Head kuulajad aeg-ajalt mõjub väga tervendavalt, kui kuulata, kuidas üks arst ühiskonna riigi ja arstiabi tervisele hinnanguid annab. Täna küsime seda kirurgi reservohvitseri ühiskonnategelase Tiit Mereni käest, tere päevast, doktor Meren. Tere. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Teil doktor merel on erialalises mõttes väga huvitav käekäik. Te lõpetasite Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja te võtsite suuna südame ja veresoonkonna kirurgiale. Teist sai kuulsa doktor Sullingu aspirant doktorant Te kaitsesite doktoritöö 1986. aastal samal ajal te töötasite Tallinnas Mustamäe haigla südamekeskuses praktiseerisite veel Šveitsis Zürichis ülikooli südamekirurgiakliinikus ja siis juhtus teie valikutes midagi. Sest et tänapäeval kirjutatakse teie nime ette Eesti esimene sõjakirurg, mis juhtus, kas plaanilised haiged ei pakkunud enam põnevust? Tavaliselt tõesti nii, et teistes riikides, et kes on valinud juba mingisuguse niinimetatud väljavalitud kirurgia eriala see purjetab selles mugavustsoonis kuni elu lõpuni. Eesti sai ju vahepeal iseseisvaks ja see muutus tuli just sellega seoses, et nõukogude ajal kõik mehed üritasid Nõukogude armeesse, mitte toda. Ja eesti ajal tekkis hoopis küsimus sedapidi, et aga kui mehed üritavad kaitseväest eemale hiilida, kes siis meie kodusid, perekondi, naisi ja riik rahvast kaitseb. Et sealt tekkis see vabatahtlik Eesti reservohvitseride liikumine aastast 97 ja sinna võib-olla ise ei olnudki võimalik niivõrd minna, kuivõrd sinna juba teised kamraadid kutsusid, vaatasid, et kes võiks olla selline, kes nagu alt ei vea. Noh, ütleme siis, 2000.-st aastast olin ma Meego mäel läbinud, et need erikursused, baaskursused, sõdurikursused, ohvitserimeditsiiniohvitseri baaskursused ja sain endale kaitseväe poolt auastme. Ja ei pidanudki nii-öelda ainult nädalavahetus katusel metsas käima või ootama, et kas mulle midagi huvitavat pakutakse. Mul oli niisugune keeleoskus ja kiht ka niisuguse rahvusvahelisi suhteid selle järgi, et 2000. aastal kohe läksin ma juba NATO miitingule Brüsseli ja NATO majja. Ühelt poolt üritasin siis Eesti suuvooder olla, et kõiki meie Eesti sõnumeid, mida kaitsevägi ja kaitseministeerium tahtis maailmale levitada seda ma olin siis nii-öelda strateegilise kommunikatsiooni üks osa. Ja loomulikult silmad ja kõrvad Eestile, et kui midagi huvitavat, põnevalt ja väärtuslikku on see siis koju tuua. Sealt see muutus. Aga teist sai mitte traumakirurg, vaid ikkagi kirurg, sõjaväljal, see vajab nüüd selles mõttes selgitamist, loomulikult seal kõikidele inimestele põnev, et kuidas see kõik see muutusi värk on. Tegelikult on kõik maailma riigid, kus on ka kaitseväemeditsiin selle probleemi ees, et kui tekib sõjaolukord ega sõjakirurg, ükski tsiviilasutus Te ei valmista, valmistatakse ette, ütleme siis seedeelundite kirurge, ajukirurge, veresoonte südamekirurge, traumakirurge, silmakirurge, mida iganes. Sõjaolukorrad rääkides selgub, et kõik need niinimetatud erialadega kirurgid peaksid äkki olema hoopis üldkirurgile oskama nagu ABC-d ja kõike. Ja vaat see on kõige raskem ülesanne terves maailmas, nii ka Eestis. Siis õnnestus mul küll loomulikult läbi isikliku initsiatiivi, aga jõuda ikkagi nii kaugele, et kui alguses öeldi Eestis, et mis initsed see küll on tsiviilmaailmast, mis et vabatahtliku reservohvitseri staatuses ja niukse sõjaväelise auastmega kirurg tahab sõjakoldesse minna, see on puimatu. Aga hääl meie isiklikku initsiatiivi pealt jõudsin ma siiski brittide koolitusse välja ja vot seal siis üritati minust, mis sest, et kitsama profiiliga südame veresoonte kirurg üritati minus siis kasvatada ja harida mind ümber nii-öelda üldiseks traumakirurgiks. Ja ka tõele au andes, ega ma ei ole selles mõttes upsakas täis ja enesekriitikat pigem täis. Tänasel päeval, kui me singi Eestis räägime sõjakirurgiast või et mina nii-öelda sõjatraumakirurg siis kindlasti on palju asju, mida ma ei oska nii hästi, kui tavalised üldkirurgid või tsiviiloludes saavad traumakirurgid. Aga seal on hoopis teine aspekt. Noh, kuidas korraldada eesti meditsiinilist kaitsmist, sinna tuleb piss palju teisi dimensioone juurde ja kui see uhke väljend siin ette kirjutatakse, et esimene tänase päeva esimene Natotüüp, bee sõjakirurg noh, see tähendabki seda, et mitte nõukogude aja lähenemise värgiga vaid see on ikkagi tänapäevase koolitusega ja noh, selles mõttes on see kõik ju olnud ikkagi väga-väga õpetlik ja väga, väga põnev. Mitte eelmiste sõdade kogemuse järgi või mingite vanade filmide järgi sind koolitatakse, briti koolitus tähendas seda, et mul oli võimalik tol hetkel 2007 2008 näha, mis eelmisel nädalal Iraagis või Afganistanis vastavalt sõjaväe haiglas juhtus. Kõik olid värsked juhud, kõik oli värske materjal, mille peal meid koolitati, hariti. Et tõesti siis kui Afganistanis meeskonnale maandusime, siis me olime tegelikult kohe tegevuseks valmis midagi, mis seal teistele inimestele väga emotsionaalselt pead raputama oma või kananahka peale tekitaks. Midagi ei olnud, meil oli siis juba rutiinne standartne lähenemine, me olime nagu elemendi sees, kõik läks hooga lahti ja vot aga et veel kord, see on kitsa alakirurg, kes on sõjamõttes koolitatud nagu laiema ampluaa peale, aga pealegi, rurgia on seal tohutult palju teisi põhimõtteid. Ja see oligi meie mõte ka, et mitte minna esimesena ja teisena eesti kirurgina brittide sõjaväehaiglasse tööle ainult vaid tuues, et laiem arusaam just nimelt kuidas väikest riiki nagu Eesti näiteks sõjalise ründajal Peaks meditsiinilises mõttes kaitsma Buy teine situatsioon, tsiviilkatastroof rong sõidab rööbastelt maha, metsa vahel 200 vigastatud 200 surnud kuidas peaks käituma, keda? Ta vabandust, keda jätta, tavalise inimese jaoks tundub väga jõhker lähenemine kõiki peda aitama. Noh, see on nagu tsiviilmeditsiinis terve maailma õue soojakski. Ta ei ole võimalik. Kuhu need niisuguse oletatava rongiõnnetuse 100 või 200 ohvritelt see haiglatesse viiakse, haiglaid pannakse kogu aeg kinni. See on igatepidi pagana hea küsimus selles mõttes, et ühelt poolt on ju tõesti õige, kui on väikseid haiglaid palju ja igaüks üritab oma tähtsust ja vajalikkust tõestada siis noh, terves maailmas ikkagi ka juba suuri haiglaid konsolideeritakse nii-öelda pannakse tegevusi kokku. Kui aga noh, Eesti oludes siiski need haiglad, maakonnahaiglat, mis nii-öelda veel praegu alles on jäänud kuigi tahetakse ka kogu tsiviilmeditsiiniline tegevus kahte suurde haiglasse Põhja-Eesti neid hääli ja Tartu Ülikooli kliinikumis koondada. Kas selles mõttes on see nagu vale käik? Vabandust arvamus julguse eest, et see ummistab tsiviiloludes kõik haiglad ära, aga kui siis tõesti peaks kus iganes metsa vahel rong jooksma rööbastelt maha siis on meil vaja kiiresti kiiresti neid inimesi, kes koha peale ütlevad, et kergemat, raskemat, kolmandat, neljandat, viiendat tasemelt sellest vigastus nii-öelda triaaži teha. Kes jääks kohalikku haiglasse, kes peaks edasi saadetama suuremasse haiglasse tsiviilsituatsioonis väga hea niisugust katust teha. Kujutagem ette, kui tuleks sõjaline rünne Eesti vastu, Eesti on nii väike territooriumit sellel rindel polegi nagu sügavust ja siis on kõik üks nagu katastroofi väli, aga keegi peab eriti meditsiini poole pealt ikkagi külma peagi olema, kes siis vaatamata ikkagi oludele ütleb, nii, hakkasid tead vigastatud tulema paremale ja vasemale, paremale ja vasemale, keda ei ole võimalik enam aidata. Keda on võimalik aidata? Et see on üks veel kord üks äärmiselt põnev ja muidugi tipposkus nõudev tegevustaolistele inimestele tundub see kõik kaos. Meie jaoks on see korrastatud nagu blokkide kaupa tegevus aga loomulikult, kui haiglaid palju on kinni pandud. Eesti kaitseväe praeguse hetke juhataja Riho Terras, kindral liha on ikka öelnud. Parim haigla on mahajäetud koolimaja, tähtis, et oleks katus pea kohal, kui saaks elektrivalguse kätte, noh, kõik ülejäänud on improvisatsioon, tahate või mitte? Hetkeks veel tagasi tulles selle teie praktika juurde Helmandi provintsis Camp Bastioni, brittide kirurgiakliinikus, sõjaväekliinikus, seda nimetatud maailma kõige suurema koormusega traumakeskuseks ja et te olete seda kirjeldanud varemete töötasite ööd-päevad läbi, nii et kui oli mahti istuda, siis lihtsalt arstid jäid tukkuma, kuni tuli kohe peale sealt õppisite seda, et kui tuuakse haavatud 20 80 150, et siis esimene, teine ja kolmas tasand sealt õppisite selle kõik ära. Ütleme nii, tegelikult on ju raamatute kaudu ja videofilmide kaudu kõikide moodi kah õpitav ja nähtav. Aga see on see nii-öelda inlaid, foon on elusas esituses, muidu ikka ju inimesed mängivad siingi vutimängija arvavad, et ah plahvatused ja ma saan aru, seal on vigastused ja nii kui sa näed ikkagi elusast peast, mismoodi inimesed Tuuakse, kellel kehaosad sinna raami peale kõrvale pandud, mis küljest ära on vigastustega tulnud ja puha. Ja kui sa ikkagi elusast peast näed, kuidas nii-öelda sort tsiteeritakse ja pead aru saama, keda on võimalik aidata, keda mitte, et see jääb sul juba edaspidi nagu verre ja see ongi see kasu, et me küll oleme sõjakirurgidega, nii kõvad sõjakirurgid ikka ei ole. Vähemalt saame aru, kuidas Cruz pildis ja väikses pildis süsteem toimib ja seda oli Eestile kõige rohkem vaja. Loomulikult kaitsejõudude ja kaitseliidu ja kaitse Minni talvel me kurameerimi oma liitlaste, keda siis ka nii-öelda kirurgidele ja selles mõttes see koos eriti brittidega on, on praegu kogu aeg kestev. Eks me sealt ammutan ma kogu aeg täiendavat kogemust ja oskust ja aru saama, aga see on keeruline, aga samal ajal õudselt põnev malemäng. Üle-eelmisel kevadel ma sain Tallinnas kuulata ühel rahvusvahelisel konverentsil teie ettekannet, doktor Meren ja see oli siis sõjameditsiini väljakutsetest ja see algas videoga, sellest, mismoodi helikopter maandub kuskile väljal, vaenlase tule all võtab helikopterile peale haavata tuvid ja tõuseb õhku ja helikopter ei ole mitte transpordivahend, vaid see on operatsioonisaal. Siin on mitu aspekti, mida seletada ja mis nagu tähtsad on. Esiteks tõesti, tänasel päeval on ju see revolutsioon, mida sõjameditsiin on teinud. Et kõik nii-öelda lahinguväli kontakti piirkonda radio Fitzeer, eks ju. Ja tegevus on ju võitlejate tasemel jagatud lahingu paariliste tasemeni. Kui üks paarilistessa plahvatuses või laske tuv pihta siis teine paariline ütleb kohe mikrofoni, mis tema küljes on. Paariline sai pihta ja juba kirjeldab seda. Seda on väga põnev olla siis selles niinimetatud keskuses, kus väga ei tohiks olla, kus on nii salajane puha juba märgitakse ära poole tonni linnukauguses kõrbes näiteks kontakt, nii palju haavatuid, sellise kirjelduse järgi tõenäoliselt selline selline ja lennuk saada, eks ikka järgi selleks et võimalikult kiiresti vigastatu sealt ära tuua. Tegelikult on niiviisi, ega lennuki peal operatsioonisaali, kui sellist ei ole, sest seal on kohutav vibratsioon, kohutav mootorimürin, tolm ja mis kõik muud lendavad. Just tähtis on see ruttu kohale. Vigastatud ja surnud lennukis ruttu haiglasse haiglas juba teatakse. Ta tuleb, vaat sellise raskusastmega, tolle raskusastmega. Haigla valmistab ennast, et kas läheb kohe otse nii-öelda remondi töökotta ehk lõikuslaua peale, kui on selle võimalik liha liigutus, üks liigutus. Et see inimene päästa. Ja kui siis õnnestub see haige siiski elule päästa. Noh, tavaliselt on ju nii, et operatsioonide kesta mitte nii nagu vanasti arvutiga tsiviilhaiglase toi päästame siin tund kaks ja kaheksa ja 10. Ükski operatsioon sõjakeskusesse üle tunni ei kesta, sest inimesed on vigastustest nii puruks. Nad ei kannata seda pikka operatsiooni traumat välja. Tunni ajaga kõige hädavajalikum tehakse ära, haige, siirdatakse too intensiivravi osakonda sealt mõne aja pärast, pealik anestesioloog ütleb kulged, see haige on nüüd nagu stabiliseeritud avatud haavade kõhud, rinnad kõik lahti, ettekujutamatu tavalisele inimesele, sealt uuesti operatsioonituppa tagasi, etapp kaks, jälle järgmine asi, mida ta ära remontida, kõik, et remont, juhtimise koormus oleks inimesele võimalikult väike, aga kasu oleks võimalikult maksimaalne. Ja võibki juhtuda, et see õnnestuks haige nii ära remontida, et ta jääb ellu. Tema põhilised elulised funktsioonid on tagatud ja et õnnestub päeva jooksul näiteks tema hoopis lennud, kelle panna tema jällegi kõhu- ja rinnahaavad, võivad vaatajat isegi veel lahti olla, aga need on kaetud spetsiaalse, olete kilede ja muude värkidega. Kui tema õnnestub lennukile panna, siis sõjakoldes seal laskmise kõige muu värginduse tule alt saat hoopis ära, nii nagu Afganistanis toimus Briti maale või ka juba Eestimaale. Et see on mitmeetapiline. Aga et, et loomulikult inimestele tundub, et lõigatakse lennukis, lennukis on ainult intensiivravi osakond, see, mis kuuetunnise lennutee kaugusel siis ütleme, Afganistanist, Briti maale pidi haige vastu pidama. Aga et need on jah, need on kiired ja mitmeetapilise tegevused, mis on väga teistmoodi kui isegi Vietnami, Korea või mis iganes esimeses lahesõjas. Te rääkisite oma ettekandes ka muudest sõjaväljal saadavatest, vigastustest, näiteks kui inimene on põlenud üleni verilihal, aga ikka veel elus, kuidas siis? Jällegi tsiviilmeditsiin on harjunud oma akadeemiliste põhitõdede ja lähenemiste käia, seal on aegade jooksul välja töötatud näiteks, et kui inimene on õletusegi süsteeme, liigutus, hüük, liigutus, k vaatame, mõtleme, kratsime kukalt. Muidugi natuke liialdan, võib-olla del akadeemilisele seltskonnale liiga tsiviilmaastikul. Aga sõjaväljal on näha, kui on toimunud plahvatusi, inimesel on massiivsed põletused, mida siis tehakse, ei mingit vähe emotsionaalsed tegevust, suure niisuguse nii-öelda kätepesuharjaga hõõrutakse kõik põlenud nahk inimese keha peal maha. Jääb alles elus nahakiht, mis sinna tehakse, missugused salvid, missugused valuvaigistit, missugused rohud, missugused raviskeemid see on selles mõttes ikka päris võimas ja kui need haiged jõuavad ju kõik tsiviilhaiglatesse ja tasapikuga akadeemiliselt ja võib-olla natukene aeglasemalt tegutsema harjunud meeskonnad õpivad. Alguses on muidugi väga raske, preditatasid mullegi Tiid, kui sa koju Eestisse lähed, ära sa jumala pärast oma tsiviilhaigla opitoa saab ka neid meetodit kasutama, mida me siin kasutasime. Nad viskavad seal koduse kliiniku laevalt lihtsalt d ajavad minema. Et need on liiga robustsed, liiga emotsionaalsed. Ja tõesti, minu ja mu eesti kolleegid, kõik, kes ka Tartust ja Tallinnast on Afganistani koldest läbi käinud, nad kõik teavad, et sa pead olema väga diplomaatiliselt, pakime oma neid sõnumeid, õpetusi, kuidas võiks tegelikult haigetega ümber käia. Aga ikkagi sõja väljaõppinud too on innovaatiline kiirefektiivne ja nüüd näiteks 10 aastat on ju afganistani sellest suuremat sorti missioonidest arstide käimisest mööda saamas. Kui täna resident intidega noor arstidega, kes juba trauma eriarstideks on, valmistuvad Eesti oludes siis kui nendega, keda võtta, alles nüüd tajud nende jutust, et jumal tänatud, küll on hea, nende tegevus on juba nii nisukest sellega sõjameditsiini Ghanalitele rajatud. Et selle peale võib siis küll mõelda, et noh, tükk aega läks meil sõjas käinutel selle diplomaatilise sõnumi pakkimise kahega ja algus meid nagu tsiviilpoolelt võõristati. Aga nüüd on ikkagi Eestis läinud käima ka niisukene õigem koolitamise ja standardse haigele lähenemisi, vigastatu ja trauma haigla lähenemise süsteem, mis on tänapäevane, mis tagab kiirelt kas hästi lõppemise või kehasele. Ülemisel pildil oli seal ettekandes koledaid fotosid maamiinide põhjustatud vigastustest, kus olid jalad põlvede kohalt ära rebitud. Kogu jalgevahe oli läinud vastu taevast. Kuidas niisugust inimest saab elule tagasi aidata? Nende piltide näitamisel ka on ju tegelikult mitu strateegilise kommunikatsiooni mõtted. Inimesed on täna, mängivad arvuti, sõjamänge ja kõik plahvatused, mürsud, lendavad lennukid lendavad õhku mis iganes, kõik kõik käib nii ilma ühtegi valu tundma. Esiteks on tarvis ka tavaliste inimesteni viia, et tegelikult vigastada saamine ei ole mitte nii lihtne asi. See ongi valus ja see ongi keeruline. Aga teiselt poolt on selliste piltide näitamine sõnumi saatmine, et mis sest, et inimene on igast otsast lõhki ja puruks ja, ja katki sellegipoolest mitu meeskonda kohe kallale nii-öelda kallale sellele haigele operatsioonilaual ja mis kõike on võimalik teha ja inimesed peavad aru saama, et kui arvutimängus ei saa see selgeks, mida tähendab vigastatud too väljanägemine või surmasaamine siis noh, selliste piltide näitamine demonstreerib inimestele, mis on reaalne elu, aga samas ka selle, mis on reaalne tänane meditsiinivõimekuse sõjameditsiinivõimekus, kus ja loomulikult meie kuna me üritasime diplomaatiliselt pakkida oma tsiviilkolleegide jaoks neid sõnumeid siis näidates nii katkiseid inimesi ja kui palju neid tegevusi on võimalik siis kiiresti üheaegselt neile rakendada, et isegi need inimesed on elule tagasi toodavad. Loomulikult võib alati esid teda küsimuse, et kui erinevad riigid saadavad oma võitlejad kriisikoldesse, noh, sageli on need 19 20 20 aastased noored mehed. Ja kui sa astud õnne, eks ma miinile siis on üsna tõenäone, et sinu mõlemad jalad lendavad all. Sageli sinu üks käsimis relva hoiab allapoole, see saab osalt amputeeritud, kindlasti on pilk allapoole suunatud, nägu, silmad saavad, et noh, alati võib küsida, et vabandust, et mis eluloom selline noor veel on. Aga see on muidugi omaette pead kui eriti britimaal haiglas ja kui ka veel Hedlikoodsal taastamiskeskuses vaadata ka need näiliselt vigastatud ahervaret, kuidas nendega nende pruudid on käituma pandud, kuidas nende lähedased on käituma pandud, kuidas leitakse see sotsiaalne lähedus, kui kellelgi ei ole kedagi lähedale panna. Ja loomulikult, tänasel päeval on ikkagi võimekus väga suur, et kui need vigastatud võitlejad ütlevad Afganistanis Ki kui ennem operatsiooni näiteks seal sõjaväel ja kirurgia keskuses saab seletatud, et sinu üks jalg on kadunud ja teine jalg on nii raskelt vigastatud, et me üritame seda remonti siis noortele sõdalastele ligi on see kogemus, ütleb, et ei, ei, mu paarilisel juhtus sama, aga mul jalg on ikkagi väga kehvasti vigastatud ja te võite küll seda remontida, aga ma sellega pärast käima ka siis parim, võtke ruttu ära, saatke mind Inglismaale, ma saan omale jalaproteesi ja need on siis niuksed, tõelised elektroonilised mänguasjad, millega jooksta, millega rulli sõita, millega kahele jalale elektrooniline mänguasi nii-öelda jalaproteesid alla. Et loomulikult tänane tehnika meditsiinitehnika aitab neid vigastatud sõdurid aga et veel kord alguses hirmsasti katki ja vigastatud ja peaaegu et eluga mitte kokkusobiva vigastusega noor inimene on võimalik siiski panna sellisesse situatsiooni, et tema füüsiliselt enam-vähem endaga võimeline hakkama saama. Ja see on ka päris põnev vaadata, kuidas siis hingeline tasakaalustamine käib nii et sellel noorel inimesel tekiks keeles sära hingemates silmadesse. Kas Tartu Ülikooli üliõpilased on valmis niisugust laadi vigastusteks, mida kohtab ainult sõjaväljal? Ma ei tea, kas te loete Tartu Ülikooli üliõpilastele ka praegu? See on omaette jutt, tegelikult võiks loomulikult sõjakogemuse saanud kirurgia, anestesioloogia isegi õdesid ja kes iganes rohkem tõenäoliselt protsessis kasutada, sellepärast et et ühelt poolt elus materjali elus materjali ettekanne on ikka alati midagi muud, kui keegi räägib asjadest, mida ta võib-olla ise näinud ei ole ja puha. Aga ma tegelikult pean ütlema, et noh, kui alati küsitakse, et noh, et kui raske või kerge nagu ma juba isegi vihjasin, kui raske või kerge on seda sõjas kogetud kolleegidele edasi anda, siis võib-olla tõesti minuvanused, veidikesed, nooremad on võib-olla tõrksad, aga noored üliõpilased, residendid, fantastiline publik, esiteks nad viise loevad ja kõik tahavad omal valitud kitsal alal võimalikult heaks ja targaks ja oskuslikuks saada. Aga loomulikult sõjakirurgia või sõjameditsiin annab nii laia ampluaa väga erinevaid oskusi, kogemusi, teadmisi ja nad on nii vastuvõtt, Vublik, tudengid, kõik muud, et noh, me ju tegelikult kõlab naljakalt veidralt, aga kahjuks kuni ütlen Afganistanis sõdalas, kas enne ära, meil oli plaan brittidega tegelikult väikene softi tegemine. Miks Eesti kirurgid James loogid ei saa noorarste õpipoistele kaasa võtta, sest mida inimene noores elus on näinud ja õpib seda tema kohe vanemas elus hakkab ju edasi tema ja edasi arendama. Nii et selles mõttes noored on väga tänuväärne publik ja nad on väga innustunud ja väga, väga juba, nagu ütlesin ka noorteresidentidega rääkides. Meeldiv on tõdeda, et sõjas pole käinud, aga juba mõtled ja käitub Niina, kui oleks tõesti elusat sõjakirurge ja sõjameditsiinikogemust ise läbi teinud, sest tsiviilelus, traumad ja vigastused on hoopis midagi muud, on autoõnnetused, on noahaavad, on kuulihaavad see on asi, mida sõjas, noh, võib-olla harva erinevatel maadel erinev kogemus on ju pikka aega ja kõik maailmakirurgid käinud Lõuna-Aafrikas, kus ma ei oska statistikat öelda, aga iga poole tunni tagant tuuakse seal laskevigastuse Muuga inimesed haiglas, et neid nende elu päästa, neid teenindada ja kindlasti Ameerika mõningates suurtes traumakeskustes samamoodi. Aga et noh, väikese riigi häda ongi see jälle kõlab väga veidralt, häda on see, et meil juhtub nii vähe vigastusi, selles mõttes meie kirurgid ja kõik arstid, kes peaksime treenitud saama ikkagi võimalikult rohkemate vigastatud autode arvu pealt. Meil on head taset võimatu tsiviiloludes saavutada isegi sellised riigid nagu Soome ja Holland, palju meist suuremad ja palju intensiivsema liikluse ja muuga, on hädas sellega, et et niinimetatud rahvusvahelises mõõtmes traumat tsentrit nad avada ei saa, sest vigastada puid on vähe ja sellepärast me ütleme, et Ameerika idarannik, Ameerika läänerannik, Kanada võib-olla Lõuna-Aafrika enam väga hea meelega ei võta kirurge ja noori kirurge sinna trauma õppusesse, sest nende täide on praegu see, et ah teie kahvanema tulete siia meie riiki, meie inimeste peale õppima. Kuigi me teeme seda kuidagi viisakalt, humaanselt ja puha. Aga et jah, siin on oma oma raskusi, kuidas tsiviilvigastuste peal saavutada head kogemust. Aga noh, ei ole ilus öelda, aga inimloomus on juba selline, et sõjad lõpevad ja uued jälle algavad. Et küll tuleb jälle neid olukordi, kus ka Eestit meedikud saavad oma kogemusi tõlgendada. Missugune riik on praegu maailmas sõjakirurgias kõige juhtival kohal selles mõttes, et ta paneb oma haavatud ja vigastatud kõige kiiremini efektiivsemalt jalule. Need riigid, kes sõjakolletes NATO riigid, kes sõjakolletes aktiivselt osalema, on kutsutud või toodud, eks need riigid olegi kõige kogenumad. Eeskätt ütlen. Ameerika ühendriigid. On teiste riikide kirurgid ja teenistused ka ühel või teisel moel hõlvatud sellesse, aga noh, jällegi pean ütlema, et ega eestlaste peatumine sõjaväljal ja nii paljude inimeste kirurgide anestesioloogi domine sinna afganistani ja, ja Helmandi provintsi sõjaväehaiglasse Briti sõjaväehaiglasse, see on ikkagi meile suur õnnistus olnud ja annab meil suvalises rahvusvahelisel konverentsil või suvalises rahvusvahelise võrgustiku osas, kuhu me hetkel juhtuks alati võimaluse rääkida, kuidas ameeriklased, britid ja kuidas meie koos nendega saime nagu toimetada, et selles mõttes oleme õnneks liidritega koos ja kuigi me ise oleme enesekriitiliselt öelnud, et jah, me oleme õpipoisid ja puha üllatus on see, Neid juba üsna üsna võrdsete partneritena käsitletakse brittide ja ameeriklaste poolt, mis loomulikult annab rohkem enesekindlust toimetada, aga, aga jah, kindlasti britid ja ameeriklased on, on nagu juhtivad. Ega afganistani sõjaväli ei ole, jutumärkides ainukene põnev koht, kuhu arsti elukutse on teid viinud detsembris 2014 peditel Te minema Moskvas selle Fortava vanglasse, seal kinnipeetavad Eston Kohveri tervist hindama. Kusjuures Eesti konsul ei tohtinud teiega kaasa tulla, aga ruum oli puupüsti vene ametnikke täis. Nagu te intervjuus Eesti raadiole kirjeldasite. Rääkige veel sellest juhtumist, et mis kogemus teile kui arstile oli? Loomulikult olis fantastiliselt põnev, õpetlik ja professionaalne kogemus. Teatud põhjustel ei taheta, et sellest väga palju pikalt rääkida. Aga noh, sageli küsitakse minu käest ka, mis värk, et mingi sõjakirurgia niisugusesse kohta on saadetud. Ma sain aru, et ka Eesti poole valiku kriteeriumiks osutus selles mõttes see, et kus on käinud jõhkra sõjakoldes, näinud kõik kogu seda ampluaad, mis seal pakutakse kes on suutnud siis nii-öelda välja õpetatud rahulikult ja professionaalselt sellesse suhtuda. Jega, sõjakirurg ja ega see ei ole ainult mitte käsitöö nii-öelda lõikamine kokku õmblemine, kleepimine, mis iganes, seal on tohutult palju psühholoogilist pinget, et tohutult palju jällegi strateegilist suhtlemist, kehakeele, jälgimist, enesevalitsemist, mida kõike. Ja noh, kõike seda, mida tobus vaja läks mul. Seda olin ma tõesti tänu sellele sõjas käimisele ja brittide koolitusele kõikidele muudele koolitustele ennem nagu omandanud, sellepärast et kui sa tead, et sa lähed eesti diplomaadiga koos sellisesse kinnisesse kohta, kus vähe NATO ohvitser püstipäi on piki koridori saanud käia ja kõigile saabuva aasta lõpu puhul meelega head aasta lõppu soovinud naeratades, mis neid, kellele see soov oli saadetud muidugi kohkunud vani siis kas eksin vanglasse sisenedes, kui öeldi, et ei, et te lähete üksinda Eesti diplomaati lasta sisse? Loomulikult oleks võinud verest ära lüüa ja, ja Eesti konsul vaatas mulle ka silma põhjadesse, küsis. Mulle meeldivad ülesanded, mis on antud ja meetodid tuleb endal valida, eluga tuleb tagasi tulla. Nii et see oli üks üks väga põnev, väga õpetlik kogemus ja noh, selles mõttes oli, oli muidugi üks põnev pool selles, et minu esimene ülesanne oli vaja ju tegelikult ESTO neile selgeks teha. Ma tulen ikka õigelt poolelt, olen õige asja hästi, ma olen nagu eesti huvide kaitsjana ja mulle ainult Eesti poolelt mõista. Ma pean leidma viisi, kuidas estonian esimese, viie või seitsme minuti jooksul see selgeks teha. Jumal tänatud, et Eston ikka kõik nii hästi lõppes. Ja kui me siis hiljem Eestis kokku saime, siis Eston muiates ütles mulle, et aga ma olin siin kord juba televiisorist näinud, et kui sa tulid, siis mul oli juba selge, kellega tegemist oli, aga ta lihtsalt muiates jälgis, kuidas mina pingutasin. Sest Vene pool loomulikult jälgisid, et ma pidin ka vestlusest teatud radadel püsima, kui ma rajalt kõrvale kaldus, siis oli tõenäone, et ka minu intervjuu ja ka minu visiit lõpetatakse paugupealt. Nii et selles mõttes see oli väga põnev ja õpetlik kogemus. Kajaloodi, mis elan täna, kirurg NATO rahvusvahelises meditsiiniohvitseride organisatsioonis, eesti rahvusliku delegaadi rolli kandev doktor Tiit Meren. Umbes 25 aastat tagasi asutasite koos doktor Andrus loogi ja veel paari kolleegiga südamekliiniku, mida me nüüd tunneme Taastava kirurgia kliiniku nime all. Ja tänavu sügisel, kui haigekassa riigihanke korras lepingupartnereid valis, siis kliinikul läks hästi. Kas teie säilitasid oma oma lepingumahud? Ma üritaks siis vastata niiviisi, et jah, meil läks hästi, aga omasele pika-pika eksistentsi jooksul me oleme kogu aeg lasknud ennast rahvusvahelises mõttes oma majandustegevust auditeerida. Ja ikka mäletan selles mõttes, et noh, seesama, et läks hästi, et see parim võrdlus oleks see, kui. Ma arvan, seal kupper slaide auditeerimisfirma, kelle ühel perioodil juhatajaks oli üks väliseestlane ja ma mäletan, see oli veel siis, kui me Keilas olime ja tema vaatas meie majandusaasta selle majandusaasta aruannetes, poisid, lähme sööma, teil läheb ju nii hästi. Te kindlasti töötate niiviisi, et seitse kuud teete tööd ja, ja kolm kuud või, või viis kuud olete kuskil palmi all soojal maal, mõtlesin, et ei, ei, ei isegi siis, kui meil hästi läheb iga päev pead sa valvas olema. Et ametnikud Eesti riigis, kes sinu tegevuse üle otsustavad, kas sa kõlbad, päded, mis iganes kui nad leiavad, et sinu nägu ei meeldi meile siis oled sa aut nii-öelda väljas ja et selles mõttes, kui te küsite, et kas meil läks hästi me olime kogu aeg üritanud ka haigekassa mõttes endale sõpru ja arusaajaid leida ja mitte vaenlasi tekitada. Et eks meid ka, et eelmise aasta viimasel päeval küsiti, et kuulge, et mis siis saab, kui teilt leping haigekassa leping ära võtta? Noh, juba tol korral, Me ütlesime, et siis me peame 100 inimest laskma oma kliinikust vabale jalale kliiniku kinni panema, aga mis ta siis selle ülejäänud lepinguga teete, et tegelikult haigekassa tõenäoliselt arvestas, et me ei paku mitte nii-öelda ühe sordilist ehk monoprofiilset teenuskisti haigetele ehk ainult veresoonte kirurgia teenust, vaid pakkuma plastikakirurgia teenust pakkuma rakuraviteenust. Ja meie juures käivad ortopeedia, kirurgid lõikamas Ida-Tallinna kõrva-nina-kurguarstid, et meil on tegelikult viis lõikusoperatsioonituba suur intensiivjälgimise kogu plokk, et, et see on niisugune suur masinavärk. Et Juuse haigekassa sai aru, et meie teenuse mahtu on raske teistele haiglatele pakkuda, et selle tõttu me jäime noh, ütleme siis külmas suhteliselt vähevõetuks. Tänavu veebruaris moodustati töö- ja terviseministri korraldusega niisugune nõuandev komisjon haigekassa nõukogu juurde kusjuures erameditsiini Duste liitu esindas teie kolleeg doktor Andrus Loog. Aga sellest nõuandvas komisjonist polnud ka kasu, sest et see, mis ikka septembris avalikuks tuli, et see hämmastas nii haigeid arste kui ka kõiki, kes sinna vahele jäävad. Miks taheti teha riigihanke korras niisugust projekti? Kui ma oleks arst, võib-olla ainult ettevõtja, meditsiini tsiviilmeditsiinipõllul, siis ma võib-olla eksiksin ka teatud detaili, hakkaksin mingit vahedetailidele seletama, aga vot see on see, kus reservohvitseri staatus ja rahvusvahelise võrgustiku liikmena olen ma kogu aeg pidanud suurt strateegilist pilti tippvaatama ja siis vaatame, kuidas pisikesed tükid sinna sisse paigutuvad. Tegelikult üritati ju tegeleda Eesti tervishoiuteenuse pakkumise turu seitsme protsendilise osaga, ülejäänud 93 protsenti, mis kuulub noh, tavalise inimese aru saades niinimetatud riigi meditsiinile, mida meil Eestis ei ole olemas, et miks taheti tegeleda asendustegevusena seitsme protsendilise osaga, kus siis nii-öelda erakliinikut Nad tegutsevad. Ega need suured kliinikud, monopoolsed on samamoodi erakliinikud, nad on lihtsalt, see on see Antsejad, leib, ebaõige mäng, neile neuroop, vabaabi ja kõik muud laenud sadades miljonites kätte mängitud ja, ja, ja neid nagu priviligeeritud. Et noh, see ongi olnud natukene ametnike poolt asendustegevused tegelikult oleks võinud hoopis rääkida ja arutleda Eestis meditsiinilises mõttes ja ka poliitikute seas mida siis pikas perspektiivis Eesti tervishoiuga teha seal 90 kolmeprotsendilise osaga, mis praegu näiliselt on maailmatasemel kõige efektiivsem selle tõttu ka kõige madalamate palkadega. Et kuidas, kui kõik rahvusvahelised eksperdid ütlevad, et kuulge, teie, see meditsiin, mille te nii kõrgele tasemel Eestis täna olete viinud, tsiviilpoolel see ei ole ju jätkusuutlik finantseerimise koha peal, tõesti mõni kuue kuue-seitsme aasta pärast on haigekassa reservid ära ammendatud. Ei peaks tegelema sellega, et nad missugused kliinikut meile siis meeldivad missugustele, mis iganes kriteeriumide järgi lepingut pakkuda missugustele, et oleks võinud tegelikult erialaseltsi kutsuda ümarlaudadesse neid inimesi, kes rohkem vaatavad seda tervishoiu suurt pilti majandustegelased, kõik muud tegelased, et arutleda ühes väikses riigis, kus rahvuslik koguprodukt on väike, olgu, maksumaksja maksab selle tervishoiu kinni, aga et mida selle maksumaksja raha eest on võimalik kude inimestele ja Eesti on läinud ja seda ka natuke libedat teed kõik täna haigete mõttes ega omavastutust ei ole. 24, seitse peab kogu aeg tervishoiuasutus pakkuma teenust kiiresti maailmatasemel, aga ise vastutaks oma tervise eest. Ja sellepärast peakski diskussiooni pidama. Mis on need meditsiiniteenused, mida inimestele haigekassa eest peaks osutuma ja mis on need, mis on, ma ei tea, kas kapriisid või naabrinaisele tehti, tehke mulle ka ja haigekassa raha eest, need peaksid sealt haigekassa limiidist välja jääma, siis oleks Poliitikutel rihtsama inimeste poole pöörduda ja öelda, et kuulge meie väiksuse juures neid, neid ravimeetodid Me saama teele võimaldada. Need ja need asjad on küll väga moodsad ja in tänase päeva seisuga, aga keegi ei tea, kas aasta pärast teadus ütleb, et oioi alguses tundus väga ahvatlev ja paljulubav aasta pärast võib-olla tulemus näitab, et ups ikkagi tulemus ei tulnud, palju erinev siin oleks palju eksistentsiaalse maid, teemasid, mille üle arutleda, vaielda, mis kokku leppida, ja vot siis, kui, kui Läänes käies alati öeldakse, et Eestit te olete nende poisike siinses ühiskondlike eksperimentide korraldamises, riik, tehke ka see asi oma riigis ära. Me võtame teist siis õppust ja koju Eestisse tulles ei ole poliitilistel otsustajatel seda julgust, et saastada need teemad, kus me saame öelda kulge vaatamata kõigele nendel teemadel kuningas on alasti ja kuidas me siis leiame need, need riidetükikesed sellele alasti kuningale juurde, see oleks teema, millest rääkida. Ja, ja viimane aeg, kui ikkagi haigekassa finantseerimine saab otsa paari aasta pärast. Iga ettevõtja iga perekonna eest vastutav majanduse seisu eest vastutav inimene saab ju aru, et midagi tuleb ette võtta, kui Maal nähtavalt suure kiirusega kriisi sisse. Üks elupõline arst rääkis, kuidas ta oli teinud praegusele peaministrile ettepaneku et iga inimene, kes jätab kokku lepitud erialaarsti visiidile minemata, peab selle eest trahvi maksma ja kui ta trahvi ei maksa, siis ta ei pääse arstiabi mitte mingisuguse arstiabi ligi, enne, kui ta on selle trahvi ära maksnud. Mispeale oli ta saanud vastuse, et see võtab peaministri erakonnal, et ära kaheksa protsenti hääli. Aga palun räägime nüüd rakuravist, et iga kord, kui ma kuulen sõnu personaalne meditsiin ja, ja rakuravi ja kõik see, siis mul nagu mõtlemine hangub, sest et nii palju lihtsamad tegi asjade jaoks ei jätkuravila. Tegelikult on head selle teemani välja jõudsime, et te seda küsite. Inimestele tundub ju tänavalt ja kuskilt mujaltki akadeemilistes ringkondades sageli 21. sajand, kõik tervishoid on mida iganes võimeline tegema ka vähiravi puhul kõik, mis on senini oi missugused saavutused. Ja tegelikult olla paljudel meditsiinialadel tupikteele jõudnud mingit olulist hüpet, paranemist nagu olla ei saa. Eesti oludes muidugi on eraldi probleem see, et meie kogu see e-tervise süsteem on väljaspool kõvasti promotud. Aga tegelikult meil puuduvad andmed ennem kuma rakuravist ja kõigest muust räägin. Meil puuduvad viisakad usaldatavad lähteandmed. Kui me teaksime täpselt, missuguseid haigus Meie Eesti riigi kodanikud kõige rohkem põevad, siis me teaksime missugustele haigusgruppidele nende ennetusele ravile, raha peaks kulutama. Ja vot seal tuleb siis mängu see, et tänase hetke teadus on leidnud, et üks haigus selgub, et muidu arvate, et oi, et need kollast värvi tabletid selle haigusgrupi puhul väga hästi mõjuvad. Aga nüüd selgub, et paganama sed sellele haigusgrupile võib-olla 30-le protsendile, need kollased tabletid mõjuvad hästi ülejäänutele mitte midagi. Ja sealt ongi jõudid hädasi selleni, et personaalmeditsiin tähendab, igale inimesele tuleb individuaalselt läheneda. See on nüüd üks, siin on palju asju, mida Eesti riigis tuleks korraldada ja milleks on tegelikult diskussiooni valmidus täiesti olemas. Aga kui te küsite rakuravi, vaat see on nüüd siis nisukene, innovaatiline revolutsiooniline teema, mis seal kord maailmas juba mingisuguse esimese positiivse šoki läbi teinud, kõik öeldi nüüd rakuravid, teeb kõik uksed lahti ja lahendab kõik probleemid. Tohutult raha viskasid investorid nende teemade uurimiste peale. Aga kuna esialgset kiiret resultaati ei tulnud, siis hetkel oleks nagu mingi hangumine toimunud maailmas ja neid rakuraviga tegelevaid keskusi, rakuravi, uurivaid, keskusi, On suhteliselt käputäied järgi jäänud. Tõsi, tõsi eriti mu partneri Andrus loogi innustuse turvile oleme tegelenud ka juba hiirte peal katsete ja rakuravi teatud asjadega testimisega ja oleme ka juba patendi künnisele teatud asjadega jõudnud. Aga isegi kuna briti sõjakirurgi aastakonverentsil Eesti edusammudest rääkisin ja küsisin sealt platvorm foorum olemas, et miks teie, britid seda ei tee, teie rahaline võimekus ja kõik on palju suurem. Siis ka britid heatahtlikult, naeratasid mulle ja ütlesid, et nad ootavad, kui väike kõik Eesti teeb mingi ime korda ja lahendab mõned küsimused, et kui nagu tulemused on käega katsutav maad, siis nemad võtavad asjast nagu kah külge. Eks on selge. On leitud, et kui inimesel eemaldada rasvarakke ja kui suudaks neid rasvarakke ümber programmeerida, neile käskusid anda, et et olgu, praegusel hetkel olid seal rasvarakaga, nüüd me viime uuesti sinna inimese ihusse tagasi ja kui me oleksime suutelised sellele Rasparakule andma käsu, et nüüd ei ole seda mitte Rasarakkuvaid südamelihaserakk või hoopis uusi veresooni kasvatav vrakk võib uut maksa kasvata. Vrakk noh, see tundub ju tagant putru loogiline või niisugune tulevikku suunatud, et mis, et kas uut maksa ja uut neeru on võimalik kasvatada või uut poolt süda, mis kahjustatud on jälle võimalik uueks kasvatada või noh, loomulikult sõja pealikele ja olnud ka oma kliiniku ja selle uurimisega ka Pentagoni uurimisrühma ees, kes küsis, et kas sõjakoldes kaotatud käsi või jalg on võimalik tagasi kasvatada. Teatavasti, kui vaatate meie taastava kirurgia kliiniku logo, siis seal on sisalik ja kui astute sisaliku saba peale, saba tuleb ära natukese aja pärast, sisalik kasvatab saba tagasi, et noh, kas inimesel oleks võimalik sama tehe, kõige uskumatum on see, et inimestel on sees kõik need niinimetatud sensorid, kõik need trikkerid ehk need rakumehhanismi teatud muutusi vallandavad mehhanismid. Aga mingil põhjusel, kui käsi või jalg on inimesele küljest ära, need asjad ei käidud ja ei kasva uus käsi või jalg külge. Noh, eks me natuke sedalaadi probleemide algstaadiumi lahendamisega tegelemegi, aga loomulikult, et oleks võimalik ja me oleme saanud tegelikult kliinilise erandi loa, et jõuda oma teatud asjadega ka inimese peale, ravib faasi. Et neil inimestel, kellel veresooned on ummistunud ja jalg ei püsi enam elus ja tuleks nagu ära jalgu, Ta et kas neile inimestele õnnestuks siiski rakuravi tehes uusi veresooni kasvatada, jalg alles jätta. Loodetavasti lubatakse meid sellega tegevust jätkata ja et nad kunagi eestlastele sinna kuskile tulemuste lähedale jõuaksime. Millega te praegu oma kliinikus tegelete? Seda küsitakse sageli, et kui sa oled kirurg, millega sa siis tegeled, eks me ikka 24, seitse tegelema sellega nii öösel kui päeval, meile helistatakse erinevatest Eesti haiglates, sest saartelt ida või kesk- või Lääne-Eestis öeldakse, et kuule, meil on vastuvõtus, selline haigega oleme sellisel uuringu ära teinud ja kahtlaselt seda, seda, kas me peaksime teile selle saata, eks me siis ka Eesti on tänavdee tervise mõttes ikka väga kõrgelt arenenud riik, et me võime kodus ka öösel voodist välja tulles, et haige pildi ära, mis on tehtud kuskil Narvas või hoopis Kuressaares. Ja kui selgub, et on vaja haigele abi anda, siis ütleme, et jah, pange ta kiirabi peale ja kui te küsite, millega tegelen, siis poole tunni pärast on haiglas olema ja ülejäänud meeskond ka ja tegeleme siis veresoonte kirurgilise remondi ja taastamisega. Eks Mikke Igapäevase kliinilise tööga tegeleme ja see pakub meile nii palju rõõmu, et me just nimelt, et ei peaks kuskil Soomes või Inglismaal või kuskil mujal tegema, et me saame seda just kodus teha ja omaenda haiglate hüheks ja oma perekonna ja sõprade seltsis, et sellega tegelemegi. Te olete kõigele muule lisaks veel ka briti südamekirurgide seltsi liige, sõjakirurgide Zenja kirurgile, seltsilisi ja Soomest, te olete rindkere kirurgide ja see on jäänud natukene nagu selles mõttes tagaplaanis on sellest ajast veel säilunud Kuima Šveitsis tagasi tulin ja kui oli lootus veel südamekirurgiat täie hooga arendada, aga see on nagu natuke jah, tagaplaanile läinud, aga praegu on Briti ja kõik muud niisugused rahvusvaheliselt kirurgilised projektid, millega hõivatud, oleneb, mida teie rahvusvaheline kogemus ütleb, kas haiglate liitmine on Eestis paratamatus ja kuidas te suhtute ideesse panna Maarjamäe kliinik ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kokku, sest et ühes on teadmised ja teises on patsiendid? Siin on nii palju strateegilist pettust nendes võitudest ja nendes näiliselt ilusates plaanides. Jällegi noh, mind võib-olla aitab tõesti see nii-öelda sõjakogemus ja militaarpsühholoogiliste operatsioonide kogemus aru saamaks, mis on tõde nendes lubadustes, mis on puhtselge luiskamine? Mulle meeldib ikka see, kui kaitseliidu hetke juht kindral Meelis Kiili ütles, et üksikute osade konsolideerimine ja kontsentreerumine on kaks eri asja. Paljud riigid ka Soome võitleb sellega. Väiksed haiged pannakse suurteks kokku ehk kontsentreeritakse ühtekokku. Konsolideerimine oleks hoopis see, et haiglad võivadki eri kohtades paikneda, aga nende tegevus tuleks nii koordineerida. Vot seal kõlbab see briti sõjakirurgia põhimate nõus, Hirus, ei mingeid kangelasi, ei hakka siin üksteise egodega kakleme ja võitlema, pange oma isiklikke võimalikult madalaks ja seadke esiplaanile eesti haigete huvid. Eesti riigi strateegilised, ütleme meditsiinilise kaitse huvid. Paljud mõtted ja plaanid oleks väga mõistlikud, kui suurigi haiglaid kokku panna, aga siis jällegi tuleb ikkagi haigete huvisid silmas pidada. Mitte nii, nagu praegu peetakse suurte haiglate enda majandushuvisid ja ametnikele. Loomulikult meeldib öelda, et meil on kaks suurt haiglat, kus kõik on kontsentreeritud ja kõik on kvaliteet ja kõik on hind. Aga praeguse hetke kontsentreerumine ei anna võitu kvaliteedis ja mitte ei langeta hindu, vaid tõstab hindu. Et mulle meeldis see Tallinna haigla projektiga seoses, kui Hollandi haigla esindaja käis siin rääkimas. Vaat see oli mingi pilk tulevikku, kui te räägite sellest, kuidas isegi Hollandis suurhaiglad omavahel pannakse nii koos toimima, et ühelt poolt funktsioneeriks tõesti optimaalselt mõistusepäraselt. Aga loomulikult meil kiputakse ju väga betooni panema ja aparaatidesse panema. Seal oli siis tõeliselt nanotehnoloogia ja mikrotehnoloogia kõik pillid, mis inimestele sisse söödetud tehakse ja see pill on inimese sees, inimene läheb koju telekommunikatsiooni abil, kodust saadakse kogu aeg sealt andmed inimese seest, kõhust või kuhu iganes, pillicken on jõudnud ja andmed registreerivad aha inimese probleem on selline. Ilma et inimene haiglas peaks olema see probleem tehakse, see oleks siis ka nagu osa personaalmeditsiinist tulevikus ja et inimene on ise kodus ja voodis või mis iganes, teeb oma koduseid töid ja aparaadi samal ajal registreerivad keskuses selgub, et hah, selle inimese probleem on see. Juhul kui me seda polikliinikus või kuskil päeva kirurgilisest protseduurist inimese puhul nagu ravida ja remontida ei saad, noh, olgu, las ta siis tuleb pooleks päevaks või kolmveerandpäevaks haiglasse sisse. Vaat see on tulevik ja selles mõttes kindlasti noh, niinimetatud ulmeline Tallinna haigel projekt, selles oleks saba ja sarved. Aga kahjuks Poliitikutele meeldib ju rääkida ainult seda juttu, mis valimistel hääli toovad. Ma veel kord arvan, Eesti on tõestanud ära, et on nii-öelda maailmatasemel funder, kind, kõiksugu pretsendenditud asjad, oleme ühiskondlikult saanud korda teha ja ellu viia. Võiks rääkida siis nii-öelda avatud ja arutada neid valusaid teemasid, kust kohast meil kuningas alasti on? Tuleb loomulikult haigetel ära seletada neid keerulisi asju, et mis, et haige ei peagi 24, seitse saama kõiksugu teenuseid otsast otsani, vaid haige ise peab vastutama ka paljude eest. Mulle ikka meeldib ühe selle tuntud eesti sport, lase ütlus, et Eesti riik, et ei peaks olema vastutustundetud inimeste lasteaed. Tänan, doktor Meren, mida kirurgile soovida? Täpset silma, kindlat kätt, veel midagi. Et saaks ikka ausalt ja otsekoheselt rääkida asjadest nii, nagu nad on. Ja siis nende asjade muutmiseks ka kaasa rääkida. Seda soovimegi aitäh intervjuu eest ja järgmine kajalood on meil eetris tuleval laupäeval. Kuulmiseni.