Tervist kajalood alustab taas ja mul on ülimalt hea meel, et kutse saatesse tulla on vastu võtnud tõlkija, ajakirjanik, diplomaat Piret Saluri. Tere tulemast saatesse, tere ka. Ja mina olen Kaja Kärner just Soome, mis on lõpetamas peatselt oma 100. juubeliaastat ja alustamas 100 esimest aastat iseseisva riigina. See riik on olnud Piret Saluri teie elus väga määrava tähtsusega. Kas kõik sai alguse Tartu Ülikooli keeleteaduskonna soome keele õpingud? Oh ei, kohe julgen niimoodi öelda. Õppejõud Künnap võib-olla pahandab, aga, aga ei tollal, kui Tartus olin, siis oli ajakirjandus kangesti olen ju töötanud ka ajakirjanik on olnud ajakirjanik. Siis oli see kangestide siis muidugi mingi mingi äratuse ma seal sain, sellepärast et mina olen näidili õpilasi, kes keda lasti aulasse kuulama, kui meid külastas Soome vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen, keda ma lõputult austan. Ei austasin ka siis nii, et siis ma sain nagu mingid ma ei oska. Jah, aretuse võib olla. Aga siis läks hulk aega, ma töötasin siin teema kõrval ja ja, ja olin tulingasid ta ära või läksin ära, lõpetasin ajakirjaniku töö ja, ja hakkasin tasapisi tõlkima, aga need olid siis vene ja inglise keel. Aga ma pean tunnistama, et see see nakkusi jäi ja mul oli juba kodunt antud või kuidagi niimoodi minu kodus p kuidagi enesestmõistetavaks, et et Soome keelt või asjakultuuri või soomemaad kuidagi nagu iseenesest teatakse. Ja ta oli meile siis ka mõningane niisugune eeskuju. Võib-olla väike riik ja iseseisev lihtsalt meil on meile mäletan oma lapsepõlvest praegu, eks ole, et see niisugune jäi ja kui ma mõtlen ja mõtlesin, kui ma siia tulin, et mis oli nüüd see esimene soomeraamat, mida ma lugesin, mida ma tean, ma, mida ma mäletan, Ta on väga kehva varianti ka välja soome kirjandust ja tõlgid nii kaunis palju, sest Sorn loomulik, et Soomes häältega eesti kirjandust Eestis antakse välja soome kirjandust ja on tõlkijad ja et on sidemed ja me oleme kaks niisugust rahvast. Ja minul oli jäänud või meie perekonnal oli jäänud riiulites vahepeal peidus ja kastides seda tõlgitud soome kirjandust. Ja mind lasti sinna riiuli juurde täiesti vabalt keegi öelnud, et siin on riiule, see on nüüd täiskasvanud riiul, minusuguseid, teisi, mõni kirjanik toredat ja mind või noh, öeldi, et noh, jah, palun. Ja see, mille ma sealt välja võtsin, võib-olla oli saatuse sõrm, ei tea, oli Eino Leino musti. Ja see oli niisugune sinimustvalgete kaantega, mitte teadlikult, vaid need on ilusad värvid, eks ole, ja see taust oli sinine ja servad olid mustad ja valge triip oli kustel ja musti koer oli siis ka must. Et, et sealt tasapisi tuli, see tuli ise minu juurde ja sinna või mina läksin Soome juurde või ma ei tea, nii, nii see jäi. Kas teie lapsepõlvekodus kuulati Soome raadiot, Jaloogikul vaadati Soome televisiooni noorem kui üldiselt, jah, Soome raadiot ma mäletan päris pisikesest peast need kutsungit ja ja, ja need diktorite esimesed laused ja uudised ja ja nii et see aeg oli Märjamaal, ma elasin vanaisa juures ja vanaema juures, et see, et uudiseid kuulati, et neist aru saadi, see oli kajale, see igapäevane, eks ole. Ja nüüd Rooma olümpiamängude oli 1960, eks ole. Vaat sellest Rooma olümpiamängudest peale olen mina vaadanud Soome televisiooni, sest minu kasuisa, ema, teine abikaasa oli töötas Lippmaa küberneetika instituudis, mis oli ka üks kahtlane riigivastane asutus. See on minu ümber olnud palju, vähemalt nõukogude anest, mitte kuulekaid nähtusi ja see seal need küberneetikud tegid iseendale need plokid, mida oli vaja tol ajal juurde ja noh, olümpiamänge ta teeks seda minu arust ei tehtud olümpiamänge vaadata. Ja siis pandi see käime toodidele. Meil Enno oli üldse televiisorit, mina ei tea. Igatahes siis hakkas ta õitsema või lõi õitsele televiisor nurgas ja ja, ja vaadati, rooma Lemped, need, ma isegi, ma noh, ma ei olnud ka mingi väikenenud ja sinna ta siis jäi. Muidugi ma läksin, kus kus, kaks läksin Tartusse, lõpetasin keskkooli ja, ja nii, aga kodu sellise soome trenni seal olemas, nii et teed ja, ja seda ma sain vaadata ja, ja siis, kui mulle endale juba kodu ja perekond oli, siis ilma ei tulnud kõne allagi. Nii et kuskilt ma õppisin palju soome keelt ülikoolile juurde just nimelt televiisorist, aga kui lubatakse, siis ma nüüd ütlen selle tõe välja, mida ma tahan öelda, et või mida ma olen, olen õpetanud mehel tõlkimiste vahel teinud meistriklassi ja kohanud ka minust hulka nooremaid inimesi, kes ütlevad, et oh, nemad on televiisori järgi õppinud soome keele, nemad on soome keele. Kuulake mind, palun selgeks saanud. Minul ei ole eesti keelt veel selge, aga nonii, nad ütlevad ja et rohkem polegi tarvis ja telgid, mis mürin teda Veina keele oskamiseks peab tundma ka keele grammatikat ja seda ma õppisin siis hiljem lihtsalt täis peast juurde, aga loomulikult televiisoreid loomulikult aitas, ütles sõnu ette ja nii edasi, nii edasi ja kuidas hääldada ja millal kasutada seonduva, lähed? Te pääsesite Soome esimest korda 1978. aastal Eesti Kirjanike delegatsiooniga ja ega ma, vabandust, ma siiamaani aru, miks nad mu kaasa võtsin. Ja kas te meenutate palun oma esimesi kontakte soome kirjanikega Soome kirjastustega ja kirjandusega. Sellest hetkest alates jah, kirjandusega oli ikka ennegi juba sellepärast, et kirjanikega ka sellepärast, et see oli nii 70.-te teine pool ja see oli aeg, kus hakkasid kujunema niisugused suhted, nii nagu oli ka sõdadevahelisel ajal, eks ole. Ja et lugenud olin ma enne raamatuid juba ja, ja mõned inimesed olid kirjanikule, mõtlen, olid käinud ja, ja meil külas käinud ja, ja nii et, et see ei olnud päris uus. Aga loomulikult loomulikult meid viidi siis ka kirjastustesse mitmuses, eks ole. Ma mäletan v see tamme ja ma mäletan odavat otra, kirjastust, mis ongi kõige. Ma ei oska öelda kõige soliidsem elegantsem, ma ütleksin kirjastus Soomes. Ja, ja ka praegusel raskel ajal, kus ta suudab ennast ennast näidata, olla endiselt elegantne ja muide kasumis ka, mis on täielik mõistatuseks. Ja sinna viidi ka ja, ja noh, see lugu ma paljust rääkinud jälle sealt ma sain siis selle tõuga. Kui ma vaatasin, meile anti raamatuid, kingiti igavene virn, palju oli neid kõige pealmine õli evanenuga hukas silmale siis polegi Skats prillid ära ja mina vaatasin neid kõiki. Dohc oskaks paremini, tühisis oskasin soome keelt. Nojaa, et kui oskaks ikka soome keelt paremini küll tõlgiks, aga, ja see ei olnud mõõda viisakusest, vaid see oli tõsine jutt mulle nii ja siis vaatas mulle otsa. Ta, kellest sai hiljem mul niisugune eluaegne ja raudne tall ongi raudne, ta on. Ja sõbranna tuula, Cerveneraali tol ajal vaatasime, võime rääkida, miks sa ei õpi, mis halisid siin ei õpi siis noh, hästi loogiline, täiesti tark jutt, eks ole. Ja ma läksin siis koju tagasi ja hakkas lõppema grammatika uuesti läbi, kuigi ülikooli seal ei pidanud võtma ja igav päev televiisori ja kirjutasin sõnu välja ja ahelaga ja nii edasi, nii edasi. Ühesõnaga ühe aasta ma tegelesin intensiivselt hoolikalt usinasti. Mina olengi usin inimene, kui ma julgen nüüd niimoodi öelda, soe keele õppimisega ja siis võtsin ette selle Evonenjugahukas silma. See oli esimene raamat, mille ma tõlkisin soome keelest. Läksite eesti kirjanik delegatsiooni koosseisus Soome 78. aastal ja vähem kui 10 aasta pärast, siis 1987. aastal te pälvisite juba Soome Kirjanduse välistõlkija riikliku au. Vähem kui 10 aasta, see oli täitsa õudne, teil pidi kirg olema. No mul oligi siiamaale muid häbi rääkida. Muidugi oligi. Ega ma olen siiamaale, et ma lähen elevile selle seas, kui ma olen mingi raamatumine out, tuli mõne asja pärast või, või niimoodi muidugi oli siis ilmust aeglasemalt, ma ütleksin niimoodi. Kirjas oli Eesti raamat üks Eesti raamat T1 Loomingu Raamatukogu ja neil oli justkui rohkem aega need tõlget. Heidete viimistlemiseks oli rohkem võimalusi. Ja kuidas ma seda nüüd ütlen, nii et oleks võimalik aru saada. Vaadake, tõlgete eest makstakse tõlgetega, ka elatakse ennast, eks ole. Aga ma ei ole kunagi nii sõge olema selle tõlkimisega, eks ole, et ma ei ole kunagi hakkanud raamatuga pihta selle mõttega, et see, ma seal raha või et seda me võtta, see on nii keeruline ja läheb palju aega, tõsi, eks ole, ja, ja nii et ma võtan selle veised, läheb lihtsam, et saab rohkem raha. Et kuidagi noh, ma ei tea, ma olen tahtnud seda tõlkimist pidada niisuguseks teistmoodi tegevuseks mitte palga teenimiseks tasu teenimiseks. Kuulajale kiiresti ära, et Piret Saluri on tõlkinud rohkem kui 30 soome kirjaniku loomingut, kõigepealt mõistagi miga valdari ajaloolised romaanid, siis Pentti Saarikoski, Olavi Paavo, lainen, Paavo Aaviku, Antti Tuuri, Antti, see on ilusti Soome Kirjanduse niisugune Greenidel Acreen sanelide ja ei ole ja see on põhjus, miks te leiate, et, et see on asi, mida eesti lugeja peab. Millega peab olema kursis, mida peab olema lugenud. Jah, ma teen muidugi sinna vahele ja vaadake, ma olengi tõlkinud neli köidet Olavi Paavo laist. Jaa, jaa, valdarid seal ka ja ja nii ma teen nendele vahele ka kaasaegset kirjandust. Lihtsalt, et, et tõlkija näpud kangeks ei jääks, et mu pea genereeringis ka kaasaegset eesti keelt ja ja et ma sellesse kuidagi kinni ei jääks ja nii edasi, nii et me enamasti ma olen saanud nii, et mul on üks suur Valderi. Mul on üks suurvalda nii ja, ja nagu mul ka praegu on, eks ole, niimoodi, ja siis sinna kõrvale ma hakkan kohe varsti tegema. Anti tuurit ka muidugi ei liit ausalt öelda. Aga see on võtnud aega, ma olen tahtnud seda teha, ma olen, noh, ma ei oska öelda. Ja eks ma olen nüüd õppinud ka, noh nüüd ma võin öelda, et ma ikka natuke oskan tõlkida. Et jaa, ahah, ja ma olen käinud läbi väga karmidest ker, sest ma olen käinud läbi hiidelite käte käest edeniele, edenia lembe hiigeleks, ole jätin, eidel on mulle öelnud, et kui ma jälle kord avastasin, et tegi kirjuks käsikirja. Piisavalt lootusetu, ma olen andetu, andetud vanemate laps, noh, mis seal rääkida üldse? Ei, veelgi enam. Ja siis ma mõtlesin ka, et no näete, ma ei õpi seda ära ja siis seal väga tõsiselt otsa ütlesime. Kuulge umbes nagu, mida, te, mida te kurdate vaadake, missugune teie, Tikstikude, see on õige. Ja mina siin kohendan natuke ja teate, kui palju see mulle andis? Edvin hiigelütleb mulle, et mul on õige kude õige helistik tekstil, seondet, eesti keele, nii et et see julgustas ja see on nagu üks aste või üks niisugune, niisugune tõsine, esimene tõlki elus. Ja ma arvan, kui te ütlete, et, et Eestis peaksid ja võiksid olla ja peaksid olema võistleja võiksid olla need teisedki jäänud siis ma arvangi niimoodi, et teatud osas teatud mõõtmes meie kirjandused, eesti kirjandus ja soome kirjandus on kas teate sõna, lihiti, vaheliti, see on see ja see on, see on siis, kui katus tehakse, et jääb natuke niimoodi, noh ühesõnaga 11, üks teine kolmandat ja teine kolmandat, et vesi või vihm sisse jookseks. Ja vaat et meie kirjandused on ka. D, ja nad täiendavad teineteist ja kui me, kui noh, ma eriti ma olen praegu, hetkel olen ma eriti õnnelik selle Olavi Paolos, aga et on õnnestunud teha neli osa ja nad ütlevad, et täitsa korralikult. Et see vaeva lainen võiks anda ja annabki, ütleme, eesti kirjandusele mitte ainult kirjanikele, et nad niimoodi kirjutaksid, eks ole, vaid ka eesti lugejale. Kui te seda loete, näeb, et ka niimoodi saab. Et ka see on kirjandus ja mina ütlen isegi, Paula, sul on ilukirjandus kõikidele dokumentaalmaterjali, eks ole, no et see kuidagi kuidagi rikastab meie lugejad ka, et tema maailm muutub ka avaramaks sellega, et ta niisugust asjaolu või miga Valderi, noh, see peab meil lihtsalt eest surema, see on kõige kuulsam soome kirjanik. Et ma mõtlen juba seda ja, ja sellepärast ja, ja, ja ma mäletan aega lapsepõlves, kui ma lugenud Muidu meil ja, ja niimoodi ja kuidas seda inimesed tahtsid lugeda ja kuidas seda laenad? Oh kuidas see kõik käis öösel teki jälle selle ja nii, et see on nüüd niisugune kirjanik, meil, soome kirjanik, et kes ka peab olema sinuga vähemasti, kas teate, et Sinuhe on jälle läbi mees? Kui tore, eks ole. Vaat need otsas ja järelikult kõik ei ole kadunud, inimesed loevad raamatut. Vahepeal gene veel entsüklopeedilise teadmisi Piret Saluri kohta. Piret Saluri on Soome Kirjanduse Seltsi liige alates aastast 1987, Soome tõlkijate ja tõlkide liidu liige aastast 1988, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990, Soome Kirjanike Liidu auliige aastast, et 2010 ja nendeks auliikmeteks eestlaste hulgast on enne Piret Salorit valitud Lennart Meri, Jaan Kross ja miga valvari seltsi auliige on Piret Saluri aastast 2014. Ja kui rääkida tunnustustest, siis juba nimetatud välistõlkija riiklikule auhinnale. Aastast 87 on Piret Saluri imetatud Soome Lõvi, rüütelkonna komandöri ordeni kavaler. Yks aastal 2000, kas lisandub Eesti valgetähe neljanda klassi ordeni kavaler aastast 2003, siis Erki pangal auhind aastast 2003, Eesti Kultuurkapitali tõlkepreemia aastast 2010, Olavi Paavo, laise medal aastast 2012 ja Aino Kallase auhinda aastast 2015. Kas sooden Antnud teile nüüd kõik ka auhinnad, preemiad, aunimetus vist rohkem ei ole ja mida naabermaa tõlkijale ja kultuurivahendaja üldse on võimalik? Noh, me, me ei ole nii mõelnud, aga, aga on veel midagi meil. Ei, ma ei tea, mis ei ole. Ma ütleksin nende ordenitega, vaata nüüd veel, et siin peab aus olema ja meenutama, et ma olen töötanud Eesti riigi protokolliülemana ja pidanud seda ametit ja sinna juurde käivad, mitte et need need päris jagatakse, aga selle töö puhul on mõeldav pälvika mõne teise riigi ordeni näiteks lõvi soomlaste lõvi. Et, et seal on rohkem sellega seotud, aga mitte ainult muidugi jah, sest me jõuame selleni kohe. Läheme tagasi Soomes eest, et kui vabandust, ma katkestan, ma tahtsin õiglane olla, see kõlas nii säravalt, kõik, aga pikka aega kasvanud. Tahtsin tulla tagasi sellesse aega, kui ta tõlkijana kaheksakümnendatel aastatel olin loonud väga hea kontaktide võrgustiku Soomes, nii et tuli täiesti loomulikuna see, et iseseisvuse taastanud Eesti 91. aastal pani teie õlgadele taasasutatud saatkonna esimese sekretäri ülesanded millest tuli alustada diplomaadina mini millestki. Teil ei olnud mitte midagi, midagi, mitte midagi. Lennart Meri tegi, ta oli siis välisminister, eks ole, ta lihtsalt tegi niimoodi ja see on õigus ja nii tehti ka siis, kui Eesti vabariik kasutanud 1918 leiti, teati ja oli juba valmis pandud. Meril oli ka inimesed, kes mingilgi määral valdasid mitte ainult keelt, vaid seda riiki, kuhu oli vaja esindajad saata. Neid oli ette hoiatatud. Lennart Meril oli Eesti Instituut ja, ja mina ei tahtnud minna helise inimene Henno rajandi, kelle juubelit tähistasime hiljuti. Ta rääkis mu nii nurka, et ma olin Eesti Instituudis soome referent. Aga see oli veel nõukogude liit, kestis veel. Ja siis, kui siis kui selgus, et siis kui Nõukogude liit kokku varises, see august siis õige varsti vaja. Ja välisminister Meril oli võtta esindaja Prantsusmaale esindaja, Rootsi esindajad Soome ja nii, et et see, see jah, käis sellega kaasas või tundus, nagu ma oleksin kõik need eelnevad aastaid valmistunud selleks. Sest midagi muud mul ei olnud. Kui see tõlgitud kirjandus ja tõesti väga palju kontakt, mis seal tänini ikka, mis oli kõige raskem teiste riikide diplomaatidele selgeks teha Eesti iseseisvuse taastamise asjus. Meie ei olnudki väga raske. Mina ütleks, vabandust, ma, kas see ei olnudki väga raske, sellepärast et et samal ajal välisminister Meri sõitis mööda maailma ringi ja rääkis sellest, et Eesti on vaba ja Eesti on iseseisev riik ja, ja kõik nii edasi. Ja me oleme ja nii nüüd võib-olla oli natuke jah, teatud häda oli sellega, et neil oli suurtel välja kujunenud oma rahus arenenud riikidel. Oli raske mõista, kuidas see võimalik on, et see eesti seal nuka peal ja nii raskes geopoliitilises positsioonis, et see eesti seal hakkama saab ja püsima jääb. Nii et ma tean, et Eesti tunnustamisega oli, oli teatud probleeme just nimelt selle tõttu, et nad ei, nad nagu ei tihanud. Et seal nad nüüd on, eks ole jah, veel ei olnud ju ka president, eks midagi ei ole neil midagi, nad ei oska õieti ka. Ega ma ei osanudki. Ja seda ma pean küll ütlema ei räägi nüüd endast, eks ole, vaid kõik need esindajaid, kes siis nüüd läksid Austriasse chissi Ameerikasse, kõik nad olid haritumad kui keskmine diplomaat on. Sest keskmine diplomaat ja ta tunneb välispoliitikat ja kõik nii edasi, aga tal ei ole niisugust maailmapilti, nagu on humanitaarlastel me enamasti olime ju tõlkijad ja niisuguseid, kes, kes sinna läksid, nii et et see, see aitas meid. Sest mida me kõike teadis. Ja eriti, Me teadsime selle tõttu, et meil teadmise saamine, hautomine oli, nii raske. Meile ei meeldi, eks ole, me kuulasime BBC teistmoodi kui kõigulas, muidugi olen. Te pidite võitma teiste riikide diplomaatide usalduse riigi vastu. Mõni lugu sellest tuleb meelde. Teate, mul hetkel ei tule, ühesõnaga nad vaatasid teile näkku ja võib-olla et panid võrdusmärgi. Iseseisvus Me teadsime teie isiku vahele. Jah. Ja mulle, ma ei oska teile öelda, hetkel ma ei ole valmis selles küsimuses konkreetset vastust. Igal juhul iga kaheksa mitte ei olnud. Ärge rääkige. Ei olnud ja, ja väga palju tööd tuli teha selleks, et saada tagasi sõjaeelne saatkonnahoone, mis Eesti vabariigile ja, ja tähendab, me oleksime võinud, see on pikem lugu, Soome oli müünud meie meie maja ja nii edasi. Me oleksime võinud olla, võib leida ka mingi teise maja. Aga see oli aeg erinev praegusest erinev praegusest. Ahah, noh, näiteks Bulgaaria saadikule tuligi otsa vaadata niimoodi, et ta mõistaks, kellega ja millega on tegemist, kui te küsite, keda õnnestus mõjutada Bulgaaria saadik, sellepärast et meie maja oli pulgaarlaste käes. Ja võib-olla neid praegu, kui oleks veel kuskil oli Justilt mõni Eesti saatkonna kunagine hoone siis see ei oleks nii tähtis, aga see oli Soome. Eks ole selle krundile ostnud, Oskar Kallas, eks ole, majas oli viimasena Aleksander varma kõik niisugused suured Eesti ajaloonimed. Ja siis siis me jäime sellest majast ilma riigiga see tagasi saada, oli sümbol, oli võit ja vaimne, niisugune pingutus ja kohutavalt tähtis. Ma ei usu, et praegu oleks nii tähtis, aga siis oli, me pidime selle maja tagasi saama. Saime ka. Eks ole, järgmine tühi koht, mida te pidite Te hakkama sisuga täitma, oli siis Eesti vabariigi presidendi kantselei protokolliülema, no ega ta nüüd tühi kai olnud, kuulge, arest 95 just oli küll pöial oli enne, kui ta sinna läks. Ei noh, frotavale oli olemas. Kõigepealt tuli olemas president Meri kes teadis küll, millal ta protokollist nõuab, eks ole. Nii et tühi kohta ei olnud, aga loomulikult nendel päris algajatel Tiina Tšatšova, kes seal olid, Mihkel Veiderma direktor ja nii neil oli pisut ehk keerulisem. Sellepärast et kõik tuli, kõikväelased olid korraga juba tuli paavst, eks ole, ja juba tuli see kuni 93, noh, eks ole. No ja, ja nad ei saanud, neil ei olnud võimalust ette valmistada, Aleksander Veiderma oli nüüd niisuguse kasvatusega küll, et ta tal oli see tunnel tugerma ja muidugi oli Mihkel jah. Aleksander Veiderma oli tema isa ja niimoodi aga aga et tal oli niisugune kasvatus ja niisugune noh, kuidagi olek ja nii et ta Ta teadis küll, milles on põhimõtteliselt, milles on asi või ka protokolli ei olegi mingi retseptiraamat, et vaata siit, kuidas nüüd käib ja palju siis ma ei tea, palju kuninga puhul nagu tehakse, kui palju tehakse ministri puhul, mis ei ole protokoll, sõnniku kommet, õpet. Aga tal ei olnud jah, seda, seda, seda, kuidas ma ütlen võimatu huvijuhi tunnetust või midagi niisugust ja ma pean ütlema, et mind on aidanud kõvasti see, et et kui tõlkijal peab olema kõik keeleoskused ja asjad ja lugemiseni, siis on veel vaja üht, midagi, mida võib nimetada siis võimekuseks, andekuseks. Selleks tekstikude ehitas selle kohta, eks ole, hiidel vaata protokolli puhul ma ütleksin ka niimoodi, et teete huvits. Mind huvitas see, ma lugesin, ma muidugi õppisin soomlaste käest ka, sest saatkonna tabeli vaja ja ja soomlastel oli Soome välisministeeriumis oli, oli protokolliülem daam, ma mõtlen seda tõsiselt, Kristina Mäkeläinen, kellega ma sain nagu hästi hakkama jutule? Ta mõistis, et ma tahan, mind huvitab, et ma tahan teada, kuidas see käib ja mis peab mõtlema niimoodi ja temast oli palju abi sisemal, palju abi ka sellest juba nimetatud sõbrannast Tuula tervisest, kellel oli lihtsalt suure kirjastuse pyyaa daam, noh tal pidi olema see protokolli tunnetust ei saanud muidu, sest nad andsid välja ka kõikvõimalike kõrgete isikute mälestuse, näitasid nii, et nende käest ma sain, korjasin kokaga, vaat nüüd oli vaja seda mingit niiskust eeldust, koduna, kasvad eeldust, mis mis nagu tekitab terviku. Ja mulle tundub, et vot vot selle eeldusega või sellega ma siis sain ja. Nüüd ma palun mõista, kas teate, mida ma teen. Nüüd praegu, kus ma ammu enam, ma õpetajana protokolle ka midagi, ühesõnaga, aga ma ei lahku minust kunagi, oli see on jäänud minu kuskile tagumist saiu, ma ei tea, vaheajju näid alateadvus. Et kui on jälle need need kohad, et, et see hetk ilusat Mullen. Mulle tundub, et ma olen andetu ja andekate vanemate laps. Niukseid asju. Ja nad nimetavad masenduseks seda tänapäeval, noh, ma ei tea. Igatahes kui on niisugune, et ma nagu ei teata, mida ma vaatan, aga palun nüüd ma vaatan Queen Maveri kuninganna ema matuseid, Youtube'ist. See kõlab morbiidselt. Aga see ei ole. Sest see on tseremoonia, mis näitab kuningavõimu olemasolu Suurbritannias, mis näitab tema tugevust, elegantsi, võimet, kust ja võimalus seal sees on mitusada aastat kombeid ja asju. Ja seal sees võib näha ka põhjuse, miks see nii on. Sest ta on. Tema kuningja tiitel oli tema Kuninglik kõrgus. Tema Kuninglik kõrgus, kuninganna ema, see on eraldi tiitel, teadis väga hästi kui oluline sematuse ja valmistas kõiki het. Ja tegi proove. Öösiti. Istus laseb tooli välja tuua, istus seal kuskil Buckinghami palee lähistel ja vaatas, kuidas Need vihviitarid või karvase mütsiga sõdurid marssisid. Tema auks pidi marssima hakkama siis, kui ta juba surnud on. See on nii absurdne, aga ma mõtlesin, ma siiski räägin tehtud, et, et niisugused asjad võivad olla väga valgustavad näiteks Piret Saluri, ma olen kuulnud legendi idega, Lennart Meri mõtles selle peale, kuidas korraldada riiklikke matuseid tema lahkumise järel, sest et Eestil ei olnud kunagi varem olnud võimalik riiklike auavaldustega ära saata ühtegi presidendi riigivanemat. Nad kõik olid hukkunud teistel asjaoludel. Ja et kas see protokoll tuli välja töötada? Jah, aga see ei ole nii keeruline. Sellepärast et meie võtsime kohe ette kohe ette, siis ei olnud nii kerge saada neid netist, seda aga ikkagi sai, võtsime Urho Kaleva Kekkose matust. Sest seal on omad seadused seal oma korrut, mille vastu ei tohiks eksida, sest sa solvad muidu riik ja see on riik, see oli üksik inimene, eks ole. Ja seda protokolli jah, meil ei olnud, aga, aga see oli täiesti võimalik. Kuidas millal, kus kirikus, kes, kas kutsutakse riigipäid, teisi riideid või mitte, siis on kaks võimalust ja nii edasi ja nii edasi ja meri tähendab meri oli, kui tal aega oli, tal enamasti ei olnud. Aga siis meri, Meri oli ka, teda huvitas protokoll, et kuidas see käib ja olen ju sõnum. Ta ju ta ju ütleb midagi meile kõigile. Sellest protokolliülemajast veel. Eesti raadiosõnaline arhiiv säilitab ühte intervjuud teiega, kus te kirjeldate, kuidas Eesti viib läbi Norra kuninga Harald ja kuninganna Sonja riikliku visiidi Eestis, mis on küll lühikene, kahepäevane poolteist päeva kestis kus neid vastu võetakse, kus neile lõunat pakutakse, mida neile Pärnus tutvustatakse ja kuidas iga kohtumispaik on seotud kas Eesti, Norra suhete või või varasemast ajast Norra ajalooga. Kas te kõik pidite ise teadma või te saite kusagilt abi, kuidas niisuguseid riiklikke visiit protokolliliselt korraldada? Ei no loomulikult, ma pidin kuskilt kuskilt teada saama, muidu ma ei, ei oleks osanud, me ei oleks osanud oma peaga me oleksime välja mõelnud tont teab mida. Riigivisiidil on omad pidepunktid, mis peaksid ja peavad olema, siis ta oligi vihid. Aga need tuli otsida ja need ja, ja neid tuli küsida siis, kui midagi ei teadnud, eksika Soomest jälle ja noh. Kas siis oli juba arvutist paljuga internetist palju kasu, ma ei mäleta, lihtsalt noh, eks seda saab, see hakkas olema. Aga nende mõtestamine, vot see, see oli minu teha. Miks just seal? Muidugi Norra ajalugu ja kirjandust ja seda ikka teab mesinik. Aga kuidas see mängima panna, nii et kujundaks sõnumi et ta oleks, et me võiksime öelda, et noh, et Eesti tegi selle visiidi. See on olnud see, see eesmärk, et noh, nad on ju eestlased. See on protokolliülema kunst, kunst tema töös? No mina ei tea, aga, aga ma, ma veel ütlen, et mind uuritesse ka Kajaloodi, mis on täna tõlkija, ajakirjanik, diplomaat Piret Saluri, vaatame, missuguseid valikuid on elu teile pakkunud ja missugused te olete julgelt vastu võtnud. Kõige esimene, millega te pidite kokku puutuma, selle on valinud saatus teie eest, ehk perekond, kuhu te sündisite, tegemist oli siis inimestega, keda nõukogude nomenklatuur nimetas kodanlikuks. Kuidas sind oli kodantsionalinalisenalistideks just see seadis hariduse saamisele tol ajal, kui te olite väga noor, teatavaid piiranguid, aga kindlasti ka õpetad, kas midagi, mida? Oi, see õpetes muidugi väga palju see õpetas ikka väga palju, sellepärast et ega siis mind ei jäetud kodus ja lapsepõlves ilma sellest teadmisest, vastupidi mina teadsin ammu, enne kui ma kooli läksin. Et oli olnud Eesti riik ja iseseisev riik ja ma Aewist oskasin Eesti hümni Gaudeamus näiteks viie aastasena peast. Läksin taburette otse laulsin seal. Nii et niisuguseid asju õpetati muidugi, ja see, see ongi olnud see minu tugi ja alus ja ja mina ei tea, kuidas teistmoodi on. Vaadake, ma ei maini siis toideti mind Eesti ajalooga, muidugi on need asjad olid meil ühesõnaga neid raamatuid, mis olid ju keelatud, olid olnud vahepeal ühe vanaisamaavalduses kasti sees kasti sees peidus, maetud sõja ajal ja ja nii. Ja siis teatud hetkel kaevati, välja toodi, need on need minu riiulis. Ma saan natuke allikad ja siis last usaldati, öeldi, mujal ei tohi rääkida, aga nüüd on täna niisugune päev, kui sa saad neid pilte vaadata, siis sätteisi pilti vaadata ja siis mul on meeles näiteks Jüri Vilmsi matus, ma olin sihuke kooli. Ma ei tea, teises klassis. Niisugune imelik kasvatus, eks ole, ja see on loomulikult mind mõjutanud. Ja, ja loomulikult on see mõjutanud paljusid minu põlvkonna inimesi. Ja see on teinud, see on tekitanud ka teatud, noh, mina ei tea, see nii hull see ei olnud, aga no et teatud skisofreeniline seisundi, et mida sa räägid kodus. Ja mida sa tohid rääkida koolis? See iseloomustab Meie põlvkonda. Ja see võib tunduda praegu oh kui õudne oli, õudne, ta muidugi oli õudne. Aga sellest tuli välja või selle õppis ära. Ei tea jah, mõtlesin paremat, õppisime ära, et noh, et see lihtsalt oli nii. Näiteks Mulle öeldi, esiteks ma ei lõpetanud 21. keskkooli kuldmedaliga, vaid hõbemedal ikka, sest ma olin teinud vahepeal ideoloogilisi pahandusi. No see ei olnud enam midagi, sellepärast oli just see aasta, kus medaliga lõpetanu ei saanud ilma sisseastumiseksamite ülikooli, see vaheldus, see oli, aga siis tehti just seekord, et ei, peab tegema kõik sisseastumiseksamid, mina tegin. Aga pidi olema ka koolist soovid, 21. keskkooli direktori allkirjaga soovid, Meie soovitame teda sinna nädalast ja mulle vaadati väga karmilt näkku ja öeldi niimoodi, et kuulge, Piret Rõuk nagu neiupõlve nimi oli roopa, tõuk. Piretruk, kas te saate aru selle nimega? Te tahate ülikooli minna? Et ei ole isegi mitte kommunistlik noor? Ühesõnaga, sunnite taastu komsomoli. No vaadake, mind oli küll niimoodi õpetatud, et ennekõike tuleb haridus ja siis pärast seda tulevad kõik muud asjad. Ja mina mõtlesin, et selle tühja asja pärast, nagu olnuks komsomol mis ei olnud ju mitte midagi. Et selle tühja asja pärast, no minu mõte oli niisugune, mis, mis ta ei olnud enam, ta oli kunagi. Ta oli kunagi aasta lõpust kaks. Ja et selle tühja asja pärast mina ima hariduseta küll ei jää, mina astusid sinna komsomoli. Ega ma ei teinud midagi. Aga mul sai panna selle ristikese kirja, et on väga mõistlik, no. Noh, niisugune noorust noh jah. Aga välja tulime sellest ja riigi tegime ka Omari jätame kiiresti vahele selle väga olulise kannapöörde, mille te tegite pärast seda, kui te olite ära õppinud kaks kursust väga edukalt Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja siis võtsite paberid välja ja läheme selle eluperioodi juurde, kui te olite edukalt juhtinud Eesti televisioonis noortestuudioid, teinud kirjandus, saatus, teid suuri isikuintervjuusid, sest te olite oma Tartu ülikooli lõpudiplomiteemaks valinud. Kuidas teha head isiku intervjuud? Te olite oma sihi seadnud ajakirjandusele ja siis te tulite astusite sellest välja. Miksunet. Ja seda on ennegi küsitud. Sellega oli nõnda, et mina sattusin sinna televisiooni, see meeldis mulle, mulle oli huvitav kangest ja meil oli väga hea niisugune oma seltskond, kes telliks äss, meil läks hästi meeles nii hästi, et meid käidi üle liidu vaatamas, et mis need Estanci seal teevad. Ja õppimas. Ja, ja meie korjasime, sellest oli juttu, kui Mati Talvik lahkus, läksime, jooksime Mati Talvikule järele, ütlesime nüüd tuled meile tööle, kui ta sõjaväest tagasi meil on vaja. Ja nii kõik see on tõsi ja, ja see isikuintervjuu on ka väga põnev asi. Noh, kuidas sa saad inimese lahti ja ja kuidas, mida küsida, kuidas isegi siit ja mille, mida sa enne küsisid midagi pärast küsid ja ja nii edasi, kõik oli väga-väga põnev ja kõik läks ju hästi, aga see niinimetatud Hruštšovi sulaaeg sajut ja siis läks asi, me tegime otsesaadet, et inimesed, mõlgid otsesaateid. Ja, ja, ja Kružovi sulaaeg sai otsa. Ülemused vahetusid, muutusid kahtlustavaks. Glavlite ei andnud enam, ehk siis tsensor ei andnud nii kergesti viisat, vaid nõudis seda teist ja kolmandat. Ja mingi aeg oli, ma olin kaheksa aastat vist seal, mulle tundub igatahes ja ja mingiaeg oli juba noh olnud ja, ja siis muidugi tuli see jutt, et et Piret Saluri neid on küll, nii et meil on siin ideoloogia asutus ja parteisse astuda, aga vaat seda kompromissi ma enam ei teinud. Hagi Šein, Mati Talvik, tegid, nemad tegid, see on igaühe enda otsustada. Minaida disain, digiju suurepärase alustas Prillitoosi saates, mis kestab peaaegu 40 aastat juba ja kõik tema saated mõtleme veel ja tema dokumentaalfilmid ja ja tema aluse panemine invaliikumisele ja suurepärane elutöö. Jah, on küll, jah. Aga mina ei saanud. Ja, ja ta oli üks samuti. Just taevakene, aga mööda või noh, mitte küsimus ei ole tahtmises. Ma läksin ikka väga kuidagi selle jutu peale seda juttu räägiti palju ja, ja mina ei tahtnud. Ei, ma ei, ma ei pidanud seda võimalikuks, ütleme niimoodi. Tuli särane. Olete kahetsenud ei ole, ei ole sellepärast et sellepärast, et, et ma tõenäoliselt oleksin, see võimalus oli, et ma oleksin ära puitunud, oskad juba ja tead, ja siis teed jälle ja, ja niimoodi ma kardan seda endas. Ma ma kardan, kui ei ole enam vaimustust, kui ei ole enam põnev, siis ma ei taha jah. Et ei, ma ei ole kahetsenud ja ma sain ju nii huvitava asja, nagu see tõlkimine on. Sest mina olen saanud eesti keelt õppima ja siis see tõlkimine ja siis olen ma jõudnud, jõudsin õige varsti nii kaugele, et ma suutsin olla kursis soome raamatuga ja mis on, mis toimub ja ja juba vene nõukogude ajal ja, ja ma olen peaaegu alati võinud endale ise valida ja ise pakkuda, mida ma tõlkilt see kahur, see on väga suur asi, eks ole, teete veel, üks asi oli selle Soomega ma vist praegu ei rääkinud, oli see, et ma olen see aasta, kui Brežnev suri, olin mina Helsingis, seesama kirjastus tegi aeg-ajalt mulle niisuguseid kutseid siis kui oli võimalik kutsega käia ja siis läbi Moskva ja igasugust muud niisuguseid huvitavaid asju oli seal. Noh, igatahes sel aastal olin ma Soome vabariigi iseseisvuspäeva ajal Helsingis ja ma seisin ees planeedi peal ja vaatasin sealt üle Soome presidendilossi poole oli valgustatud, pidulik ja kõike, oli vastuvõtte, niimoodi. Ja vihma 100. nagu ta, need on meil detsembris, eks ole, ei olnud kaunis jõuluilm, vaid oli vihma ja mingit lusti seal. Ja siis ma mõtlesin, et siin ma nüüd olen. Kas see tõesti on nii? Et et soomlastel on see iseseisvus? Meil ei ole, kas soomlased ikka saavad aru, mis see tähendab, et neil on oma riik. Ja see mõte käis mul ka hiljem aastaid kaasas, kui ma tõlkisin. Et seal on mõjutanud. Ent ega ta ei ole kunagi tahtnud Soome jääda või oi, ei oi-oi-ei-ei ma oleksin ju võinud, noh, ma ei tea, diplomaadikarjääri lõpetasin ära niikuinii. Aga, aga see, et Soome elama jääda, mina tahan Eestis olla. Mina tean, Hiiumaale minna, taevas küll te olete rajanud sinna, kas Niskame talu. Ei, ta ei ole, ei niiskame taluda ei ole, aga noh, ikka on, noh. Me võib-olla peaksime alustama sellest, et kui te 10 aastasena Märjamaal saite aukirja, kuhu oli kirjutatud, et Piret roop, ehkki autasustatakse korge kõrvitsasaagi eest kasvatamise kasvatamise Eesti juust, et see ö tähepuudus ei viitasin mitte Soomele, kus teatavasti õ-tähte ei ole, vaid need olid siis ikkagi Eesti olud aastal 58 vist kolm. 53, tunnistame ikka tõtt. Ja niisugune oli rajooni Märjamaal, elasin siis vanaisa juures ja Märjamaa rajooni põllumajandusnäitust. Ja minul on aiatöö alati meeldinud juba väga väikse tüdruku, kuna nii imelik inimene olen, mina kraabin hea meelega seal ja niimoodi mul kasvab karjet. Rohelised sõrmed, rohelised sõrmed püsti, mina ei tea, igatahes. Igatahes täitsa hästi läheb mul saiendus ja lilled ka. Ja siis noh, eks oli muidugi mingit, aga seab tingimused, olid ka ilmastiku ja kasvas kõrvits, mis kaalus issakene 26 kilo. Ja seal rohkem kui üks kümneaastane tüdruk, no jäiga Maiduda tõstma ei hakanudki, suured mehed tulid viisid. Ja, ja koolimajas oli siis põllumajanduslik. Siis pandi Pireti kõrvits sinna välja. Ja siis siis pärast kooli lõpetamine, näituse lõpetamine, siis öeldi, et mina pean kasina minema, aga ma olin nagu jama kõrvitsa kõrval kogu aeg, sest ma nii lootsin, et mõni küsib. Piret, kas sina kasvatasid selle kõrvits? Ja niimoodi ja siis Öeldi, et Piret Lõuk saab ka aukirja. Saingi okil. Kuidas teil tänavu Hiiumaal kõrvitsa saab? Koli Kehra võitu, sellepärast külm oli. Ma tean, mujal oli kõikjal suured kõrvitsaväljad ja kõik nii, aga tänavu olid mul põhiliselt suvekõrvits suvikõrvitsat ja nemad oleksid tahtnud saada natuke rohkem soovida. Oli ikka endale ja teistele, aga aga et ei olnud. Te ütlete, et teil alati peab olema paar peenart, lilleaed ja mõni loom. Ja neil on praegu suvekanad suve juba, mul on mitu suve juba, kas on ka? Aga mitu suve tütre koeraga suvitab minu juures seal kui tütar olla, sest tal on ka muidugi, aga aga mul ogarad, jõuluvana tõi minule kanad paar aastat tagasi ja ma mõtlesin, noh, mis ma nüüd teen, kanad? Ma ei olnud nagu ise mõelnud nende peale. Aga jõuluvana ütles, et on kanad seal jõuluajal, aga kanad on talvekorteris ja et ehitatakse veel kanamaja kanaaed ja kõik nii edasi, nii kõigile. Ja nüüd on niimoodi, et mul on kanad paar tükki läinud kanade taevasse ja aga on uued muretsetud. Ja, ja uskuge nüüd mind, et ma ei pea neid kanu, see ainult sellepärast, et, et kana muneb muna ja muna võib ära siin. Seda võib muidugi ka. Mune on ka väga hea sõpradele kinkida oma kana munad. Aga neid on huvitav vaadata. Kätte, neid on huvitav vaadata see, kuidas need käituvad, miks nad nii teevad kus nad lähevad, milleks neile kukk, lugu ka kukenimi ohveid? Miks miskipärast meie jaoks ja, ja niimoodi ja kuidas need omavahel läbi saavad, kuidas on oma tähtsuse järjekord kanakarjas viisid neid kokku on, eks ole. Ja nii, aga ikkagi juba rivistuvad juba, nii on ja mina usun, et teie küll ei ole kuulnud ja väga paljud ei ole kuulnud, kuidas kukk kutsub kanu magama ütleb kanadele teatud signaali, nii nagu sõjaväes. Et kuult sõjaväes on öörahu signaal, vaat kukk siristab ka siristamine siris esimest korda, kui ma sain aru, siristab ka niimoodi ja ja, ja kana jätab. Maha ta sõi seal parasjagu midagi, tõstab pea kuulatav ja läheb majja sisse ja õrrele ja magama ja kõik teised ka nad lähevadki. Öelge, et ma olen peast natuke imelik, võib-olla olengi, aga mulle on see huvitav, tav, see pakub mulle lõbu. Kanad armastavad mind väga. Sest seal minu taskus, teksade taskus või jaki taskus võib-olla kanale midagi head, eks ole. Nii et nii on ka, näiteks, mida nad nüüd talvel teevad talvel on, nad on toodud ühest kana, kas on, sest mis on niisugune väike ja, ja mille omanik on ET Ede juurest on need ostetud selle leppega, et kanad, neid kanu ei sööda iial ära. Ja et kanad võivad tulla talvekorterisse siis nad on talvekorteris. Ja kui siis läheb nii aprillikuus, nii läheb juba nii, et kana saab olla minu juures. Siis minnakse pidulikult kanadele järele ja uskuge mind, kana tunneb mu ära. Kana rumal kana, öeldakse, et kana lollo ei ole. Mul on suur üllatus, et teie olete tõlkinud eesti keelde Cheraltarrelli raamatuid, mis kuuluvad sarja minu pere ja muud loomad. See on pealkiri, raamatu pealkiri, miks see üllatusena? Ma ei tea, ma mõtlesin, et ma olen siin niisugune ja, ja ma tean, võtavad teised. Aga te olete nüüd hiljem käinud Korfu saarel vaatamas seda paika, kus need tegevused kõik pärit. Ta on, ma ütlen enne ühe äsja, et, et ei oleks niisugust vale arusaamist. Kas ma tohin öelda, mis oli esimene raamat, mille ma iseendale ostsin? Ma sain raha selle eest, et ma rohisin peenraid, siis vanaisa andis, ma ei mäleta mingeid kopikaid. Kogusin raha. Ja ma ostsin ütleda raamatu, mille nimi pealkiri oli bioloogilised matkad. Tähendab see Korfu saar ja huvi ja kanad ja veel palju muud. Mul mul on Moskva riiklikud autasud, ei ole kõik üles loetud siin mul on Moskvast riikliku põllumehed üle nõukogude liidule üleriigilise põllumajandusnäituse tipud on ka. Sest kooliaed esitas mind. Harri Jõgisalu oli mu õpetaja, nii et see huvi on, mul jääb kalduvus harrastama ei tea, mis on olnud lapsepõlv läbi ja täiskasvanust ja, ja kogu aeg, nii et. Ja ja selle raamatu Medelksime koos Reinsalu Riga, kuigi ma pean tunnistama, et kõik rasked kohad ja looduskirjelduste muud anti lahkelt mulle teha, sest need on nii tülikad. Need ongi raske. Ja ma käisin jah, korpuse äärel, võtsin tütar mariga kaasa lihtsalt et see tundus, millal see oli 92 näiteks ma käin ja et see oli, see oli nagu nii suur võimal mulle endisele nõukogude inimesele käia, siis Korfu saarel millega ma olin elanud, eks ole mõttes ette kujutanud endale ja nii tollal ei näinud ka televiisorist tega arvutist midagi seal. Nii et see oli elamus, jah. Ja, ja ma nägin ka vea, mille ma olin nendes looduse kirjeldused lus kirjeldustes teinud kätte see valgus, mida Gerald arel kirjeldab, et kuidas ta viinapuulehte, kuidas viinapuulehtede vahelt langeb. Ja noh, see langeb teistpidi. Kui seal raamatus on siis nagu ma ütlesin valesti, et see kõik on tõlkimine. Lõpuküsimus, et mis teil siis seal loomingulises portfellis praegu pooleli on? No mul on Valduri õlle, Valteri miga Valteri Mikael karvajalg, aga ma ootan. Ja arv on kõigest hingest, et tänavune Finlandia, mille nominendid kuulutati välja mõni päev tagasi. Ja niimoodi ka see on minu töö, need pressiteated ikka tuleksite puhanud. Ja, ja et see fin langemis kuulutatakse välja võitja 28., et see oli võitja nimi, olli jalanen. Ja raamat on taevakumm. Ja ma loodan kõigest hingest, et kirjastus Varrak väga tahab seda välja anda. Ta. Sambordil. Nii nagu te alati olete jõudnud sihile, ma arvan, küllap ka see soov läheb täide, ma loodan, ei tea, elu. Palju tänu pika intervjuu eest, Piret Saluri oli väga huvitav tund ja nii palju jäi rääkimata. Rikas ja huvitav elu. Eks ole? On selja taga ja mis teab, mis veel ees ootab, ma ei kujuta lihtsalt eeskätt mina ei tea, kas ta on rikas ja huvitav, sest ta on minu elu. Täna oli saates tõlkija diplomaat ajakirjanik Piret Saluri ja järgmine saatekülaline juba järgmisel laupäeval kuulmiseni.