Tänane saade asub kajaloodi, maa, üht inimest viiest kelle looming meie praegusel vastandumise ja lakkamatute erimeelsuste ajastul on ühe, ainsa harva nähtusena pälvinud ühiskonnas üksmeelse heakskiidu. Tere tulemast saatesse arhitekt Kalle Vellevoog. Ja õnnitleme muuseas ka aasta üheks kõige mõjukamaks kultuuritegelaseks valimise puhul Eesti Päevalehe edetabelis ja siis ajalehe Postimees tunnustuse puhul, kes nädal tagasi valis Teid koos viie kolleegiga aasta inimeseks 2018, nii et nimetame siin ära teie kolleegid kes teiega koos selle tiitli said. Jaan Tiidemann, Tiiu truus, Kirke Kangro ja Liidja Sarud maja. Mina olen saatejuht Kaja Kärner ja ma tunnistan, et enne selle memoriaali avamist 23. augustil mul oli ikka mure ema, mitu korda mõtlesin, et eks see on nüüd jälle midagi niisugust, mis lööb inimesed kahte lehte poolt ja vastu arvajatakse, kellel seda nüüd kõike vaja on. Aga minu hämmastuseks algusest peale hakkasin kuulma väga toetavat ja sooja vastuvõttu do stalinismiohvrite memoriaali kohta Pirita teel ja ma saan aru, et, et nii totaalne toetus ja heakskiit oli üllatus ka loojatele endile. Ei saanud ju olla ette väga kindlad, et toetus on nii üksmeelne. Ja ei, loomulikult see selline üldine, selline positiivne suhtumine, et see ei ole kindlasti suur üllatus. Sest et noh, tõstiku arhitekt tööd teeb, et eks ta, eks ta mõtleb loomulikult sellele, kuidas seda võimalikult hästi teha ja parim tulemus saavutada. Aga noh, ühel hetkel, kui see töö on siis tõesti valmis ja need kopad ja kraanad on sepalt nagu lahkunud, et näed, siis hakkab see see looming nagu oma elu elama, et siis siis sa nagu astud tõesti mitu sammu tagasi, vaatad seda kuidagi mingit perspektiivi ja ja siis on ta juba nagu teiste kätes, et sinu sinu roll nagu lõppenud ja sa oled ühtäkki nagu sellise kõrvalvaataja staatuses. See memoriaal koosneb justkui kahest osast, üks on teekond läbi sünge tunnelit meenutava osa ja teine on siis koduAegi jõudmine õunapuuaeda, mis on märgilisena ka eestlastele üks üks väga tugev kodu sümbol. Kui me võtame nüüd teie arhitektuuribüroo J Sweeerr teekonna, selle lõpptulemuseni, millest te alustasite, kui te hakkasite esitama oma tööd vormistama oma tööd arhitektuuri või ideekonkursile. Kas te alustasite maastikust materjalist ideest, kuidas ideed vormusid? No esiteks see, see ei olnud ainult arhitektuuribüroo j verre töö, et meid oli siin kolm erinevat arhitektuuribürood, kellega koos me seda asja tegime. Aga tõepoolest jah, et noh, kuna tegemist oli väga selgelt maastikuarhitektuurse ülesandega, et noh, loomulikult see maastik väga tugevalt mõjutas seda ja see olemasolev situatsioon, eks, et me räägime sellest, et see uus memoriaal sündis sinna, kus on juba väga-väga tugeva märgilise tähendusega objektid ehk siis saksa sõjaväe kalmistu ja siis nõukogude aegne memoriaal juba ees olemas, nii et noh, loomulikult see situatsioon, mis seal ees oli, mõjutas väga tugevasti seda, mida me tegema hakkasime või saime seal siis teha. Kust te korjasite ideed? Koorie kui selline, see võib-olla isegi on nagu vale sõna, pigem see, see idee nagu sünnib, kui sa lähed kusagile koha peale ja mõtled selle situatsiooni üle võtnud selle lähteülesande peale, mida on vaja saavutada ja, ja noh, siis see idee, kas siis sünnib või ei sünni meil selle koha pealt läks nagu hästi, et meile tundus, et see koht meid nagu kõnetas seal esimest korda siis tõesti grupiga koost läksime siis tundus, et, et, et siia on võimalik midagi teha midagi sellist, mis mis oleks selline teistsugune, sellest olemasolevast oluliselt teistsugune, teistsugused meeleoluga ja samas võib-olla siis ka kõnetaks rahvast. Nii et te loobusite kõigest sellest, mis meenutas kuidagiviisi seda juba olemasolevat memoriaali suundumas kõrgustesse, teie nagu läksite sinna Clinti sisse. No kõik need asjad tegelikult sündisid nagu selles loomeprotsessis, et noh, kõige esimene selline idee võib-olla oligi siis tõesti see õunaaed või koduaed või taluaed mis, mis nagu tundus sellel esimesel korral, kui me seal platsi peal käisime, selline õige mõtte. Et kui tõesti vaatasime seda noh, suhteliselt regulaarselt ja, ja ja ranget memoriaali, mis seal kõrval on nende, nende kuuskedega, seal, mis tõesti on selle üles rivistatud, sellised sünged meile meenutasid nad isegi selliseid nagu püssimehi reas, siis tundus, et näete, et sinna. Et kui me tahame kuidagi selle uue memoriaali mõjule pääseda, siis noh, kindlasti me peame kuidagi noh, absoluutselt mingis teises meeleolus, teises võtmes sinna midagi tegema. Vastasel juhul me lihtsalt jääme sellele mõjuväljale alla, mis seal juba olemas on. Millised piirangutel olid lisaks sellele, et krundi suurus oli ette nähtud? No ega selles suhtes neid piiranguid noh, võib-olla siis, kui, et eelarvelised piirangud, et noh, oli, oli ka selge, et, et noh, seda, seda memoriaali ei saa teha ka ka sellist, mida, mida Eesti riik rahaliselt välja ei kanna. Aga, aga muid selliseid otseseid piiranguid kui see, et see territoorium oli seal ette määratud, kust me tegutseda saime. Ja, ja noh, teine asi siis võib-olla tõesti see, et soov oli, et see uus memoriaal ei, ei oleks nagu selle vana olemasoleva memoriaali täiendus või, või teine, teine ehitusjärjekord, et noh, et, et see, see oli nagu üks selline selge sõnum nende võistluse korraldajate poolt Kui ei oleks olnud rahalisi piiranguid, kuhu siis arhitekti mõte oleks lennanud? Kui see on väga selline hüpoteetiline küsimus, et sellele isegi ei oska vastata, aga, aga ma usun, et äkki me oleks jõudnud enam-vähem samale samale tulemusele. Kui palju te vaatasite maailmas ringi, missugused on niisugused memoriaalid tänapäeval, sest eks igal sõjal sõjajärgsel põlvkonnal on omaettekujutus, mismoodi võib leinata ja, ja missugust austust hukkunud kangelased väärivad, et mis see tänapäeva sõna on. Noh, ütleme, et, et ega selles suhtes nagu väga otseselt ei otsinud mingisuguseid selliseid ideid analoogsetes objektides, pigem noh, aastate jooksul on ju nähtud ühes ja teises kohas liigutud ja nähtud, kuidas sellised memoriaalid välja näevad, et noh, eks see oli pigem sellises alateadvuses. Et noh, mingisugused sellised probleemid, mida sa selle memoriaali koos pead nagu lahendama, no üks asi on see, et, et kusagile tuleb panna üks hulk nimesid, ohvrite nimesid, mis juba iseenesest tähendab seda, et, et nad on valikud kas maapinnale või seinale, ega väga palju rohkem valikuid ei ole. Ja, ja kuna see nimede hulk oli väga-väga suur algselt oli, oli meil juttu isegi kuni 28-st 1000-st hiljem nimekirjade täpsustamisel vähenes 22000-ni, aga oli soov, et noh, kindlasti ei jääks selline reservväel siis siis see oli juba tegelikult üks noh, suhteliselt selline konkreetne piirang, et, et näed, kuidas ohvrite nimed siis võimalikult väärikalt kusagil jäädvustada. Ja noh, kui tõepoolest vaadata maailmas ringi, et kuidas seda asja tehtud on, sellest on juba korduvalt ka ajakirjanduses räägitud. Noh, Washingtonis on neid, selliseid mälestusmärke, mida ma olen kunagi õnnestunud ka oma silmaga näha. Üks selline väga mõjus mälestusmärk on holokausti muuseum Jeruusalemma lähedal, mis seal ka ühe sellise pika tunnelina vormistatud. Et noh, ega need sellised ruumilised võtted on siiski suhteliselt piiratud, noh, küsimus on nüüd tõesti see, et, et me teame, kuidas see ruum nagu inimest mõjutab, aga aga noh, selle ruumiga edasi, et, et kuidas ma seda ruumi vormistan, kuidas ma sellesse konkreetsesse konteksti need ruumilised elemendid sobitan, et näevad, sealt hakkavad nagu siis tõesti seal meie sellised loomingulised püüdlused Räägime materjalidest ka miskipärast te olete kõrvale heitnud marmori ja graniidi, mis on siinmail ju varem kasutatud ja tunduvad kuidagi väga väärikad. Ja isegi tegelikult alguses meil seda küsiti, et kui me selle arhitektuurivõistluse võitsime, et millest need seinad on, et aga loomulikult ja siis graniidist või nii, meile tundus see iseenesest nagu äärmiselt selline vale lähenemine, et et tegelikult me nagu üritaksime midagi ilusaks teha, et just see selline robustne, paks metall-leht sentimeetri paksune metall-leht, millega tegelikult need seinad kaetud on. See ei ole väga selline isegi korrektne, ta on natukene selline robustne noh, ütleme, et, et me liigume seal selles teekonnas nagu laevatrümmis, kus noh, tõesti see sein on veidikene kusagilt lookas. Niisugune natukene lehed, metalllehed on sellised eba ebakorrektselt võib-olla seal seinas kui lähemalt vaadata, aga, aga just see meeleolu, et see selline selline metalllehtede vahel see metallseinte vahel mustade metallseinte vahel liikumine, et see meie arvates andis. Me arvasime, et see annab nagu sellise õige meeleolu, mida me soovisime selle selle teekonnaga siis luua. On teil mingi kogemus varasematest töödest, kuidas niisugune metall-leht pikale, 30 kraadisele, kuumale suvele või, või, või külmale talvele vastu peab? Noh, eks selles suhtes loomulikult me teame, kuidas üks või teine materjal käitub ilmastikuoludes ja, ja millised on need paisumise täiesti siis erinevate temperatuuridega ja noh, selleks oli meil ka inseneribüroo kõrval, kes, kes need täpsemad arvutused tegi, et, et see asi tõesti ka toimiks. Et see jah, ei, see ei olnud kindlasti uudis, et see oli täiesti selline teadlik, valiksime tall ja ja noh, tõesti siis oli velg jah, küsimused küsiti meelt, et aga et võib-olla betoon betoon tundus ka, et, et võib-olla on liiga lihtne valik, et pigem jah, tõesti see selline tall ja noh, pärast hiljem kui me oleme seda mõelnud, et sellele samale metallseinale või tunnelile mis seda maastikku nagu nagu lõhub, lõikab, et noh, et sellele saab tõesti väga erinevaid tähendusi anda kuni tõesti selle metaile sees riidena raudse eesriide, nii et, et noh, et, et need, need mõtted on tegelikult pärast hiljem tulnud ja, ja noh, täiesti paljude vaatajate silmis on sealt leitud neid tähendusi, mida me võib-olla mingil hetkel ei osanudki arvata, ise. Aga te olete sinna lisanud siiski väga originaalseid lahendusi ja lähenemisi, et lisaks sellele niisugusele nagu raudse eesriide järele ja, ja mustale tunnelile, seal on niisugused kuuliauku kõike meenutavat avad seinas, kust näeb Eesti hukatud ohvitseride fotosid. No see on tegelikult juba nagu teine teema, et, et noh, kui me räägime sellest teekonnast kui sellisest, et noh, et see on siis tõesti see, kust, kust inimesed liiguvad sinna memoriaalväljaku poole ja see on siis nende küüditatud, et ja hukkunute, siis nimed, mis seal seina peal on see, millest nüüd juttu oli, et need kuuliaugud seal, see on täiesti teine teema, see on siis hukkunud Eesti kaitseväe ohvitseride mälestusmärk mis nagu eraldi osana oli siis selles võistlusülesandes nõutud, et see, see peab ka kusagil seal olema ja mingil hetkel meile tundus, et kui me selle pika, selle musta seina juba sina tegime, et, et noh, et siis siis võiks olla osa sellest samast seinast, mitte eraldi, selline mälestusmärk kusagil seal seina ääres. Ja siis need mesilased, et see mesilassülem on kujund Juhan Liivi luulest ja Peep Sarapik väga kuulsast koorilaulust, et see on nagu eestlaste salakeel, mida me 11 tundmata omavahel siiski mõistame, aga võib-olla kõrvalseisjale jääb arusaamatuks. No ütleme nii, et, et tegelikult kui me seda võistlustööd tegime, et, et siis seal me veel konkreetselt seda Skulpturaalse lahendust ei olnud, et see võib peale juba võistluse lõppu, kui, kui me siis tõesti hakkasime mõtlema, et kuidas siis selles tseremoniaalne väljaku juures siis seda mälestust tähistatad, milline skul turaalne lahendus võiks olla ja eks me rääkisime siin mitmetes skulptorite kaja, Kirke Kangro mõttemesilastest tundus meile siis tõesti, et see on midagi sellist, mis esiteks, tuues sinna selline väike mastaapse mesilane, selline pisike gene elusorganismi ja samas meil on siis 200 meetrit pikk selline Talv, sein, et näed, see kontrast tundus meile nagu selline võimas. Ja tõesti siis kuna mesilased eesti luules noh, mitte ainult Juhan Liivi luules, vaid vaid ka Paul-Eerik Rummo luules tema see tohutult ilus luuletus 64. aastal, kas oskame hoida ühte, mis on üks minu lemmikuid selle selle luuleread, need panime ju sellesama tunneli või teekonna algusesse kohe kui inimesed sisenevad sinna teekonda ja minu arvates annab see nagu sellise noh, päris hea sellise eelhäälestuse kogu kogu selle selle memoriaali läbimiseks. Kokkuvõttes, kas kõik õnnestus realiseerida nii nagu te olite mõelnud, ei kukkunud võileib või poolega allapoole, ei tulnud teha kompromisse või järele anda. Ei, selles suhtes kompromisse me kindlasti seal ei teinud, et noh, pigem oli see, et, et meil oli suhteliselt piiratud see aeg, mille jooksul me pidime siis selle tulemuseni jõudma, sest et noh, kohe, kui me tööle asusime, kui see konkurss, arhitektuurikonkurss oli võidetud, siis, siis olid kohe need tähtajad, et mis ajal projekt peab üle antud olemise ajal, ehitaja peab platsil olema, mis ajal avamisüritus ja, ja noh, siin ei ole nagu taganeda kuhugi ja, ja see oli tegelikult kohati isegi või valguses meile natukene hirmutav, kuna meil seda Skulpturaalse ideed veel õieti ei olnud, me alles otsisime seda, et me see oli, see oli selles suhtes noh, päris päris selline julge ettevõtmine, et siis tõesti nõustuda nende tähtaegadega, teadmata veel, kuidas lõpuks kogu see asi meil välja nägema hakkab ja noh, teine asi oli siis tõesti see, millest me rääkisime, see ohvitseride memoriaal, mille koha pealt meil ka tõepoolest ei olnud veel täpselt sellist Skulpturaalse lahendust, mis meil alles selle töö käigus. Kes ja, ja noh, tundub, et, et läks vist õnneks. Rääkides sellest memoriaalis, te olete oma varasemates intervjuudes mitu korda öelnud, et nüüd on üks osa linnaruumist korda tehtud, mis varem korras ei olnud sisuga täidetud ja see on tõepoolest tõsi. Nagu te juba intervjuu alguses ütlesite kohe sealsamas lähedal on korda tehtud saksa sõjaväe kalmistu siis on seal korda tehtud maarjamäe loss, kogu lossikompleks kõrvalhoonetega park. Aga kohe selle taga on see nõndanimetatud esimene Memoriaal milledega. Intervjuus viitasite. Mis, nagu ma fotodelt vaatan, on hakanud rohtu kasvama suhteliselt hooletusse jäetud, seal on piirdeid, mille juures on sildid, et ettevaatust, läbikäiku ei ole varisemisoht ja ometi on see loodud vaevalt 50 aastat tagasi tol ajal samuti väga andekate Eesti arhitektide poolt. Mis mõtteid see teist kõik tekitab? No sellest kindlasti seda, seda vana memoriaali tuleks kindlasti korrastada ja, ja ma usun, et teda tuleks ka hoida, sest tõesti maastiku arhitektuurselt on ta väga võimas kompleks, noh, tal on oma sellised ideoloogilised tähendused antud noh, samas täna võiksime me nendest asjadest kõigist, et üle olla, sest sealsamas tõesti kõrval on see saksa kalmistu, mille peale tegelikult see nõukogude aegne memoriaal on rajatud ja kohati ka üsna jõhkrale moel ehk et needsamad suured sellised käigud või, või siis pandused, mis sealt nagu maapinda lõikavad, on tegelikult läbi saksa sõjaväe kalmistu lõigatud ja samas siis noh, neid samad matmiskohad sisse lihtsalt likvideeritud ja noh, ma usun, et mitte väga väga pieteeditundeliselt. Et seal on kaks sellist kihistust on juba eest, miks? Ma arvan, et, et noh, et, et see nõukogude aegne kihistus, et me ei peaks seda täna enam kartma, et noh, ma usun, et see parim, mis sellega teha on, on tõesti see, et, et see säilitada sellisel kujul nagu ta on teda korrastades. Et ta rohkem ei laguneks, võib-olla tuleks teda kusagilt plommida, natukene ja parandada. Ma arvan, et see kõik on see meie ajalugu, et inimesed, kes, kes seal sellel memoriaalil käivad näevad kõike neid erinevaid Eesti Eesti ajaloo etappe ja, ja ilmselt oskavad ka teha oma järeldusi. Et tuleks taastada niisuguses vormis nagu Allan Murdmaa seda on kunagi mõelnud. Ma usun küll jah, et teda ei ole kindlasti vaja üles vuntsida selles suhtes, et ta näeks välja nagu nagu värske ja uus, vaid, vaid pigem pigem ta korrastada väärikalt ära, et ta kindlasti väärib seda. Üks asi, millest me teie rajatud memoriaali puhul peame veel rääkima, et, et kui see ise on pääsenud konfliktist, siis konflikt on kerkinud sealt, kust seda kõige vähem võib-olla oodata osati. Ehk sinna kõrvale on planeeritud Levadia jalgpalliväljak ja hall Te. Olete varasemates intervjuudes öelnud, et et otsustamine on nüüd linnaplaneerimise ameti ja poliitikute käes, et kas seal on mingit muutust. 10.-ks jaanuariks 2019. Kahjuks ei ole mul peale neid viimaseid intervjuusid küll mitte mingisugust tagasisidet tulnud selle koha pealt, et kas, kas siis on, on selle koha pealt tehtud mingeid poliitilisi otsuseid või mitte, no samas on seesamamoodi see jalgpallistaadion mitte erama, vaid riigi kinnisvaramaa, nii nagu täna kuulub see memoriaal riigi kinnisvarale, nii et, et noh, tegelikult on siin jäme ots kindlasti linna või riigi käes ja samuti ka linna käes, kes läbi selle detailplaneeringu kehtestamise tegelikult kas annab sulle ehitusõiguse või, või siis ei anna seda. Et noh, siin on räägitud palju sellest jah, et noortel pole kusagil talvelgi palli mängida ja nii edasi. See tundub natukene nagu selline selline PR-jutt selleks et ühte sellist äriobjekti sealt läbi suruda. Ma usun, et, et Tallinnas on kindlasti neid kohti, kuhu, kuhu seda jalgpallihalli paremini paigutada palju-palju rohkem, aga nüüd see, et me kujutame ette, et seal on tõesti sihukese neljakorruselise hoone kõrgune, siis sein kohe memoriaali taga, mis jääb igasse vaatesse. Kui sa sinna memoriaali poole vaatad, siis, siis ma ma ei usu, et see nüüd sellele memoriaalil kuidagi kasuks tuleb. Nii et kõige parema meelega te näete, et see spordirajatis leiaks endale mingi muu koha. See tunduks nagu mõistlik, sellepärast et ma arvan, et isegi kui see see jõuga läbi surutakse ja sinna kerkima hakkab, noh, siis siis kindlasti tekitab see rahvas väga palju pahameelt. Et nad siin on kuulnud kommentaare juba inimeste käest, kelle jaoks see tänane memoriaal on muutunud nagu selliseks pühaks kohaks seda, sellist pühaduse, sellist oreooli on seal nagu tunnetatud päris tugevalt ja seda, seda, seda on ka öeldud ja, ja noh, eks see, eks see tunduks selline sellise rajatise tekkimine sinna kõrvale, just selle pühaduse võib olla halb sõnaga rüvetamisena. See on kummaline, kuidas üks mälestusmärk saavutab selle pühalikkust tekitava tunde ja teine võib-olla jätab külmaks, et kui ma mõtlen kiiresti siia juurde Rannavärava mäel asuvat iseenesest väga hea ideega mälestusmärki katkenud kaal siis seal on tekitanud probleeme see maapinnaga tasa olev nimedega plaat ise, mälestusplaat, mis seal on, et ei tea, millest see tuleb, et, et üks saavutab selle, tekitab inimestes selle tunde ja teine jätab suhteliselt külmaks. Kas seda on raske öelda jah, see, see on tõesti selline ettearvamatu, mis, milline asi nagu tööle hakkab ja milline mitte, et noh, kasvõi seesama vabaduse sammas, mida, mida Vabaduse väljakul ja poliitikud päris hooga ühel hetkel läbi surusid. Täna on rahvas sellest tegelikult seda vist ei olegi päriselt nagu keegi omaks tunnistanud. Peale peale poliitikute Ma tunnistan ausalt, et iga kord, kui ma kõnnin üle Vabaduse väljaku ja vaatan vabaduse sammast, olgu ta siis kilega kaetud või mitte, siis mu vaimusilmas kerkib sinna kõrvale lätlaste Vabadussammas uhke sirge ja ma tunnen rohelist kadedust. Kajaloodi, mis seal on täna arhitekt Kalle Vellevoog, kelle arhitektuuribüroo pälvis kommunismiohvrite memoriaali loomise eest 2018. aasta lõpus mitu säravat tiitlit. Te olete lõpetanud Tallinna 37. keskkooli omal ajal see oli spordi ja muusika süvakallakuga kool. Spordimaa niivõrd nüüd ei mäleta, eks neid kallakuid oli seal erinevaid, oli seal matemaatika kallakut, oli seal ka mingit arvutiõppekallakut tolleaegses mõistes. Et jah, see, see oli omal ajal selline Mustamäe üks selline piirkonnakool või, või, või mikrorajooni keskne kool, mis noh, väga palju ilmselt erinevad nendest teistest koolidest, mis seal kõrval või läheduses olid noh, samas oli sellel ajal, kui mina seal õppisin, väga värvikas seltskond inimesi, kes, kes samas koolis toimetasid mõned pisut vanemad, mõned nooremad, et et tundus, et, et igast koolist võib tulla siis säravaid isiksusi vaadates neid, kes, kes meil seal sellest koolist on varasemalt tulla. Kuidas tekkis mõte õppida arhitektuuri? No see, eks ta selles suhtes oli natukene võib-olla ette määratud, et isa oli mul ehitusinsenerina tegev isa parim sõber, oli arhitekt, nii et, et eks ma selle arhitektuuri ja ehituse teemadega nagu lapsepõlvest puutusin kokku ja ja teine teema oli siis see tõesti, et ma esimeses klassis tova olin. Laste kunstikoolis sa võid, nõmmel oli seal nurme tänaval, seal lastekunstikool tollal küll vist pioneeride maja nime all. Hiljem siis kui kevade tänaval Avatiselt Tallinna lastekunstikool, siis, siis ma sattusin sinna ja, ja noh, see selline kunstihuvi teema oli, oli mul jah, tõesti varasest lapsepõlvest saadik. Kas te olite hea joonistaja lapsena? Ma usun küll. Aga arhitektuur nõuab ruumilist mõtlemist, et see ei ole mitte ainult välise ilme ja kupatada Tuuri silmitsemine, et te peate oskama näha ruumi näiteks valmis ehituse puhulgi ja seda väga hästi ette kujutama, kas oli teil olemas või te olete selle hiljem elu jooksul juurde? Tegelikult ma usun, et see isegi isegi vast oli olemas, et, et noh, kasvõi tõesti matemaatikas need ülesanded, sellised ruumilised, ülesanded, vektorgraafika ja kõik see, et see tundus, et, et see, see oli minu jaoks nagu äärmiselt lihtne sellel ajal, kui võib-olla tõesti mõni mõni kaasõpilane vaevas pead ja, ja, ja see oli noh, selline ületamatu, et et noh, selline ruumiline mõtlemine jah, et see on tõesti. Ma arvan, et see on mul olnud jah, varasest east saadik täitsa olemas, selline ruumile ettekujutusvõime. Nii et arhitektuur oli teie ainus ja konkurentsitu valik või oli seal kõrval veel mõningaid. Kord ei olnud, et, et ma arvan, et ma juba juba enne gümnaasiumit tollast keskkooli, et oli juba see mõte nagu selge, et arhitektuur on see teema, millega ma tahaks nagu jätkata. Ma arvan, et kui tegemist oleks graafikuga ehtekunstnikuga Sepaga, siis on need niisugused loomingualad, millega inimene saab tegeleda oma ettearhitekt, on inimene, kes peab siiski väga palju suhtlema ametnikega, jaga poliitikutega, kui ma mõtlen näiteks laulva revolutsiooni aega, kui palju oli, oli loominguliste liitude pleenumil, sõnavõtjaid, arhitektide hulgast mida iluametnikega suhtlemisest on teile õpetanud. Oo jaa no eks, eks see selles suhtes on paratamatus, mis kaasneb selle erialaga ja, ja tõepoolest, selle, see tuleb nagu suhtlemine omandada ja, ja noh, ütleme, et alati ei ole see võib-olla selles suhtes kõige-kõige meeldivama osa sellest tegevusest ja loomingust. Aga, aga pigem on ta jah, selline paratamatus. Jõuame siis selle juurde, et eelmisel aastal, kui Eesti vabariik tähistas 100 aasta möödumist Eesti riigi loomisest, jõudis lõpule ka üks teie eestveetav projekt. See on siis hea avalik ruum mis nelja aasta jooksul püüdis kass taastada väikelinnade kesklinna südameid või siis restaureerida või, või kuidagiviisi taastada olemasolevaid. Sest probleem, millega me peaaegu kõikides Eesti linnades kokku puutun, on see, et kesklinn jääb justkui elust tühjaks. Kogu elamuehitus, kaubandus, kõik voolab välja linna äärtesse, kus on odavam maa ja ei ole nii palju ehituspiiranguid. Rääkige palun sellest projektist, kui väga südame küljes. Teil on olnud noh, tegelikult olen ma jah selle projektiga tõesti aastast 2014 alates tegelenud ja, ja tegelikult ei ole ta veel lõppenud sugugi mitte, et tänase seisuga on ju alles neli sellist keskväljakut valmis saanud, aga, aga neid tuleb siin veel nüüd sellel aastal ja järgmisel aastal veel riburadapidi juurde. Ja siin aastavahetusele võimele hea uudis, kui me saime teada, et rahandusministeeriumi ja kultuuriministeeriumi kokkuleppena on otsustanud vot seda projekti jätkata, nii et me sellel aastal saame teha veel neli sellist avaliku arhitektuurivõistlust järgnevate linnade peale ja loodame, et järgmistel aastatel veel sellepärast, et et me oleme ka nüüd selle projekti raames uurinud, siis tõesti kohalikest omavalitsustest Eesti linnadest ja huvi selle jätkuprogrammi järgi ja, ja see huvi on olnud selline noh, tõesti valdav. Nii et meil on praegusel hetkel juba vähemalt paarkümmend sellist Eesti linna, kes kohe-kohe oleksid valmis selle arhitektuurivõistlusega pihta hakkama, kui ainult oleks kusagil selline riiklik rahastus sellele asjale. Et nüüd, kui rääkida sellest jah, et miks sellist asja olemas teinud arhitektide liiduga ja siis koostöös siis Eesti vabariik 100 juubelitoimkonna, aga noh, mõte on olnud see, et me ju kõik teame, kuidas need rahvastikuprotsessid Eestis toimuvad, et meil on üks, kes kus on Tallinn, kuhu inimesi järjest voolab juurde ja ja tatart, kus siis noh, ütleme, et on enam-vähem selline null balanss jäi ülejäänud siis kõik need Eesti väikelinnad, kus rahvaarv aina väheneb ja ütleme, et üheksakümnendatel aastatel oli mõnes kohas vähenemine lausa traumaatiline siin Valga näit näiteks kus noh, väga palju inimesi lahkus, osa neist olid seotud siis tõesti selle Nõukogude armeega. Aga, aga nüüd ütleme, et selline vähenemine, rahvastiku vähenemine väikelinnades, ma arvan, et, et ei ole tegelikult nagu hea asi sellisele Eesti regionaalarengule. Kõik kõik koondub ainult Tallinna ümber, kõik ressursid, kõik see tootmine, imalik teenus, avalik teenus, kõik koondub ainult Tallinnasse ja ülejäänud on ainult ääremaa kogu Eesti. Et see tundub, et see vast ei ole õige tee Eestile. Arvestades kasvõi tõesti seda, et sinna see statistika, mida siin hiljuti õnnestus näha, kuidas tegelikult ülejäänud euroo Parriikides on see protsentuaalne jaotumine rahvastiku jaotumine pealinna ja siis ülejäänud riigi vahel hoopis teistsugune, kui meil siin. Võtame Saksamaa, Prantsusmaa, kus need näitajad pealinna kasuks on seal, noh, kusagil 10 protsendi ringis, kui sedagi ja, ja ülejäänud maal ühtlaselt siis siis elanikega kaetud noh, meist veel selline tagapool on ainult üks riik, kes on Läti, kus on 36 protsenti elanikkonnast, on pealinnas Riias, Eestis on see number 30, aga, aga juba vaadates kõiki meie neid ülejäänud naabreid, on see noh, äärmiselt dramaatiliselt noh võiks öelda natuke rahutukstegevnumber. Ja, ja, ja miks siis nende väikelinnadega tegeleda. Ma usun, et kui, kui seesama vähenemine see paratamatult toimub, noh, ei tasu endale illusioone seada, et näed seda, kuidagi on võimalik noh, täiesti peatada, aga usun, et, et noh, et mingisuguste selliste õigete linnaruumiliste selliste sekkumistega on võimalik seda aeglustada ja, ja noh, ka see kahanemine võib olla tegelikult väärikas. Et noh, kui me räägime sellest, et, et väga palju on nõukogude ajal ehitatud noh, sellist vähe kvaliteetset hoonestust ka nendes väikelinnades kõikvõimalikke nõukogude aegseid tööstushooneid, ühiselamuid, mida iganes kortermaju, paneelidest mis on venitanud need asulad või linnad piisavalt laiali. Samas, kui siis ütleme, et see tõesti selline ajalooline linna süda seal kusagil ajaloolise peaväljaku ümber või peatänav, et need on jäänud siis nagu selles arengus tahaplaanile noh, võib-olla on see mõnes mõttes olnud hea, see on selliseid muinsus kaitseväärtusega hooneid säilitada. Tänud nõukogude aegsetest ümberehitustest, aga tänasel päeval on nad pigem sellised söötis selle sihukese asfalti veeritud peaväljaku ümber, kus enamasti on selline autoparkla, mõttet, autoparkla, kus inimesed jalgsi väga-väga palju ei käi ja noh, kusagil siis linnaservas on siis ringtee ääres on siis supermarket, kus siis kas elanikud aega veedavad. Et noh, mõte on tegelikult see, et inimesed tuua siis tagasi sellesse, sellesse talveks keskossa linnasüda, kas luua seal selline kvaliteetne linnaruum, kus inimestelt tõesti oleks ja mõnus oma aega veeta kvaliteetaega veeta, et sinna tõesti koonduksid tagasi siis ärid söögikohad kõik võimalikult teenindusette, et lõbustusasutused, mis iganes, et kontsert treeruks tõesti selle ajaloolise keskuse ümber hea nagu siin Valga näitel, et kus on lausa programm, et, et noh, et siis tõesti seda väheväärtuslikku hoonestust, mis jääb siis linnaservadesse, et seda võiks siis samaaegselt jälle lammutada, et inimesi tõesti tuua siis tagasi linnakeskuse ümber. Ja, ja kui, siis tõesti säilivad need elementaarsed teenused, kui seal on tõesti mõnusad söögikohad, kui seal on koht, kus lastel mängida ilusat mänguväljakut, kui seal on peaväljak, kus saab aastavahetust pidada, kus saab jaanipäeval või ükskõik millisel Eesti olulisel tähtpäeval pidustusi pidada, kus vajadusel võib ka paraadi pidada, kus on võimalik rokilava üles tõmmata ja pidada siis üks vägev rokikontsert no siis siis ma usun, et tegelikult inimestel tekib nagu selline mõte, et, et noh, et kas ma tingimata pean. Pean sinna pea linna kolima, kui, kui võib-olla tõesti, et see keskkond, mis, mis minul sellesama väikelinnas, kus ma sündinud olen, on tõesti selline väärikas ja, ja see elukvaliteet on näha, et, et see võiks ka tõusta, mitte ainult langela. Suureks takistuseks on saanud raha. Kui me räägime näiteks Viljandi linnasüdamest, kus olnuvat väga hea idee, aga, aga linn, või oli see nüüd riik, kes sealt suure tüki rahast ära Kapsas ja eks see, eks see selles suhtes on see paratamatus, et kõik see, see raha eikusagilt tuleb noh, need linnaväljakut, mida, mida siin nüüd eelmisel aastal ja tänavu ja ülejärgmisel aastal veel rahastatakse, tulevad euroop, Papa regionaalarengu programmidest ehk antud juhul siis piirkonna konkurentsivõime tõstmise programmist, mis, mis need 2020 et ja, ja mis, mis peale seda toimub, seda, seda veel täna hetkel keegi ei tea. Viljandi puhul noh, asi ei ole võib-olla selles suhtes nii traagiline, et, et noh, et kõik need sellised linna arengut on ju etapiliselt, et noh, et kui me ühe asja kusagil keskel valmis saame, et, et noh, et see tegelikult toob kaasa mingisuguseid järgnevaid arenguid. Et praegusel hetkel siiski selle linna peaväljaku jaoks on see rahastus olemas, et nähtavasti et seal oli see, need kavad olid suuremad, kuidas sinna väljakule suunduvad, et suuremat teed korda teha. Et noh, et selle koha pealt Viljandi peab need oma neid soove kärpima, aga, aga noh, kui üks asi on juba valmis, et see tegelikult kutsub nagu mingisuguse sellise ahelreaktsiooni, et noh, kindlasti on, seal tekib tunduvalt suurem huviga erakapitalil, et noh, kõik need sellised hooned, mis nüüd ümber selle avaliku ruumi jäävad, on enamasti erakätes. Mis tähendab seda, et, et kui, kui see selline väljakuruum või tänavaruum või see korrastub, et noh, et siis on tegelikult nendel eraettevõtjatele ja ka motivatsiooni siis oma hoonetesse investeerida seal mingisuguseid siis Teil majutusasutusi mingisuguseid kaubandusettevõtteid seal avada, et noh, üks asi peaks nagu esile kutsuma teise ja, ja noh selline idealistlik lootus meil on, et meil õnnestub läbi selliste sekkumiste avalikku ruumi, mis tegelikult ei puuduta hooneid, vaid just nimelt hoonete vahelist ruumi, et läbi selle tegelikult uuesti taaskäivitada nendes väiksemates linnades siis mingeid arenguid, positiivseid arengusuundi. Suure osa teie arhitektuurilist loomingust, Me leiame Tallinnast, aga teil on ka armastus Eesti väikelinnade vastu, iseäranis pärnu, kuhu te olete palju projekteerinud, aga ka Haapsalusse, Narva, Rakverre, Tartusse, et Tartus ei ole, Rakveres ei ole. Aga Tartusse küll. Aga tuleme siis selle Pärnu suvitusarhitektuuri juurde, mille eest te olete saanud umbes kümmekond aastat tagasi Kultuurkapitali aastapreemia preemiaid, te olete ka rohkelt saanud. Mis teid Pärnu puhul võlub? No Pärnu on tegelikult tõesti selline linn, kuhu on alati nagu mõnus uuesti tagasi tulla ja eks lapsepõlves on seal suvitatud ka ka mitmeid aastaid. Pärnu projekt, tegelikult algas meil kusagil 90.-te aastate lõpust, kus kus siis kõigepealt üks selline põnev krunt seal seedri tänaval, Amende villak kõrval kus oli soov sinna teha midagi sellist eksklusiivset mingisugune eramurajoon, mis oleksid nagu sellised ühes ansamblis väärikat ja kuidagi eristuksid sellest, mis, mis seal seni tehtud oli. Ja nende nende viljadega me sealt tegelesime dress, jupi aega ja sealt edasi järgnevana tuli siis tõesti see, et seal kõrval oli, oli siis üks üks selline nõukogude aegne selline majutusasutus, mis siis tegelikult, et ühel hetkel otsustati, et sinna võiks teha ühe sellise Pansionaadi, või, või noh, selliseid suvituskorteritega siis sellise hoone, kus siis tõesti inimesed saaksid suveperioodil siis siis mõnusasti suvitada. Ja tundub, et see, see projekt meil õnnestus. Eks me oleme hiljem sinna Pärnusse veel üht-teist sellist väiksemaid asju projekteerinud, mõni on seal ka valmis saanud, aga seal jah, päris selline pike Tap, et see algas tõesti kusagil seal aastast 98 ja kestis seal aastani 2007, kui see Pärnu pansionaat valmis sai ja ja tõesti ka Kultuurkapitali preemia sain. Narva teine linn on siis tõesti olnud see, kus meil kunagi õnnestus võita üks arhitektuurivõistlus, mis puudub, kas kogu seda joaoru pargiala, mis jääb siis linnusest linnusest alla sinna vene piiri äärde ja see tundus hästi põnev teema, see oli tegelikult meil esimene selline otseselt maastikuarhitektuuriga seotud teema. See reljeef oli niivõrd selline põnev, see ajalugu, mis seal oli, kõik, mis seal toimunud oli, oli meie jaoks niivõrd selline huvitav. Ja, ja tänaseks on sellest asjast saanud tsirka kolmandik valmis, puudutab seda rannahoonet, see puudutab seda piisada rannast, me loodame, et kunagi, kui kui Narvasse peaks jälle mingisuguseid rahasüste maabuma, et, et siis on võimalik see asi ka lõpuni teha ja ma tean, et sellel aastal oli, plaanisin rajada mõned sillad meie projekti järgi ja, ja siis saar, mis jääb sinna siis noh, peaaegu et sinna riigipiirile selle suvitusranna ja Vene piiri vahele, et seal siis see ala korrastada meie projekti järgi, nii et see projekt on tegelikult valmis juba tõesti aastast 2009 ja, ja ootab ainult seda edasistest järk-järgult valmis ehitada. Noh, teine põnev asi, mis tegelikult selle Narvas teemale järgnes, oli siis järgmine selline arhitektuurivõistlus, mis meil õnnestus. Ta oli siis Narva Hermanni linnus, millega me oleme tegelenud siin ka nüüd juba päris mitmeid aastaid, praegusel hetkel käib konvendihoones kõva ehitustegevus, loodame, et sellel aastal võib-olla saab siis konvendihoone üks osa valmis. Konvendihoonega oli selline huvitav lugu, et, et see tegelikult seda peale sõda, kui seda rekonstrueerima hakati, siis päriselt valmis ei saanudki, et mingi osa sellest see idatiib jäigi selliseks, kus siis tuvid lendasid ja aknaid ees ei olnud. Et, et nüüd on, nüüd on see lootus tõesti see, et, et see Hermanni linnus saab selline kaasaegne modernmuuseum. Ja aasta lõpul andsime siis üleprojekti, mis puudutab, siis kogu seda ei soovi see suur see läänehoo, mis seal ees on, kus pidevalt korraldatakse kõikvõimalikke rokifestivale kõik võimalik, kes selliseid aastavahetuse üritusi sõjamänge, kõike seda. Ja noh, need kaks projekti samase joaorg ja siis see kogu see linnuse kompleks, et need on nagu üksteise kõrval noh, nagu täiendavad teineteist, et et meie, see selline unistus ongi, et kui see kunagi ükskord tõesti see kõik, mis me sealt nagu kokku oleme projekteerinud ka reaalselt valmis saab, kib tegelikult, eks täiesti selline uus, selline liikumissuund Narvas, kus on võimalik siis inimestel kusagilt sealt Aleksandri kiriku juurest treppidest alla tulla mööda seda rannapromenaadi kulgeda siis uuesti trepist üles, otse sinna linnusesse jõuda linnusest, uue sillaga, üle piiritsooni, jõuda vanalinna ja sealt edasi otse siis sellele raekoja platsile. Samuti siis loodame, et, et seal saab varsti valmis ka siis kavandatav Stockholmi väljak, mis oli üks osa meie sellest hea avaliku ruumiprogrammist mille koha pealt praegult käivad rahastus, läbirääkimised, loodame, et positiivselt, nii et et noh, et tekib üks selline heakorrastatud ruumi ahel. Selline jätkub selline heakorrastatud kvaliteetne ruum. Et juba praegu, kui see Narva promenaad valmis sai, et juba siis toimus nagu selline märkimisväärne selline muutus inimeste käitumises Narvas, et kui sinna Narvas suvel sattuda, et see on nagu hämmastav, kui palju inimesi tegelikult seda promenaadi kasutavad. Et jalutatakse seal lastekärudega ilusal suveilmal kusagil mängivad ansamblid, kusagil müüakse burgereid, toidufestivalid, mida seal suvel korraldatakse. Et kõik see sõime, kvaliteetne avalik ruum, et see tõmbab nagu linna käima, et noh, seda Narva näitan täiesti noh, väga uhke vaadata, kuidas alguses noh, praktiliselt nullist alustades on kuhu juba tänaseks päevaks on jõutud. Eeldades, et te olete sealkandis laiemalt ringi sõitnud, kas Toila oru loss tuleks taastada, sest on käinud ka niisuguseid arvamusi läbi, et on Peterburi jõuka kaupmehe suveresidents, et miks Eesti riik peaks sellele taastamisele raha alla panema? No ma arvan, et sellisel kujul taastamisel vist väga erilist mõtet ei ole, esiteks milline funktsioon sellel hoonel siis oleks, aga, aga samas see korrastatud park justkui vajaks sinna mingisugust sellist ühiskondlikku hoonet. Ja selle üle tasuks tõesti mõelda ja see võiks olla tõesti läbi avaliku arhitektuurivõistluse mingisugune selline väga, väga ilus, elegantne hoone, mis sobituks sellesse maastikusse olgu ta siis kontsertsaal või mis iganes, ühiskondlik, selline, selline avalik hoone, et see selle peale tasuks kindlasti mõelda, aga, aga mingit koopiat teha teha ühest, et vene kaupmehe villast, ma arvan, et see tänasel päeval ei ole teema. Mulle tundub, vaadates avalikke, ütleme ühiskondlikke hooneid, mida te olete projekteerinud. Mulle tundub, et te näete vaeva selle nimel, et arhitektuuri märgataks, sõidan ise iga päev mööda Teie projekteeritud büroohoonest Metalli tänav kolm, mille aknad on niisugune tunne, et nad aknad on pisut veini joonud ja siis raamidest välja läinud. No igal juhul mulle tundub, et teie eesmärk on, et inimesed märkaksid ja arutaksid omavahel. Ja kahtlemata, et tegelikult sellesama metalli tänava selle büroohoone taha praegusel hetkel kerkib meil üks, teine teine pisut väiksem büroohoone ja, ja ma usun, et nad, kui see teine hoonega valmis saab, et siis nad sellised toreda sellised paari moodustavad. Ja kindlasti jah tõesti, et, et noh, kui me, kui me mingisugust sellist hoonet projekt, et noh, et, et siis, siis on alati see, et näete, et sellel asjal võiks olla mingisugune selline idee. Et miks me seda teeme, et noh, et lihtsalt niisama tegemise pärast ei ole ju mõtet teha. Ja, ja see talli sele Metalli tänav, Metalli teema tundus kuidagi selline põnev ja ja eks me seal tõesti natukene vigurdasime selle fassaadiga ja samas on see selline meeldejääv ja kõigile tundub, et kes sealt mööda lähevad, on see meeldinud, et et kui nüüd jah, see teine hoolega sinna kõrvale tekib, siis tekib juba päikeseline ansambel, et üks täiendab teist Kas sinna nurga peale, mis praegu on siiski tühi, siis Mustamäe tee alguse ja Paldiski maanteenurk, mis on seisnud viimased 50 aastat täiesti tühjana. Kas sinna tuleb ka midagi? Ja kindlasti, et, et sinna on ju praegu kaks sellist kõrgemat hoonet tekkinud ja, ja see on üks selline koht, kus siis tõesti see Tallinnas kõrghoonete teemaplaneeringu ütleb, et sinna võib ka kõrgemaid hooneid teha, et ta jääb siis nende tee sihtide peale, et ma usun, et sinna varem või hiljem tuleb kindlasti neid hooneid, kõrgemaid hooneid veel juurde, nii et, et see võib tulevikus selline päris põnev kant olla. Otsides paralleeli muusikast esimesel jaanuaril me saime kuulata kahte Viini kontserti, kõigepealt ülekantuna Viinist kuulus esimese jaanuari kontsert ja siis õhtul Estonia kontserdisaalist. Oma Viini kontsert ja muusikainimesed ütlesid, et see esimene kontsert kõlas justkui paremini. Ilmselt oli saalis parem akustika, orkestrantide paremad pillid, võib-olla ka suurem orkester maailma igasuguse pahatahtlikkuseta. Küsin kolme rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitjate kohta. Üks on kumu, üks on Eesti Rahva muuseum ja kolmas on Arvo Pärdi keskus, mille võitjad on väljastpoolt Eestit. Mille poolest Nad on paremad, kui oleksid olnud eesti arhitektid? Jah, no see, see on nüüd hea küsimus tegelikult Nendele samadele arhitektuurivõistluse žürii teleet, miks, miks see valik selline noh, ütleme, et sellel hetkel, kui seda, seda kummut projekteeri, nii et, et noh, see selline avaliku hoone projekteerimine, et noh, see nii suurt hoonet kui sellist, noh, see see kogemus Eesti arhitektidel oli küll jah, pigem pigem vähene ja, ja see oli jah, tõesti üllatav, kui, kui, siis selle kumu võistlused tulemusena oli praktiliselt kogu see, see auhinnatud rida oli, ainult koosnes Soome büroodest. Teisest küljest jälle noh, siin ei taha muidugi žürii kohta midagi öelda, aga, aga ütleme, et kumu kui selline, et selles suhtes oli selline lihtne, lihtne, arusaadav vorm, seesamune ringi peale üles ehitatud hoone geomeetria. Noh, ütleme, et minu jaoks on ta ta on üks märk sellest sellest ajast, samas kui me mõtleme edasi, et, et noh, et, et ühel hetkel võib-olla seda kummut on vaja nagu laiendada. Täiendav, et on, noh mingil hetkel on ta nagu niisugune väga lõplik see asi, et, et noh, eks, eks kõik on võimalik teha. Eesti Rahva Muuseumi mulle meeldib kindlasti tunduvalt rohkem, et seal on sellist ideed ja laia joont rohkem kui üks selline geomeetriline kujund, et noh, kogu see kontseptsioon see pikendus, selle lennuraja pikendus, et see on nagu vägev ja ega, ega see hoone ju halvasti välja kukkunud ei ole, pigem pigem hästi. Rääkides Pärdi keskusest, ma usun, et kas see hoone on tegelikult kindlasti õnnestumine, et noh, üks asi on võib-olla see, et kui nüüd vaadata seda võistlustööd, millega see hoone võitis ja seda tänast, seda lahendust, et et nad midagi sealt mingisugust sellist õhu õhulisust võib-olla sellist paviljonlikust, mis selles algses töö, see, et seda on seal nagu vähemaks jäänud, eks seal ilmselt olid mingisugused sellised pragmaatilised kaalutlused. Aga kindlasti ta on oluline oluline hoone ja, ja ma usun, et ta kindlasti saab siis lähialgab väga palju rahvusvahelist tähelepanu ja noh, ise ma olles näinud, niiet ta sobiananeid Töid Andaluusias just üle-eelmisel aastal sai seal väikse seltskonnaga arhitektidega käidud, et tegelikult need arhitektid on ikka maailma tipptase ja, ja need asjad, mida nad teinud on, on väga-väga uhked. Nii et selle koha pealt võid, ma arvan, Eesti olla õnnelik, et ühed sellised maailmanimed on Eestisse teinud ühe sellise meeldejääva asja, nagu Arvo Pärdi keskus. Kas eesti arhitektid vajaksid rohkem rahvusvahelist koolitust? Oi, ma usun, et seda rahvusvahelist koolitust eesti arhitektilt tänaseks on juba väga-väga palju, et kunstiakadeemia on ikkagi väga rahvusvaheline oma sidemete osas eesti arhitektuuriüliõpilased, lisaks kunstiakadeemiale, tudeerivat euroopati ülikoolides, peale seda töötavad paljud Euroopa tippbüroodes ja ka mujal maailmas heades büroodes tulevad oma kogemustega tagasi, see rahvusvahelistumine on juba ammu toimunud, et et selle üle küll praegult ei peaks muretsema. Kust te veel olete näinud Euroopas või mujal maailmas head kaasaegset arhitektuuri, mida soovitate arhitektuurihuvilisele reisisellile? Kui eks selles suhtes ju arhitektuuri on aastate jooksul väga paljudes kohtades nähtud ütleks nii, et, et noh, võib-olla kõige rohkem sellist huvi isegi täna pakub pigem see arhitektuuriajalugu kui selline, et noh, tõesti need sellised krestomaatilised arhitektuuriobjektid, arhitekt, Touri šedöövrid, mida siis on õnnestunud vahel mõnes riigis kaugemas riigis näha. Olgu see siis kasvõi Brasiilias Oscar Mayeri arhitektuur või, või vaadates siis kusagil Indias Bangladeshis, Luikaani või või siis lee korpuse loomingut seda uut arhitektuuri kui sellist, tänapäevast kaasaegset arhitektuuri, noh, eks loomulikult seda, et me oleme igal aastal proovinud arhitektide seltskonnaga ringi sõites vaadata noh, samas ütleme, et sellised tõesti sellise vägevama ägedama mulje annavad ikkagi tõesti siis arhitektuuriklassikud, noh näiteks eelmise aasta lõpus õnnestus meil arhitektide seltskonnaga käia, Mehhikos lõi paragani loomingut vaatamas ja ja noh, tõesti see, see on võimas, see kõnetab tänasel päevalgi, nii et see on selline maamärk, et kuhu pürgida. Me oleme lõpetamas intervjuud Kalle Vellevoog iga, kelle arhitektuuribüroo suur töö. Kommunismiohvrite memoriaal Pirita teel on väga palju inimesi kõnetanud, nagu tänapäeval öeldakse, on jätnud sügava mulje. Ehk on siis Tallinnas uus maamärk, mida kindlasti tulla vaatama ja ja rohkem kui üks kord. Palju tänu selle eest, Kalle Vellevoog ja aitäh ka intervjuu eest. Eriolukorra fikseerimiseks tuleb lisada, et päev enne saate eetris kõlamist jõudis avalikkuseni teade, et FC Levadial on Tallinna linnavalitsuse luba rajada memoriaali kõrvale uus jalgpallihall koos riietusruumide ja klubihoonega. Ehk tuleb just see, mille eest Kalle Vellevoog lõppenud intervjuus hoiatas. Spordiväljaku ja klubi naabruses kaotab memoriaal midagi väga olulist oma olemusest. 22000 inimest ohverdasid elu. Nüüd on järg nende mälestuse jäädvustamise käes.