Eesti vabariigi rahvusvahelise tunnustamise päevil on meil põhjust hea sõna ja suurima lukku stamisega meelde tuletada mehi kes võitluses rajasid iseseisva Eesti riigi. Meie keskel elab veel vabadussõjast osa võtnud mehi. Sajandat eluaastat käib Kirepis sündinud Jaan Viljamaa. Ja välja käisime seal püssi laskma jõega May olnud püssi Faudunudki enne. Kas olite ka hea laskja? Linas olles ei püüa vallasi aia ja ka ilma selle materjali kamba maalimas. Nii täpselt ja suur rull oli püssipadruni, lasite maha sea padrunikesta ja kes 100 raadi kruusa valla prooviti. Väljale, kuhu rindele täid viidi, kuhu väärinale andsime kummeriaaloileni. Enne andsime lakkasid Valgas Pedeli peale minema. Kas teid viidi Kuperjanovi partisanide jõu ja seal oli muuseas hullumeelsest Kuperjanovist siis elamisi ole. Kuperjanov sai oinas julma Paju lahingus ja rongiga viidi Valka antivorm selga ja, või läksite oma riietega lahingusse? Oma riietega huumori, lausa lõpu sul oli omal. Mis teil oli siis poolkasukas või? Või kasukas või? No ma olen kevadel mullusel, raskelt olin mina aha, mul oli mõnus. Soojaleide oli juba Sännal poolses servas läbilasse ja muud mitte midagi. Saapad või säärikud või king, häälik oli omal ja säärikud ja, ja oli omal. Ja Lena oli mõõtsaaverend, sakslased ja naasolvega kangen kauni liidinalüüs väid, kellel suu oli vahel, seal oli suur kraav ka veel ja me olime siis pulli maalivad. Ja leheväila seal kihinguliseda suunses saava. Niisama laskesaia. Aga egas osalt kaalus, aga kas krae üle Saisi sai? Valgas Silvia Truu sulast it's jälgi äras oli täitsa või või läbi näälitsu liigutada ei võinud. Sway nagu Ärarit lolli, siis hakkasime minema jälle üteldi. Et nüüd lääne Roonen moosi vaksali seas. Aga üks. Ja ja kui me silla Looned moosi Kauni analidega elampi ütelnud Vablitsendi võtta Edapes läe koeki. Imelise vari oli vill üleval, aga ega ta elab, võttas, näe. Ja siis seal oli ütleja veic, magan seal eestikeelseid kooste kuradi tulete eesti keel jätta ja siis lisasin ekvad, lahkas, idas oli suu, Haiin. Ega siis ära, aga meie olime. Mitu kuulipritsi alt ei pääse, aga kes sealt eesti keeles ütles häigi seljale, ühendi, ütles oma või ütles võõras. Tavalist saamina deeda SO Köstjumees, mis ta ütles, kuhu te olete? Üles sinna läkkega. Tolle pärast, et toetav ja siis me mõtlesime maha ja siis hakkasime kuulipliiti laskma. Lioosime XIV. Sa kuigi kaugele, kes läheb üle, aga näed nii, Valvigi laisa leidis kuut. Suomen moosivalk seal, jah. Võtsite selle vaksali ära? Puhkus oli väga väike, tuli minna Pihkva peale või jälle ja. Aga mina sinna saa, minus oli enne haavata ja kas teil kaotusi kah oli, nendes lahingutes, kas meil oli seal, kus mina haavata sai, seal sai seal? Kust te saite haavata, püksis Askuvad? Siiani tuli välja läbi reie ja mul on ju meelanud mall, kui Malwara siia. Akva pikali maha, linevaleesisse mark seal välja ja aga massaa sinna. Tagas Tartu Skansile voi voi kaluline oli kaks venda ja Panther Levits tasalinaline siis naljaga taoline, nii rohkem bonsiin. Kaldma maha rai või Tõid, tule alt välja ja sula mu välja kalu. Nii kaugele, kus, kus veel hiljuti kinni küsimuse punkis üleval kõlaval seoti kinni ja siis mina õige velg Alulaid. Vaiga linnad, kile, lahidia. Muidugi on Venemaa oli võõras ja üksinda kand ei saa ja ja läks kohe ära minu Avid sillal põõsa kõrvale üles sisulise punkti ja läks esitagasi nagu minul. A Kenny seoti tsooni seal polipluusis trepist alla ja karu viide, olles tollesama ajaga sai pihta ja saidi ta elas aia halvas kohas, tseva sai sisse linux. Ja siis näitsioosi Sainz ovesega. Dekroy sai näinud niikaua kui las vaeva näinud kovski rongi peale panna. Igal vallal ei ole seda teed lautu ja. Anti uuesti pess käte, Jaaguna särazilatsi, sina läksid juba soomes rongile läve. Seal olid julged mehed pealgaid ja muidugi no soomusrongil on vähe, ma arvan, pollar vangile küll, aga ega sul ei ole koldseid midagi kandmist jäljal. Miks ta kibeon? Rongiga saab meile tagasi käia. Ega tema ühtegi kindla pleini vea rongile. Nii jutustas 99 aastane Elvalane Jaan Viljamaa. Viljandimaalt läks vabadussõtta Ko valla mees Julius Saar, kes on praegu 93 aastat vana. Sest meil oli saksa okupatsiooniaeg juba oma salajane kaitseliit, kes selle juht oli? Õhtu oli ärg saar, sugulane ei ole nimekaim nimme käin ja muidu. Ja, ja siis me pidasime saks aeg k ige koosolekuid. Muidugi harva, me olime omas vallas valimi säsi kümmekond meest, vahest rohkem, vahest vähem koles johtus äsja olime. Ja kui sakslased hakkad siit ära minema. Tallinnas oli paigi valitsus sees. Sakslased staapali sõlmi ligistikku, muidu Teredasime head sõbrad, mehed olime, aga vaata, kuidas see käsk oli. Selts, me teame küll, mis siin OEM, aga meiega ja ka teiega midagi parata. Ja noh, ja siis hakkaski see vabadussõda peale. Saar oli valla kaitseliidu ülem särssaar ja siis läksid need köit sõtta, siis tuli kõik üksipäini, tulid minu kaela. Siis hakkas võhmajaam hammast tulema kõik sõjavarustus ja kõik jälle. Jälle hommikuks 300 hobust, Jaama 100 hobust, Jaava. Hobune, mees Jaama ruttu teise tarusse jälle. Köik tulid, mitte üksi jäänud ära puiklemist ei olnud, ei olnud siukest asja ja oli näiteks, tulgu rohkem hobusid, vaata, võib-olla mõnel juhtub mõni õnnetus või asja ja. Aga siis jäi veel jaamas jõlegi, sai köik peale pakitud ja asjad ja kuude vedasite Põltsamaale Põltsamaal olid jälle seal vastu, see oli 25 kilomeeter vähemalt Põltsamaale, seal olnud juba uued voorimehed, vastus pant peal, läksid aitu vastu ja Aidu pidas vastu. Rinne oli Aidus rinnuli Aidus ja ja teise polgu staabid ja need olid kõik Võhmal juba seal jäi siis jumal tänatud, tulid pühad ja tulid soomlased ja soomlased tappimis ta oli juba liin oli 30 kilomeetrit. Liinles laugele, siis läksin mina ka sätta jälle ja nina, mind saadeti Pärnuõppega majanduse ja ütlesin, et mina olen suur tugev mees on kindlus suurtükiväemees vene geenis rollinna kindlus, suurtükiväes. Aga jäi sellest hoolitud kedagi. Läks üle ja siis tegi meid, läksime uuesti jänüüdsetaks roduks ja hakkasime sõdima, kuhu ülekommude pool. Ruhja all. Et siit üle siis seal oli maha lastud ja ega me näinud ja mis teil Venemaal läinud ja no ega siis kõik punased põld tuli, paar tükki sealt tagasi tilkus, tulid meile juuri, päev otsa suitsisime, läksime, vastame ise ja teine oomika hakkasin peale minema, nutsime Ruhja ära. No siis hakkas meilgi terin peale. Enne kommudega. Me ei saanud enam sugugi ei saanud puhata ka midagi, nii kui sa puhkasid, kaevas kurat maa sisse agalagu, nemad läksid ees meie järel, nii et laste näiteks maasse kaevata. Nii kaua Jeegeli ääre välja. See ala oli minek. See on düna aru, sealt oli 30 kilomeetrit Riiga, noh, seal lõppeski, siis tulid. Prantslased ja nende ohvitser seal olid olnud, ega mina seal ei, Riias ei olnud. Ma kuulsin niimoodi, siis. Läksid oma poole ja meie mehed oma poolejäägid siis selle Lätimaa lätlaste kätte. Ja sedasi asi klappis, siis tulime sealt ära, siis oli nendega sakslastega rahu. Siis läksime Pihkva alla ja nad olid juba punased seal Pihkva juures väljas juba ligidal olid ja me sõitsime kohe sinna, põllud, voolik, rest põldu, kool tegelikult tikud seal, laadisin maha ja siis tuli üks jalavadi, läksime iga päev niipalju kui jõudsime 30 kilomeeter, läksime. Jutiga edasi, rohkem ei jõunud. No siis mina ei tea, ma ei tund seal midagi enam ja siis mina ütlesin, majam luures ei ole, ma enne käisin härra luures. No see oli üks väga raske tööjõuluures, ei ole. Noorel mehel ei ole midagi raske. Miskid ei ole jah, aga ohtlik. Ohtlik jah, aga ei viitsi, pead olema ettevaatlik ja korras ja siis oli neid luuretahtjaid küll siis eks Saaremaa poiss hakkas, üks pidi olema seegi salakäis ja tegi ja teised olid nii teise anti siis kõrvale, kui oli tarvis ja kui Oltalist aktsiisi väidi käis juba tuhatas ära, et asi korras on. Ka pauku sai palju tehtud ja siis neid. Eel Landeswehri vastus oli see kõige kõvem värk ja löödud Cathezeri. Jäisime kahe poisiga libeuroopa alevisse. Läksime luurele. Need mehed olid välja läinud õhtal Asmeri olime, kuulsime, et laskmine olnud vasakul tiival laskmine on ja Põltsamaa kooliõpilaste pataljon oli seal seitsmes rood ja 200. kolm roodu, nii palju oli kokku. Ja siis pataljoni tegi mulle ülesandeks. Ja käisin meil seal sees. Kohalik arst päästis meid ära. Kuidas kõik lagundi asiatioosime, teise iki jälle seina ära vaatan, lükata sealt ülevalt aken lahti, sendid tulgu sinna, lam, sinna ta nüüd osti siia saite. Tunime. Hüüdsid, katsuge nii ruttu välja minna, seda teed kõvasti sisse. Tulite saksa sõjava, poiss on ees siin ja siin on sees nimede põline teid näinud siis läksime niisamuti maantee ääres, siin servas olid puud ja puudel oksad, säsi ma dieedi peal ja siin maadi kraavis käis tee. Ja pärast nägime kelgud sakslased vaipasid tali vasakul nägime, kui tulime, see oli kogemata. Käisime ära ja siis läksime Dolbeni. Mehed olid kõik seal koos, need ruudud ja koolipoiste. Ja panin nüüd oma kohale nagu räägitud, oli pataljoni ülemkäsklus kõik kohale, sain oma roodu. Nii sööma. Sinna panin sakslased endi suurtükki ülesse ja patarei ja meil oli kukkunud kohe. Pomm seal suur tegi, pealegi mehed olid need said otsa suutnud ka kohe rivist välja. Meie suurtükimehed lassid, aga no ta juhtus sedasi. Kurat, nad tahtsid, et. No see oli ära seletanud selle asja, et kus siis meie siis meil pole mingisugust põli, oleme võinud siin olnud ja pole kuskil läinud siis jäät järele. Kõvasti, nii täpselt lasevad, johtub. Lase ette, lase taha ja kolmas Dailasi kolmas ka pihta. Iga kord eile ja nii oli see asi ja kas arst oli ka lätlane, kes hoiatas lätlanna, Läti arst, kohalik arst? Kuidas üldse lätlased Landeswehri sõja ajal eesti sõdurite suhtlesid? Eiki hästi. Väga hästi tige, kõik olid meiega öös. Ja Tartus oli kaks polku, lätlasi olid väljaõppel ja siis tulid käima liinile. Siis võtsid, hakkasid kohe meid abistama. Tartlased, kõvad poisid. Kõneles 93 aastane vabadussõja veteran, Vabadusristi kavaler Julius Saar. Eesti sõjaväe algusaegu tuletab meelde Põhja-Tartumaalt pärit Mihkel hambus 91 aastat vana. Ja läksin vahi põllutöökooli ja vahi põllutöökoolist, siis sattusin sõjaväkke, terve klass läks. Ja mina sattusin Peipsi rannakaitsepataljoni. Seal olid telefoniissid, olid minust, sai telefonis seal sõjaväes kohe ja olin kogu aeg lohusu bossis Peipsi rannakaitse patarei, siis seal tuli ju kui Wonder Koltsiga sakslastega tuli lööming, ju siis Peipsi rannakaitsepataljoni viidi Lätimaale aga korraldusega Telefoni issit viid maha jääma ja mina jäin maha ja jäi nikeloos sinna edasi, aga mind viidi gaasiat varsti ära, viidi Vasknarva, see telefonimehed arvati mereväe sidekoosseisu. Jah. Aga sinna tuli ju ühel pool jõge, olid juba sõja lõpul venelased, teise Sibul, eestlased, noh, see ütleme sideme post kaotati sealt ära ja mind toodi Tartu ja Peipsi mereväe side staapoli tartus, sellel ajal toodi staabi juurde tööle ja saadeti varsti mind Tallina, algas mereväe sideõppus, seal saadeti sinna õppustele. Jah, aga seda õppust ei saanudki lõpetada, sellepärast et sõda lõppes ennem ära ja koolipoisid saadeti, sai tabad nüüd taas minna kooli ja no mul oli ka võimalik tulla, ma tulin sõjaväest ära nagu kooli edasi õppima, 20. tulin ära. Olin kodu, sügisel läksin kooli, jällegi põllud koolile vahile tagasi ja ja see oli 22. kevadel, kas oli aprillis või mai algul, voi aprilli keskel sain kutse ilmuda uuesti sõjaväkke aega teenima, aega teenima ja vot siis kutsuti aega teenima. Mina jooksin selle kirjaga siis koolijuhataja juurde. Kooli juhataja ütleb, et Küllo kalleytšokk aia. Nüüd lõpetad kooli ja jääb kool pooleli ja hakkas paberit otsima ja kirjutas analise kiriminugata, andsin tema kätte selle kirja. Kirjutas kirja valmis ja et mina olen selle koolipoiss ja ja lõpetan kohe järgmiselt, lõpetan kooli ja palun pikendada aega. Et mine sõjaringkonna staapi ja läksin sinna ja seal võeti paberit vastu ja ja ta ütles mulle, palun räägi kaednud ikke lasevad kooli ära lõpetada. Ja. Ma tahtsin rääkida, nii uhked mehed olid, sellel ajal löödi käega, minu juttu ei võetudki millekski, mindi taga poole. Ja üks pool tundi läks, siis tuli keegi teine mees juba Nende kirjadega, ütles, et otsus jääb jõusse, tuleb tulla teenistusse, aga lõpetage kool ära peale kooli lõpetamist, järgmine päev. Jääksite kohe järgmine päev. Läksin jah, aga siis see tuli imelikult sellepärast, et nemad arvasid, et nüüd kevadet paar kuud või aga nemad ei arvestanud sellega, et põllude koolid ei lõpeta kevade, vaid sügise minul tuli alles aktus oktoobrikuu sees. Ja noh. Läksin siis jälle oktoobrikuu sees, siis ei olnud midagi, siis muudkui määrati Kuperjanovi partisanide pataljoni ja ma ei tea, viiendasse kuuendasse. Kompaniisse viskus, ta oli ja ma küsin, kus kohas see asub. No see punane telliskivimaja siin see seal ees on, buum, barakid ja suurute plats, jah. Juhatati ilusasti ära, aga minge värava kaudu, seal on teisi muuscost sisse ja noh, ja siis ma läksin klassi peale, õppused käsivad ja ratsameestele punase pükstega meestel tehti riviõppust seal hobustega ja mäletab oleksid väravast sisse, vaatasin, kus läbi saada. Hoopis vastas kohe ühe platsi saidile platsikudaadi et kuhu minna, ei oska kuhugi minna. Korra tuleb üks väga uhke, seersant. Kõnnak oli väga tähtis ja. Ma teretasin ja vabandasin, et ma tülitan ja et kuskohal on, et ma pean minema talle ausalt, mulle seda näitas sõrmega neistasi. Ja ukse peale. Läksin uksest sisse ja tühi ruum, mitte ühtegi inimest mitte kusagil ei ole. Ja kõik on väljas õppustel vist. Ugala tihti vaatan suuri hiiglasuur ruum, seal narid sees, kõigil allid, tekid musta otsadega täpselt kõik ühtemoodi ei põrand porine põrand puhtaks pühitud hästi. Ja kõndisin siis koridori mööda edasi. Koole, ainult üks kõnnib kusagil. Ja mina hakkan sina pool rutama, see vaatab Karingi sedasi nägi minu ära, tuleb lööki käega sedasi et ära tule ja alli veaga nelja paela mees Felt, veebel. Minge välja, eraisikut siia sisse ei tule. Ma ei läinud välja kedagi mao, otsesin, kui ta lähemale tuli ja siis andsin need paberid tema kätte, mis mulle anti. Kus tee nüüd välja tulnud olete, mis meie teiega peale hakkame nüüd siis teised on juba pool aastat, kõik õppused, ära teid, kus teie olete nüüd siis siia tulnud? No ma ei oska midagi öelda ja sattusin, et mul oli hea meel, et ma sattusin õigesse kohta. Koht oli õige. Vähekene küll, tulge. Vaatab ise üle õla ja ütleb, et hea aeg, et midagi lõpetanud olete. Ja siis oli haritud või nii, koolist. No vähe, Nis poisse. Läksin siis samale järele, viis sinna, kuhu ta tahtis minna varahoidja juurde. Lükkas ukse lahti, viskas paberid laua peale, andke talle varustus välja. See tõusis püsti, kuulen härra velt veel. Ja kohe. Siis hakkad, anti mulle varustatult välja ja aga sõdurit kusagil ei ole, kõik tühi. Siis hakkasin seal niisama jälle, vaatab minuga kõigepealt jalgu, ütleb mis saapa numeron. Ma ütlesin number 40, number 40. Teil on nii väike jalg ja no tõesti null 40 jalg. Läks tõi kusagilt paari musta juht nahka, saapaid, rauad kontsade all ja proogia jalga. Noh, ma proovisin jalga, ütles, et õnnelik mees olete. Saate sääresaapad, ei ole neid Pindisid tarvis siduda ja vaatas jälle ringi ja võttis jälle selle orgi, läks kusagilt, tõi ühe ühikonna. Proovige selga, proovisin selga nii nagu minu jaoks õmmeldud. Ja ja mäletan diiselnali, oli selle sõjaväkke sattumisega uuesti ja. Ja nii sain varustuse kätte ja. Aga ah, vahepeal jah, Veltri veel tuli ja ütles, et andke talle padjakott. Ja aluskott ja suur nõelnööriga Ühis-wind näitas ukse pealt, näe, seal on suur õlekuhi, minge ajage kotid põhku täis õmmelgi seal kinni ja puhastage hästi ära, et Debra tema aia ajagu siis toote, Kuiba, Dima, aad koristage kohe ära. Kordoli kõva noh, ma siis tegin nii, kui ta hästi ja sellest ajast oli siis veel kadunud ja siis õiendasin selle varahoidjaga. Varahoidja ütles mulle niimoodi, et seal, kus te käisite põhku, kotte ajamas, teadke ma räägin teile ühe saladuse, seal põhukuhja taga käiv kaks aialipi lahti ja kui tõmbad, niisiis saab läbi käia. Ja veidigi kaupa, et ma saan nüüd hea Renzi ja püksid ja, ja sääresaapad ja. Kas maid asustamale, seda? Paberussidega jah, tubakaga paberussidega. Minge tooge ära, kui teil erariided sees on, siis näed ära, kust kord läbi saab, poodium, tead, 100 meetrit ei ole saavat meetriti, 50 meetrit on puud sealsamas kohe. Ja noh, tõin siis kolm Ki karavani, see oli kõige odavam paberus sel ajal karavaruriterniiri mäletan ja kolm pakki karavani. Ja, ja siis mul olid kõik, kõik aitab fon, kõik ära saada varustuse ja minuri õli ja saapad ja mis mul olid pakki panna ja ja siis ma küsin saga, et vabandage, kus kuldsõduritornid ruumid on, aga ühtegi sõdurit kusagil ei ole. Täna on sõduritel rakmetega linnast väljarännak. Kuuldud saates kõnelesid Eesti vabadussõja sõdurid Jaan viljama, Julius Saar ja Mihkel hambast. Teata, et vabadussõjas ja hilisemates lahingutes Eesti vabaduse eest võidelnud oodatakse kõiki eeloleval laupäeval, 21. septembril, Adaverre kokkutuleku algus iga ilmaga kell 12 päeval. Kohtumiseni Adaveres.