Tere kuulama saadet elu, edetabelid, mina olen Kristo Rajasaare, tervitan teid Tallinna linnast raadiomaja viiendalt korruselt. Raadio kahe punast värvi stuudiost ja nagu ikka, ei ole siin üksi, vaid minuga on ka inimene, kes sa võtnud siia saatesse kaasana viie tunni jagu oma lemmikmuusikat lugusid, laule, mis talle elu jooksul ühel või teisel moel ühel või teisel põhjusel oluliseks on osutunud. Ja täna on mul siin hea meel tervitada. No mees, mitme ametiga galeristi kinopidajad Indrek Kasela, tere indrek. Tere. Tere. Kuidas muusika on haakunud sinu tegemistesse, kui me sind viimased juba, ma ei tea, 10 aastat või rohkemgi juba teame siin sõpruse kinopidajana ja, ja galeriimehena ja, ja nii edasi. Sama elektriliselt nagu kõik muud tegemised Sa ei ole mõelnud rokiklubi püsti panna või sellist ma ei tea. Housi Housi paarile. Ei, me ju tegelikult olnud ju näppupidi nii mutant Disco juures alustest mutandisarjadega, Noblessneris, enne kui sinna tuli, siis tänane Tallinna parim klubi hall ja ega kinos juua. Me pole tükk aega teinud, aga algusaastatel meil olid seal pidevalt kontserdid, kus need jäid, siis kolisid mujale, et meil veel Mällakmi käisime, siis me oleme Aarel pinki teinud kontsert ja San Roo mõelnud tegelikult tahaks seda formaati tagasi tuua, mis nii-öelda nii-öelda Osolini formaati, et inimesed saavad tulla siis varaõhtusel ajal istuda ja kuulata head muusikat, et olen ise jõudnud ka sellisesse ikka, kus. Sel ajal, kui kui möll linnas käib, siis mina juba magan, et et ma arvan, see formaat toimisele väga populaarsed olid, et lihtsalt promootor, Ats Luik on, on liikunud rohkem idaraadiosse mujale, aga ma, ma millegipärast arvan, et äkki isegi sel aastal saab uuesti kontsert, on ka kilost sõprus. Aga muusika on sinu jaoks olnud huviorbiidis, ma saan aru ikkagi päris titajas saadik. Jah. Mul lihtsalt vedas sellega, et ma ju sündisin ja kasvasin üles sauel. Ja siis minu üle põllumees oli selline härra nagu nagu Aleksandr Sterfelt, kes on vist päris palju süüdi heas mõttes siis olnud hea muusika levikule Eestis, et ta on siis startup ettevõtja rainlasterfelt, isa, aga vähem teatakse seda, et tänu temale oli pooltes Tallinna kodudes telekast kätes sees soome plokk. Mis siis tänu mis võimaldas meil siis üldse vaadata saated alates nagu hiti mitteri. Ja muide ja, ja lisaks oli tal ka muljetavaldav, noh, nõukogude aja vastasel täiesti selline nagu varakamber oli, et see, milline tehnika talle kodus oli. Ma arvan siiamaani täiesti nagu hoomamatu ja õnneks oli ta õnneks loomulikult olid ju väga muusikalise maitsega, et tegelikult tema, minul nagu esimene selline nii-öelda kättpidi hea muusika juurde viia, et ja kuna ma sündinud 71, siis sel ajal oli siis loomulikult selliseid nii-öelda suurte massiivsete bändi teeksid kõrghetki, et sealt tulid kõik Leetsed No sinuni ilmselt ei olnud sinu sünnimomendil. Pea, aga noh, selles mõttes, et papaga mõlemad sellised tapale päris niukene poeem mulle, et nad noh, see oli nagu sellist asja Eestis sellel ei kuulata, et loomulikult ma vaikselt kuulasin siis öelda bingot ja muud asja selle juurde ja ja siis üks kõige meeldejäävamad raamatute ikkagi lapsepõlvest on siis ema kingitud avameelselt abielust ja teine siis oli Valter Ojakääru muusikast popmuusika, et ma olin, ma olin suhteliselt teine, teine muidugi suur mõjutas, et 80.-te keskel oli Eestis suhteliselt Mu klassikaaslane oli siis noorem linnubalt ehk slotilingule noorem vend, et kuulge ma ise punkari olnud, siis ma oma vanemate teadmata hängisin võin öelda kiibiksisi seal kõrval, et nii-öelda ma arvan, enamus enamus olulisi punkkontsert nagu oma nooruspõlves ikkagi läbi käidud. No vedas, aga me alustame muusika kuulamist, mis sa oled kaasa võtnud ja esimene on pink Floyd, kas see tuligi sealt sauel tule põlluseni õrna seen? Kuidas teil tuli üle põllu, et kutsuda, ta kasvatasid mind korralikult, mängisid mulle igast muusikatetajaga Pinfonialeri esimene selline kõige selle siiamaani ainukene bänd siis, mille tõeline fänn ma nagu olen läbi kogu oma elu olnud ja ma mäletan seda hetke väga hästi, kui siis raadiost tuli esimene pink Floydi lugu, mis mulle üldse ei meeldinud vussi võla hirvanematest, mis kuradi imelik muusikese all. Aga, ja siia sellest natuke mõned aastad edasi, siis kui me koolis olime ja tegime poppi ja oma hea klassi kaasa Joonas kiigega filmikriitiku, istusime põrandale, kuulasime lihtsalt kronoloogilises järjekorras neid läbi ja minu jaoks on. Kõige suurem bänd läbi aegade siiamaani, et ma nagunii filosoofiliselt muusikaliselt kui, et kui ma jah, mingit mingit bändi või mingeid muusikuid olen kunagi fännanud, siis on seal olnud pink Floyd ja isegi korralen sattunud Niknationiga isegi ühte ruumi, nii et minu suur unistus oli alati, et ma saaksin luua kunagi roso mootorsi Eestisse mängima, aga kahjuks pole see veel veel teostunud, aga elus tunne, et äkki on võimalus, kes teab, äkki mängib kino sõpruses kunagi nagu seal Trumpi Mehhiko müüri juures kontserdi teeb, et lähed kohale, siis? Pink kus ma olen ikka, kui on vastandlike kohale nad nüüd rännanud enda pärast, et kõik raamatud läbi lugenud, mida nendest võimalik saada, on ta ja isegi. Ja ta kohtunud siis endale nii-öelda nagu lähiaegsete sama aegsetega ja nende lähikonna inimestega, et ei, kindlasti. Ma arvan, et loodan olla õigel pool piiriga. Kas hakkasid noorena salvestama muusikat või kuidas kollektsioneerisid kollektsioneerisid üldse? Mei äge, me kõigepealt alustasin, kollekseerisin soosik ja ajakirja siin, mis kuidagi läbi ime tulid üle piiri ja selles mõttes, et mul isa Saipsust varakult minu nii-öelda välismaale siis meil olid ikka päris korralikud, et koduselt ja lindistada sai ikka igastahes ka muidugi ma nii süstemaatiline kui mõned mu head, et sõbrad näiteks. Nüüdne tuntud vandeadvokaat Martin, Simo Mart, kes oli siis põhimõtteliselt selline indie niuke entsüklopeedia, kes kirjutas kõik saated ülesse, et aga ei, loomulikult oli noh, ütleme kõigi poolt peast sai nagu käidud ikka igal pool nagu, nagu ringi. Järgmisena hakkame kuulama, aga David põuid, no mis siin saates tihtipeale on selline. Kuidas öeldakse, tavaline kahtlusalune. Ja ega selles mõttes, et harva kui mööda saab. Jah, aga miks peabki, jäädes asjast sama sama karjade pink Floydi kätte, head lood on need, mis tahaks kunagi lõppeksid, et mulle ka meeldib see, et ta teeb, lood olid hästi pikad. Aga teepuuõliga siis aint muusikat ei kuulatud, ei saada seda muusika järgi sai kõvasti tantsitud, et jaa vanemad loomulikult panid mind siis peotantsukursustele ja siis käis kaheksast päevasest peotantsukursustele seal kõrval. Olin ma siis ka, meil oli selline disko truck, panin et ma olin selline kaheksa aastaselt. Me käisime esinemas, sinised punased läikivad pükskostüümid ilma varrukateta ja rahvas istus viisakalt ja siis me tegime diskotantsu. Ja siis. Ma vaatan, et teil tujul jah, see, et kui me alates sõitsime siis sinna nii-öelda vanemaid ära viimasel ajal Taxify ei olnud siis isale automakke ja kusagil see David Bowie selline, ega me põgusalt midagi teadnud, lihtsalt oli niukene hästi niuke lahe tantsulugu sellise kaheksa-aastase kuti jaoks, et, et ma olen asemesse vedanud, et ma olen nagu peaaegu saanlased samad aegade elada kui, kui siis nii-öelda minu meelest nii-öelda viimase kahe sajandi parimat muusikat tehtud on. Ja mis seal ikke hakkame tantsima. Ja põue on vähemalt mul üks neid lemmikud, keda oma silmaga näha ei õnnestunud. Kuidas sulle. Mul on fantaasia, et magan temaga korra New Yorgis kohtunud, et me küll. Me elasime tegelikult New Yorgis nii-öelda suhteliselt nagu lähestikku. Et mul on New Yorgist siis nii-öelda luu, õidi ja teisi, ma olen seal nii-öelda tänavada, jalutamas näinud. Aga ütleme nii, vanale inimese mälu võib petlik olla, aga et kas ma, kas ma teda tegelikult ka nägin seal või mitte, aga mulle tundus, et ma teda niimoodi nägin üle, nägid tänavat ületamas ja, aga ma, ma olen rassaadma ja mingid asjad on olnud väga sellised pühad, et et nagu kapinghaadiga muidu isegi kommunik meistriga olid nagu samas toas ma julgenud temaga rääkima minna. Samad pole suutnud ühelgi kontserdil käinud. Aga vähemalt ma olen olnud siis samal ajal saanud või noh, elanud, kui need asjad on nagu sündinud, see on juba pool võitu, kõiki asju, jah, võib-olla ei peagi näpuga katsuma. Hakkame kuulama nüüd häppi mandrist. Jah, et Sistuma nagu amatöördiskotantsija nagu karjäär läbi sai ja siis kodust ülikooli sai mindud, et siis seesama sama asi, et noh, et, et näha esimest korda maailmas koos muu maailmaga, kuulata neid lugusi. Ja loomulikult ma arvan, et siis ja mis 90 alguses muidugi oli sisse, kas hakkas, Eestis hakkas palju lõbusam elu nagu peale, et jaa. Ja enne jah, siis, kui ma nagu New Yorki läksin, siis sai ikka juba kõvastasin kõvasti möllatud. Me oleme süüdi selles, et mäed nad esimeses tõusis, kassettide on Eestis, olin Soomes tööl ja keegi, ma lihtsalt, ega mina tean sellest bändist suurt midagi, et noh, tollel interneti tegelikult vähe. Et sa pidid mingeid ajakirju lugema ja siis tundus nii jabur plaadi kaasa. Kasseti kaasa olevat. Häppime Andrese järgi saadud karatud juba nii-öelda ei 90.-te algusest peale, kuni siiamaani. Põuest juba rääkisime ja ei oleks nõuet ilma luuriidita. Ja tegelikult mainisid korra luuriide juba jah, et. Siis, kui mööda tartu hullused läbi said, Tartu hullused olid. Põhimõtteliselt olete need ise 1990 aastatel, nagu ma arvan, et mitte me arvame, ma ütlesin, nii, ta oligi, et see, mis toimus Tallinnas, mida nüüd praegu paljud neist lollist räägivad, see oligi ka maailma mõistes üli üliraju, et kes kõik siia nagu vahele tulid. Mis, millised teod olid mööbel. Nagu saatuse tahtel astus korraks uksest sisse Raul Saaremets, temast räägin nagu pikemalt tema mõjust minu nagu muusikamaitsele. Aga sa võid ise ette kujutada, et kui 90.-te tudeng väga tööd tegema ei pea, kuidagi nipi napi moodi, natuke raha oli, et peod kestsid päevi ja SMSe avastamine ja just nagu nad kõik asjad nagu nüüd lapse arengule väga hea. Võib-olla, kui teda tekstidest pink Floydi kuulama, et aga et selles mõttes nii-öelda varases nooruspõlves nii-öelda indi lainel surfata oli ikkagi nagu mega suur privileeg nagu. Jah, 100 üheksakümnete algus ja Tartu minule seostub kõige rohkem EPA klubiga koja. Et need on kõik sellised hästi helged helged mälestused, et selles mõttes, et ma elasin tol ajal Tartus isegi raekoja platsi ääres mingis naljakas korter 100 kohviku peale, siis ma isegi ühel kursusel kuidagi sättida proovisin sättida nii et ükski loeng enne kella kahtteist või noh, mis sa pidid minema nagu me hästi läinud. Et kui keskööd Raekoja kell siis panin poti tulele ja siis kogu see nii-öelda klubidest ja igavest urgastust välja pudeneb rahvast siis kuidagi otsapidi jõudis ikka minu juurde. Kuna ma olen niimoodi, et ta ja noh ka samas olid siis tekkisidki Eestis sellised nagu nii-öelda noh, nii-öelda, Vanad punkarid olid niimoodi profileerida ümber, et selles mõttes ka bändi tõmmates oli meeletult põnev aeri Eestis. Et ja noh, nii-öelda vahetult enne ma läksin 95, ma siis kolisin New Yorki õppima. Aga enne seda loomulikult sai esimesed ja ma ei tundnud sel ajal esimesest tutvusest kõik nii-öelda rööbikute ja muude ära tehtud, et kes siseneda on jäänud elu põlistiks veel keskseteks nagu lemmikuteks. Aga lähme New Yorki, jah, Luriidi juurde. Jah, et selles mõttes see oli jaa kallednikene elu vedamine, et. Ma sain siis sinna õppima ja siis mitte ainult õppima, vaid siis ka nii-öelda kool ja ma elasin siis nii-öelda totaalses nagu nendes epitsentris, et nagu luuri ja käisime samas kus tema, kes pühapäeva hommikut söömas käisime samas samas restoranis. Millises kõrtsus ja kõrvale kohesiibidžiibi oli sel ajal veel lahti, kus me ja kui siin ringi ja jõuame sinna veel kui võrguklubi maailma pooledele, aga Luriidist ma enne tegelikult väga palju ei teadnudki, noh, ma loomulikult jah seda muusikat, aga siis ta minu jaoks siiamaani tema ongi nagu New York. Nagu põue ütles New Yorgi kuningas New Yorgi kuningas ja, ja selles mõttes, et ja noh, loomulikult kogu see New Yorgis elamise aeglane südame lõpmatus on Leyerdanud, on, on olnud lihtsalt noh, sa oledki keset lava, lihtsalt see maailm su ümber nagu toimub, et see on olnud võib-olla peale. Aleksandr Sterfeldi, Raul Saaremets on nagu kolmas suurim mõjutaja olnudki sisse New York. Aga järgmist pala sisse juhatades mina küll täiesti vait, minu jaoks on nüüd tegemist. Mul tundub esmakohtumisega, sa oled paberi peale kirjutanud timmi režist Ford. Jah, no see kõik kokku, et siis 95. aastal, kui ma sinna jõudsin, siis oli nii-öelda siis klubi maailma me veel Eestis veel ei olnud ega ei ole ka kunagi kunagi nagu tegelikult olnud, et jaa kõik loomulikult head stuudio 50, nelja, aga siis kõik, mis pärast seda nagu toimus ja see, mis toimus siis nii-öelda Kuimuskid Hausmosikas seal, sest see oli tõeliselt sel hetkel nagu maailma totaalne, nagu. Keskus jäädnikese ja, ja seal on küll niimoodi, et et me lihtsalt Olime õigel ajal õiges kohas. Ja, ja see oli siis nii-öelda klubi aega tipp. Täna need nadima niuksed, vanad mehed, kõik see on, et mõtlesin, et in režissööri lihtsalt. See oli üks üks nendest üks nendest, kes seal olid lisaks vastasele ja kõigele muule. Et, et me nii-öelda peale seda, kui ma sealt ära tulin, siis hakkas tšilaani hakkas kruvisid kinni panema, tegelikult kuusest gene nagu selles mõttes nagu moodus sellises nii-öelda veel nii-öelda kus, kus maailm oli veel hästi idealistlik, ses mõttes, et veel mingeid halbu asju nagu juhtunud on. Ja nii me siis olime hommikuti hiigelkolm, panime äratuskella helisema, varem ei olnud mõtet klubisse minna ja siis neljast viiest läksime nagu Ta oli siis sealt rööv oli siis seal tüüp body Saule, siis vaata seda küll, Raul Saaremets, nagu mina tean, kust kurat, tema teadis neid asju, eks ta siis kuulas midagi sealt. Ja siis kõige kummalisem kogemus oligi nagu väsituudi sponient sovhoosis tema algusaeg siis žanris, kui see siis pühapäeviti. D. Ja seal pakuti teed ja kooki, et nad ei saanud alkoholiga müüa, see oli minu jaoks Eestis ligi 90 alguses oligi nagu alkoholi pidurid nagu suhteliselt nagu niuksed sünonüümid söönutes. Ma saan aru, et New Yorgi seal üldse see tol ajal see tavapärane, et klubis avati, nii et alkoholimüügiluba ei olnudki. Jah, selles mõttes, et ta kõiki kohti merevaatega mõtlen, seal me sellisena ka protsess, kus me liikusime nüüd seda maailma enam nagu ei ole, et on end siis nagu dokumentaalides veel näha, seal, kus me hakkasime nende varahommikul kusagil liikuma ja me jõudsime pühapäeva õhtul kusagile mingitesse mahajäetud metroojaamadesse ja noh, täna nad totaalselt nagu see maailma nagu legendid, et kõik need Neid suuri nagu teavad aga kogu New Yorgi siis gene nagu alguse, mis algustanud oli juba siis nii-öelda juba pikalt poole peal. Ta, ja see klubi maailm oli õnneks siis, kui ta tagasi tuli, siis ta juba nii-öelda oli, oli otsese otsapidi ka nagu Eestisse jõudnud. Et aga jah 956 oli see möll seal päris nagu, nagu muljetavaldav, et. Ja selles mõttes, et jah, tal on tegelikult kuu kokku produtseerinud seal timmis režissööri kui Vasquez, kes kõik selle veel nagu ei, ei ole, et aga me neid lugusid seal sadu, kui mitte tuhandeid, mis on nii-öelda New Yorgi nagu klubimuusika hümnid, aga aga kuulame siis ühtemoodi produtseeritud asjad. Järgmine bänd on ka New Yorgi bänd. Kas see on seotud ka sulle selle perioodiga või kuidagi järel lainetusena tulnud ilusaid kõik. Perega selles mõttes, et noh, New York ongi nagu üks suur nagu plaadipood, et talle näkku seal ei ole nii-öelda saan vasakule, oled džässimajas paremale vaenlased omavahel ju kõik on ju kokku miksinud küll mõelda, et noh, kus seesama lugu, et siis me räägime siiski juba pea 30 aastat vanast vanadest asjadest, mis kõlavad nii nii-öelda nii tänapäevast, kui pikalt näed, et selles mõttes jube hea nägu näha, et kuidas need asjad nagu on, moodustus, kuidas DNA välja tuleb ja kust nad midagi kuulanud nagu on ja ütleme, selles mõttes noh, suust saidi suhteliselt Toomed otsapidi nagu s tagasi, et nad olid loomulikult osa siis nii-öelda sellest hämaramas nagu nii-öelda New Yorgi poolest. Minu meelest kui ma rääkisin luuriidist, kes on nagu hästi ei oleks, siis teine on nagu väga New York ongi siis, on, on Suessaid. Kuidas siis on loomulikud mõjutanud kümned ja kümned nagu bände, aga mitte keegi teist soundi sellist soundi teinud oled kuidagi sellised. Lihtsalt jääb nii heas mõttes nagu nagu painama ja Martin Review esines ju kas olin kultuuriga ja me tegime seda koos siis Rauli, teistega, kleepisime asju ülesse ja kuidagi Martin lihtsalt siia nagu eestlaste tolgendama, pidin vara minema, läinudki nagu ära siis tuli küll, peaaegu kaks nädalat oli, et ma avastasin nagu mingi üle päevitud Martin Rev istub mu elutoas diivani peale. Mingise vaiba olime, see oli, ütleme nendesse ussaadi kontserdisse, mina olen siis kultuurikatlakontsert, kus tõesti, kui endale võib-olla 100 inimest nagu koos ära lõigates olnud, loomulikult oli Martin. Sest et see lihtsalt on nii hea meel, et teinekord unistused Muskil inimesed saavad nagu, nagu teoks, et super kontsert, seega super kantsete see täpselt nagu oleks vana sõber New Yorgist nagu, nagu külla tulnud, et jaa kuulamist, sõsani. Te kuulate, raadio kahtlen, saade on elu edetabeleid, kus on täna külas Indrek Kasela ja me kuulasime just saidi ja hakkame nüüd kuulama. Noh, absoluutselt siis kullaprooviga džässiklassikat, džässilegende kontreini koos Mailis Davisega Teada tegelikult põikab natuke ajas tagasi lihtsalt nagu muusikamaitse on selles mõttes eraldi liberaalne, et džäss oli väga oluline osa siis ka minu nii-öelda nooruspõlve, selline loomulikul vanemad kuulasid palju džässi ja siis teine. Ja aeg edasi siis 95 koma majanduse New Yorgis, siis ma saan astuda, elasin 100 meetri kaugusel bluunõutsist ja just nagu kuulasime varasemaid asju, siis noh, meie jaoks on džäss alati olnud kuidagi nagu klassikaliste eemal seisvat, siis New Yorgi sellises katlas on nad ju kõik mõjutatud nii-öelda Tšassist teen omavahel siis nad kokku nagu sidunud igatpidi ja ja džässis on, selles mõttes on selline, kui ma ütleks nagu hea nagu õpetaja niuke elus olnud, et et eks ma olen proovinud ja katsetanud igasuguseid asju ja siis lõppude lõpuks kusagilt tuleb, ikka tuleb see nagu õpetajatele, et oot nüüd räägin, kuidas maailmas asjad tegelikult käivad. Et loomulikult need valida, need džässi lemmikuid, seal mul kümned ja kümned, et võib-olla mitte nagu kuulajaid väga-väga hulluks ajada, et siis jaa, muidugi vahel tundub, et ka, et on hea nagu tuua tagasi eestlasi, nagu siis Anne Erm sellega tegeleb, aga et meil džässi mängiti suht vähe raadios. Kuhu ma olen, seal läheb üldse selle hullusaamisega, kas kuulata ka päris friitšessi kodus või kuulan? Pea vastu kohe üheaastane tütar, et ma proovin teda samamoodi harida nagu, nagu Jassi juurde või seda veel ei ole nagu viinudel, aga et ma reisin hästi palju ja kuulab pink Floydi praegu. Pink Floydi, sa kuuled seda väga hea meelega. Et kui ma New Yorki satun, siis ma arvan, et minu jaoks on see, et noh, see keskkond, kus ta seda muusikat kuulata on ja selgus ma džässi, ma kuulan, üksindajad seda tema tõesti. Nii, et oma peret ei piina. Ja Mailis Davis, aga me ei piirdu nendega, kuulame veel ka Don Cherry? Jah, et. Lööde koosnes täiesti klassikalist lugu, siis teine nagu siis džässi suur mõju, on see siis nii-öelda sulatada endasse kogu muu nagu maailma viimasel ajal hästi palju kui hakanud, kuna ma nii-öelda Aafrika 70.-te asju mind äratab muusika suhtlen nagu miks bittentsee, nagu kuulata muusikat, miks muusika mingil ajahetkel nagu eksisteerib. Ja siis oma džässirännakute see nii-öelda jõudsin siis nagu Don Cherry juurde, kes siis on suur nii-öelda füüsini tegija. Ja otsapidi siis Aafrikasse tagasi, kust meil väga paljud need põhiheliksis nagu ja rütmid nagu pärit on ja see on üks tema tuntumaid Lugu Siim, Don, Shirley praam, ris. Sellise muusikaga on ka keset päeva võimalik ennast täitsa ära unustada, minna minna nii-öelda lainele. Jah, ma arvan, et see ongi nagu muusika, üks üks funktsioon ongi nii-öelda ju panna meid, mitte Mele jaotuse, paneb meid mõtlema, jään rändama ja selles mõttes tihti me vähe nagu rääkinud nagu filmidest ja muusikast filmides, eks ju. Ja mul avastada, et kuidagi, et kui sul on mingi selline sinu tihti ongi just nagu minu lemmikrežissööre viinud mind uute artistide juurde, et noh, me kõik mäletame omal ajal, kuidas Tarantino nii-öelda uuesti tekitas laine, kus inimesed hakkasid ostma nagu sant, Shake ja Don Cherry on siis teinud ühe lemmikrežissööri ja ka Tommy Cash lemmigris Hodorkovski filmi Howli Montoni soundtrack'i, et. Ja lõpetuseks ei saame mööda keegi meie seas elavast jumalast siis samad kui rääkida filmidest siis ikkagi räägime Arvo Pärdist. Et te muusikafilmi jaoks lähevad kokku tõesti šveikil. Spiegel on vist kõige enam mängitud lugu üldse filmides läbi aegade, et juba siin 96.-st aastast peale, et see ja ma arvan, et me kuuleme veel järgmised 20 aastat midagi ja see on minu meelest eestlastes ikka tõsine privileeg, et olla elada samal ajal samas ruumis sellise inimesega nagu Arvo Pärt, et seda siis šmiguni sviljaid esitab siis ka Kygo Mayers, kellega me kohtusime New Yorgis, kes esines Arvo Pärdi keskuse avakontserdil. Ja ta meenutas oma esimest kohtumist siis Arvo Pärdi käes, et see oli, et mida sa ütled, kui sa kohtad esimest korda jumalaga. Et ma loodan, tarbert annab andeks selle. Kindlasti annab ta nii heasüdamlik inimene, et hea on elada Eestis. Kui su ümber ja sinu kõrval luuakse midagi nii ilusat nägu, on see tema muusika? Te kuulasite elu edetabelite saadet, kus oli külas galeristi ja sõpruse kinopidaja. Indrek Kasela, aitäh, Indrek, et tulid. Ja mina olen Kristo Rajasaare, kohtun teiega nädala pärast.