Tere Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilased ja õpetajad kutsuvad üles kasutama rohkem eesti omasõnu. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal pälvis Jaan Poska gümnaasiumiõpilaste loodud klassi-Instagram keeleteo rahva auhinna. Ja on tore uudis, et selle koolirahvas on meil nüüd keelesaates. Ja kuna meil on kolm inimest keelesaates, keda keele saate kuulajad veel ei tunne, siis mul on selline mõte, et tutvustate iseennast, et siis kuulaja saaks ka häälega tuttavamaks ja alustame siit vasakult. Tere, mina olen Karoliina, perekonnanimi on Loorents. Olen 19 aastane ja hetkel õpin siis Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi kaheteistkümnendas klassis. Lisaks sellele olen veel kolmes kohas kitarriõpetaja ning vabal ajal siis käin trenni, vaatan, mis maailmas toimub, loen uudiseid, loen raamatuid ja tegelen oma suurperega mulle siis neli õde-venda. Ohoo. Tere, mina olen Mari roostike, Jaan Poska Gümnaasiumi humanitaarvaldkonna õppejuht. Karoliina, klassijuhataja ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Tere, mina olen Karl Gustav Adamsoo, mina olen Jaan Poska gümnaasiumis meedia ja kommunikatsiooni õpetaja. Samuti õpin ma Tartu ülikoolis meediat ja kommunikatsiooni siis magistriastmes. Nii et olen nii õpetaja kui õpilase rollis veel. Ja minu nimi on siis Piret Kriivan ja põhjus, miks ma olen teid siia täna palunud, ongi teie vist ikkagi mure eesti keele pärast mis paneb eesti keele pärast muretsema. Karoliina. Ma ei ütleks, et see mure on, see on pigem selline omamoodi selline teistsugune lähenemine. Et kui meie 2000. 16. aasta sügisel, siis tegime selle konto, siis meie eesmärk tegelikult oli lihtsalt oma gümnaasiumiaegseid mälestusi siis kajastada ja ühe aasta enam siis on, on neid instagrami meie koolis vist juurde tulnud praeguseks on neid 10 tükki näiteks. Ehk siis pigem ei ole selline nagu mure või probleem, see on pigem selline omamoodi lähenemine, kuidas siis eesti keelt hoida ja ja seda säilitada. See instagramm, mis pärast keeleteo rahva auhinna pälvisite Ega me ise ka ei tea selles suhtes, et meie jaoks on see selline tavapärane toiming, et kui ma klassiga midagi teeme, siis me teeme sellest pildi, kirjutame siin alla siis korrektses eesti keeles ka teksti. Et see siis oleks sellele pildile vastav. Märksõna oli korrektne eesti keel ma siin täiendada, et kui pidevalt tähelepanu pöörata ja kogu aeg meile näidata seda, kui ilus on eesti keel ja kui palju ilusam, kui me kirjutame korrektselt, kui me räägime kenasti, siis ilmselt, et selles hirmus, et ma neid jälgima hakkasin instagramis muutusid nende postituste testid palju pikemaks, põimlauset said kenasti igalt poolt komastatud, tegin piisavalt märkusi ja ma arvan, et selle klassi hästi suur trump on ettevõtlikkus ja mul on hea meel, et nad rakendavad seda just eesti keele hoidmiseks. EGT, kui pöörata tähelepanu natukene tagant tõugata, siis sünnibki roostikurebased ja keeletegu 2017. Meediaõpetajana Karl Gustav, kuidas teile tundub, missugune on eesti keele olukord ja ja kuidas te hindate õpilaste Ettevõtmist Ma saan tegelikult noortest inimestest väga hästi aru, et see teema need mingil moel puudutab ja ma saan aru ka ju teisest põlvkonnast, kes näiteks õpetajatest, kellel on selle teema vastu mure. Ma olen saanud aru, et tegelikult kui noor inimene, nii ka mina ja ma arvan ka ka natukene vanemad pendeldama väga erinevate platvormide vahel. Platvorm näiteks sotsiaalmeedia platvorm täna siin koolipingis istudes on nii kaks erinevat kohta. Et me kipume lihtsalt nende vahel hõljuma jääma ja me ei pruugi osata enam seda reaalselt konkreetset roll enam enam nagu omaks võtta. Et see kõnetab palju mind, nagu näha meid paljusid, aga mul on hea meel, et tegelikult see teema läheb väga palju korda ka noortele endale. Nüüd ingliskeelsuse juurde, nüüd jõuamegi siis täpsemalt, et miks inglise keel tungib Eesti keele sisse ja kas, kui ma nüüd kargustav jutust edasi lähme, et kas see on noorte ja vanade vaheline küsimus, kas noorte puhul täheldame me rohkem seda ingliskeelsust? Just lugesin sirbist, et kõik need, kes on sündinud pärast aastat 1990 on digimaailmas nii-öelda kohalikud, ehk siis mina olen 90 sündinud ja minust siis vanemad inimesed, nooremad inimesed õieti vabandust, saavad selles maailmas hästi hakkama ja on harjunud ka ilmselt selle inglise keelse keskkonnaga, et vanemate jaoks on, võib olla keeruline, aga loomulikult on ka neid, kes on selle kõik need keskkonnad kenasti omastanud. Ma arvan, et see inglise keel tungib pigem siis kõigile neile, kes on seotud sotsiaalmeediaga ja kes oma tööga seoses peavad olema rahvusvahelisel tasandil ja pidevalt globaalselt konkureerima ja pidevalt, kas saame investeeringuid kuskilt mujalt või ise tootma kuskile mujale, ehk et ta on ühest küljest väikese riigi jaoks vältimatu. See, et me räägime inglise keeles, aga sedavõrra armsam võiks siis Karoliina sugusele, Trad Attacki põlvkonnale Se omakeelsus olla noh, veel südamelähedasem. Mina igati nõustun sellepärast et mina, kui ma olin väiksem, siis näiteks mina vaatasingi eestikeelseid multikaid või saateid, ehk siis ma ei puutunud üldse kokku nivool inglise keelega võib-olla kui praeguses klassikaaslased, ehk siis mul ei ole inglise keelega nii suurt sellist kontakti olnud, see ole mul kunagi nii lihtsalt nagu tulnud kui eesti keel ja siis on nagu väiksest peale juba juba tekkinud, et kas vanemad või sugulased, kas nad on eestlased või, või mõnest muust rahvastik, kuidas see keelekasutus seal on sellest ilmselt olenebki. Kui väiksest peale lugedagi inglisekeelseid raamatuid või siis vaadata inglisekeelseid sarju, siis seal on inglise keel palju rohkem ka praeguses elus. Need ei oma Facebooki seinal olete välja toonud ka näited kui hulluks võib tegelikult asi minna. Carolina. No eks ta ikka on läinud, et ma tean seda, et meie igapäevases keelekasutuses on sellised sõnad nagu see ongi point või siis Insaid on välja murdunud või siis avaldati see kontekst, ehk siis nagu need inglisekeelsed sõnad, me kasutame neid igapäevaelus palju rohkem, see tungib siis igale poole meie kirjanditesse sotsiaalmeediasse, igale poole, kuna need on lihtsalt nii tavapäraseks, et me ei mõtlegi, mis on see eestikeelne tõlge siis sellele üldse. Sõnad nagu ool näiter siis selle asemel et öelda, et põhimõtteliselt tuleb see lühend põmst ja siis tuleb Peisikali õpetaja, kuidas see eesti keeles on siis tuleb, no tal on vaja sellele tegelasele revensida kätte maksta, imeline sõna, meil on kättemaksukontor ka, eks ole, ja siis on muidugi see põhiline sõna heitima, ta sai nii palju heiti ja see on ka kirjakeeles juba täiesti ära eestindatud, et mingisugune konkreetne tegelane Bill sündmus on saanud väga palju heiti. See, mis mind väga üllatas ka selle video puhul ilmselt, millele te viitasite, Piret on, et direct mees ehk TM ja kuidas nad kasutavad, ma saadan sulle TM-i. Mis asi, see Teeemman ja ma kõnnin koolisema. Kuule, aga ta pani mulle selle TM väga, väga huvitav ja väga valgustav. No tahes-tahtmata paar korda olen ma ikka küsinud mõne õpilase käest, et miks me niimoodi räägime, miks te siin laua taga sellist juttu räägiti, siis selles mõttes turesed noor oskab enda eest seista ja ta jääda, põhjuseks selle, et aga, aga inglise keeles on emotsiooni ja väljendit palju lihtsam nagu välja tuua, esile tuua, see on palju värvikam keel, ma saan nagu sellel emotsioonil inglise keeles palju rohkem tihtipeale pihta kui eestikeelsele sõnale. Mis minu jaoks tundub arusaamatu, sest ma ei ole võib-olla nii segunenud keeleruumis, mul on eesti keele õpetajad, on teinud gümnaasiumis ülikoolis tubli tööd aga see on olnud üks selline mõte, mis on mul jäänud väga peas kõlama ja mis, mis ma arvan, on, on üks ajend, miks noored sellist segunenud keelt suust lähevad. Et siis ikkagi, et eesti keeles nagu ei saaks öelda Ometi on ju tõestatud, et kui mulle tundub, et minu keeles ei ole piisavalt sõnu, siis see on märk sellest, et mul ei ole piisavalt lai ja mitmekesine sõnavara, mitte sellest, teine keel on parem, eks ole, või et selles on võimalik ennast paremini väljendada. Küsimus on ikka alati minu puudulikest teadmistest. Lausetest endale Liinal pähe kulunud. Ei ole. Peaks olema. Võib-olla üks asi, mis mulle just võib-olla gümnaasiumi jooksul on hästi ka meie klassil on nii-öelda selgeks saanud, on see, et kui on mingisugune inglisekeelne sõna, mida võib-olla kasutatakse siis klassi näiteks koolis see, keda tuntakse just sellise grupina, kes kuuleb mingisugust inglisekeelset sõna ja siis minnakse kohe kõrvale, mis eesti keeles on või kasvõi see, et kui me kõneleme siis oma ühises vestluses Facebookis või kuskil keegi teeb kasvõi eesti keeles mingi vea siis seal on raudselt 10 inimest, kes jooksevad, jooksevad, ütlevad talle, tegelikult on niimoodi? Jah, kogu aeg on lihtsalt see kontrollimine, õpetajad noogutasid kogu aeglase kontrollimine küll jah. Mulle tundub, et see on üks parimaid viise, kuidas säilitada seda, et meie kirjakeel on endiselt kirjakeel ja see suuline suhtlus, mis on muutunud kirjalikuks, ei muutu nende meelest ehk et noore põlvkonna meelest päriselt kirjalikuks suhtluseks. Loomulikult olen mina ka kunagi kirjandust lugenud, et võib-olla on lühend v ja nõrk B ja siis on meil seesama põmst. Ja sellised klee ja Neid on igasuguseid neid lühendeid. Senikaua kuni me suudame luua selliseid rühmasid või gruppe nagu need 12 see on, kes suudavad kasvõi kaks korda nädalas seal vestluses teineteisele märkusi teha, see juba, ma arvan, arendab, kui üldse ei tehta. Proovime veel rääkida põhjustest, miks inimesed kipuvad ja, ja rohkem siis noored inimesed kipuvad arvama, et eesti keeles ju ei saa. Viimasel ajal olen mina tähele pannud, et asendada on asendatud sõna mässaja sõnaga rebel. Millegipärast ja mina ei saa aru, mispärast rebel on kangem sõna või millegi poolest nagu parem sõna kui mässaja. Sest mässajal on ju ka väga palju erinevaid varjundeid, olid mässajad riigi vastu, mässajad aga Agnes, oli ju Viimse reliikvia ska mässaja. Et kas tuleb kuskilt, et otsast ka näiteks lugemusest. Kindlasti tuleb, kindlasti tuleb lugemusest, kindlasti tuleb sellest, et lühike tekst, inglisekeelne lühike tekst tundub lihtsamini hoomatav kui pikk siis eestikeelne ilukirjanduslik teos. Et ma arvan, see inglise keele sõnade kasutamine võib ka teatud vanuses lihtsalt väga populaarne alla ja see võib tekitada kuuluvustunde, et me kõik, ütleme siin neljakesi sena rebel, siis meil ongi üks kamp, mille me moodustame vestluseks Facebookis, mille nimi on rebel. Olgugi et mässajal tõepoolest, ka minu jaoks on palju tugevam tähendus ja palju tugevam emotsioon. Kindlasti on seotud lugemusega. Ja kindlasti on seotud sellega, et miks ma neid sõnu nagu võtame, on ikkagi see, et ega me ma ei tea, palju neid noori on, kellel on öökapi peal, on mobiiltelefoni akulaadija asemel näiteks raamat kirjandusteos. Üks on kindlasti, neid on palju, kindlasti veel. Aga Karoliina tõstis, Karoliina tõstis käe ja Karoliina kindlasti loeb palju raamatuid, aga, aga lihtsalt asi ongi selles, et ikkagi Need, kes päevast päeva ekraani maailmas, kus, kus tekstid on lühemad, kiiremad ja, ja, ja selles mõttes me saame oma mõtte öelda ühe väikese meeldimise nupu või mõne muu pildiga, nagu kohe anda vestluspartnerile edasi siis tahes-tahtmata see, see tehnoloogia mõjutab väga suurel määral meid sellisena, kuidas me räägime olemas. Karoliina sinu klassis, kas on teistel ka peale sinu raamat öökapilaual? Ikka on ja üha rohkem on võib-olla isegi sellist võrdlust, et kui mina raamat Ta poodi ja on siis Faosta kohustuslikuks kirjanduseks mingi raamat või lihtsalt enda soovil siis valida kas inglisekeelne või eestikeelne siis loomulikult on need, kes võtavad inglisekeelsest saadavam. Aga näiteks mina olen leidnud sellise nagu reegel, et kui ma ostan raamatu, siis ma ostan kindlasti eesti keeles selle asja inglise keeles ma võiksin pigem kuulata audioraamatuid, mis saab ükskõik kust kätte, et kui ma soetan endale paberi kujul see raamat, siis ma kindlasti otsin seal eesti eestikeelse ja maksan sinna selle summa summasid tõlkesummasid kindlasti juurde. Eesti keerum, kallis keel. Nii mitmeski mõttes. Jah, täpselt tahtsin öelda, et mõlemas tähenduses igal juhul kallis keele. Hiljuti oli rahvusraamatukogus ümarlaud, kas eesti kirjandus lahkub koolist? See on otsapidi meie tänase jutuajamisega seotud, et kui palju õpilased loevad, kuidas seda lugemist soosida, võib siis tänapäeval vist juba niimoodi öelda. Et missugune koht on eesti kirjandusel õpetaja seisukohast lähtudes kooliprogrammis ja kuidas õpilased sellele vaatavad. Kui palju on eesti kirjandusele tähelepanu? Pühendatud Ma arvan, et et see sõltub hästi palju õpetajast, tema õpetamiskogemusest ja sellest, mis astmes õpetatakse teises-kolmandas, kooliastmes ja gümnaasiumis on erinev. Meil ei ole tõepoolest enam eraldi kursust. Eesti kirjandus tuleb põimida kõikide teiste kirjelduste vahele, see on siis ainekavadest õppekavadest lähtuvalt. Ometi ma arvan, et sellel on oluline koht. Ma olen pikalt oma tuttavate, oma sõprade vanematega arutlenud tundide viisi selle üle, et kui oluline koht on tõel ja õigusel meie kultuuriruumis meid lahutab, tähendab 30 aastat, aga me võime veeta viis tundi sellesama teose üle arutledes ja see on täpselt see, millest ka Maarja Vaino oma Postimehe artiklis räägib. Kirjandus loob silla põlvkondade vahele ja niikaua kui me kõik saame aru, et sa käitusid selles olukorras nagu Pearu, mis on selle taga nii kaua, ma arvan, et on mõistlik tõde ja õigus lugeda, ma loodan, et veel hinnanguga nõus, et kui me seda lugesime eelmisel aastal siis see teos sai hoopis teise tähenduse, sest seal oli nii palju kihte. Me küll lugesime ainult esimest osa, aga kui pilbasteks saab selle ühe teose võtta ja kui palju on seal tänapäeva noorel inimesel pida, et homme olla siis parem inimene või parim sõber või miks mitte parem partner ükskõik missuguses suhtes. Ma arvan, et eesti kirjanduseks kao koolist juhul kui me valime õiged teosed, mida gümnaasiumis käsitleda lähtuvalt sellest koolist, kus me õpetame selle kooli väärtustest ja väga konkreetsest klassist nende sünergiast parasjagu õpetajaga suhtest, miks mitte piirkonnast? Ma küll võin eksida, aga ma usun, et need kirjanduse kursused, mis me sinuga koos Karoliina läbinud oleme, kõik need kohutavalt pikad viis kursust, eks ole. Et kui me võtame viis raamatut siis ma arvan, et kolm ka Eesti Kirjanike omad ja kaks võib-olla mujalt. Õpetajal on suur valikuvõimalus, väga suur valikuvõimalus. Natuke viitsimise küsimus, et ma igal aastal valingi uued teosed ja lähtubki sellest klassist, sest ma ju loon kogu materjali jälle üksi ja ise vastavalt sellele rühmale vastavalt päevapoliitikale, mis teemad on olulised, mis arengufaasis näiteks koolon või mis parasjagu muusikas käsitletakse, et seal on nii palju aspekte, kuidas teha Eesti kirjandus söödavaks, ma võin seda võtta hoopis muusikaõpetajaga ja kogu eesti luule hoopis muusikaõpetaja kooslerile. Et seal on nii palju vabadust, ehk et see natuke sõltub õpetaja loovusest ka. Aga kui on nii palju vabadust, siis ei juhtu nii, et ühes koolis õpetatakse tõde ja õigust ja teises koolis ei õpetata ja siis noortel see kokkupuutepunkt selles küsimuses jääb ära. Nüüd tuleb film muidugi. Mis jälle päästab kogu Eesti kirjeldusele ja ma ei tea, ma arvan, et tõde ja õigus on üks selline teivas, midagigi, igas koolis võetakse muidugi ei anna pead ja ma ei tea, kas nii on. Aga ma arvan, et see võiks nii jääda. Tõde ja õigus võiks olla hästi tugev sild kõikide põlvkondade vahel ja mitte ainult. Aga meedia, kui palju meedia mõjutab, no kindlasti mõjutab, eks ole, meediaõpetaja on kindlasti sellega nõus, et aga kui palju ja kuidas meedia saab kaasa aidata ja kas meedia tahab kaasa aidata, et eesti keel oleks eestikeelne, mitte inglisekeelne? No see on seesama süvenemise küsimus, mida ma end õpilastel on ka öelnud, et me oleme harjunud uppuma sotsiaalmeedia keskel kliki meediasse, kus on ühe pealkirja ühele pealkirjale järgneb kaks rida teksti, uudis saabki läbi ja kui me niimoodi oma seda tarbimise mustrite kujundamine siis ühel hetkel ei olegi valmis enam ühtegi suuremat teksti läbi lugema või võtma näiteks mitmesajaleheküljelist raamatut kätte. Et meedia loomulikult mõjutab ja, aga noh, ma praegu vaatan pigem, et, et sellist üldises kollases meedias, peavoolumeedias, igapäevast Delfit lugedes noored ikkagi haaravad lihtsalt väga väikseid ampse ei taha väga süveneda, suuri teksti lugeda. Ma arvan, pigem seda, et noor peab ikkagi leidma selle endast, selle teljeüleselt, selleks, et ma saaksin tegelikult teada, kuidas asjad on istuda laua taga ja rääkida, rääkida õiget juttu, siis siis mul lihtsalt tuleb lugeda pikemaid tekste ja mõelda nagu sisule põhjalikumalt järele. Nii kuidas meediaõpetaja õpilased selleni viib, et nad loevad pikemaid sisukaid tekste ja eesti keelsemaid. Lihtsalt need tekstid tuleb tunnis laua peale tuua ja neid tuleb koos lugeda. Tuleb koos arutada. Et kuigi võib südames väga loota, et nad teevad seda ka kodudes, eks paljud teevadki siis ikkagi vähemalt minu tundides, on see aeg hetk, kus me saame aja maha võtta, tahk ja tekste natukene süvendatult vaadata. Mulle tundub just, et see koostegemine ja koos analüüsimine, et see on kõige ei saa olla võti ainult gümnaasiumis, see peab olema võti juba neljandas klassis, et kui me või viiendas siin Sirli ja saladused imeline raamat. Me võtame kätte ja me arutleme, mitte. Me ei küsi, et mis värvi olid kellelegi püksid või kui mitu naist ja last lõpuks siis Andresel oli, eks ole, see ei ole ju oluline Kalevipoja koerte nimed. Kuhu me siis jõuame ise järgmine sild, millest saab kolm tundi põlvkonnas arutada, eks ma arvan, et see koostegemine ja arutlemine sest TsMS levi on öelnud, et ma olen nii nõus temaga, et kirjandustund saab olla koht, kus räägitakse elus olemisest ja suremisest ausamalt kui kuskil mujal. Võib-olla isegi ausamalt, kui kodus. Minu meelest on ka kirjandus on inimeseks olemise õpetus. Teie optimistliku jutu järgi saan mina aru, et tegelikult eesti keel ei ole ohus. Ei ole, ei ole, puus ei ole lihtsalt hoida, tuleb. Just sirbis oli ka üks artikkel, mille pealkiri oli kas kaitsta või arendada. Räägiti ka siis, et kas eesti keel on ohus mete. Ja seal tuuakse välja, et see ei ole ohus, kuna seda uuritakse, arendatakse, tahetakse õppida on Eestis või välismaal. Et võib-olla kuidas seda ohtu siis leevendada või midagi. Et saaks ohuks on see, et piirkondadesse valdkondadesse, kus Eesti eesti keele positsioon on nõrgem, sinna seda võib-olla rohkem tuua. Siis infotehnoloogiasse see ongi teine pool, et me rääkisime sellest, kuidas asendatakse eestikeelseid sõnu lihtsalt niisama mängleva kergusega inglisekeelsete sõnadega, aga siis on veel see teine pool asjast. Et kui tuleb uus nähtus Meie ellu, siis tuleb ta tänapäeval reeglina ingliskeelse nimetusega, et kuidas nendele ja kui palju nendele uusi eestikeelseid sõnu oleks vaja. Ma just mõtlesin praegu selle peale, et üks loovuse arendamise viis on ju sõnade väljamõtlemine, et kui me räägime väikeste lastega, kui avar on nende maailm, kui palju sõnu nad omistavad lihtsale punasele kastile kaob kuhugi ära, noh, me kõik teame, kuhu see kaob hirmu taha, sest me hakkame iseendast arusaamisennast leidma. Aga kui me tuleks uuesti selle juurde, et võib-olla tõesti hoopis 12. klassi õpilased peaksid tähekese sõnavõistlusest osa võtma, et leida endas üles rõõmus särasilmne noor inimene, kes lähebki maailma just nendes värvides ja mõtleb sinna sõnu juurde? Tegelikult on see meie ülesanne Karoliina, nüüd filmide koolis üles kõik õpetajad ja küsida nende käest üks sõna, mida keegi veel ei tea, sest siis me saame 40 uut sõna ja soovitavalt kõik infotehnoloogiaga seotud. Ja väga huvitav tulemus võiks tulla aga tähekese võistluse juurde, kui te juba nimetasite, siis täheke tõepoolest on korraldanud konkursi, otsitakse sõnu ja eestikeelseid vasteid, osadel sõnadel on need juba olemas, aga otsitakse, et võib-olla tuleb mõni parem. Ma loen teile mõned ette, võib-olla teil tuleb kohe mõni hea mõte, näiteks hot dog mis on ÕSis olemas, mis annab sellele seletuse kuum, viinerisai või siis hängima seda õigekeelsussõnaraamatus ei ole üldse. Aga võiks ju olla vist eestikeelne vaste, ma ei tea, kas jõlkuma võiks olla. Teine tähendus, kui mulle tundub nagu füüsiliselt liikuma ka hängima, olen selline paigal olev lodev. Eklektiline vestlus, nüüd tuleb sinna ilmselt sõna juurde, me anname tähenduse. Leidsin uue sõna juurde panna. Džauli okei. Nende džauja okei taga on see, et tegelikult kui mõelda, siis need on kadunud teistest keeltest, kui mõelda, tšau on itaalia keelest olnud ja okei, on inglise keeles, Need on nagu tulnud eesti keelde juba nii üle, need on nii tavapärase kui me räägime igapäevavestlustes või ütleme, UK või okei siis tegelikult see on jälle üks selline näide, kus inglise keel on nii palju mõjutanud eesti keelt, et see on juba meele nagu normaalsuseks saanud. Muidugi hästi on päriselt varjendisse. Kõrvale, eks ole, näiteks olgu-olgu. Hüva, aga see on vist juba natukene vanamoeliselt. Aga ilus sõna, ilus sõna ja vana ongi alatine u hästi avastatud kuus. Võtame veel mõned kuul. Äge kift liitu, ilusat mitu ägedat sõna. Influencer mõjuisik, mõjuisik, mõjulisik ja mina räägin õpilaste kogumõjuisikutest, kõlannub agent. Mingil moel ongi aga mõju, õpetaja on mõjuisik. Õpetaja saaks endale instagramis mõjuisiku staatuse. Oleksime me väga-väga kaugele arenenud riik. Mina olen sageli kohanud ka tõesti sellist väidet, et eesti keeles ma ei saa aru näiteks infotehnoloogia sõnavara, kirjutusprogrammide sõnavara, et kui kirjutas programmuta eestikeelseks, siis ma ei saa ju sellest aru, mis seal on. Mina pean tunnistama, jaanuaris lasin endale panna, ise ma sellega hakkama ei saa, lasin endale panna eestikeelse, kirjutas programmi. No ma küll ei saa aru, mis seal arusaamatutel. Ma just enne tahtsin jälle käed senikaua, kuni meie, Facebook, Gmail ja kõik muud igapäevaselt kasutatavad kontod on ingliskeelsed. Senikaua meil ei tekigi sõnavara, et teada, mis asi on manus või et mis asi on rööp, joondus. Et kuidas ma leian üles sellest samast eestikeelsest, kirjutas programmist märk on ju sama. Ühel on ingliskeelne termin, teisel on rööp joondus minu meelest väga kaunis sõna. Kusjuures siin ma saan ka näite tuua, et minu vanatädi, mina kogu aeg, kui kasutan ka Google'is Exceli nii-öelda põhja, mis on ainult inglise keeles ja minu vanatädi palus minult abi ja noor inimene, tule aita, võtamid exceliga ja ma ütlesin loomulikult, et noor inimNikoskadek sellega pihta hakata sekesel eesti keeles. Ja ma üle kahe käigu ei osanud seal midagi eriti teha, sest me leidnud eriti üles ja ma ei saanud eriti aru, õppetund minule, missugune. Ma pidin selle endale selgeks tegema, aga see on nagu minu arvates ehe näide nagu sellest, et nii-öelda lihtsalt tormamine ja, ja mingite asjade tundmine võõrkeeles ei pruugi olla mingil moel edu valemiks. Võtmeks. Nii ja lõpetuseks siis nüüd teie konkreetse üleskutse juurde õpilaste konkreetse üleskutse juurde. Teil on oma Facebooki leht. Meil on oma Facebooki üritus, tegelikult meil on olemas koduleht mis on siis oma Sonad ja, ja siis nii ürituse seinal kui ka siis kodulehel me paneme üles postitused, mida me märkame sotsiaalmeedias, mis on siis jagamisväärt, kus siis inimesed on ise oma toimetusi jäädvustanud, polnud sotsiaalmeediasse üles siis lisanud selle teemaviite oma sõnade 2019. Kas teised võivad ka liituda? Jaa, muidugi, muidugi. Mis teemal võib kirjutada? Etteantud teemat ei ole lihtsalt idee, ongi see, et veebruarikuu jooksul siis teha oma sotsiaalmeedia postitusi eesti keeles. Et võib-olla see suunitlus ei ole nüüd see, et kõik räägiksid korrektselt, vaid pigem just see julgus, et ma kasutan inglise keele asemel eesti keelt. Et isegi kui seal on vead sees, siis see on täiesti normaalne. Aga lihtsalt, et julgus minna sellise asjaga kaasa. Kas sinna on oodatud ka sellised postitused, kus on märgatud ingliskeelsust aga pakutakse kohe ka välja, kuidas see tegelikult eesti keeles kõlab? Ja loomulikult täiendan Karoliinat, et kui meil on väga palju selliseid 16 kuni 18 aastaseid mõjuisikuid erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel siis me oleme väga tänulikud, kui nad ühe postituse teevad eesti keeles selle asemel öelda, et häreviiulifodei Mul oli imekaunis päev oma sõnad, 2019 teemaviitega on meie jaoks juba võit, iga märkamine, iga inglise keele kasutamise asemel öeldud eestikeelne sõna ongi ju tegelikult see, mida me tahame. Ja kui me veebruarikuus selle teemaviite kõik postitused erinevatel platvormidel kokku võtame siis me näemegi, et meil on sõnu, kui me neid kasutame. Ja kui me seda mitmekesisust iseendas päevast päeva arendame. Minu meelest hästi lahe on see, et minu koolikaaslased või ka siis sõbrad näiteks mulle saatnud ekraanitõmmiseid, kus nad on märganud või siis on ise kirjutanud neil umbes, et praegu käib selline üleskutsena komasena 2019, et räägi rohkem eesti keeles, siis nad saadavad seda meile näitamaks, et tegelikult nemad ka ise oma sõpruskonda samamoodi mõjutavad või kuidagi suunavad neid, et mis oleks õige teha, seda on hästi lahe, nagu vaadata. Just väga paljudega. Koolide Instagrami kontod ja väga paljude üle eestitrasside Instagrami kontod on läinud kaasa sellega, et kui nad lähevad kuhugi välja, sest nad teevad eestikeelseid postitusi, on teemaviite oma sõnad 2019 siin nii äge. Suur aitäh teile ja külastage kõik kuulajad oska kooli, Facebooki seina ja kuulake keele saate taskusaadet. Te kõik noogutate tegelikult ma tahan kontrollida, kas te saate aru, mida mina mõtlen sõnaga taskusaade ja mina olen ilmselt Poska, kui oli kõige suurem taskusaadete fänn üldse. Fännan, huviline, huviline jah, minu õpilased kuulavad väga palju erinevaid taskusaateid. See on suurepärane, Karoliine, päriselt ka, noogutab. Aitäh ja edu. Saates olid üleskutse oma sõnad 2019 eestvedajad Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Karoliina Loorents ja õpetajad, mõjuisikud Mari roostik ja Karl Gustav Adamsoo. P m, millest saates juba mitut puhku juttu oli, on lahtiseletatult inglise keeles direct mässitš otse sõnum eesti keeles näiteks Instagramis inimesele individuaalse sõnumi saatmine, mida teised ei näe. Ehk siis võib-olla hoopis OS. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja nüüd kuulame ka Poska kooli üleskutset videost, mis on üleskutse oma sõnad 2019 lehel. Mõelge kaasa, missugust eesti keelt. Me tahame. Augule ma jube mäed, Apple'i vaatajal on räigelt pääd, sega Aifonikser, tulen. Spiiker Estonial loksid Molanna Kotoss toss minut, tas nagu ma kraabin, kaetakse sigadega burksi peale. Ma sain ühest sõnast aru ja ma selles kinni. Mulle maitseb mustika-vaniljekohuke ja ma käin jala peale, sel ajal tuleb mul homme uus videopostitus välja. 13 minutit pikk. Lamp, sadamas elav, teeme draiver kohal. Kuule ta vaikses pai. Ainus, mis ma sulle TM-is saadan, on oma keele uus väljaanne ja EKi link. Jajah, Ella. Tere, Jonatan ALS. Kuidas sul läheb? Tšauhh, Pille Ani. Mis iganes igal juhul hästi lähedal tumesinine joon näitab, praegu on ju, ja siis pärast, mis lollindamise ränk appi viisi on, ju tähendab siis rastis oli vaip on ju pool tundi enne online nagu oodata, ehitis valmis online'is, ütleme siis väikse mõnda junni maha metalluri nentima, vaata et saax metal tori, onju, ja siis eksis räpi karmimaid saaks leveli mon, võrk, printsi siis raske ka. Ja siis. Mis kate panema täpsemalt, tähendab kamoon leave süsteetiseliseerimite tuleb riita. Joonatan, eks ole, sina jutt, lühike, konkreetne, lühike ja konkreetne. Esimene kuni 28. veebruar Toivo kampaania, mille eesmärk on populariseerida oma sõnadega eesti keele kasutust igapäevaelus vaata sinagi sellest osa ja kasutas sotsiaalmeedias teemaviidet omasele 2019. Ja nüüd, kui te olete otsustanud, et sellist eesti keelt ei taha, siis vastake Jaan Poska kooli üleskutsele oma sõnad 2019 ja aidake kaasa tähekese üleskutsele ja kuulake keele saate taskusaateid kõike head.