Ennekõike selgitagem, miks seisab raadiolehes selle saate pealkirjana, vennad skaudid edasi? Meil ei ole mingit vormi, meil olid ainult omad omad riided ja poolkasukas mul oli. Ja, ja oligi ainult poole kasuka peal oli skaudi märkkoli vask, nisukene, põdra peaga. Siin oli igal igal end ja me pidime, ütleme omavahel, Svenska Alt ei olnud keegi ei keegi muu. Castroli ohvitser või oli keegi vend skaut. Ja see oli seal juba siis ma mäletan, kui leitnant Pennyga läks vennad edasi. Kõneles skaut Theodor Andresson. See jutt on räägitud tema kodukohas vabadus sõjalasena saadud maatüki peal on räägitud tema kätega ehitatud elumajas, mis vangistus aastatel võõrandati ja vabanemise järel Nõukogude kohtu kaudu tagasi protsessiti. Njaa sündinud Viljandis Köstis Kösti kuulus veel Viljandi mõisa alla, aga linna piir läks just sealt lähedalt, nii et ma olen tegelikult sündinud Uue-Võidu vallas. Ja see uuevõidu vald ulatas siia Viljandi linna piiri äärde, mis aasta vehid, olete? 1900 sündinud. Kui esimene maailmasõda lahti läks, siis te olite juba päris suur poistel 14 aasta. 14. aastani ja mäletan väga hästi seda sõja nii-öelda psühhoosi, mis sel ajal oli, see oli nii äge. Saksa vastane, Viljandis olid rongikäigud ja demonstratsioonid ja ja siis karjud ikka maha maha sakslased, maa, sakslased ja üks ütles, et maha austraallased ei oskanud, ei teadnud, mis Austria oli, vaid segas selle ära. Linnas näiteks see vahekord sakslastega ei olnud nii terav kui just mõisades moonakate hulgas ja moonakate hulgas tekkisid ka esimesed nii-öelda noh, revolutsioonilised mõtted, mina olin väike poisike, kui lauldi seda laulu, et saksad surevad, mõisad põlevad, mõisamaa saab näitele. Aga avalikult muidugi seda ei tohtinud teha, sest politsei oli kohe kannul. Aga igatahes mõisatööliste hulgas oli see vastuolu sakslastele suurem, kui oli seda linnakodanikud hulgas. Aga viienda aasta sündmust ma mäletan seda küll, kui, kui see must 100 siia tuli, nagu nimetati, kui venelased toodi ja kui Viljandis inimesi maha lasti ja peksti seda hoonet praegu ei ole alles nõndanimetatud välja kõrtsi rehaalune, seal on praegu seal kiriku lähedal, seal, seal on praegu see suurem maja selle selle koha peal. Ja viienda aastal ma mäletan, kui viidi neid mahalaskmisele, siis seda me vaatasime oma aknast, Köstis see oli näha, viidi sinna piimametsa ja seal seal lastel maha hauad olid seal kaua aega, esimesed käis peale ja siis oli ka niisuguseid asju, seda viiendal aastal ma mäletan, et inimestel mõisteti 250 vitsahoopi ja oli siin inimesi, kes seda ei, ei tahtnud ja lasi, et ta läheb ennem surma, kuule, laseb ennast peksta, oli niisuguseid noga väiksemad süüdlased, need said 50 ja, ja rohkem vitsahoopi ja seda tehti väljaga. Rearehal taheti teha Viljandi mõisatallides, kuid talli kutsar see ei lubanud. Ja siis viidi see kohtumõistmine sinna kõrtsirehal. Räägime nüüd esimesest maailmasõjast, te olite ju lehelugeja pois, sel ajal juba, kas sõjauudised tulid siis lehtede kaudu? Sõjauudised tulid kõigepealt kohe telegrammid, iga iga päev ilmus Telegram, poisid käisid müümas seda kolmgopykmaks Telegrami, seal oli siis kõik seest ene sõjaväevõidud, et iga päev edasi tungitud ja nii palju ikka vangisid võetud. Ja me iseomase keskel siis arutasime ka, et et kui need kõik kokku arvata, need aastad nisu olid ja see arv, mis ajalehtedes. On hirmutatud vangi võetud kohta. Et see peab olema suurem kui Vene sõjavägi. Ja kus koolis käisite? No esimene käisime linna algkoolis, nõndanimetatud elementaarkool oli neli aastat ja siiski käisin kõrgemas algkoolis ja seal kah olin kolm aastat, aga viimane aasta oli tema juba eestikeelne, see oli 1000 900 seitsmeteistkümnendal aastal, nii et ma tegelikult on kah kõrgemas algkoolis neli aastat käinud. Ja hiljem siis neli aastat Viljandi maakonna gümnaasiumis. Kas sõja jooksul hakkasid meeleolud muutuma? Muutumist oli märgata siis kui evakueeriti siia näiteks siia toodi niita vist see oli see miitovi reaalkool, sess saksa front lähenes juba meetovile ja seda saksafronti, nagu mäletan, hoidsid tükk aega kinni Läti kütti, jätti, kütti, võlgud. Ja need, aga kui tuli see oktoobrirevolutsioon või siis väeti kütipolgud viskasid relvad ja läksid Peterburi. Ja nemad olidki need, kes need Lenini ihukaitsevägi oli ja on üksikuid, lätlased olid kõrgetel juhtivatel kohtadel ja lätlased nii-öelda keskeltläbi olid palju rohkem punased, kui seda olid eestlased. Kas te mäletate tsaaritroonist loobumist? Väga hästi temaga Snaute loobumist venna kasuks. Ja seal seda ta tegi, olime koolis parajaste ja olime kohe nii, kogusime kohe suurde saali ja laulsime selle uuele tsaarile poose. Sale, roni seda esimest revolutsiooni, poisid võtsime väga südamesse veebruarirevolutsiooni, veebruari ja me omal algatusel, ma mäletan, me olime siis neljandast klassist kõrgemas algkoolis oli kaheksaaastane. Me olime kaheksandas nii-öelda kaheksandas klassis ja siis me võtsime sealt saalist. Ma ei tea, missuguse pildi. Ja tegime rongiga, kui läksime läbi linna ja olime nii vaimustatud sellest neega seltsis. Tänapäeval olev inimkond ja tuli meiega kaasa, politsei käis meie kõrval, ei keelanud ja meesis selles vaimustuses, käisime kolme kooli juures, laulsime koolile elavuses, ost oli kulutatud Eesti eestlastele emakeelne kool ja me olime selles, et nii-öelda väga-väga süttinud ja tegime oma mõistuse ja seda, mis tookord pähe tuli. Kuidas sündmused edasi arenesid, siis? Sakslaste tulekut mäletan väga, väga hästi. See oli veebruarikuul 1918 18. Veebruarikuul 24. oli see justkui kuulutati välja või loeti ette Eesti vabariigi manifest, iseseisvuse manifest ja seda luges ette Viljandi tollaaegne linnapea Gustav Talts, kas teie olite kuulajate hulgas? Mina olin just seda loeti rahu kogu trepilt ja mina olin seal juures ja Ma pean siis ütlema seda. Seal oli lause kõigis tema etnograafilistes stiilides ja mina ei teadnud veel, mis tähendab sõna etnograafia. Tulin ruttu koju ja otsisin sõnaraamat, sest selle sõna üles, see on mu nii täpselt meeles. Kas iseseisvuse manifesti väljakuulutamine tuli ootamatult, kust te teada saite, et see, see toimub siin Viljandis? See oli, vaata. Tol ajal oli, oli asi väga põnev ajakirjadest või ajalehtedest ilmus Tallinnas kaja ainult ja seda me käisime igal õhtul toomas. Viljandis pidas ajal kioski ta tuntud luuletaja ja kirjamees, rennid lusi Tolstoisse, tema kuulus laul, see kallis kodukotus, see on meile kõigile teada, Tarvastu murdas kirjutatud. Tema tõi siis alati jaamast lehed ja siis lehtedest saines üht-teist teada, aga me olime nii huvitatud, asjad olid väga, aeg oli väga põnev ja koolitööd kohe ei olnud, siis käisime ja saime nii-öelda aktiviseeritud sellest. Käis kuidagiviisi suust suhu ja, aga see seda talt kuulamas ei olnud, palju rahvast ja sest tehti kiirega, oodati ju, et sakslased tulevad ja taheti see sündmus või see see aktsioon enne läbi viia, enne kui sakslased tulid. Kui palju rahvast umbes siiski võis olla? Sealt võis olla kolm-nelikümmend, inimest või nii, mitte rohkem sadadki ei olnud. Järgmisel päeval see oli 25. tulid juba Saksa sõjaväelased tulid rongiga Mõisakülas, Viljandi Jaama jaamast kalonis marsist linna ja meie õpilased ja olime praeguse spordihoone kohal, oli hobupostijaam ja seal selle trepi peal me siis vaatasime ja ma isiklikult olin väga pettunud nähes sakslasi, olid kõik väiksed, mehed olid jalgrataste ja jalgrattaid kõrval, kalonnest olid, kõik olid kasvult väikesed, oli nimetatud Baierirügement tuli Baieris, harilikult on kopsakad mehed, mina olen ka seal käinud ja, aga tookord olin väga pettunud ja sellele järgnesid siis suurtükid. Tuldi suurt Nende belgia hobustega, esimest korda nägi neid kartellid antennid ja ja olime nüüd nii kuidagiviisi uudishimulikud ja kool seisis, tookord käisime ja uudised, vaatasime Saksa sõjaväelasi ja ühte asja ei saa meeles ära lasta Viljandis sakslased. Neid oli võrdlemisi palju saksa daamid ja need käisid siis saksa sõduritel, tõid lille või midagi maiustusi ja siis kaljustasid ja sillutasid hobuseid ka. Siis rahvas ütles, et saaks lammutad, käisid Saksa Saksa hobuseid suudlemas. Kuidas Saksa okupatsiooniväed Eestis üleval pidasid, ma mõtlen Viljandis? Ei, mitte halvasti. Meil oli isegi saksa sõjaväelastega, siis olime juba gümnaasiumis 18. aastal ja siis meil oli isegi spordivõistlused saksa kooliga landas gümnaasium oli ja siis maakonna gümnaasiumi ja selle seda võistlust korraldas Saksa sõjavägi. Ja, ja see võistlus toimus seal all kopli peal, kus, kus karjakoppel oli praegu staadion on ja Saksa sõjaorganiseeris muretses auhinnad ja ja suhtus üsna hästi. Aga mis nüüd normidesse puudub ja niisugust majandusasja ja sakslased muidugi tund sidendid peremehe, sina tegid seda, mis nad heaks arvasid? Eks nad võtsid, mis võtta, andis. Olid normid määratud, seal viljanormid, eriti piima ja eriti maiad oldi sealiha peale sbeki aspekt, nagu öeldi ja kanamuna. Ja siis talumehed ja need olid kohustatud müüma ja see oli kuidagiviisi vastumeelse andmine. Aga oli ka neid, kes sakslastel leidsid, et seal on nende tulevik düno, niuksed, mis meil omal ajal nimetati, kadakad, kas kadakad olid saksastunud eestlased? No nad ei olnud Sagnastanud, aga nad pidasid endid nagu nagu paremaks, nagu noh, linnainimesed, rollid, enamlaste kaupmehed ja niuksed. Vene ametnikud, aga nemad hoidsid kokku. Ja Viljandis, mina mäletan seda aega ikka, kui Viljandis oli, linnavalitsuses oli sakslaste käes. Te rääkisite sakslaste tulekust, kas te räägite okupatsioonivägede lahkumist? Pehka mööda nad läksid, kõik nad kadusid nagu iseenesest ära. Nad hakkasid juba varakult minema, siis Viljandis. Esimene tunnus oli selleks, et haigla läks ära. See suur koolimaja, mis praegu neljanda keskkooli käes on endine Landons, gümnaasiumihoone oli sakslastel sõjaväehaigla ja siin see kõige varem viie ära ja siis see oli nii tunnused, sakslased lähevad kuidagi ära, sest meil Saksa sõjaväkke, kui nii ilus siin ei, linnas ei olnud. Kuidas teie mälestustes algas Eesti vabadussõda? Ja kajas oli esimene niisugune teade, inimesed ootasid, kangesti oli jutt, et inglased tulevad, sõjaväelaevastik tuleb kuidagiviisi. No ja siis üks põnevamaid asju oli see, venelased tulid Narva peale, siis oli öeldud. Seda ma mäletan väga hästi, et läksid veriste peadega tagasi. Aga siis tuli detsembrikuus tuli teade, venelased on halvad olnud ja nendel on vastu seatud ainult õpilased. No ja siis see sütitas meid ka. Ja minul oli Belgia naaber Georg kütt, vasakul pool istus minust ja tema ütles, et jaa, et nüüd hakatakse formeerima formeerima Scout rügementi. Tema Anu on ka üks nendest, leitnant Allik ütles, tema. Ja mina sain ja, ja seal seal mu hinge naaber saime, nii kaunis vaimustatud, sellest oli esimesed, kohe läksime, kohe andsime end vabatahtlikult ülesse Scout rügementi loomisel, kus kohal see oli Viljandis, praeguselt isandal uus Tombi plats, seal üks karskuse teemaja ja sinna olid esimesed nii-öelda narid tehtud siis ja seal seal oli see üks, kes registreeris ka. Ja ma mäletan seda, et see oli koolikool oli lahti, jõuluvaheaeg tuli ja siis läksime. Panite nimed kirja, nimed kirja ja, ja siis. Aga kas te kodustele sellest rääkisite? Asi oli nii, et mina sõnagi ei rääkinud sellest. Ja siis jõululaupäeval, 24. detsembril, mina läksin kodust ära. Võtsin kaasa riided, mis mul olid ja läksin sinna kogumiskohta ei saa, ma mäletan täpselt. Ema oli trepi peal ja muidugi nuttis, aga ei, ei keela mind ka. Ja siis sellest ei oleks ka midagist abi olnud, sest ma olin nii kindel eneses, et aeg on isugi, et peab minema ja tuli minna ja läksin. Ja siis see skautide organiseerimine käis edasi. Esimesel või teisel jõulupühal, esimesel pühal olid olümpiaad õppust tehti, seal neid palju ei olnud, kümmekond meest oli teisel pühal tõime jaamast hobustega relvi, automaatpüsse, harilikke püsse ja need olid vene Vene püssid Inglismaal valmistatud. Ja ja siis need kergekuulipilduja Madsen ja Liis. Ja siis sain püssi. Järgmisel päeval käisin juba proovimas, tulin oma oma kodu ja proovisin, kuidas kuidas piss võtab, lasin närida seal Kösti järve peal vastaspool umbes 200 meetri peale panin väikse kuju, lai sinna viis või 10 lasku. Mis sai edasi, edasi sai niimoodi, et vabatahtlike tuli juurde ja veeti ka sõjaväest õppust kuidagiviisi. Ja kuid minul palju vajadust ei olnud, sest neoonenne esimese maailmasõja ajal koolis korraldati nirust Eeelle brigatoveetiline kurssi, öeldi, kus võeti läbise sõduri algõpetus, see taktika ja välisõppus, Need, aheliku tegevus ja kuidas ennast varjata ja ja niisugune asi oli mõlemale selge. Ja see oli nüüd suureks tuluks ka. Siis organiseeriti edasi. Ja kolmandal jaanuaril tuli käsk frondile. Kes oli Scoutspataljonile ülemisel ajal? Pataljoniülem oli olnud siis tol ajal oli ikka kapten Flint ka Friedrich pind ka ja härdalt pind ka oli tema vend ja siis oli leitnant Paulmeister ja leitnant Allik, need, need, ma mäleta, neli meest oli alguses ohvitsere. Rohkem ohvitser ei olnud. Meil oli vähe neid medali 28 meest, läksime rongile ja front, sest tol ajal oli nii, et enamlased olid juba väga kaugel Viljandi lähedal, siin õõnsus käidi juba ära Karksi-Nuia ja Taagepera ja ja Helme ja need olid juba ja lähenesid Tarvastule ja fant oli väga-väga kriitiline moment, oli, tuli see üldine pealetung ja skaudid kautidel andis seal ülesanne ja meie mäletan täitmisele väga edukalt. Mis ülesanne see oli? No kõigepealt pandi meid rongi peale ja viidi rongiga, rong peatus Õisu mõisa all, seal võeti vaid maha ja uisupargis läksime üles lossi lossi peal, aga punaseid sees ei olnud, nad olid päeval käinud seal kaks ratsanikku ja lainud jälle jälle ära. Ja siis me, see oli õhtune aeg juba, kuulsime seal lõuna pool Karksi pool kuulipildujalaskmist üksikute püsside pauke. No ja seal ta algas siis meil see edasiminek, esimene lahingu, kus me pidasime, see oli Karksi Ell, Morna mõisas, Morna mõisa väljadel. Ja mina mäletan hästi, et mull ahelikus olles, noh, see sai kõvasti, käivad lastud automaadi Raudlast tuliseks palavaks ja siis eeskirjades oli öeldised, Jaagusi valavas lähevad. Et siis tuleb kohe vahetada ja no mul oli ka lahingusse teine kaasa võetud ja mina hakkasin seal vahetama. Külmetanud käed kohmedanud kuidagiviisi peenike töö, ei tulnud sellest midagi välja. Ja seal see oli esimene aparsusele automaat. Kalas, kus seal oli püssivahetust, oli all, oli Karksi mõisa Karksi mõisas selle tagajärjel Karksime, punased, läksid välja, läksid Karksi-Nuia alevisse. Võtsite tormijooksuga ära? Tormijooksu, seal ei olnud midagi. Lähivõistlust ja võitlust ei olnud nad lihtsalt nähes, et ümberringi on vastased, taganesid ise ära. Kas teie tulejõud oli tugevam kui vastastel? No vastaspoolt, kuulipildujalaskmist ma ei mäleta, hästi, aga meie poolt meil oli kaks automaati, automaat, Matson püssi ja kaks lüüsi, muide meie iili meil oli väga haige, aga no meil ei tulnud need tarvitada, sest et midagi umbes ei tohtinud lasta. Laskemoon ei olnud raisata, selle kohta ei öeldud, et hoidke kokku, seda seda just ei öelnud. Aga nüüd juba järgmisel päeval olime Karksi mõisa seal ja seal ei tulnud ka kaua olla. Nägime juba, et Karksi-Nuias läksid venelased ratsahobustega ja mooriga läksid välja. Meil oli käsk neid jälitada ja läksime Enele Taagepera alla. Nad taganes Taageperra Taageperas. Olid nemad mängisid vähekindlustatud, näid pandi hobuste peal, ma mäletan, 16 hobust oli, igas oli neli meest peal. Nii kuidas oli, ja läksime sinna viidi meid Taagepera alla ja see lahing algas mõisaber enese pärast, see on iseenesest väga põnev ja, ja üks esimese nii-öelda tõsisemaid minul vabadussõjas lahingutest. Rääkige sellest täpsemalt, vaata Taagepera lossi ümber on park ja pargi ümber siia põhja poole on kivimüür, kiviaed nii-öelda. Ja see on võrdlemisi kõrge ja täpsemalt nööri mooda ja nemad kõik olid seal nende kuulipilduja ja, ja nad olid kõik seal müüri taga ja siis sellest müürist edasi metsa poole, kus meie olime, seal on lage plats üks, viis, kuus on nii, nii palju ei ole üks-kaks-kolmsada meetrit on nuia sealt lagedalt üle minna, meil käsku ei antud, ei lubatud, Medulistasin vastamisi ja mina mäletan, kui palju mina lasin automaadis sinna torni. Seal nendel oli, tornis oli näljavaatluspoiss, aga senna sinna mina lasin haruldaselt oma automaadid noaga tagajärg oli see, et torm ei ole, aga mõisa tuleb ära võtta. No siis tuli niimoodi Meelejuure tuliga, kuuenda polgu viies ja seitsmes Rood. Kuid tol korral oli niisugune olukord, et või sellel rooduülem ja sõdurid ei olnud kuidagi sõjameeleolus kuidagi ei, ei istunud nagu nendele see asi lihtsalt vastumeelt oli, nad ei, nad ei tahtnud minna, nad ei julgenud ka minna või nii. Aga siis oli üks huvitav moment. Võrupataljon oli ka sinnapoole taganenud ja sealt pärastine üheksanda rügemendi üles tol ajal kapten Schmidt oli see mees, kes võttis need mehed kokku ja rääkis nendele, et meie andmetel vaenlase ei olegi nii maaelu ja neid on, neid on nii paelu ja ütles niimoodi, et siitpealetung ei ole otstarbekas ja viis kõik need mehed, ava kõrtsi juures on kolm kilomeetrit lõuna pool sellest mõisast läbi metsatee ja alaga kõrtsi juures ja seal oli üks siis huvitav moment mulle, mis mul meeles. Kapten smed oli täitsa õige sõjamees ja tema juure toodius, kohalik enamlane noormees, olijad apsis, mets oli ratsahobust sellest, ta võttis ratsapitsa ja pani sellele mehele kaks korda üle õla üle turja. Ütles kurat Tootsi ja meelevene röövleid. Et mine oma naise ja laste juurde. Ja ja saatis, Sa saad ära. Aga üks, üks teine mees, kes sellel oleks, oleks muidugi lasi mehe maha lasta, aga kapten mete oli selles mõttes küll õige sõjamees, et kellel relva vastu panna, ei ole selle vastu maksas relvaga kah minna. Ja pärast Me saame scaptis Metiga kokku andes oli sõja ajal. Ma isiklikult temaga vestlesin ja tema ütles, et jaa skaudid olid ka selle, ütles, et pärast, kui tore oli skautidega võidelda ja siis see sapp poolt see ala võrdselt pealetung arenes umbes järgmiselt. Kõik pandi ahelikku ja õhtune aeg oli juba. Läksime ahelikus, väike tee teed, mööda läksid üksikud ohvitserid, läksime, läksime kuni mõisa alla juba mõisa viinaköögi juurde ja seal oli venelastel post välja pannud. Ja huvitav oli see, et post ei olnud venelane, oli üksteisest rahvusnägi, et teised tulevad hurraa ja jooksis lasta see seal meie üks kautoli vani püssi, valge ja Vaughni sinna täid kukkus maha. Aga sellest oli küllalt. Me suurt lasta üldse ei saanud, ülevalt mõisa oli sinna üks kilomeeter umbes või ei olnud nii palju mõises need taganist, kõik läksid välja, nii et Taagepera võeti ära õieti üksikute paukudega, Karel, mis. Me lasime niust, suuremat võistlust ei ole ja see, see üks mees, kes seal oli, tuli pärast välja, et suurem osa väeosa on juba kõik ära läinud. Et see on veel nii tõkestuseks sinna välja pandud. Nii palju on Taagepera ses lahingus meelas. Kes Taagepera lahingut juhatas? Ja, ja ma ei taha küll alla nad kõik need seal, sest seal olid Tartuga kaitsepataljoni, Võru kolmanda rügemendi mehi ja ja seal oli selles lõigus üldse seal ülemjuhataja ja seda ma ei tea. Kuus, skaudid Taageperast edasi läksid. Taageperast ei olnud kaua ühe päeva Eatroodi hobusemehed ja viidi meid Helme alla Helme mõisa alla, err punased, et kõik helimees ja seal oli, mäletan, põhuRõugud olid välja peal ja enamuses olid neid seal põgu lukkude ääres ja kuidagi samaid. Ja siis me olime ahelikus niukene, kõrgem tutt oli, ma mäletan kus olime ja siis tulistasime lihtsalt ühte. Ja seal oli siis üks raskemaid momente kohe minule. Ma olin kivi kõrval nii viise ja lasin seal ja korra järsku niisugune imelik plaks oli. Ei ole ja tuli välja pärast, et kuul oli tulnud sinna kivisse ja siukene plaks ja vingus, kuna oli. Ja läks, ei läinudki palju mööda, paremal pool, mul hakkas üks oigama. Jah, ja oli rängalt, see oli esimene nii öelda skautidel lahingus saadud raske Aav ja hiljem ma ei tea, kas tema lepiku nimeline mees oli, mäletan, tal oli läbidassotšitrist lugude juures, aga ta kohe ei surnud, seal aga toodi vist ära, võib-olla ta paranes ka seda, ma ei tea. Kaua ei olnud, tulime tagasi Taageperas Est, mujalt sealt harrastu poolte sealt, front läks edasi ja helmes hakkas taganemine kuidagi diviis, aga skaudid toodi Taageperas ja sealt viidi meid soomusrongile number kaks kitsa roopalisele panti meid Abja jaamas vagunisse viidi Mõisaküla Mõisakülas rongile. Sealt algas siis meil skautidel seal vabadussõja nii-öelda. Edukas edasitung pärast oli sellest palju rääkimist ja nüüd me siis soomusrongidega läksime edasi. Seal oli niimoodi, et front oli tulnud Ruhja Ruhja juba ja need olid seal ja ähvardati Mõisaküla nüüd ma enam täpselt ei mäleta, kui kaugele me läksime. Aga üks on mul küll meeles, üks kõige tähtsam lahing, see on pikksaare, pikksaare lahing. Pikksaare on kas kolmas või neljas jaama enne Valka. Ja seal oli niimoodi, et seal olid vastas Läti kütipolgud ja olid seal jaama väga hästi nii-öelda kindlustanud. Harilik nähe oli see, et vastane oli ala lõhkunud kõik viadukti, sillad ja raudteed need lahti keeratud. Soomusrongide edasi saab minna. Ja seal oligi nii, et rongilt antakse käsk, enne tuleb jaamera võtta, rong ei saa sisse sõita. No ja üks lätlane oli meil või üks kohalik oli söögist hundist, sõda olukorda välja ja viis meid läbi metsa. Pixori jama, juut alla. Ja seal Peksar jaama ees on jälle lage plats. Skaudid jaotati kahte ossa üks rühma, esimene rühm on ka seal, olime vanema poolsoutid ja teine oli vasakul pool raudtee ja lage plats. Ja nüüd me läheme sinna hommiku vara oli ööse poolpimedas, kõik läks hommikul juba hakkas vähe koitma või nii hall ja. Oli näha vaenlase lähedal üks üles või 150 200 meetrit seda vahet, ainult rong oli sees, vedur tossas, nii käis edasi-tagasi ja üksikuid, sõdurid liikusid ka ja kuulipildujapesad olid muidugi saetud. Ja noh. Meil oli niisugune suur sõjamees nagu leitnant endka ärbert pilt ka. Siis tema organiseeris ja viis meid pealetungile tormijooksuga. Ise oli ees, hurraa, läksime, kõik. Karjus Moraja, kõik lasime. Minul oli automaat vis või see Madsen ja see kõik sa käis üles-alla, nagu öeldakse. Ja Läksime Akkadi vastu laskma kõva asja ostma, me kõik vajaliku maha. See Matsonil on kassetid 25 on ka, sättis kõverad kuidagiviisi ja mina lasin seekord oma kassetid kõik tühjas, seal oli üks niisugune nahktaskukõver ja seal oli sees ja seal nagu üks tühjaksaini veskisi raja panime teise ja läks kohe edasi ja eriti palju sai lastud rongi pihta. Ja ja rong hakkas tossu välja või nii-öelda auru välja ajama, kuidagi teisi liikuma. Ja läks, läks siiski jaamast vaatamas, jäätmed kõvast tulistasime, läks ära. Kas see oli tavaline rong, soomusrong? Ei, see oli harilik vedur ja seal oli paar vagunid, oli tal nende vagunite ka, tuli välja pärast, et eelmisel päeval toodud sõjaväe käisin. No ja selle tormijooksuga vaatse aloni nüüd kuri-kuri karjas. Enamjagu läksid minema, aga näe neid vao nimigi, üks üks jooksis kuulipilduja juure tagasi ja niitis, tead noh, tal oli säetud näide oli Maksim raske raskekuulipede häälega ja no meie me paljud jooksis, üks köhin oli tühi, köhin sinna küüni taha, aga need küüni seinad ei pidanud ja sealt küüni tagant, sealt said meid, neli meest sai haavata. Ja üks nendest suri seal jaamas. No ja minu kõrval oli minu pinginaaberkütt ja nüüd, kui vaja oli edasi minna, tema käes oli mul tagavara Gazett. See tagavarakassett oli temal nii et teha seisid isi, lamas seal taga, oli juhus, et lähen edasi. Eidul Ma lähen juurde, aatan silmad mujal. Siit on kuulsisse läinud silma alt silma, altari sisse läinud momentaanselt sealt. Mina võtsin siis selle kasseti ära ja ta jäi sinna. Ja läksime edasi. Läksime edasi, seal oli suur valvel ja seal valli taga oli üks huvitav asi. Komissar revolver käes, sedaviisi käima, aga isi oli läbi lastud. Käib nõnnamoodi tavaari, kuidas ta ütles, ta Vaaresse, ta vaid omeraat. Ja, ja üks mees skautidest läks tal sinna selja taha või sealt külje pealt leidja ta püssipäraga ütles vilet Umbreesopaaga. Ja, ja see on mul nii täpselt meeles ja siis kandis mees muidugi ka sisse sinna jaamahoonesse revolvri hoidsid mehed ära ja taskust kaablil ühe Pumaasniku nisuke nihukest, raha seal ei olnud, aga olid niuksed kirja Tsees Amed ametlike kirjade, selles selgus, et pataljoni komandör ja nimi oli Aleksander Sergejevitš Aruvies. Seal see mu nööril meeles, nimegaatori tal ka ja igatahes niuke paistelised korralik korralik ohvitser oli. Veel enam elu ei olnud sees ja siis üks huvitav moment on veel seal üks teine haavatutest seal küüni taga sai Need kanti ka sisse ja sealt oli ka üks õpilane, mitte meie reaalkoolist, vaid Viljandi kommertskoolist. Ja siis tema ka oli nii väga-väga kurb asi. Ta oli raskesti haavatud, ta oli siin küljest sisse läinud ja üks 10 jänni meetrit edasi oli sealt välja tulnud. Aga passis, et kus ta siia oli, maksa puutunud või kuidagiviisi mees jooksis verest verest tühjaks. Need soomusrong ei saanud tulla ja soomusrongi peal olid need sanitarid. Ja enne, kui nemad sinna jõudsid, oli ta surnud ja ta suri minu käe peale. Esiteks tundis, ütles, et et mul on külm, väga külm, jalad külmetavad, ma võtsin tal saapad jalast ära ja hõõrusin jalgu ja ja siis tundis ennast küll siis ma hõõrusin ta käse ja nagu, ja ta ütles siis, siis nii ta niiviisi Ja tema nimi oli Rässar kommertskoolipoiss. Ja ma nägin siis esimest korda, kuidas inimene sureb. Ma hoidsin teda oma käe peal, tema olla, nii on. Siis nägin silmad inimesi, silmad läksid teist värvi ja tuli või avas suu. Korra tuli Niukest valget vahtu. Sulges suu ja. Ja ma sulgesin tal silmad ja pärast anname viidi ära ja pärast nägime Antid oma kirstupanemise juures. Ta oli skaut taolist skaut ja oli ka minu esimesest rühmast. See oli see esimene niisugune suurem otsene kokkupuutumine pärast sääst. Vabadussõja saab niisuguse asja ei tunded. Te olite siis koolipoisid? Siis ma olin 18 olla. Eks see vapustus noorele mehele Tagantjärele mõeldes ja tol korral ei mõtlen seda keegi. Sa soni, huvitav nüüd tagantjärgi mõelda, vanemad inimesed, kes vanemad vabatahtlik kuidagi seal olid. Need olid ju palju ettevaatlikumad ja, ja ja nii kuidagiviisi hirmul oma elu pärast. Aga minul vähemalt ei tulnud seda seda üldse meelde, ma olin väga kui öelda julge, ei kartnud surma, ei karda midagi. Ei, ei, ma ei, ma ei mõtle lihtsalt selle peale. See joon on mul ja Elva.