Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtaks kihnlased siining sealpool määratasime jagasa. Mark tuli täna kõla Kihnu Veeteede peavikule Andres Laasmale. Andres pommuudis on siis välja tulne. Mine vasta Pjota, 70000 inimest muudkui ründasid Kihnu saart. Kihnu virve varda peal on see number ikka õige ka vä? Ei number on täitsa õige, aga, aga kas see uudis nüüd pomm on, seda ma ei julge küll öelda, sest et ega reisijate arv on Kihnu saarele iga aasta-aastalt kogu aeg tõusnud. 2018 tõusis ta Kihnu saare peale kuskil üle kolme protsendi. Mis puudutab inimesi, sõidukeid veel rohkem, võtkem tsirka 10 protsenti, nii et huvi tõuseb. Suvi oli ilus, aga aga huvitav on see, et tegelikult nagu statistika ei näita, et neid külalisi tuli rohkem nii väga suvel. Et rohkem need ülejäänud lisa nagu paigutus Ast ringi ära. Kuule aga pisikese saare peale ainult 500 inimest üle talve niikui väeta sinna 70000 inimestega aastat, siis see on ju taratasse saare. Kas nad siis taha, kui ei tulegi need inimesed sealt vaid see number suurem? No see on ikka reisijate koguarv, et kui transpordifirma ütleb, et ta on müünud 73000 näiteks piletit, siis, siis tähendab see saarlaste poole vähem inimesi, sest nad tulid ka tagasi. Jah, seda arvestatakse New Yorkis ka, et sildade peal sõidab küll nii palju inimesi ja kõike selles suunas tähtavad, lähtuvad õhta taha mõnel ajal ega siis saare peale jääda ju fantaseerimine terakse veerelt sääsja sa ise arvad, olles mitme laevaliini peal, eksi, et et kui palju siiski sihukesi ühe otsa pileti siia üldse jääb või sedasi, et kui palju inimesi kas lahkub saartelt või palju sinna juurde tuleb. Ei, see on fantaasia küll, aga eks aeg näitab viimasel ajal, et ega saared muutuvad oma elu keskkonnalt ikkagi üha üha populaarsemaks ja peaasjalikult on see ikkagi see, et transpordiühendus läheb paremaks. Kui vanasti Kihnu rahvasisesele, ega ega kaks-kolm kuud aastas ju laevaga üle ei saanud ja julge mees sõitis üle jää või lennukiga siis ikka tänase laevaga suudame me kõik päevad kogu jääaja liikluse käimas hoida, nii et eks see, kui inimene saab suhteliselt kindlalt igal hommikul üles tõusta ja linna sõita, see, see, selle situatsiooni looke tahetakse järjest rohkem sorter elama minna ja see ei ole ainult kihnu, et see on ka näiteks Vormsi, täpselt samamoodi, Prangli samamoodi neid saarik on. Sa kindlasti mäletad seda päeva, kui Kihnu virve esimest reisitegijad oli niisugune pidulik tunne, küll me kõik seal mõningas vaatsemalt niuke valge suur muna tuleb üle mereveere peale. Aga sellest ajast peale hakkas nagu uus aeg kihlus pihta, kõik oli ju tore, kõik on siiamaani tore, aga Kihnus nutetakse taga ikka seda aega, kui sai kiiremini nagu otse sõita, et kas olete selle peale ka mõelnud, et tulevikus saaks mõnda Ede võtta, et poole tunniga üle mere minna, et ei pea. Oma mere peal, no eks see sõltub kahest asjast esiteks sadama asukohast saare peal ja laevade eest ka otseselt kakra säärelaevade teemat me oleme veedetud ametiga nagu päris palju rääkinud, aga kui mujal on Kihnu saar suhteliselt stabiilne maatükk meres, siis kakra sääreäär nüüd küll kogu aeg muutub ja selle Farvad tri pidev liivaga täis kandmine on see, mis nagu ei anna täna riigile piisavalt kindlust, et kui ühe korra see asi korralikult ära süvendada, laevalikus käima panna, et siis ta ka nii jääb. Seal tuleb päris palju kanalit laiemaks teha, otsemaks teha jusse kakra sääre otsa liikuvad liiva, et see on see värk, mis või et teha seda, et tuleb hakata igal aastal süvendama, ega täpselt, seda ei tea. See ei olegi selle mõttega, et see ette ilus laev irve nimeline lae jääks ikka selle liini peale sõitma. Aga kui oleks pisikesel lae madalama süvisega ning mere järgi ehitatud lae, siis saaks ju nelja reisi asemel päevas teha hoopis kaheksa reisi ning suvi oleks laetäidet ning oleks ka talvisel ajal oleks odavam, et ei pea suure tühja laevaga sõitma. Noh, eks riik seda laevaehitusprogrammi tehes tahtis minna majanduslikult selles mõttes mõttekat teed, kui projekteerida ühesugune laev ja kasutada seda mitmetel liinidel, siis on laevaehitus kui projekteerimine, kõik on hinnalt soodsam ja ega see laev tegelikult ehitatigi selleks, et ta peab olema võimeline nii-öelda igapäevaselt minema kuude sadamasse, pluss veel Kihnu virvega Manilaiu sadamasse, mis selle laeva suuruse kohta on ikka nagu väga väike. Et ega ideaalset laeva ju tegelikult olemas ei ole, ideaalne on võib-olla silda seal ka Taani vahel suure tuulega vahel liiklus peatub, et ma arvan, et virve on väga hea laevaga noh, loomulikult alati, mida rohkem, seda uhkem ja üks reegel on Eesti väikesaarte laevadel küll suvel, alati on laev väike ja talvel alati. Aga ikkagi, kuidas see juhtub, et virve ei saa ega ilmaga sõidetav täpselt samasugune lae saab Vormsi vahet küll. Jah, me sõidame seda tüüpi laevaga täna kolmel liinil Vormsil, asi on selle koha pealt jumal kõige rohkem hoidnud, et nende laevakanal ja sadamad on nagu vanajumala selja taga ja seal on ka valdavad tuuled alati suunast, mis ei too kaasa, ei laine laevateele, lainetus sadamates, nii et seal võib öelda küll, et seda iga ilmaga. Kihnu kõige suurem õnnetus on see, et ikkagi sadam ja just nimelt Kihnu saare poole väljasõit on avatud küllalt palju tugevatele lõunatuultele ja edelatuultele ja seal, kui pikk maa on lainel kerkida. Tsirka Riiast alates siis, kui natukenegi tuul on kõvem, ajab ta seal nii suure külglaine üles, et sadama väljasõit on päris ohtlikeks. Kihnu rahvas on ise näinud küll, kuidas puhvet on kokku jooksnud ja laev on küllalt kõrge. Ta on tuulele väga avatud külg kõikumisele ega siis ükski kapten taha sõitmata jätta. Põhiline on ikkagi see, et oleks ohutus, ohutus, ohutus. Minule, Hollandis näin siukse laevu, kus on palju vägevamad, Põhjameretuuled, reisijad ei olegi üleval, teisel või kolmandal tekil on ikka esimesel tekil ning autod kõiki, ainult kaptenisild on üleval, et see purjepind oleks pisikese Eks see on nagu laevaehituse küsimus ja küsimus on selles, et, et kas tahetakse laevale teha reisijatele suuri avaraid teenindusruume, kindlasti oleks võimalik teha ilmastikukindlamat laeva, mis sõidab ka kiiremini, eeldusel et kõik see rahvas istub rõõmsasti autos. Laev on poole madalam, on väiksema süvisega ja sõidab kiiremini ja liiklus on palju kiirem. See asi nagu töötab sellise kohaliku inimesega, kes ainult autoga sõidab väga hästi. Aga suveturisti sellise laevaga nii kerge ei ole saarele tuua, sest sul peab olema ikkagi koht, kus istuda ja, ja eks need regulatsioonid, mis selle laevaehituses reguleerivad, et need muutuvad üha üha karmimaks arvates sinnamaani välja, et sa pead tagama selle, et kõik inimesed, kellel on liikumisraskused, saaksid kenasti kuskil olla, et nad saaksid tualetis käia, et nad saaksid laeval liikuda. Neid nõudeid on on, on päris palju, niiet et inimesed tahavad rohkem ja, ja laevatavad, oleme mugavamad ja, ja paraku vahel natukene tuleb selle eest lõivu maksta. Kihnu virve kapteni ning meeskonna kiituseks võib küll seda reaki, et me oma perega manias vaatame illumenaatorist välja, paneme kella virve järgi õigeks ning siis, kui tema sinna meite lõunapoolse Villuminaatori üha ilmub, siis on paras aeg kohvi jooma hakata ning siis, kui ta juba teises tilluminaatorist paistma hakkab, teistpoolt hülgest õhta poolt küll, kes siis on paras aeg juba oma pisikese vanni peale minna ning munad laidu sõita, kuidas on, kas see graafik, mis praegu on, jääb nüüd aastateks kehtima tuleva soo jaoks ka mõned uijendused tulemas ei saagi, õigel ajal on kohvi jooma hakata. Laev peab sõitma ikka nii, nagu, nagu tegelikult rahvale vaja on ja see ongi kõige tähtsam, aga, aga kogu selle laevagraafiku juures on meil üsna suured raskused, mis puudutavad seda et meie tööaeg transpordisektoris nii, olgu see siis lennuk õhus, maal või merel on, on nii tohutult reguleeritud ja nii tohutult piiratud. Ja kui laev peab teenindama näiteks ka suveajal kolme liini korraga, Sonny Manilaiule kui Kihnu, kui Kihnust Pärnusse, siis see, et kogu see sõidugraafik ja meeskonnatööajad Nende kõikide piiravate tingimuste juures seal kokku leppida ja kirja panna, et see on tegelikult üsna keeruline. Kunstteemat on alati, saare inimesed on kaasatud tellijana meie jaoks siis Pärnumaa ühistranspordikeskus kaasata. Ja sõna otseses mõttes me loeme seal minuteid, mitte ei loe tunde selleks, et me saaksime kõiki seaduseid nii täpselt täita, et, et meile turja ei tulda selle eest. Jah, olen ka ju Riigikogus on ja tean, et olin ka siis kätt tõstmas, kui meretöö konventsiooni esinesime, sellega seal on üsna ranged puhkeajad ning ning samas ikkagi demokraatlikus ühiskonnas peab arvestama enamusega ka vahel mõne puhul on ka, on ta ette tarisust pisikesi grupiga. Arvestan näituseks reede õhta munalt väljumine õhtul kella poole kaheksast on mõeldud õpilaste jaoks kiisi tulevad Tartust või Tallinnast, et jõuaks Guagoor ning, ning Maitel Manija inimestel on küll niisugune soov, et vähemalt ühel päeval nädalas võiks olla, sedasi tuleb praam korraks hommikul näitlejale laseb noka all autod peale maha. Nii kõht, Aviiesti korjab siis üles. Et oleks niisugune võimalus, et mingit tehnikat või värki tuua üheks päevaks saare peale. Et tavapärane järg on see, et kõigepealt inimesed teevad omad plaanid, panevad kirja, annavad need Pärnumaa ühistranspordikeskusele, kes kogu seda asja korraldab ja siis me istume kõik reeglina kambaga maha nii saarerahvas kui kui ühistranspordikeskus kui Kihnu veeteed ja siis hakkame sinna keeruliste piirangute valemisse selle graafiku võimalikku muudatust sisse kirjutama, aga no paraku, eks seal on nii, et vahel kipuvad ka saarte omavahelised huvid risti minema, sest et ega kõik tahavad ju palju ja tihedalt liikuda. Vahel jääb suurem õigus peale. See pühapäeva hommikune kella üheksane väljumine Kihnust oli küll üsna paljudele üllatuseks, oli see siis kommunikatsiooniviga või ma ise ka jäi. Porigus jäi laevas. Maahommiku noh, meie ise ei ole neid ettepanekuid tegelikult graafikumuudatusi teinud, et kõik need on algatatud ikkagi ikkagi valla poolt ja ja noh, meie jaoks see, kes, kes, kes on rahva eest räägib, on, on vallavanem ja ja tema on alati olnud laua ääres, kui neid asju on kõike arutatud ja ettepanekud ikkagi graafiku mõistis tulnud olete ju saare enda poolt, et meie, meie ise neid asju välja ei mõtle. Nii Andres Sacia siis Kihnu virvele ning nüüd ma pean küll silmas juba mõlemat velvet, ka seda, kes elab seal pihlamäe talus ning saab 91 aastaseks. Saab hea näärikuu lõpus. Mis asja siis soovime laevale ning laeva nime andajale. Noh, ikka nimeandjale kõigepealt kõigepealt tervist, et virvel on õnne, on elus palju olnud, aga, aga jätkuks ainult tervist ja ja ega tegelikult võib laeva kohta täpselt sama öelda, et jätkuks ikka ikka ikka raual tervist ja, ja laevameestel naistel tervist, et eks see kõige tähtsam on. Aitüma seda soovimegi siukse saidki kihnukeelsed uudised siit. Kihnu veeteede peakontorist Jutaasime Andres Laasma ka 30 ikka rõõmsad ning terved kihnlased siinik, sealpoolmärg.