende puhul võib-olla kultuurist inimese mõistes väga rääkida ei saa, seal on küll oma kindlad käitumismeetodid ja instinktid. Aga, aga šimpansid puhul on võimalik ikkagi rääkida ka siis just nimelt kultuurist kui sellisest ja nüüd siis nagu ilmneb ühest New Scientist artiklist, seal see uudis vähemalt siis esialgu ilmus on siis lood sellised, et neis paikades, kus inimesed on šimpansid elupaiku oluliselt muutnud on panside rühmad hakanud tasapisi lahti ütlema nendest neile omastest käitumisviisidest ja pöörduvad siis tagasi noh, nii-öelda põhitegevuste juurde ja nagu selles uudises räägitakse, on see siis sarnane sellele kuidasmoodi. Mõned inimkeeled kaovad sellepärast. Neid räägib, nii vähe inimesi on, meil on siit eesti ümbrusest tegelikult selliste keelte hääbumise kohta ikka päris palju, näit. Võta enda enda eesti keele pisikestest sugulaskeeltest. Ja šimpansid elu võib siis raskemaks teha sellepärast et need käitumisviisid, mis nüüd hääbuvad tänu sellele, et inimesed on nende ümbrust muutnud, need käitumisviisid, tegelikult on neil aidanud siis alternatiivsetel viisidel toitu hankida. Ja et kui meie teeme kultuuri, tantsime, laulame võib-olla selleks, et endale sigimispartnereid leida. Näiteks. Okei ma mõtlesin ise selle Maslow püramiidil natukene kõrgemale, et äkki see võib-olla isegi eneseteostus, aga. Siis siis need näited vähemalt, kus teadlased on uurinud seda kultuuriloomade juures on jah, valdavalt toiduga seotud siin šimpansid kasutavad, tööriistasid selleks, et pähkleid purustada või, või termiidipesadest terminite kätte saada. Siis linnud, kes on osavalt õppinud mingisugust toiduobjekti endale avastavana siin kurikuulus näide on ju 20.-te aastate inglismagus. Rasvatehased õppisid piimapudelite fooliumkorke avama selleks et Ravusele koorele ligi pääseda. Lihtsalt noka läbis, eks ole. Ma ei tea, kas 10.-lt läbi lõid või tõmbasid servast lahti niuksed, need korgid omal ajal olid, aga lahti nad igatahes nad said. Ja tegelikult sa mainisid, putukatel ei ole. Tekkis ma tegin neile ülekohut, sportliku huvi, et et kui ma mõtlen näiteks mesilaste tantsupeole, kuidas nad juhatavad oma kaaslased sinna korjemaale, et huvitav, et kas seal ka mingisugused lokaalsed eripärad on, et see tants erinevates piirkondades kuidagi varieerub, et. See on iseenesest huvitav küsimus jah, et ütleme, kui tõesti näiteks võtta üks mesilaspere viiese, ma ei kujuta ette kusagile sadu kilomeetreid eemale ja siis lasta neil mesilastel noh, minna tantsida teisele tarule, mingisugusest leitud lille väljas, kas need siis aru saavad üleüldse midagi täpselt või räägivad erinevat keelt ja sellisel juhul ma tegin tõesti putukatel üle. Aga tants iseenesest ju on ka ikkagi, eks ole selline noh, osa kultuurist. Kommunikatsioonivorm ka nemad ja aga jah, et, et, et need, need kultuurinähtused on seotud just selliste nagu lokaalsete gruppidega ja annavad mingisugusele sellisele konkreetsele grupile siis eelise ja ainult sobivad sellesse keskkonda ja, ja selles sellesse keskkonda, onju, ja probleem nende šimpansid näitel siis oli siis selles, et piirkondades, kus inimtegevus on hästi aktiivne näiteks pisikesed populatsioonid, mis on kultuuriliselt ja nii-öelda üks teiste õpetades vanematelt, et ikka õpitakse seda õiget käitumist ja nooremat ja see asi on selline käitumine, mis liigub õpetuse kaudu, mitte mitte geenide kaudu. Ja, ja kui, siis niigi väike populatsioon, mis on kohastunud selles piirkonnas Hendiks seda toitu, mida kohastunud vaid õppinud selles piirkonnas seda toitu kuidagi omamoodi otsima. Kui see sealt nendeks mingi maantee läbi ehitatakse või mingil muul moel inimtegevuse poolt sellest piirkonnast näiteks minema aetakse siis kõik need oskused kas siis kaovad või siis osutuvad mõttetuks. Äärmiselt lihtne olukord tegelikult. Et kui sa oled harjunud siin järgmine tihaste näide. Et Ungaris rasvatihaste asurkond õppis talviste toidulisa leidma koobastes talvituvad nahkhiirte ajusid nokkides. Ja see on päris võigas ikka tõepoolest kuigi noh, see on ainult inimeste jaoks võigas tehaste jaoks on see lihtsalt selline rammus rasv meeldib ja ajusi on rasvaküll ja küll. Ja, ja kui sa siis paned need koopad näiteks kinni või, või takistada endal lindudel sinna ligipääsu siis tegemist ei ole lihtsalt sellega, et nad peavad ümber kolima, eks nad kolivad ümber ja saavad hakkama ja leiavad seda toitu mujal ka. Aga see kultuuriline asi, mida kesisus säravusse, kaob liigi, sealne kultuuriline mitmekesisust ja mitte ainult geneetiline mitmekesisus ei ole huvitav ja oluline, vaid, vaid ka kultuuriline. Me arvame, et kultuur on miski, mis on ainult inimestele, et me siin õpetama, eks ta seal. Ja, ja niisugune pärand laulud ja tantsud loomadel samamoodi tekitab tegelikult täitsa huvitava uue looduskaitselise küsimuse, et kas me, kas meid huvitab ainult liikide arv ja mingisugune geneetiline mitmekesisus ja liigi elujõulisus või tõepoolest ka selline õpetatud nii-öelda meemide kogum on asi, mis, mis väärib tähelepanu. Samas peab selliseid juhtumeid olema ju olnud tegelikult, et noh, maa ajaloos ikkagi lõputult palju ilmselgelt, kus niisugune teine tegur mitte siis inimesed on näiteks mingisugusel põhjusel mõne liigi asurkonna, et kas siis üksteisest täiesti eraldanud need siis ma ei tea, kuidagiviisi poolitanud mida iganes, ühesõnaga selliseid käitumismustrite kadumisi on kindlasti liikide seas olnud aegade jooksul palju-palju kordi. Kindlasti. Sellest johtuvalt jällegi võib ju tekkida küsimus, et kuivõrd inimene ikkagi oma tegevusega on ka osa loodusest, kuigi ta tegeleb või tegutseb aeg-ajalt looduse mõttes väga kahjulikult kas see, mis, ütleme siis nende šimpans tega juhtub, ei ole ikkagi noh, nii kurb kui see ka ei ole, kas ei ole ikkagi nagu selline asjade loomulik käik? Ma arvan, et võib ka niimoodi öelda, see on puhtalt sellise tõlgendamise küsimus, nagu et me ei saa lõpmatuseni kõike kaitsta. Peaksime ise siit planeedilt siis ära kolima. Kõige tegelikult võib-olla keeraksime hoopis karuteene sellega planeedile. Et see, see on asi, mille üle võib ilmselt lõpmatuseni laua ümber arvestada. Pigem selline filosoofiline küsimus juba tegelikult tõesti. Kas tuleb veel mängu see, et me oleme ikkagi ju noh, vähemalt enda arvates mõistusega olendid, mis, mis seab meile sellised teatavad kohustused. Ka, ja ainult, et me ei hooma raskeid keerulisi protsessi, mis kestavad kauem kui 30 aastat. Täpselt minna. Kuula traadi kahte saade on puust ja punaseks. Tänaseks teemaks on elusloodust, stuudios on Randel Kreitzbergi, Madis Aesma, üks teema on neile veel jäänud ja see nüüd on ka üsna selline omapärane, mitmetahuline ja ka mõneti olemuslikult filosoofiline uudis. Puust ja punaseks. Sellest puust ja punaseks saates, mis pühendatud elusloodusele oleme jõudnud viimase, viienda teemani ja see on selles mõttes väga huvitav, väga huvitav uudised, tähendab, see viib meid nüüd siis Põhja-Ameerikasse kus asub teatavasti suur järvistu, mis koosneb viiest järvest. Need on ühed maailma kõige suuremad järved ja kõige suurem neist on siis ülemjärv, milles asub selline paar nagu Ir ojal seal üsna kanadapoolse kalda ääres, aga kuulub siiski Ameerika Ühendriikide koosseisu, täpsemalt siis Michigani osariigi koosseisu ja sinna sellele saarele Ilrojaalile siis toimetati nüüd hiljaaegu Hundid neli hunti siis ja inimesed viisid need hundid sinna selleks, et need hakkaksid seal hoogsalt seal saare peal. Noh, ma ei tea, kas nad võib öelda just vohavad või vist ikka vohavad põtrade populatsiooni nahka panema, aga põhjus, miks neid põtru sinna saare peale nii meeletult palju tekkis, seisneb siis teemas või siis küsimuses, millest me tänast saadet alustasime, ehk siis kliimamuutuses nimelt vanasti oli siis lugu selline, et kui talved olid külmad, tekkis järvele selline korralik jääkate, tänu millele said siis hundid minna ja tulla minna sinna saarele ja tulles tagasi talvel, siis kui nad ise soovisid ja siis vastavalt sellele, kuidas neil tuju oli ja kuidas neil kõht tühi oli, said nad ka süüa neid põtru piisavalt, aga nüüd, kui siis püsivat jääkatet enam ei ole tekkinud, selleks et hundid saatsid saarel käia, hakkas siis põtrade arv tõepoolest mühinal kasvama ja nüüd siis sellisel omapärasel moel ehk siis hunte saarele juurde. Viies katsutakse natukene pehmendada seda probleemi, mille autoriksis inimkond laiemalt anud. Ja siin 80. aastal olevat seal olnud 50 hunti ja 2016 ainult kaks. Ja nad siis toovad nii-öelda reintrodutseerivad neid hunte sinna sihukesele, Muhu saare suurusele Ilraiaalile ja ja minu arust oli neil plaan 24 hunti sinna vist lõppkokkuvõttes viia. Jah, 14 kuni 24 järgmise kolme-nelja aasta jooksul midagi sellist. Ja iseenesest on tegemist on suhteliselt levinud sellise biomanipulatsioonivõttega, sest läksid ju ka, vaata Eesti ilvesed läksid meile poola sealset asurkonda parandama ja, ja sellist nii-öelda reintrodutseerimisest on tehtud kõvasti, mulle tuleb Eestisse. Üks näide veel meelde, mis oli pärast teist maailmasõda, kui siia toodi Eestisse toodi tagasi koprad, kes tegelikult olid, olid just tegelikult ise siia ka noh, nii-öelda omal jalal tagasi jõudmas. Ja no oli küll ja ja noh, näiteks Hiiumaale ju ma ei tea, kas nüüd reintrodutseeriti, kas on need päris otsa seal, said, aga igatahes euroopa naaritsat asustatakse Hiiumaal aktiivselt. Et selliseid asju tehakse, aga selle loo teeb põnevaks markantseks ju see, et need sinna õhutranspordiga viiakse, sellele saarele jääd endiselt ei ole ja ju nad siis paadiga sõita. Ta ei taha millegipärast. Aga, aga üleüldse, kui me seda lugu nagu siin ette valmistasime, siis tuli mulle meelde selline vahva seik, et kunagi kui 11. klassi poiss Pärnus sütevaka humanitaargümnaasiumis, siis me pidime iga aasta tegema selliseid suuri refereatiivseid, uurimustöid ja mina tegin aastatöödeks, nimetati neid ja mina tegin üheteistkümnendas klassis Velise kümnendas klassis. Igatahes mina tegin oma aasta töö Jelustavani rahvuspargi teemal ja tol hetkel oli suur nii-öelda noh, mitte poleemika, vaid oli kuum uudisest. Täpselt samasugune. Jelus Tony Reintrodutseeriti viidi tagasi sealt kunagi kadunud hundid. Et seal 1995. ja kuni 97. aasta vahemikus viidi siis kokku 31 hunti sinna Jelost Tony. Ja ma olin tol hetkel, kui ma seda nii-öelda uurimust, kui panin seal keskkoolipoisina äärmiselt vaimustuses, sellest mõtlesin niivõrd vahva ikka võetakse, niimoodi püütakse kinni ja uinutatakse ja viiakse, viiakse teise piirkonda ja see tundus niimoodi õige hea, õige ja hea ja nii süda oli soe sellest kõigest. Ja nüüd nüüd mul tuli see asi meelde ja otsisin selle Yellowstone'i rahvuspargi hundiprojekti uuesti ülesse, et lugeda, et mis sellest siis saanud on ja et kas raisati raha kõvasti ja tehti turundust või, või siis toodigi hundist tagasi. Ja praeguseks on siis elus Tony rahvuspargis 104 hunt. Ehk siis, et selle 20 aastaga on kolmekordistunud huntide arv. Ja 104 kõlab küll juba selliselt, et see on täiesti iseseisev ja normaalselt hakkama saav asurkond, sa oled väga vahva. Ja muidugi on natuke teistsugune asi selles mõttes, et sinna võib-olla neid tulnud kusagilt väljastpoolt kaaslast. Yellowstone'i rahvuspark asub ikkagi keset mandrit, praktiliselt. Ja mingi probleem seal pidi olema, miks seal nii nagu ei olnud, et seal võivad olla mingid teised, sellised ma ei tea, kas mäed või asustus või maantee või mingisugused sellised piirajad, mis seda liikumist, et võib-olla üle mäeahelike ei tahtnud hundid kuidagi enam tulla. Ja jahe ja siis ma tahtsin öelda, et, et lisaks huntidele ja ilvestele ja kobraste sellist bioonika populatsiooni kasvatataks isegi isegi järvedes veekogudes. Et kas siis asustatakse näiteks mingit röövkala mingeid haugi või koha kuskile järve näiteks juurde, et nad sööksid selle see prügikala, nagu me ütleme, mõnikord särje ja väikeste selliste Kokla ahvenate kohta sööksid selle prügikala ära ja siis oleks seda nii-öelda väärtuslikumat röövkala seal rohkem. Või siis vastupidi, püütakse seda särge välja selleks, et selle röövkalasaaklooma suhe läheks paremaks. Nad oleks võinud ju seal selle saare peal samamoodi näit võtrasid hoopis küttima hakata, et see oleks andnud sama efekti. Ja aga nad otsustasid. Aga sa ei jõua leid ikkagi lõpmatuseni küttida ka sellepärast et noh, ütleme, huntidel on need ikkagi selliseks reaalseks, igapäevaseks toiduks, aga siis oleks pidanud sinna võib-olla paigutama tõesti mingi sellise. Ma ei tea, permanentne, mingisuguse püssimeeste väikese väeosa, mis kõlab nagu, kõlab nagu ikkagi nagu ebaloomulikumalt, kui hundid sinna viia. Ja kui mul jäi õigesti meelde, siis nad lets hundid, mis enne asustatakse sellised suured, tugevad suurt kasvu, täies elujõus loomad, kelle kohta siis öeldi, et küll need juba teavad, mida teha tuleb, kui põder vastu tuleb? Täpselt niimoodi ja üks küsimus veel siia lõppu muidugi selline teoreetiline, et noh, ütleme üks asi on liikide asustamine kusagile või isendite asustamine kusagile sinna, kus nad on varem elanud või siis kuhu oleks neid lihtsalt mingil muul põhjusel vaja. Aga no meil on ju Eestis viimase paari aasta jooksul palju juttu olnud paarist sellisest uuest võõrliigist, keda nagu väga siia ei taheta, üks neist on siis ümarmudil Scala, eks ole, väike selline ahven, selline, kes on võõrliik Läänemeres ja sööb praktiliselt kõike. Ja teine on siis ikkagi ju šaakal, kas kuidagi need, ma ei tea minema vedada ei ole võimalik kalu küll ei ole. See on suht lootusetu, lootusetu olukord, jah, no sellesama Euroopa naaritsa näitel seal Hiiumaal mina Hiiumaa vist suudeti sellest ameerika naaritsat, kes oli võõrliik mink mingist puhastada ja sellepärast see võimaldab siis sellel Euroopa naaritsa asurkonna seal siis uuesti jõudu koguda, aga see võõrliigi kinnipüüdmine likvideerimine seal on ikka suhteliselt võimatu missioon, eriti kui ta ennast nagu mugavalt ja hästi tunneb. Jah, eriti kui tal ei ole veel võib-olla kusagilt võtta mingisugust sellist, tõesti toimivat vaenlast ka, sest ega ma ei kujuta ette küll, kelle võiks võtta eestisse šaakali vaenlaseks tuua. Kas teist hunt ongi ainuke vaenlane Talleggi loodetud? Toidukonkurent, või, või selline pesa piirkonna konkurent? Jah, ei pea otseselt olema selline loom, kes ta ära sööb või mingi parasiit ainult jokk. Kallil uued halvad mõtted saate lõppu sedasi, et selline sai tänane saade puust ja punaseks, rääkisime elusloodusest. Kuulake saadet järele ja ka teisi sama sarja saateid stuudios olid täna Sander Kreitzberg ja Madis Aesma. Mõnusat reede jätku.