Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased siin-sealpool merd, mina Kasemark pea vabandama minema, reede jäi meid jälle poolel jutt kolde Külliga Eesti saarte koostöö maanteed, siis haridus ja töörühma liige ning jooksjad onude pisikeste saarde koolitajate ning õpilaste peamised probleemid. Ja ikkagi tarva, et kõik, kellel on ikka omad, murrad ka, et kõik oli olnud, see laste arv on erinev. Ütlemis kihnu, põlanud, põhilise korraldanud ikka. Netilapsi jääb ikka järjest vähemaks ning see tähendab ka seda, et pearaha jääb koolile vähemaks ning tunda nagu kokku surutud, see tähendab seda jätu klassi tuleb koos, õpeta üldiselt ju öeldes, et see liitklass on üks tore asi. Ning me oleme koha koolitajad nõudluse algklassides tanki tore. Mina mäletan oma lapsepõlvest, et kui Viljandi Pedagoogilise kooli harjutuskoolis käisid hinge need pannkoogid. Me kutsume alasi neid pedagoogilisi õpilasi, ETV harjutasid, olid liitklassid ning oli ju vägev, et saad suurematega ühes klassis olla Kihnus vahe oli ju lausa kolm klassi koos, et see peaks küll täiena, pole enam, pole enam topeltvõileiba Todopiseks teine, teine hullem asilist. Käisime paar nädalat taha kahes uuemas haridusmessil, siis käisime ühes koolis Helsingi kuulis, kus on testiklassiku karjamõisa põhikool ning seal õpetaja, rääkis Eestist pärit õpetaja, ütles sääset, nendel olid ka teine, neljas nik, viies klass olid kokku pandud ning ütles, et nüüd riik, ant, loobun sellest, küsisin metsas ja veres siis sedasi. Ning täna ütles, et ikkagi on ta aru saadud, et seal õpetajale liiga suur koormus. Et lastel võib-olla on väga tore, aga see tund Ede valmista sedasi, et kõik sealt saaks kätte selle, mis tarrison ning lahkuks tunnist selle teadmiste hulgaga, mis peaks olema. Seda on väga raske riigilindi, maksa selle inimese tööd. Tänapäeva õpetajalt nõuda, et tema oleks Napoleon Bonaparte, kes ühe käega juhatab vägesid, teisega mängib malet ning kolmandaga kallistab oma armukest, see on ikka liiga palju Tahtavaist. Kolm klass on ilmselgelt liiga palju algklassides kahe klassiga saab hakkama, meie üldse ei nurise, ei nuta selle üle. Aga mis meite soov on see, et me tahaks ülemises astmes oleks põhiainesi mõnigi tund lahku vähemalt nädalis, kus saaks siis harjuta tõest. Ega inimene, kes pedagoogikaga kokku puutunud, jääb seda, et nii palju, kui sa saad korrata, nii hästi lapsele meele jääb, kõik võib olla väga elamuslik ning huvitavaks tehtud, aga kordamine ei kao mitte kusagile. Sest kuidas üldse puude probleemeganud, et on ju igasuguseid niukse tegevusi tänapäevalt saagi kõike enam oma saare peal tehtud, et kuidas nendega hakkama saada. Jahedas toomise õpetus ju kohe ette nähtud, et laps peab ikkagi klassessaa Moomise selgeks ning sealt väga õige minu eest, et riik on selle asja ette võtnud, aga nüüd tuleb neid eripära, et neis joa kihnusse, et teha sellepärast, et pole ujulad, mitte ollakse ujula ei oleks mingit probleemi, aga nüüd on ikkagi sedasi, et koolid on ümberkaudu, nõryu, kõiki noomerjanding, aga meri peab soe olema vähemalt 800 19 kraatile arvates isegi vähem, seega 20 ning üle selle, et laps saaks õppi Kültakse londi ning enamlaste juhtub see keskpaiga suid meite kliimasse juulikuu ja augustikuu, miks siis lapsed jäävad ikka seaduse järgi? Kamakaga laske parem kood lahti ning tulge augusti keskpaigas kooli, alustage nõu Soomeski teise või kolmanda lõikus nädaliga. Sihukesed asjad võib-olla võib ju arutanud ja, aga ega aastad pole vennad fanta, kes tulebki soojas hoidmist, Sistid jääb võtmata. Kuidas praeguses praegu sedasi teisipäeva ummiku tulles? Lenna ning mulle neljas soojasse Kihnu taha, kui see tähendab, et koolipäev lainet ikkagi siis kaks korda 45 minutit nad toovad, aga ülejäänud siis tuleb linna peal ümberkaudu, vaata, mis asja teha. Muidugi ennakse tunniplaan meetil seatud sedasi, et ei põle nagu ainetunnid, väge kaduma ei lähe, kehaline kasvatus siis on nagu pandud selle päeva peale tunniplaani. Ega teisipäev käib lae üle ja saatega teisipäev siis Kanadast tulla vä? No siiamaani olnud Soan sellepärast et siuksed Vagavad Elmad on, aga muidugi nüüd hakkavad lapsi haigused kimbutama. Chock Aecus viirused on liikvel ning siis tulevad haigused ning lüngad sisse ning siuksed asjad jälle ikka omad, murrad. Täitjal oli üks kuulus teatris käimine või kaks korda ühte etendust tahtsite käia vaatamas, kuidas sellega lood olid. No see on nagu aamen kirikus, et kui me lastega tahame teatri minna siselt torm enamesteka ning jah, jäigi käimata ning tuli Tallinna minna, siis sedasama etendust vaatama lastel. Lastele hea meel muidugi, et üks koolipäev jälle õpmata ning õpetaja vist ei tunne eriti palju rõõmu selle üle, kui mõnes aines nelja asemel kolme või kolme asemel kahe välja pead panema. Noh, see hinne nüüd indeks, aga tegelikult seda laps tunneb võib-olla siis, kui ta veest Ede kohe minema, siis on trump lugu, kui ei põle peas seda teadmist võtta, mis peaks mõlemad lahendused selles mõttes lahendus nagu ei põle, et teatrietendused tuuakse Kihnu ka kohapeal, aga ikka ikka peab nina välja pistma see Harrib inimest kasvõi isegi see, kui restoranis söömas käidud, isegi see on õppekava osa. Kõige nimel ei oleks parem mõni uuem laev, kiirem laev ning tormikindlam ning, ning mõeldes Ruslaste peale, et talisaaga saaksid ikka enam-vähem kindla peale Saaremaalt tulema ning saare peale. Taha kohe, mis meid teil selle vastu oleks, kui Talvaniks sügise kollaes edasi käiks? Sui graafikond tihedama laevagraafiku ning tormikindlama laeva vastu pole mitte kellelegi kedagi aru. Vägevama laevaga saab ka rohkem turiste kohale vedada. Saab küll ning see on nüüd otsustajate teha, et tuleb ikkagi mõtelda selle peale. Jah, et kui palju siis ikkagi vedada külalisi kihnu maa peale. Kesi otsustaja peaks olema, et kui palju on see õige Masakute hulk sassi saare peale vedada igapäevaselt. Missise otsustaja küsisite, kuidas seda otsusta, kuidas seda välja uuri, arvat ikka kihnu inimeste käest peaks kunagi sööme, kõik inimesed peaks saama sõna ütelda selle koha pealt, mitte ainult võib-olla nii, et kelle leib tuleb lava peale külaliste vastavatmisest. Aga teeme täna teistpidi, küsime kõigepealt hoopis riigihalduse ministri Janek Mägi käest samad küsimusi. Hinemate teisedasi. Riigi haldusminister Janek Mägi nüüd viimasel ajal on palju juttu olnud Kihnust ning Kihnu saatusest turisminduses majandusest, et niisugune on seo nägemus Kihnust Kihnu tulevikust. Ma arvan, et Kihnu on kõige elujõulisem väikesaar Eestis, seda juba seetõttu, et seal elab nii palju inimesi, kuigi ta on Vormsist oluliselt väiksem. On seal rahvaarv ikkagi, mina ütleks väga suur. Ja ma usun, et selle kultuuri hoidmine nende inimeste jaoks, kes seal elavad, täna see on väga-väga oluline, loomulikult kaasaegses maailmas me ei saa teha niimoodi, et me jääme mingitesse vanadesse aegadesse kinni aga ma ise sealt lahti lasta. No Kihnus on avalik saladused, kalamehe jääb üha vähemaks ning vähemaks trahvid on üle mõistuse suured, kui ikkagi kalurile ohuna poega eest pannakse, trahv 25000 või 40000 eurot, see mitte ei karista ega ei pane varamanni töötamavad paneb eestist lausa lahkuma või siis kui kooli tuleb iga aasta vähem lapsi, üsna paljud pered kolivad saare peal ta, et tööd ei ole, on siis turism see ainus peast rõngas. Kindlasti mitte, ma arvan, et koju tagasipöördumine on päästerõngas ja kui ma olen ka mujal Eesti kohtades käinud ja ma olen peaaegu eesti risti-põiki läbi sõitnud ja külastanud kõiki mägede kultuuriga paiku, võtame siin kas või setomaa või mulgid, siis võti, et need inimesed, kes on käinud vahepeal õppimas, noored, kes on vahepeal töötanud kuskil mujal, tulevad koju tagasi ja see on kindlasti jätkusuutlikkuse peamine võti. Aga kui turismist rääkida, siis on, ma arvan, et Eestis on turismimärkimisväärselt üle tähtsustatud. Meile tundub, et see on üks paremaid majandusharusid aga tegelikult me tahame siiski seda, et meil Eestis oleks võimalikult kõrge elukvaliteet, et igal pool, kus me elame, kust me pärit oleme, kus on meie juured, kus on emotsioon osad rahvad on hästi teinud näiteks juudid. Et sa saad sinna rahva sisse ka sulandada, sa saad ka mulgi seto või kihnu kultuuri sulanduda, see peab toimuma läbi loomuliku tahte. Kui sa lihtsalt jalutad kuskilt läbi ja jätad kolm eurot ühe võib-olla väga kvaliteetse hea kohvi eest, mis pole ju seal kohapeal kasvanud, siis ega seal midagi head tegelikult teinud ei ole. Jah, võib-olla tõepoolest Kihnus, äkki tõbe rohetee, see on siis Eesti keelil nõmmeliivatee. D oleks õiget turistiklaasi kallata. Aga kuidas seostantkas? Eelmine valitsus talitas õigesti väikesaarte seadusest võtiza sarvaldes üldkogu korraldamise kohustuse. Mina mäletan neid aegu, kui inimesed ikka kodulite kõiki elutähtsaid küsimusi said. Aruta, et see on ikkagi üks kaasamise instrumente pisikestel saartel olnud üleaegadel. Kindlasti ei teinud, sest ma arvan, et kogukondlikkus on kõige edasi viimam jõud Eestis. Need inimesed, kes kuskil elavad, peavad ise saama otsustada, mida nad selle rahaga teevad, mis neil on, milliseid emotsioone nad tahavad, kui ta nendele, kes meile külla tulevad ja ka nendega, kes kodust ära lähevad. Sest kui sa lähed kodust ära, sulandakse korralik reisipaun kaasa, kus on kõik soojad tunded siis sa tahad kasina tagasi tulla.