See pidulik tervitus kõlab täna mandril ja saartel muhu kadakatel karjamaal ja munamäenõlval Sakalas ja Saaremaal Peipsi laugel, liivakaldal ja piduehtes pealinna vanade tornide keskel. Veel enam see tervitus kajab täna vastu kodumaa kõigil kaardil Moskvas, Leningradis, Kiievis, Kubani kasakas, Daniisades ja Kaukaasia maaliliste Saulides Kasahstani, uutel põldudel ja Kaug-Ida kala randades Neeva ja neemeni tooni ja Daugava kalda-il. Kõikjal, kus elavad töötavad Nad jagavad meie rõõme 200 miljonit Nõukogude inimest. Ka nemad on praegu mõtteis meiega Läänemere rannikul lehvivate laulupeolippude all. Suur pidu on algamas. ERR-i laulupeotulega. Kallid seltsimehed. Täna tähistab meie rahvas oma ajaloo suurima võidu kahekümnendat aastapäeva. 20 aastat tagasi heitis Eesti töötav rahvas kommunistliku partei juhtimisel jäädavalt oma õlgadel kapitalistlikes pluateerimisik ning taastas Eestis Nõukogude võimu Nõukogude võimu väljakuulutamisega ja võimsasse sotsialistlike vabariikide liitu astumisega. Võitis Eesti rabasid endale kätte täieliku vabaduse ja riikliku sõltumatuse. Ta pääses põhjatust kuristikust, kuhu teda ilmselt püüdis kodanluse fašismimeelne diktatuur. Rahvas sai võimalusel korraldada oma elu nõukogude korra alustel, mis tagasid kõigile kodanikele ühesuguse õiguse teele. Mitte ühelegi inimesele, kellel on ainult tahtmist näha, ei või jääda märkamata, millise hiiglasliku haringul kahe aastakümne jooksul läbi teinud Nõukogude Eesti majandus ja kultuur. Millised suured ja progressiivsed muutused on sel ajal toimunud piraapa materiaalses elus kui ka tema mõttemaailmas tarvitseb vaid enda ümber vaadatud kõikjal üle vabariigi paistavad silma töö suunavad tehased, taeva poole, sirutavad tornkraanad ja ehitustellingud, uued elamu, kolhooside ja sovhooside voogavat viljaväljad, rammusat tõuge, harjad säras ilmselt noortest täidetud koolid ja auditooriumini. Kõikjal, kuhu silm ulatub, keeb vilgas ülesehitustee. Kõikjal on tunda uue nõukoguliku jalu võimsat pulsilööki. Kodanliku korra tõttu seisma jäänud tehased krooniliseks muutunud tööpuudust lakkamatult kasvanud jalu kallidust üha kõrgemale kruvitud korteri ja koomale tõmmatud kooli uksi liigne mõistame, millise murrangu tõi töötava inimese ellu nõukogude võim. Nõukogude võim muutis meie sünnime õitsvaks sotsialistlikuks riigiks, millel on jõuliselt arenev suur tööstus võimas energiamajandus, mehhaniseeritud põllundus ja kõrge produktiivsusega loomakasvatus. Kiiresti arenev, nüüd ka eesti rahva vaimujalu vabastanud inimese poliitilisest rõhumises ja majanduslikust orjusest. Hirmust homse päeva ees. Murest leivatüki pärast avas sotsialismiga piiramatud võimalused rahva loominguliseks tegevuseks. Teaduse, kunsti ja kirjanduse õitseng. Sügiseks meie teadlastel, kirjanikel ja kunstnikel nii soodsaid tingimusi loovaks tööks kui nii, nõukogude võimu ajal ja mida rohkem läheb aega edasi, mida rohkem me läheneme kommunismile, seda suuremaks muutuvad võimalused iga inimese vaimuannete ja põimib igakülgseks avaldamiseks. Kõige selle eest tänab eesti rahvas oma võitude väsimata organiseerijad Nõukogude Liidu kommunistliku partei ja tema leninliku keskkomiteede eesotsas rahu ja rahvaste sõpruse. Väsimatu võitlejaga Nikita Sergejevitš Gorbatšoviga. Rahvas diabeerimatkaadiks seda päeva, mil ta kommunistliku partei juhtimisel avas otsustavalt ukse sotsialismimaailma ning asus avarale ja helgele uue luistamise tiirida. Seltsi Meie rapolon kenaks kombeks tähistada oma elu tähtsamaid sündmusi ja pidupäevi tuluküllase ühislauluga. See traditsioon on taandunud tänapäevani läbi paljude aastakümnete ning toonud Eesti rappade suure laulu sõbra kuulsuse. Ja ka täna on siia Lasnamäe nõlvale. Et südameisse liivas, laulude löömas pühitseda oma kalli kodu sünnipäeva Nõukogude Eesti 20. aastapäeval. Eesti rahvas armastab laut, leelo ja laulud on saatnud meie rahvast paljude inimpõlvede vältel. Need on kandnud teda läbi murede ja rõõmude, innustanud nii vabadusvõitlusele kui ka töökangelastegudele. Sellepärast on meil ikka täiesti mõistetav, miks meie räpa, muistsed neelod ja meie esivanemate laulud olid enamasti kurvad ja kaebliku, nad kajastasid kulukat ekspluateerimise, ühiskonna rasked rõõmutud elu. Kuidas olekski võinud inimene sel ajal oma elust rõõmu tunda ja seda laurus helistada, kui nad kurjal lakkamatult laksu Skopje piits või kui teda alatasa ähvardas tööpuudus ja näljasurm lauludes otsis rahvas siis endale lohutust nendes unistlaste oma õnnes unistas priiuse päikesest ja rõhuljates vabastatud kodumaast. Selle unistuse realiseeris Eesti töötav rahvas alles kaks aastakümmet tagasi. Kuid ta võitluses omooniastajate vastu leidis rahvas, laugus stuudi internatsionaal, punane lipp ja paljud teised võitluslaulud hingestasid, hirmutasid ka Eesti töölisklassi heitma endalt ikke kaelast ja köidikud käest. Ja priiuse järele õhkamisi, ega ta kodanliku aja silmakirjalikkus vinistliku paatosega, tänapäeva nõukogul, inimese laulud hõõguva armastusest jalu vastu, sõprusest inimesi ja austusest rahvaste vastu. Nii et laulud on tulvil tänutunnet oma partei vastu tulvil vaimustust ja uhkust oma sotsialistliku kodumaa ülemnõukogude inimestel on, millest laulda on, mida laulus ülistada. Meie rahvas ei laula üksnes oma sünnimaaelus vaid vabade rahvaste murdumatust liidus oma sotsialistlikust, kodumaast, kes on saavutanud rahvamajandusharude arendamisel silmapaistvat edu, kes demonstreerib praegu kogu maailmale vaba rahva loomingulist geenius, tohutuid teaduslikke tehnilisi saavutusi liik kosmose vallutamisel, aatomienergia rahuotstarbeliselt kasutamisel kui ka paljudel teistel inimteadmistealadel. Meie rahvas laulab Nõukogude rahvaste siirast sõprusest eesti rahvas on oma 20 aastaste kogemuste najal sügavalt tundma õppinud. Arstiabita poleks ta kunagi suutnud nii lühikese ajaga terveks ravida oma sõjahaavu ega nii kiiresti arendada oma napa, majanduste kultuur, meie rahvana põhjust siiralt rõõmu tunda ja laulda oma teest, sest ta on ise oma teeviljaga jõuguslik täieõiguslik terilis. Ta teab, et CB pidevalt suurendab sotsialistliku ühiskonna, rikkusid, tõstab tema elutaset ning tugevdab meie riigi kui maailma võimsamat rahukaitsjat. Meie töötlejad võivad rõõmuga laulda oma heale, kes tänapäevas ja veelgi helgemast homsest fundad tõsist head meelt ja rahuldust sellest, et pidevalt kasvavad nende elu. Nad hakkavad juba tänavu töötama kuus-seitse tundi päevas, et meie riigis esimesena maailmas lõpetataksepteeristelt helist üteldud maksude võtmine ja likvideeritakse kitsikus Nõukogude Liit ja sealhulgas ka Eesti muutunud juba lähemas tulevikus kõige lühemat tööpäeva Kaljo tegi kõrgema elatustasemega maaks. Sellise perspektiiviga on rõõm tööd teha, siis selle eesmärgi nimel tasub elada ja võidelda oma kangelast, kangelaslikku teiega esitab meie rahvas, kommunist laulud aga aitavad meil elada ja aitavad võita. Aidaku kas siis tänane Nõukogude Eesti 20.-le aastapäevale pühendatud laulupidu kaasa seal tööks, meie töökas rahvas, veelgi paremini. Arvutage, mis siis tänasest võimsust, laulu Lätis kliendile uut hoogu ja jõudu edaspidiseks viljakaks küljeks meie Kalvi kodumaa hüvanguks süvendagu tänane laulud veelgi meie rahvaste sõprust, tugevdada meie riigi lahutamatult ühtsust, mis kindlustab meile uusi suurepäraseid. Võitle kommunismi piir jalagunile võimas koduma Nõukogude sotsialistlike vabariikide liit jalaga Nõukogude rahvaste vennalik sõprus ja meie võitude innustaja ja organiseerija Nõukogude Liidu kommunistlik partei. Resconskina Roodsawaywoukowleius vabavad Õiga värskelt žüriid ja spaat mõistvaid propostikud ajuna Praviliaal, hobuse asfašeszteedis, nature. Pidulike hümni helide ajal lõi lauluväljaku peatornis loitmaa üldlaulupeotuli laululeek on süttinud Nõukogude Eesti üldlaulupidu avatud. Puindiani uinub Traasnika. Üldlaulupeo suur kontsert, vägevam ja kõlavam kõigist olnuid on alanud. Aplodeerib välja, aplodeerib laululava, Need on elamuslikud minutit. Ei tea, kuidas teil, lugupeetud kuulajad vastuvõtjate juures sest meie mikrofoni püüad kinni ikkagi ainult killukesi sellest tohutust laulu voodist. Kuid siin oli nii, et kui kõrge laulukaare alt pääses valla Maailmas pole sellist maad, pääses valla, sai akustilised ekraanid kaks ja pool korda võimsust juurde. Siis tekkis tunne, nagu lendaks selles laulus kaasa Vene sinust endast, mis on hea tunne, et kõlab toredasti. Kõlab suurepäraselt, et ainult nii võimsa kooriga ja niisuguselt laululavalt öeldakse suure kodumaa ja tema suure ajastu vääriliselt on hõimas meie kodumaad. Öeldakse siis sama võimsal. Läänemeri rahumeri laulupeo kantaat dirigendipuldis on rahvakunstnik, Gustav Ernesaks. Kes arvaks kokku lilleõied, kes arvavad kogu käteplaksu, millega tänatakse laulupeo kandaadi autorit, NSV Liidu rahvakunstniku, Eugen Kapi ühendkooride üldjuhti, NSV Liidu rahvakunstniku, Gustav Ernesaksa ja hiiglaslikku poori kes lõpetas laulupeod, antaadi, jaan alustamas oma esimees pereheitmist. Kes arvaks kokku sellelegi, mitmes keeles praegu sumised esimestest laulust Teo muljetest. Ääretu inimene Siin on külalisi Moskvast ja mustlast Leelakult Leningradist, Narvast ja New Yorgist, Viljandist ja Vilniusest, Sompa Stockholmist, Haapsalust ja Helsingist, Tapalt ja Tbilisist, Pärnust ja Prahast. Ühine on laulukeel, ühine tema vastukaja inimsüdameis, kui lauldakse laulurahust ja õnnest. Läänemeri rahumeri. Ta veeretab ja otse siinsamas, kust äsjane rahu kantaat sai lennuhoo oma lõputuid laineid kinnisele Tallinna rannale. Seal, kus õhtul igal kivil istub valge IRL-i. Kusagil selle sinise avaruse taga sõidavad praegu vahest merele rootsi kalurid. Demokraatliku Saksamaa rannal Warnemendest ehitatakse laevu Eestile, meremeestele. Soome parvepoisid kihutavad mööda mühisevaid kärestiku mere poole. Neeva kaldapealsel jalutavad paari. Palju erinevat on Läänemere rannikmaaelu. Isegi tema nimeks on Soomes ja Saksamaal idameri neil Läänemeri. Leningradis Balti meri, Leningrad lane ei tunne liigo pidu. Poolakas, põlevkivi, taanlane, valgeid öid, rootslane, õppemaksuta Haridus, ühinenud meri, meri toidab kalurite laevameest. Meri rahustab ja pakun, uhkust. Kasvatab ilumeelt armastus kodumaa vastu. Ja ükskõik missugusel temal kaldal ka töötab inimene soovib ta kõigepealt seda, et Läänemeri kunagi enam ei kannaks koduranda vaenlasi vaid lähendaks ühendaks sõpradega. Suur nõukogude liit on selleks valmis, on seda alati olnud? Püsiv rahu kõigil meredel ja Mandreil kõikide rahvaste vahel on sotsialismimaa välispoliitika, leninliku lipukiri. NSV Liit teostas rahuarmastavat poliitikat tollal, kui ta oli üksinda imperialistlik riikide võimsana. Meri vastas, ütles seltsimees Hruštšov oma hiljutises kõnes Bukarestis. Teostame seda poliitikat ka praegusel ajal, millal rahu armastavatele jõududel on vaieldamatu üleolek sõja ja agressiooni jõududest. Kuid kõige kaunimaski meres ei puudu kari nautides kraatilist kajaka lendu. Ei unustame, et kaasaegse lennutehnika jaoks ainult kiviviske kaugusel läänes järjest asub Ameerika lennuväebaas mis pidi alles kolm nädalat tagasi esimesel juulil vastu võtma piraatliku lennuk järve 47 kes kurja kavatsusega lendas üle Nõukogude riigipiiri. Samad külma sõjatuuled, mis ajasid nurja tippnõupidamise kannavad süngeid pilvi ka meie kodu kohale. Vara on lasta end leiutada murdlainete lõputul mühinal. Läänemereväravate ümber luusivad revantsistliku Lääne-Saksamaa allveelaevad, ristlejad, miinilaevad. Adenaueri Nato priiks Marine vahetas ainult Hitleri raudsaapad Ameerika kaudsete taldade vastu haakristikulli vastu. Admirali komando sildadel on endiselt vara, on jätta valvsust. Veel võib meeletu tuuleiil ülesajada laastava pooge. Veel läheb vaja kodurandade graniiti, mis pihustab põrmuks võõrad raevukad. Lained. Aga ei, üksnes kõhklikud kaljud, hind läina, püsisin tormis ja vees oleme ise samuti valjud, karmid risk, lainete voogude ei sammugi võrra ei nihuta jalga paigalt. Me pojad ja tütred siit eestima kiviselt rannikult algab töörahva võimas ja murdmatu liit. 14 mere kaldal seisavad nõukogude inimesed püsiva rahuvalvevõitlus planeedi rahuliku tuleviku nimel on üks neid ülevaid aateid, mis pingestavad meie suurima üldlaulupeo laule. On iseloomulik, et otsese jätkuna äsja kuuldud rahugantaadile kõlavad täna Nõukogude Eesti suurpäeval viisid loovas tööst loovas tööst meie rõõmude laulude ja kestva rahu lättest. Toimetasime Teieni killukese tohutus pere heitmisest millest praegu kirendab ja kihab suur laululava. Pöörame nüüd pilgu korraks väljapoole ja peatume hetkeks külaliste ridadel. Kohal on Eestimaa kommunistliku partei ja Eesti NSV valitsuse juhid eesotsas seltsimeeste Käbini, Müürissepa ja üldlaulupeo peakomisjoni esimees. Eesti NSV kultuuriminister seltsimees answer. Rahvasaadikud. Tallinna saabunud on lugupeetud külalised, kõigi nõukogude vennasrahvaste esindajad. Nende hulgas on Venemaa Föderatsiooni hulk, kultuuriminister seltsimees Popov, Ukraina NSV ametiühingute nõukogu esimees, seltsimees Sinitsa, valge René NSV kultuuriminister, seltsimees kitsel jov. Gruusia NSV ülemnõukogu juhataja seltsimees sotseni Külalised kõikidest liiduvabariikidest. Tallinna on saabunud arvukalt heliloojaid ja muusikategelasi vennasvaba kõikidest. Nende hulgas tunneme ära Lenini preemia laureaadi Georgi Sviridovi. Kellele Lenini preemia anti tänavu pateetilise oratooriumi eest ja meie heliloojate liidu ringides teatakse kõnelda, et värske Lenini preemia laureaat on lubanud järgmiseks Eesti NSV üldlaulupeoks kirjutada ühe koorilaulu. See oleks alles tore sool ja leib. Näeme külaliste ridades ühingu Soome Nõukogude Liit esimeest Silvi Külliki kilbilt. Soome Eduskunna saadikud, Leino kilbid ühingu, Soome Nõukogude Liit peasekretäri karvuneni. Helsingi segakoori kullerva juhti Erki Aldoneni Laval on toimunud suur muudatus. Tema keskmesse on kootud palju punavalgeid lõimi. Need on poistekoorid valgetes särkides värvilistest sokkides. Murumütsidest ja muidugi pioneerina. On algamas poiste ja lastekooride kontsert. Lauluga suurtest tee ääres lõpetasid 2005 poissi kavakohase kontserdi. Kuid ärgu olgu see lõpus, olgu see lõpp poiste suure laulude alguseks mis viib nad aastate pärast meie meeskooride ridadesse. See on elu suur nägu, elu võimas, kui elul kui meri ja pikne ja taevas ja maal kui kivisel pinnasel tärganud õigs. Kui kõrbelt tagasi võidetud mullal puhkenud lill on laulja. Kui räägivad mõõdad, siis vaiku muusad? Ei. Kus laulavad rahvad seal vaikigu relvad? Pidu jätkub. Vaatad üle suure väljaku ja tunned taas, kui vaene on juhuslik sõna, tõeliselt suure ja mulje erksa edasiandmiseks. Inimesed, rohelus, kirevus, merilipud, päike, rõõm. Ja eelkõige miljon värvi. Võib-olla ainus tume laik tänases õieti küll eilses Tallinnas. Oli nende meeste murelik meel, kes valmistasid igaks peopäevaks üle 10 tonni jäätist ja 100000 liitrit limonaadi. Kuid sellegilaigu pleegitas päris rõõmsaks. Otse. Suurpeo alguse eel toredasti paistma hakanud päike. Ja nüüd tundub, nagu oleks Vikerkaar astunud üle kõrge laulukaare ja tulnud kuulama vaba rahva laulu. Niigi rändab määratu suur kontserdisaal, mille seinteks on Lasnamäe rohetavad nõlvad ja katuseks taevavõlv. Varem nähtamatu rahvahulga värviküllase ist rõivaist jutust ja töötus. Pidevalt tuleb neid juurde. Võib arvata, et praegu on kohal vähemalt 100000 inimest võib-olla ka märksa rohkem, võib-olla 150000. Silm ei ole harjunud nii suuri masse arvuliselt hindama kuid kindel on see, et nende juurdevool ei ole seni lakanud sekundikski. Eilne tugev vihmasadu on muutnud muru värskeks ja haljaks nagu vait Vanemuise enda laulukojas. Ja sedamööda, kuidas saabuvad ikka uued ja uued tuhanded pealtvaatajad puhkevad sel imelisel vaibal järjest uued ja uued värvilised lillekobarad. Seal hõõguvad tulpidena Pärnu-Jaagupi punased seelikud, teisal Tarvastu karikakrad, Ruhnu õrnadülased, Rapla seelikute rukkilille, sina, Muhu kuller, kukkudest kolled, tammel. Võrratud esivanemate rahvarõivad, mis paeluvad igaüht, kes külastab Eestit oma hämmastava vaheldusrikkuse ja aegumatu iluga on taas toodud välja kopitanud kirstudest vallutanud pidupäevade eel meie parimad õmblusateljeed ja tõstetud neile kuuluvale aukohale ehtima meie rahvakunsti suurpäevi. Kuid nii ilus kui väljak oma kirevuses ka on. Võib-olla kõige toredam pilt on siiski lavakaare all. Lapsed 7000 pisikest lauljat esinenud, las nad on toredad juba siis, kui nad ainult seisavad ema. Aga mis veel siis, kui nad laulma hakkavad? Kohe see toimub.