Olen sündinud 1000 teisel aastal Rõngus 24. veebruaril. Ja koolis käisin seal kõrgemas rahvakoolis. Ja koolivennaga tuli siis niisugune jutt, et Kosovo nüüd lääme sõjaväkke. Tema ütles, mina ainult punaste pooli möllanud valgeid Depaule ega siis ei räägitud mingisugust kommunistist ega ka mitte Eestist, vaid ainult punastest ja valgetest tollijutt. Mina olin chis. Pallima sõitsite, ei, ma olin veebruarikuul oli mul sünnipäev ja too jutt sai olema jaanuarikuu lõpus, nii et massolevilt täis. Ja siis tema ütles minule nii. Mitut mina olen punaste pooli, mina ütlesin, et mina elan valgete poole ja ma olin siis Eesti kaitseliidul, mitte koosseisuline maa kuule, vaid kaitse liituma, kuulaja nagu kandis toda andmeid siis salaja sinna Elva raudtee silla juurde kos silda parandati, sild hoiti Heleri Urve vutterna mõisakohalt suurtükitule all, mitte toda silda remonti ei saaks. Samal ajal siis läksin mina Elenurme mõisa Hellenurme mõisast, siis friisin sõnad sinna Tigase metsavahi juurde, tom pöidla koolimaja lähedal ja säält viidi sisse mõrtsuka järve äärde. Sinna soe talu ja säält laitzis hobustega siia Elva soomusrong lastele, kes seda silda parandasid vase, et niisugune olukord, et seal on sõjaväeniidet teated käisid käest kätte, jah, jah, ja hobustega Ollitu side siis Hellenurme mõisas liigava, kui sinna Elva raudtee sillani raudtee silda oli üles, las ta siis pääle tolle paar päeva käisin ära. Nii kolm päeva või kaks päeva ei mäleta, mitu päeva ikka käisite, mitu korda mitu korda käisid, aga mis seal näha oli kah siis seal oli. Mõisa oli sõjaväkke otsani täis ja oli suur kivi haigla seal kiviaia nukamann oli siis kuulipilduja üleval ja seal oli siis neli viis meest, tule, kuulipildujad. Kuulipilduja oli oli sihitud Hellenurme mõisas sinna puderna poole ehk Elva poole ja pääle tolle siis mina. Tuli äkki sealt rõugu tagas kaks Jordani dollakuda võidiot. Sinna tulen ja sinna lähen ja akus Tepparitele madin todamas mõista, salata, ütlesin, et ma olin Rõngust admist esindeedi. Midagi detajas, Shalasin maha. Ja mina olles surma läinud, mina ei ole oma saladust mitte nalja avanud, vanu, aga kus ma oma avalduse avaldasin, toda ma räägin natukene hiljem. Soldati kinni ja viisivassisse Pelenormi mõiste härbanis, härban oli Šoltatisi otsani täis ja pandi üksikute tuppaminušinjušinna kinni. Toakanul järve pooli kitsas tuba, ühe aknaga tuba välja ei, saalset aknast ei ole küll, aga kui sa lähed Kerboliin ja täis mõi salli täis on neid punaseid ja ja siis pärast Mardlike nime endale nimi oli ära üteldud, hõbayas nüüd nakatele. Nurme mõisa noormad Kessi all tursa Rõngu vallast on, mis tahtsin, õiendab jutt, läks mõisarahvas laiali ja, aga näed, koolivend sai toda kuuldagi ja jää küll, et on minu koolivend turbas valgete poole minna. Pääle tolle siis tuli komissar sinna ja minu tuppa ja küsse sisse lõhti täis asja, ma lasin kõik maha, mitte üht sõna. Ma ei räägi. Ja süsteti seal surma ootus ja surmaotsus oli kirjutatud pruuni paberi pääle. Boun pakkimise paber oli tolle rebitud ääred, mitte harilikku nagu harilikult dokumendi ja sinna oli siis tindiga kirjutatud viletsa käekirjaga minu surmavat. Tartu surmaotsus pandi siis härrastemaja seal suures toas laua peal ja laste minul nimi seal alla kirjutada. Tundsin, et mul käsi natukene värises, kui masse esimese surmaotsuse tahtsin alla Hellenurme mõisas. Ja nüüd siis soldatite nõu koolide, seal surmaotsused maha, laske mihkel kuuse kaebuse peale, jutu peal. Aga komissar Reslase otsust täide viia seal Elenurm mõisel saatseminud Valka linna vangimajja neljatega kohust ei olnudki või ei ole mitte mingisugust soldatite nõukogu, ma mäletan, oli ootused hennat maalast ja šiiidi minu säält hobusega Elenurme mõisast Palupera raudteejaama ja säält rongi peale ja rongiga siis lätsin Valka ja viidi siis sinna Valga raudteejaamu jaguma, raudteejaama sisse läksin, siis oli seal ooteruumi suur tuba ja seal suurel toal Isseva kolm neli niisult vana suurt meest oli suure ilusa kasuka Sallon ja, ja siis nendel oli too jäljenduvad protokoll seal käenja, siis tuleb võltskomissar, sa saad sealt üles, tuleb, võtab sinna Khaniga siis Leisis Mullennokaaniga pähe süüa, siin aktuaapan praegu alal ja Šišis näksi, veri, nii mudu alla juhust ma mööda nägu jooksis veri alla, spantitš paber, Allast veri tilkus siia paberi peale, mis ta revolvriga lei siis tüki aja pärast tuli lühikesi mees määrisseiad mingisugust. Mulle pähe ja siis sai veri kinni, siis Shay, too paber ära, võetus käed jalaga, siis lasti hõõrumildu veri põrma tubajalt Äremis Vušist mööda nagu allakiust. KuMul paberites Ženjat piilini okis paberi peal. To komissar, kes mulle revolvriga pähe lõi. Braavilnud, aga mina arvan, mis kuradi kiirduolly govori leiab vene murrak, mis rahvusest tallede govori, govori, praadi, midagi ja Ma ootasin alad, et naiskonna maha katas laskma. Ja seal siis võeti minu ja viidi. Riia tänav seitsi oli vangimaja Camorkat söavad, tribunal oli seal samad, lähikesin üle tee. Kahekordne kivimaja. Tribunali maja on praegust alles, aga vangimajade asemele on kõik. Ja seal siis ka kirjutati, seal oli jällegi pruun paber, lennumend, kaasand, tooli, seal kaia Actima näid, edasin, seal oli üks naisterahvastel ka ja too seal midagi kirjutas ja ütles, oli kui nad kuri mees põrutas rusikaga vastu lauda ja et tõlgu läbilisasimos ainult f-ga, nii palju aru, et mina kiritanteid maha laske. Seašarlastisest tolle protokollile teenie kord alla kirjutada, minu surma otlusel Riia tänavas Valga. Ja nüüd toodi säält minu sinna jäljega markasega markali number üks paremat kätt seal neliga markate kõika, vaat oli inimesi täis. Ja isegi üks Eesti sõjaväelane oli, too käis ka minul toya punaarmeelane eesti sõdur, aga see oli ka siis vang, saaliga vangikongis oli nüüd täis miis ja mina olen arvel. No aga kuidas ta sinna ilmus sinna pandimajja, et seal vangimaaniat tuju läks jutt laiali, et keerutatud maha laski, midagi otsust ootama ja kes midagi salasin, kõik maa ja siis kutsevangimaja ülem Polli eestlane, tagan disohvitseri riiet, Fay sinelid ja Tugutsesis kontorite ajutised Tehitumatuste Mahalaski. Kas teil sugulasi Valgashan, mode tollile seletasin mina õiglaselt välja, kes ma olen ja mis otstarbeks marssal Elenurm mõisel kani ainukene isik, tolle vangimaja ülemine, ta oli eestlane ja palusin toda jumala keelised, lase mu laht tuuma, mõtles tükk aega ja Šeš, mõtlesin, et mis ma saan teha, teil sugulasi siin ei ole, mina kirjutan protokolli, et te olete ära põgenenud jaagu käti saadas siia tagasi tuua siis lastasteid kindlasti maha, aga katsuge õnn, te olete noormees, vaip olla, läheb teil õnnes ja tõepoolest on, nii ka läks. Ja siis laskis mind säält lahti kella poole Nellaigu Stalini jaanuarikuu lõpp ehk veebruaril. Valgas süüad Tõlliste silla manu ja sealt Tõlliste silla tagant oliva kõik punaväelase pikali lumepall maal seal jõeperve pääl. Pikut pädile tsin alla sinna soojalevi pooli, seal sooja alevit ei tee, nii palju jagasin natukene noorel poisil ja siis kui ma sain sealt ära tulla, nüüd mõõdvast kolmveerand killu mõttet, tolli, tiibel seal metsa vahel vastama üks venelast, noil oli püssi, säljen, stiku oli otsani admiaanitiidnele, läksime hobusetee, talvine tee oli triideegia nemalatšiva ka nii väga mulle digi ja saime teineteisest mööda siis umbes ehkki maad, aga mina kuuliga väega selgiste, kui ta ütles stoi teeni nende suhtes. Mina esimese küsimuse peale ei jäänud mitte saysnabaid, sammusin edasi ja nemad teinekord teenap stoi ess, ütle neile olin mina viimane kord punaväelase seal, tulin siis allapoole, tulin risti üle Emajõe, tulin Prei palju alevisse välja, mis läbi suur, mõtlesin, seal oli eestlasel juba. Ja mina, näe siis enne ühtegi Eesti sõdurid, kui ma sain seal metsast välja, sai posti tiibeli postitee peal oli juba väetanud masskohas verd tiibel verd oli Tiibet seadoli lahing läbi ja ta oli juba Eesti poole pealt siis oli, kuid surnusid nii põllu pääl, nii arvas neli-viis tükki ja teil oli tõmmatu siis sinelid, allid, sineli, tulijana, kuidagi sälittemaaliali Filenid peale tõmmatud ja varese kõndževani teatu kaugusele ümber ringinute surnud kehade ümber või palluaalevile. Seal tuli siis Sheia tulema Rõngu poole ja siis üldse eesti köitimistulli. Seal oli püksi talušist peri ja toovad minu pääle tõi hobusega siis Rõngu alevisse ja õhta küllati, päike läks alla, kui ma sai kodu ja ummiku, hakkasin tulema varsti kella 10-ni, kolin Tõlliste. Sillamäel nelius läheb jutt natukene tollega kokku, kui te olete raamatust leidnud, salaluure tungib tirinud ja mina olin üks Nontest. Tungisin läbi rinde, aga mitu päevade ära olite, kui kaua te ära olite? Maalin ära umbes nädal aega näda, kui Helen on veel vähemalt nädal aega, ma olin ära enne, kui ma pandimajas dogantima ja üle mind välja elas. Aga kuidas muidu teiega ümber käidi, seal vangis olite? Ega minule toitu ei antud, sest mina olin keerutatud mahalaskmisel, ma nälgisin seal. Aga seal oli vastaskamorca, seal olivad Valga linna, naersid oma alla 10 aasta tütarlastega olituga marka naisterahvaid täis ja no tyydivat minule sülge, Shan ta noole jälje Valgas toodi mulle leiba ja leiva peale muuseas küllalt suure leivapätsi oli tol ajal ja oli tõmmata sularasva sinna leibade peale jämedat soola peale riputada nuut, hoitsvaminutu Daiwa, kolm või neli seal Valga vangimajas võib-olla ei ole ilus küsida, aga kas surmamõistetud toit alla läheb? Oleks küll, ma olin ikka väga kutt, just oleks küll, aga ma tean konna seal valgel rakerdasin surma. Mul käsi natukene väriseb. Mis mammel, kas te lootsite pääsete eluga, kas lootus, lootusetus just tolle peale vangimaja ülem ütles mulle, et katsuge enne, noormees, olite katsugem. Aga kui teid siia tagasi tuua, siis lastearstid kindlasti ma katsuge, on ja läks, sündis, ja siis nüüd ma ütlen veel lühidalt sinna juurde lõpused. Minu juures on see vanaaja raamatu sõna- taidele, ainult mille nimetuses on kuus tähti kus sa tõelisele auku kaevad, siis võta endast mõõt ja see on piiblis ja minu juures antud tõesti tõeks saanud, kas mitte sattunud juhtum vaim inimesele ette määratud oma eluteel. Ja enne, kui mina sain säält Valga vangimajast siia Rõngu tulla, oli mul koolivend soomusrong, lase võtsime kinni ja jutled seal laiali, et Eestimaa kuule, võeti kinni kuus koolivend jutu laiali ja eesti soome kuulija potivatele kuusekeemia Tõiva Palupera raudteejaama ja seal lasti raud. Nagu Soomes on, pääses silla sõitsild valmistusse lillasti tema kohecial Palupera raudteejaamas maal ja siis oli ta maetud sinna halvasti maas ja teine käsi oli välja jäänud. Rauti meister Eisler oli vana tsaariaegne raudteemeister tooli lasknud oma tüümistel tema õieti äramat, aga hiljem oli kaaditu välja ja oli ta ümber maetud. Kus surnuaial ta puhkab, ei tea ja siis ütled, et näed ära kaevata, seal aukusid hakatis sadat sisse minu juures tõeks saanud. Ja ma olen 87 aastat vana Te, tulite eluga sellest väga keerulisest olukorrast välja. Aga mis siis edasi sai siis ma sain kodunt tükk aega olla. Kuulusid sundkaitseliitlasena, sest riik oli mobiliseeritud kuusteistsugust, 60 aastal läksin kaitseliitu ja kaitseliit viidi siia lõunarindele liini peale, kelle vastu. Läti kütipolk pidi olema. Meid hobustega viidi, Rõngust viidi Šangašessangastest, viidi siis sinna. Üks raudteejaam sealt raudteejaamas läksime ülejaledživa Karula mõisa Karula mõisas oli juba sõjaseisukord ja oli karovlit väljan ja me läksime kahja seal direta jälle jaotati ära rühmadesse ja ja siis läksime liini peale kaitseliidu kaitseliidu mehena ja ja siis olime seal liimi peal jooksiminud, mõtlesin läbi küll, et sai kuule, Sheistke säält läks neid mööda ja siis läksime koskilt. Petrovski talu on olemas Läti pinnal, tule Pedruski talumalt, läksime üle Koiva jõe. Ja seal Petruski talu heinamaal. Sai siis minu koolivend, Kikašeedurd Tikašeedartima nimi puhkab Rõngu surnuaial. Toda tabashis surmavikat siis pääst. Pähe luud oli põgus. Ja siis ta elas pool tundi. Viimane sõna oli temal ütelda, et pange mu pikali, et mul päeval mis ta viimane sõnal sidemetes oli, tead küll, sõjaolu kurke ja viletsa taskurättidega ja käterätiga kustutame asjade Kenya pandi hobuse peale, viies sidumispunkti, enne kui ta sidumise punkti jõudis surestatiibele. Ja nüüd siis kui me seal lahingut pidasime, seal koiva veeren ja siis ma läksin sinna väikside majja sisse, vaid siin maja on siis naisterahvas istus nii, muidu oli väikene neljakuune tütarlaps, sulen ja tütarlaps Polli saanu sis käest vigastada, kelle kuuli läbi, seda ei tea. Aga ta oli külland Vaiknedas nutta natukene nagu terises seal ja kuul oli tullu läbi Saina sisse käis vasta ahvust, brikassetiga oli siis tolle neljakuulisi tütarlapse kätt, vasakut kätt oli tema siis haavanuse ajal ja siis mina, 25. aastal käisin ja läksin sinna majja sisse küpsenud kosseini. Siis ütles üks vanainimene seal, et tema ei ole praegu kodune, tema läks Eestisse ekskursioonile ja mina, mis ta nimi on siis tunnusta vana Nastravisid. Nonii nüüd olime pääle tolle, vahel läksime üle selle jõe vahel tulime jälle tagasi, kui tahtsid, lahinguolukord oli ja seal oli siis üks soomuse autu, Vahur kah. Orgaull, aga nüüd oli teatud nurga all vajatud autud käendaga tasa sinna lasta, kost tarvis oli ta Petrovski talu suunas umbes nii ja tuli autost välja nagu autost välja tuli saia kuulishist kintsust läbi autojuht kuidagi ühe jala spelta, komberdasin, alkude sai, tuli autusi, niimodi käenda, kuid kuidas seda tarvis on ja kuidas staaži lõppes, toda ma nüüd enam sealt edasi rääkida ei tea, mitte midagi. Ja nüüd, kui me home aja olime seal liini peal ja päraollu ja ära vintsutatud ja siis hakati meetrit Eesti jalaväepolk tuli meid välja vahetama. Ja kui ta välja vahetama tuli siis anti meile seal, sõi enne ja too pilt on praegust vabadussõjaraamatul ka üleval, kosmosel supikatla reanu, lööme seal söögi ära ja isse me siis nüüd foorimiste paljanaksime sõitma raudteejaama, et sealt jälle talle kitsa Rooppeliga Valka tulla. Aga kui me tulime Mihhaiišini seal prii pääl ja poisis, oli käes seda vi süüa. Aga näed üks suurtükimürsk lahes nii kaugele. Tulin siis rikkus selle käe mulle ära ja kõik neli sõrm oli kõik vigastatud, 400 sellist mässiti kinni taguda lõhkimisega ta visas liiva ja siis selle lume mullegi kostan ja mul oli silma peal ja siis, kui ma silma kinni pigistasin, olin ma kaks tundi Timi. Tallutati käsi oli kuidagi maksta kinni oli mässitud, tuli rätiga kaela pandud siia, niimoodi. Siis tallutati mind sinna ja sai siis esimese teisi sinna siis arst Kudakile, vot see keeras silma lava pahukaid ja siis puhtis mingisuguse vii rohuga Jaltest silmadel ei ole midagi viga, see on lihtsalt musta ja puru täis. Siis ta peseb silmasid ja ütles, et vasaku silmavalgel on väikene A tooli tuli liiva vai kruusatõkkega lõõd. Kilde Sputu miinused ütelda käsidušiga. Kui te pihta saite, ega siis teist sellel enam sõjameest ei olnud, siis ei olnud, me tulime kodu juba, meil pöörime, tiibeldad, me olime, aga ta te kuskilt ei näe, et tema tõmbas tolle paarile suurtükitule pääl ja mõtlesin, et mine Tiiemm, mis nihe nüüd? Meid oli võib-olla 10 15 10 hobust, hobusepall oligi seal umbes nii neli meest. Ja siis seal tolles samas kuulist suurtükikuuli lõhkemisest, kommunist laskis sealt Lätti pinnalt, oli mõni hobune surma saanud ja inimesi oli ka haavata saanud. Ja kui tulin kodu ja kodune aa, mul paranes Rõngu arst arstis. Ja veel veel läksist käikest kuul sisse tuli minu kõrval tema nimi ain Roosevelt, kes läks šist välja, tõmbas siia sineli sisse väikse augu, ka siin oli suur punane tuul, kes tal oli ka hulka haiga vasak käsi. Kaal on niisama kui minul. Minul oli nüüd natukene kahtergia, vaat ühel sõrmel oli jakk kutsast ära kõige pikemal sõrmendate ühe pikutes. Vishermimine. Ma õppisin siis suutvutama, kui ma olin Eesti, seal olin leni pääl. Kui ma olin seitsmeteistkaaslane powskine juba nii täis oli saanud 17, siis õppisin seal suitsetama ja vana müttivad Bovskisele suitsu ei ole vaja, andad, anna lutti. Kuradima elasin niisama põske kui teiegi. Taevalilli varre ai talilehe järele ja mina tuli siis ühte moonami kõnelivad sügise oldi ši Kärnel tubaku lehe lõitnud luurega valida ka nii palju mõistust võltsi ja luuletada. Rubiin teise korra trepist alla mõis Orbani olime kuskil seal korterin ja ja siis kaabitite lumi kõik niimoodi kaugele kestinud luulega maa seest välja ja päeval lilli suuri lõiguti maha ja siis panti leivakoti ja kuivatati ära. Panku jälje päeval lilli, käänetki postime sisse ja siis, kui suitsu natuke kibe, külmem. Lutt ja nad küll ta tagasi ta peas pakanine näele käed olid päeveliliktuuriumite tobeku kannushele aiad. Kas sõja ajal oli suitsunälg ja vähe oli? Omakasvatatud tubakut. Aga Tuomioja 16 mehe peale anti. Üks tuup viina, üks tuup 16 mehe pääl ravila käes, anna mulle viinale, hakati juba kõiki esiBovskise Leigiv vaja, viin poisile viina vaja, aga millal seda viina anti või kui ei mäleta mingisuguste tähtpäevade ajal või midagi, mis seal oli? 16 mehe peale sai, mitte lahingu. Mitugi, kõik toimib. Aga kuidas söögipoolise ka oli, meil oli igalühel, too tööte nädimalt need viimasena ta oli, kui me seal hollimis toidukoti selleni kandsime, lahingukopter ka perearsti, jätsime toidukoti kütet, talusse, korratu talu jäi kommunistid kätt ja meile pakuti, jäi väga kõik kommunistide kätte. Otsist tuli peenike Systituudi piima Tõncatega uue jõua supi, siin oli siis loomaliha konti. Aga tali vindise vähe, supp oli mõõduga asub, puhasub kujutada liha kondivadid kätte kaklasid. Ta venib nagu kumm pikas. Kuna khati läksite tangidega, vastan seal. Toodi ka olli piin pääle pantu ja kohvi, kohv ja soomlase Alba kohvi väga maru soomlased marru, kohvi. Seal see soomlased olid, Soome vabatahtlikud, mitte diagana, kantseva, kõik nalja, ilusti. Studia valget papa haat oli pään. Ega kaitseliit ei olnud vormis, nad olid kõik oma riietega. Aga kuidas te ära tundsite, kes on valge, kes punane meil oli valge rätt. Ümber vasaku käe. Ümber vasaku kuulge tooli siis tunnusmärk ja meie rühm juhtis ohvitser juhi, vat meie rõhna juhtis sealt koha päält. Totaalse isiku nimi. Laana metsa, Alfred, kes meie rõhna juhtis üteldi nyyd Paynebasholtate Tiitsevad toon kohapealse oludega tutta. Toosis juhtis meie rühmas tolle Koiva jõest edasi-tagasi, käisime vahel ajasime, kõndisid, aga vahel ajasime kurat läti küttidega. Et seda ka võis olla siis meil ükski jalaväepolk vahetas meid välja, kui oli juba ära väsinud, seal vintsutatud ära sõdijad sõjameestest oli, siis tuli uus väeosa vahetati välja ja siis ma olin, lätsin uhkesti sõnadega teise suurtükiväe ja polgu staapi, kirjutas Võru linna, siis oli esimene Eesti vabariigi paraad Võru linnas ja siis oli üles rivistatud maalides kantseleist, tulin välja, võtsin telefoniühenduse ära ja telefoni terisema, pidin seal telefoniga valvama ja siis marss pääle hakkas nii mudu ja too Eesti jalaväekapten patistad aparaati vastu. Tal oli must hobune, must hobune ajas ennast kahe jala peale niimoodi püsti, üles. Ja ohvitser siis muidugi libises siis sellest maha ja hobune läks edese jaoks sõdurvatistel hobuse genia, tema jäi oma koha peale üleval aparaat käisidki Ede sünimuda. Niimoodi juhtus Võru linnas esimene vabadussõjaaegne paraat võru turuplatsilt kiriku platsi. Tooli, jah. Veebruari kuulsin, oli võru viiendal märtsil 20-l aastal Tallinna rahulepingu, siis sõitsime Võru linnast teise suurtükiväepolgu ka Tartu linna. Meie polgust saab, asus siis Riia tänav 27 vitš parun Heingel Harti majas, olime korteris ja sööme, käisime süst Jakoppidenevas, siis oli ka. Me pidime Kaidi õppusel käima, sisekorra alalhoidmiseks hoiti meid ja meil oli relvad kahte. Seal oli õitse Rannustuks ohvitser, punni sild, tollismiletu ohvitser toosis teie õige korra ja õpetas viis, kuidas me pime Hewis olema ei tohi kõnelda, kõikuda ja siin, kui me kaitseliidus oli kunagine mainimisega ei ole sõjaväelist õppusson tuuli, siis korra sisse uni sild Rannust siis kui ma aja ära teenisin, haiga teenisin seal ka kaks aastat oli teenistuse haig ja söe haigumilise oli rohkem kui kuus kuud. Ja siis pääle tolle käisime seal iki õppusel ka ja siis läksite siis juhatage polgust. Alaealine oli alaealine aga teist korda sõjaväkke vabatahtliku, ennem oli kaitseliidus vabatahtlik. Kui sõda oli läbi, ehk siis tuli hakata tööd vaatama. Tööd küll põllumeelsest töö puudustest ja siis ma taluannin õemehele, kel rehepeksumasinat Nad on esituli Nelva, siis ehitasin siia, siis nüüd majad silmale siis seniajani oli õpetanud ka oma. Ainult ma ei taha enam seda järveida, nii must ja Euroopa nüüd kõlbenud jalgu ma ei käi siia pisi ja kui ma siia tulin, ma sein ja jõin järvest vett. Ja nüüd ma ei pese jalgu, kasin Elva järveid. Kelvad järvevesi oli siis, kui mina siia tuli, 34. aastal oli valge, aga nüüd ta on roheline. Milles tullu, sis üteldes, et on siia palju vetikaid, kasun, mis pärast täiesti haigus kasvanud vetikat. Ja Eesti haigu shelli kolmel küljel teisel aastal. Ma õppisin siis siin Elva autojuhiks ja olin allekoki autojuht ja vedasin ta autoga all Le Coqi õlut siin Elva ümbruses laiali. 50 kasti läks mul õlut pääle. Ja teda oli väga mitut sorti ja tõttu aruanne oli küllalt keeruline teha ja aga mina viinamisega õllemisse, soole, aga too esindaja ütles Juhan Sepp, Belvan oli, ta oli rikas mees ja tema sai too aasta allekoki käest õlle läbi müüsija päält miljon 200000 senti tasa, iga kasti pealt 40 senti, nii palju kaste käis läbi, oli see õlu Faolisi Limunat Acastivad 40 senti, ta sai miljon 200000 ja mineraali ookeali prii ja lõunasöök ainult, mis mass tohib juua? Õlut, kuma õlut, jõin ühe pudeli sisu õieti 16 senti tipp-palgast maha. 16 senti, kas oli õllepudeli hind ja see oli sisu, aga pudelesimas siis 25 senti ja siis ütestu esindaja Probot saar, ära juua, õlut, ma pean ta 16 senti palgast ma, et sul on mineraaljoogi Preiet, mis mineraaljookeiu ta ja limonaadid mata, söönud nuiaga ei või õlut juba oli, mulle tegi mitu kasti limonaad järele, midagi, aga löönud 16 senti palgast, ma ei arva, et oli alle kokki poliitika, et kui mina õlut ja siis natuke Põrgu, Jaan tule arvepidamise tegid, oli küllalt keeruline Dorve pidanud, sest ega sort tuli esihinnal. Volitused mina pean Allikoki pudelis, kus ma tean isikute käest ära võtma ja igale isikule õllepudeli eest maksma 25 senti ja tolle jälle Arvile õhtakis kontorina lödid. Nii, palun pudeli seosetut ja nii palju ära minu, nii hull valu võlgu Anto muutukini pidin toda esitiib maailma põlvkonnal kylma põll, kui on, kustkaudu teie ringsõit käis, minul ringi sõitma hakkas niimoodi peale, kui ma ütlen, 50 kasti Elva pääle sõitsin kõgene raudteejaamal. Saala Kressa oponenima sinna Kavoiatiiva siis Grisham, tulin siia share lautisi, tsentraal Su teda suht majanuid. Ta oli Sergei oponeni restoran, need kolm restorani oli Elva ega on aeg-ajalt pidid seal juttu ajama ja rahvaga oskama ümber käia. Ja siis kui mersu Tõravere ja Luke ja nõu ja sealt läksin siis Otibas jaotebassis Paluperas, Rõngu direpi ja Elva, niisugune ring oli mul tikk ringi ja kestis kaua. Vahe loomuguse aia kella kolme-nelja ajal, kui ta vintsiga pall Vaiva kõrtsi narrannate kõrtsipidajatega viin. Ja Me vahtisid lollidele autud ja pidasi Arvi. Küllalt raskete kastide üles kandmine. Teise kõrre. Rõngu oli väga halb, kanna sinna 10 kasti õlut üles ja do tühja jälje all. Sedasorti tab nii palju seda šiibel. Otsi nüüd sealt välja juba koormale Shegi keskis sortallija, vaata jäljetult, kast sülle, jälle trepist üles, sinna puhveti dekas puhvetipidaja tahtis ta kõige parema õlu, mis tookord Eesti pinnal siin liikus, oli Saku Pilsem üle Saku Pilsenis. Ta vahutas hästi ja tal oli magus. Aga Allikoki pilsin oli niisugune väga külland kale, aga ta seisis veegaga, aga ta oli halb ja kibe ju. Aga Saku oli palju parem. Ainuke viga oli duett Sakus. Seisa nii kaua, kui Alliku jõulusid, sest temal oli vähe pantuumalad Umalonnegi, kes õlut säilitab ja õllepudel ei tohi mitte päikest saada, siis tuleb Alembled sisse. Assaku oli palju parem, juba ja magusam, aga mina tahtsin, kas akud juba ka seda esiti ajas taha. Vain, kui ta nägi. Juut, mädaljon Sist elustel sõna mädanundid, juutide sakud, tabamata säästide säku, pillisin, magus, kuidas teie selle töö peal teenisite teenis 50 krooni kuu ja prii söök ja siis ma hakkasin seda maja siia ehitama. Soodustusi vabadussõjast osavõtjad said, mitte midagi, mitte nii talu oli olemas sündmustest sõltuda, Vabatahtlikele anti vist ju asundustalu ja maad ja nendel, kellel erilised vahvuset oli isiklikult vahvused. Jaa, ristini ristimeetritega, mis harilikult sõdurioolimis liinist osalevad tiival, lahingutest, Sasuplomit kõigile, või on ta midagi nägu ristimehega, kes oli küllalt suuri raskusi kannu? Minul risk ei ole, me oleme ainult nii söe mälustes märgid, võib-olla oli siis Leifiga schleif mädanes ära hammustatud leti peale ei olegi vaja, teil on ju vabadussõjast osavõtja medal alles. Kus vahepealsetel aastatel oli, kus te seda hoidsite maas tallint mädan, järemaa asend ja selle linti Maaeffi siis tegin just seal linti kuskilt ja siis tegi lingid põleremed. Aga seda läti oma, seda movitša nii tavaliselt Suhvlil, aga Eesti oma oli mul gaasisveebeedid ja vabaduseaegsel raamata. Nõid oli kuuri Saina vahele pantu Sowitzin tule ja siis hiljem võtsin sealt kuurist välja tuugatest hoiu, piibliraamatutega, nuid, vabadusele, raamatuid ja mitte ühtegi olla. Doi. Rahva kannatusaastate taga nulli kõikumine, ärateedid peidetud Sheinašiš järve mul niimoodi alles. Kas viimane sõda läks teist rahulikult üle või mööda see söa koolima, siin mõttes on siin mõtsa nooli viimase sõja. Siia tuli, mul on jutu kanis agoonia olevas koos siia siis 21 pommilasti sõjaelva saksa lennuk käis augustikuu lõpul siia. Selge öö oli kuu valgüsna eris isegi vahel mitu tundi siin elva peal läbilse pomme siia alla 21 pomm. Tol ajal ma magasin siin keldreni kartulite peale, lase oli sinna tetja pariga tuli kaugus vertidetud keldrisse, täi. Tolle saatsid fil mööda. Elva lahing oli, ega teid ei ole kimbutanud vabadussõjast osavõtmise pärast? Ei, oli. Kommunist siia sisse tollisus traktorijaamani tatra, jaamanuli automehaanik. Poliitneutrallik saar, sina pead ka parteisse, tulin, magame powskine ja noor ja teatriate seitsme This kaastandiga täiesti sõjalise. Mina ütlen siis nendele nindut, et mina ei saa ju parteisse minna. Pääle tolle ütelda minule mitte kunagi, et no šašina pead kappartišidumine.