Jõgeval oli neil päevil suur uudis. Raamatupoodi tuli müügile ammu oodatud entsüklopeedia esimene köide. Selles pole veel J tähene jõutud. Ja nii ei saanudki tollest targast raamatust vaadata kõige värskemaid andmeid Jõgeva kohta. Mida me oleme kuulnud Jõgeva kandist. Siin on Põltsamaa põllumajanduskombinaat oma tuubide ja veinidega Jõgeva sordiaretusjaam tammeaed tooma katsebaas Torma pasunakoor ja Jõgeva keskkooli noored hokipoisid. Siin on Palamuse ja Oskar Lutsu maad. See on põllumeesterajoon ja tublide Põllumeeste rajoon, millest jutustas ka partei rajoonikomitee esimene sekretär Vello Vilima. Jõgeval elatakse päris hästi viimasel ajal tänu sellele, et Jõgeva rajoonis on väga tublid ja töökad põllumehed. Vabariigi valitsus möödunud aasta tulemuste eest otsustas anda rändpunalipu esimese preemia Jõgeva rajooni põllumeestele. Selle saavutuse eest tuleb tahes-tahtmata meie tublisid põllumehi tänada, ütelda neile. Suur aitäh tehtud töö eest. Meie rajoonis on tuntud majandeid mitmedki vabariikliku kuulsusega nagu lillevere nimeline kolhoos, kes vabariigis möödunud aasta tulemustest teisel koha ja rajoonis esimeseks tuli. Samuti tuntud bolševiku kolhoos, kõrge piimatoodanguga Kungla kolhoos ja taimekasvatuse tööga Laiuse kolhoos. Tubli kolhoosi majandamisega. Nendest vast ei tahagi pikalt rääkida, need on tuntud ja ja majandit kindlasti, kes kõik lähevad hästi edasi. Kuid teeb rõõmuga see, et keskpärased majandid hakkavad, meil jääb osa isegi nii maha jäänumaid majandid hakkavad tõusuteed sammuma. Mida tõendab see, et esimeses kvartalis, sotsialistliku võistluse võitjate hulgas on nii keskpäraseid, majandid ja ka halbades tootmistingimustes olevaid majandid. Ma mõtlen siin edasi kolhoosi, mis Umbusis paikneb, tuli taimekasvatuse tulemuste poolest esimesele kohale meie rajoonis, tähendab, ettevalmistused on head ja siis on loota ka, et sealt korralikku saaki saadakse ja tahakski soovida Umbusi rahvale ka head kordaminekut ja tuletada meelde, et neil on 20 aastat mööda läinud, kui nad kolhoosi astusid ja laupäeval nemad seda tähistasidki. Sõitsime mööda rajooni, mitusada kilomeetrit, ajasime juttu mitmete meestega. Teeme, tõid nende meestega tuttavaks. Kas te tunnete Palamuse tohtrit, doktor Hussot? Ta on aastakümneid siinmail maamehi ravinud ning ei kurda ka oma tervise üle. Haigla ja arstiabi pruukinud. Sel aastal olin kolm-neli päeva linna eeldas. Ja siis ainult analüüside jaoks ravima seal ei saanud. Ja varem ka mitte kunagi varem ei ole kunagi olnud, ei ole traumasid olnud. Kuidas praegusel Palamuse rahva tervis on, teame vanadest kevade lugudes seda, et Toots näiteks tervise üle kunagi nurison. Arno oli küll vahetevahel haige. Teie olete praegu 71 aastat vana, nagu te ütlete, tervise üle ei kurda ja tervise pärast ei hakkakski pensionile minema. Mis te arvate, kas on olemas ka mingisugune piir? Ma mõtlen aastate piir? Kui kaua inimene võib? Ja võib-olla teised hinged pahandavad minu hääle. Te ütlesite mehe jutu alul, et siis, kui te pensionile lähete, siis te hakkate ka elust rõõmu tundma, saate ükskord ka vabaks. Mida te selle vabadusega peale hakata, mis minul on praegu olemas individuaalelamu ja praegu? Näiteks mul on seal aed. Profimängu. Ja noolite nagu tulevad, ega siis olümpiamängud sai iga päev ära vaadata ja uued tulevad jälle. Jälle ja. Te ütlesite vahepeal, et te tulite veskilt. Mis puhul tänases veskile olete, mida jahedate lihtjahu teete endale või kolhoosi tarvitada nii endale. Ja mis siis nüüd doktori juurde tõi, mina vaatan niimoodi terve inimene, liigubki, räim ja niikuinii ei käi. Aga ülejäänud siiski põle sisse. Juba kolmandat kvartalit läheb. Praegu siin ooteruum on tühi. Doktor on oma kabinetis, ootab teid. Mida te doktor Russo kohta võite öelda, tema on ammune Palamas arst. Küll annab tervist küll. Kui käidi kärasa, pige abiaastaid tagasi, käisin siis jälle mäe sisse ja töötajatega. Ja mul on juba mägede ja. Ausalt öeldes kõige paremal ei tule siis, kui pole vaja arsti juurde minna. Nojah, aga kui sul häda on, nii suur, siis enne ei lähe, kui viimane ei lähe. Just seda just kannatad, et neid on. Aitäh, doktor ootab. Minge siis sõjalaneke. Kalevi kolhoosi traktoristi Oskar ahiga oleme vanad tuttavad, korpuse mehed peaksid teda kõik mäletama ning tema julgeid tegusid sõja päevil üksipäini vaenlased soti vallutada on tõsine mehe tegu ning Lenini orden on selle märgiks. Nüüd taga, kõristab oma traktoriga Kaarepere kandi põldudel veab väetiste kartuleid. Kevadine aeg on nõnda kiiret. Töökoja juures jõuame paar sõna vahetada. Viimast korda, kui me trehvasime, oli talvine aeg kangesti tuisune ja siin me sumpasime, nüüd on kevadümberringi ja üks üllatus oli mulle kohe, et juhatuses öeldi, et ahi on traktori peal kus kohati see muudatus tuli muudatustele niimoodi, et. Nii et 35.-st kuni 41. aastani Emmdeetidegeses koos evakueeris ööd. Ja peale sõja siis enam selle tee peale ei hakanud, aga nüüd nii palju tehnikatele juures. Jällegi uuesti soendan selle vana elukutse jälle üles. Tuli see mõte endale või käisid mehed peale ka, et ei käinud? Ma just ise tahtsin. Mulle see ala ikkagi meeldis ja eest meeldis, sellepärast et ma saan ikka üksinda asendada tervet mitut kümmet meest, kes teavad adra taga jalgsi kõndivad, jah, eks ole, masin teeb praegu maal ikka suure töö ära ja siis esimees ütles ka sigalasse, saame, vastaks mõne teisegi inimese, aga et masina peale saamisega Ungaris tegemist on siis 63.-st aastast, siis uuesti selle alaval. Ja meeldib rohkem kui sigalasse ikka jaa. Tänavu aasta käisin siis kolhoos suunas, siis veel kolm tükki meie majandist teise liigieksamitel või kursustele sest tegime kolm kuud sellega läbi simustes värskelt paberit, oskuse ja teine liik. Ja täna oli siis väetiste vedu, eks ole. Jah, väetisega ongi niisugune lugu, et kevad tuli väga pikkamööda ja nüüd läks jälle väga äkki lämmastikväetist on vaja igale poole külida, aga masinatega autodega üldse sinna põldudele, kuhu vaja. Ei saa ligi siis brigadiri otsestest traktoriga teost vedu, kui inimene käib ka põhimõtteliselt käsitsi vist eriti taliviljapõldudele, kuna masinad ei kanna mingisugust traktorist praegu palju tähtsam mees kui autojuht. Vahel jah, niisugune kevade poriga aja ja sügise samuti autoga ei saa siis traktorikoorma kohale. Belarus on ikka niisugune masinat, ega temaga läheb peaaegu et päris soost ka läbigut algseks. No ja kui esisillaveoga ja kui tal kaks kahe rattaga vanker järel on, aga nelja rattaga küll ei lähe. Ja sellepärast ma kasutasingi väikest valget, et praegu on päev on pikk, mis kell täna hommikul läks? Meil tavaliselt hakkab päev kell kaheksa. Mehhanisaator tulevad märatsed, 10 15 minutit pool tundi varem, et masinad juba siin rääkinud, vaadata ja saada. Ja õhtul läheb vahest ka uuega sinna õhtul läheb vahel nii, kuidas tööjärgud on ja ja nüüd, kui kultiveerimine tuleb ja siis läheb ikka pimedani ja, ja mõni, kes aktiivsem on, see võtab veel pimedast, ka vähekene tollides. Nojah, nii nagu ta ikka on kevadeti ja, ja sügiseti maal, ega siis selle pärast ratsaega kahte kevadel ei tule, ühega tuleb kõik tööd ära teha ja see töö tegemise aeg vahel kulgeb kaunis Khanis lühikeseks. Kui veel mõni vihmahoog ka veel juurde tuleb, see pikendab jälle seda kevadtööd, siis, kui me siin aastat kuus-seitse tagasi siin kokku saime, siis lapsed olid veel õige pisikeseks. Ma olen nüüd ka vahepeal, sest juba need päris suured inimest, aga need on niimoodi, et üks kõige vanem poeg käib tihemetsas mehhaniseerimise tehnikumis. Teist aastat. Tüdruk käib Tartu keskkoolis esimest aastat ja kõige väiksem on Scarveresel. Seitsmendas. Teeneline agronoom Ülo Kull ootab seda aega, kui saaks juba kord põllule. Tänavune kevad on rõivastega. Ei oska alati ette näha, missuguse vembu ja millal välja viskab. Tänavu tegi suurvesi meeldigi küllalt palju siin pahandust isegi tulla, veed vaatanud tollele põllud on küllalt väike, nii-öelda rahulikult ei ole väga liigestatud reljeefsed. Isegi osa sõnnikut, mis seal sügisel lume alla vedada, dollar esikandis ära. Samuti kindlasti läks osa mineraalväetisi, mida külvasin kevadel märtsi lõpus, aprilli algul lennukiga fosforkaali Väätsiga suurveega kaduma. Päris mitmel pool Eestimaal kulusid kasutavad lennukeid, kohati on ka ütlemist lennukitest. Mis puutub lennudki kvaliteeti, siis me teame, et kvaliteediga võid tulla igal pool ütlemisest, olgu see käsitsi vabu töö, olgu tema traktordi. Me teame vana, et kui palju meil pahandusi, traktorijaamad, traktorid, kvaliteediga ja samuti ka lennukitööde kvaliteediga on lendurid, kes teevad väga kvaliteetse, aga on ka lendurid, kes saavad taga ainult hektariga lennutunde. Nii et siin ei saa öelda, et lennuk ise halbade 19, vaid ikkagi väga palju ära just lennukeid teenindavat lendamist. Meil on üks mure, on teil vist veel son kolimisel munalise kolimise muredest juba enne maipühi? Ja meil alti üle Jõgeva koondise endine Torma osakond ja kuna meie kolhoos koosneb kahest endisest kolhoosist suurest oktoobrist Kunglast siis tulevikus saab ühine keskusse on Torma Endhioti asupaika ja arvatavasti enne maipühi saame juba keskus üle hoida. Koha töökoda töötabki endise Torma töökodades. Selle maja juurest läbi, seal on ikka vist ehitamist ja kõpitsemist veel küll talvisem, nagu ta seal korraliku juhatuse ruumi kätte saate. Mis peab ütlema koondise meeste kohta, siis võib öelda, et seal hea peremehe, kus sellist küll olnud ei ole, arvan näha selliseid hooneid, mis niivõrd ära rüüstatud, lõhutud nagu tormandivate ruumid on. Ja kindlasti remont võtab aega, mitte kuuega kaks, vaid terve rida aastaid. Kas agronoom julgeb täpselt ennustada, millal siis see päris õige küll lahti läheb? Ennustada ei ole siin midagi, aite Külli on jäänud võib-olla päevi, mitte palju enam, isegi võib-olla enne maipühi läheb meil Külliva lahti. Ja oleneb täiesti ära ilmastikust, kuidas kelts lähedasemad jäävad tänavu talvised lumeveed nede voolaid ära sügisel suhteliselt kuivaks ja nii kui keltsa vähegi võimaldab, ei hakka parimini Jacoca küll. Aare suits on Jõgeva rajooni kõige noorem kolhoosi esimees nii aastatelt kui ka ametipidamise ajalt. Pealegi veel poissmees. Sädene kolhoosi rahvas valis ta ametisse 18. veebruaril. Ning see kevad tuleb raske, sest kolhoosis on asjad liga loga ning muresid palju. Säde on veel üks neist vähestest kolhoosidest, kus töö ei ole siiani veel õiget vedu võtnud. Kui arvestada sellega, et majandinäitajad on eriti madalad ja ka tulevikuperspektiiv küllaltki raske võrreldes teiste majanditega maa on suhteliselt madala kvaliteediga ja samuti ka maaharimise küsimused on aastaid laokil, on siis tõesti raskeks ta kujunenud, et siin midagi vähegi paremuse poole nihutatud. Aga ma vaatan niimoodi, et ega silmne eriti kurb ei olegi, kui nüüd päris nukraks muutuda ja aletseta ega söödi, peaks midagi eriti heaks asjaks olema, sellepärast et olgu, kui raske on, alati peab ikka inimesel optimismi olema, muidu seda ka midagi eriti korda ei saada. Ja selge on ka see ükskõik, aga põld peab ikkagi põllumehena toitma. Ja muidugi kui me nii hakkame mõtlema, et saada mujalt vahendeid ja põldkorras ei ole, siis see võib-olla oleks üks vääram arusaamine alguses kindlasti tuleb põld teha kasvõi esialgselt korda nii-öelda enam-vähem sinnapoole, siis alles tuleb hakata mõtlema, kuidas peale selle põlluressursse juurde saada. Nojah, niisuguses olukorras on esimehel ainuõige tee tugevasti mõtelda ja teha nagu uuel valitsusel ikka esimene, nii lühiajaline ja kindel programm, kuidasmoodi saaks töö liikuma, inimesed liikuma ja rahulikuma, Tööliikumapanek on lihtne, kui seal ilusad rahalised ressursid taga on. Aga esialgu muidugi tuleb osata mõelda, kust vähegi seda raha raha saada ja et pisikesi rahaga see elu liikuma panna, kuidas vähegi võimalik, kui nüüd nõnda kolhoosnik ringi käidud. Kas inimesed juba hakkavad nii-öelda lootusetust unest üles ärkama ja kas on tundmatu, on tõesti meestes tahtmist võtaks, tõdes sädemest korraliku kulusid. Inimesed ei ole jah, vaatamata sellele, et majand on küllaltki maha jäänud võrreldes naabritega. Inimestel on siiski säilinud teatud määral seda eneseuhkust ja optimismi. Ja kindlasti nende püüdlused on vähemalt, kui neid õigesti suunata majandi heale käekäigule viimisele. Jüriöö õhtul sõitsime kuremaale. Saime just selleks ajaks kohale, kui tõrvikud valmis seata ning direktor sööt avakõnet ütlema hakkas. Sovhoostehnikumi direktor teatevõistkonnad üle seostatud jüriöö teate. Seitse võistkonna raporteerib kehakultuurikollektiivi esimees, suits vabal vabal. Tervist võistlejad. Kujunegu see Jüriöö võistlus ka meile füüsilise jõu proovimiseks. Kas me oleme valmis astuma võitlusse käesoleva aasta saakide eest? Soovin kõigile, nii vanadele töö veteranidele kui ka nooruslikule õpilasperele selles suures algavas kevadtööde ja külvilahingus palju jõudu ja edu ning tänase jüriõhtu ürituste kõige paremat kordaminekut. Te kuulsite just avasignaale, praegu on siin ümberringi tohutult palju poisse, tüdrukuid juba, tõrvikud on süüdatud, niimoodi algab kuremaa kooli vana kuremaa lossi eest. Jüriöö jooks. Taevas on ka juba parajalt hämar, kuu on mõned üksikud tähed seltsimees, aeglane ka paar sõna selle sagina vahel juttu, teie avakõne on nüüd peetud? See taoline Jürjo, jooks ei ole ju teil? Minu andmetel mitte esimest korda? Ei ole. Õhtuüritused on kujunenud meil juba traditsiooniks ja tahame neid ainult veel süvendada, rohkem rahvast tõmmata, siia juurde võistkondi suurendada ja teha sellest niisugune esimene hoogsam üritus, millega alustame siis kevadtöid, alustame spordisuve. Jälle olid fanfaari, kõik need on ühes rivis, tõrvikut käes püsti. Ja esimene start läks nagu ikka veidi vara. Ja läksid mehed, tõrvikud kaovad kusagile pargi vahele. Ja me võime nüüd veidi oma juttu jätkata. See on tõesti väga ilus traditsioon ja küllap ta seob õpilasi ka tihedamasse kollektiivi kokku. Te saatsite hiljuti alles välja oma järjekordse lennu noori lagronoome, kuhu kanti nad kõik tööle läksid. Meie agronoomid on peaaegu iga lennuga paiskunud laiali peaaegu tervesse Vabariiki. Muidugi, et me asume Jõgeva rajoonis, siis peaaegu kolmandik kasusleid Jõgeva kolhoosidest sovhoosidest aga ka Rakveresse, Tartu rajooni ja isegi Saaremaale, Hiiumaale, välja, nüüd võõrale mehele edasi, mis siin siis juhtus, see välja arvata, kes neid siis tuleb? Esimesena? Esimene esimene, kes teil jookseb esimest vahetust, Sandme, Vello, on ta hea jooks? On küll, on, no tuleb esimesena. Loodame, loodame, vaatame, mis saab. Tulime natuke sellest suurest kärast eemale, sest et loomulikult kõik elavad kangesti kaasa. Oma võistkondadele. Koolikeemiaõpetaja Kullo Kivimets ja komsomoli. Organisatsiooni sekretär. Äsja just sai juttu aetud direktoriga. Ta räägib, et taoline üritus ei ole esmakordne. Mida te veel teete siin peale õppetööd oma õpilaste ja komsomoliorganisatsiooni kat? Elu oleks huvitavam ja vahvalt reostada ütelda, ega meie õppeasutus samamoodi nagu teine vaevalt et tal oskab välja tuua ta nüüd oma nägu, millegi poolest on vast nii palju, et ta nüüd millegagi võrrelda meie komsomoli tööd nüüd tavalise majandi tööga siis põhirõhk on pandud vast sellele, et valmistada õpilasi ette olema tubli komsomoliaktivist oma tulevases töökohas sellest vast siis ka mõningane omapära, mille ka võrreldes naaber majanditega ehk meile muidugi noort rahvast rohkem, millega võib ehk nii välja tulla. Jõgeval räägid nii, et teil oli alles hiljuti väga huvitav ja tõesti õnnestunud Lenini õhtu. Mida te seal tegite ja kuidas õhtu välja nägi? Tegelikult oli, meil jagunes ära kolmele päevale, hakkas peale reede reede, täppisteaduste olümpiaadi esimene voor kursustel. Laupäeval korraldasime leninliku laupäevaku oma tehnikumi ümbruse heakorrastamise kallal, töötasime klasse koolimaja. Pühapäeval oli meile külla tulnud kutsutud külla Jäneda sovhoostehnikumi rahvas, et ühiselt jõudu katsuda täppisteaduste vallas, aga ka kõnevõistlustel nelja viisime läbi deviisi all juhtmõttega, sellisega edasi koidule vastu. No tore oli. Pala kolhoosielupõline partorg Gustav Ansip näitas meile uut vägevat klubi ja viis tuppa, kus varsti seatakse üles stendid ning siis on siin Lenini tuba. Ansip käis ise Leningradist mitmet sorti materjali toomas, et väljapanek vägevam tule. Me istume nüüd praegu Pala kolhoosi uue juhatuse hoone ja lubjoonees päris nii paraja mäe otsas. Silmapiir on kaugele näha, talud otse meie ees käib siin ehitus, mida te siia praegu ehitate? Praegust ehitatakse siia, kauplus-söökla ehitab Mustveetarbijate. Millal sa ehitusega peale hakata? Selle ehitusega hakati peale möödunud aastal. Alguses on kooperatiiviga tingimused sarnased, kolhoos ehitab tema ülesse ja siis kooperatiiv tasub kulutatud summa ja kroosi, rahval saab olema siis söökla ja kauplus. See on hea asi ja siis vasaku pool pusad jälle üks mingisugune värske ehitus. Siia kolhoos ehitab, õieti algas ehitamist juba möödunud sügisel kolhoosnikutele elamu kaheksa korteriga. Nagu eemalt musta poolt sõitsime, kume eema tsiteetmeda, tuled siis vaatad, see mägi on nagu kõik uusehituse täis nagu väike linnak tulemusi massi ongi planeeritud tulevikus kõik täis ehitada, elamut? Te olete pidanud õige kaua aastat siin partordi ametit. Praegu küll ametlikult kirjade järgi olete juba pensionär, aga ei istu mees kodus met. Noh, jah. Tükk aega olin ikka ära siin paar aastat ja siis seda enam ei andnud rahu ja hakkasin jällegi oma endisele tööle. Me vaatasime mööda minnes on juba vist praegu mitmel pool sildilt üleval, et selle aasta esimesel mail tuleb kaadil pidu. Jah, praegust on juba kuulutused välja pandud ja esimese mai õhtul on suurkogumine meie uues kultuurimajas nõnda ütelda, May pall. Ja korraldatakse ka mai tuli ja, ja siis on ka muidugi tants ja puhkpilliorkester on lubanud tulla mängima ja loodetavasti saab see õhtu Pala kolhoosi rahvale üks toredamatest tõeliseks esimeseks maiks. Kas te ise ka tantsumas olete veel? Jah? Ära ei ütle küll. Leedimäe kooli direktor, küton Jõgeva rajoonis tuntud mees, teeneline õpetaja, rajooninõukogu saadik, kellel pealehakkamist, on mitme mehe eest. Uudis oma sain kohe teada seda, et hakata kolmuja tegema ja kavatses, meil on, projekt on peaaegu valmis juba. Ja kavatsen seda selle tööga algust teha juba käesoleva aasta sügisel. Nulltsükli valmis teha. Missugune see uus leedime koolimaja siis tuleb, Juuscolma tuleb kolmekorruseline kus on kaasa klassiruumid, kabinetid, et on nähtud ka võimla normaalmõõtmetes siis treeningute saal, kõik, mis vähegi tarvilik, on kõik tarvilikud vajalikud ruumid. Ja siis te jõuate lõpuks ükskord niikaugele, et saate siis oma laialipillatud kooli igalt poolt niimoodi kokku tuua ja siis on kindel. Praegu oleme niisama, et üks osa on ühes majas teineteisest, nende majade vahe on praegu umbes 700 meetrit seal küllalt tülikas, seal peaaegu nagu kaks kooli. Aga et meil algklassides on väga tublid õpetajad, kes on sellest koolist kaugel, siis tänu sellele on ka direktoril palju kergem. Epis kaeva, jah, nii ta on. Teie olete väga palju aastaid olnud õpetaja ja kuri juhataja ja direktor, nii nagu need nimed ikka käivad ja on. Tahaks kuulda seda, missuguseid ameteid nüüdsel ajal näiteks leedime, lapsed, lõpetajad endale valivad või vähemalt mida annab, nii koolis räägivad, kuhu nad ja kelleks nad tahaksid hakata minema. Nii enamuses ja enamik meie lõpetajatest eelmistel aastatel on siirdunud tehnikumitesse keskkoolidesse. Nüüd aga on näha suund maakutsekoolis ka keskkoolides, osa aga postiljoni suutma kutsugulitz. Sealt saab kohe omale elukutseline elukutse. Kus mehhanisaator nüüd palkas poissi kõik väga meelitab rubla taga? Ikka palk peab olema ja mitte ainult amet, et amet huvitaks, aga ikka raha peab ka teel, aga see on vist, on teil meesõpetajaid ka veel koolis? Ainult mina üksipäini. Pojad lastele, et nad läheksid edasi õppima just vaikselt oma elukutseks. Pedagoogi elukutse. See on ainukene Vähemalt 25 protsenti vähemalt. Ja astu rohkem vähemalt 25 protsenti peas ei ole. Täiesti ennem rääkisite, et peaks nagu rohkem veenma või kas te olete suutnud mõne leedime poisiga ära veendatast õpetaja tuleks poisina mõtlemine, poissi tõesti, ma ei ole suutnud lenda. Ja panite esiala, enne seda, kui me mikrofoni lahti tegime, ütlesite, et te saate sellel aastal 70 aastaseks. Kas te olete elus kunagi ka pensionile jäämise peale mõelnud? Ei ole veel vara ja kavatsen seal maja üles ehitada, siis küll. Siis ma olen ikka midagi jätnud, temal nii mälestuseks endast, sest selle maja ehitamisega nii polnud rabelemist tunde, nii palju muresid on, enne kui see asi käiku sai. Nüüd ei tahaks küll pool jätta. Kõnelesime partei rajoonikomitee esimese sekretäri Vello Vilimaaga paar tundi Jõgeva rajooni rõõmudest ja muredest. Ning et see sündis just enne maid, siis tuli meilgi pühadest ja külvist jutt. Praegune aeg läheb meil järjest kiiremaks. Kui mai aktused on peetud eesrindlased ära märgitud kiituse ja aukirjad neile antud võib-olla ka väiksed preemiad, siis pikemaks pidupidamiseks enam meie rahval aega jää ja tundub seda, et läheb lahti tõsiseks külvitegemiseks. Sest enamikes majandites külviaeg tõesti hakkab saabuma just mai esimestel päevadel ja südametunnistus mitte ei luba meie põllumeestele pühi pidada, vaid tuleb ikkagi põllule minna. Mina alustasin oma juttu sellest vabariiklikust, lipust on ju asi, nii et lippu saada pidi olema kergem, kui seda lippu kinni hoida, nii vähemalt kogenud põllumehed kinnitavad, arvata on, et ega te seda lippu nii päris vabatahtlikult siit äralist elase viia. Kui see lipp meile anti, siis meie põllumehed olid väga liigutatud ja vaimustatud selle lipusaamisest. Ja vastuvõtmise juures avaldasid kindlat veendumust, et teevad kõik selleks, mis vähegi võimalik on, et hoida lippu endi rajooni käes või kui endi käelise hoida, siis meil oleme sotsialistlikus võistluses Tartu Viljandi rajooniga, siis vähemalt ühele kolmest lib Pihex. Niisugune otsustaski maha maha tehtud ja sellega olid ka Tartu ja Viljandi esindajad päri.