Tere kõikidele kuulajatele täna Me esitleme kirurg Jüri terast, kes Eesti Tervise Fondi arstiportaali lugejate poolt tud aasta arstiks 2018 tere tulemast saatesse. Palju õnne värvika tiitli puhul. Ja olgu lisatud, et doktor teras juhib Põhja-Eesti regionaalhaigla kirurgiakliiniku üld- ja onkokirurgia keskust. Lülitame selle keskuse tööst aru saada, kui palju seal on kirurge, kui palju on operatsioonisaale, kui tihe on töögraafik? Trelme käime kõik iga päev viis korda nädalas vähemalt et nädalavahetuseti on siis majas ainult valvekirurgid valvarsid, kes siis teevad erakorralist tööd ja, ja ka siis vaatavad, vaatavad haigeid naisi igapäevastes osakondades, kus, kus muidu on ka muud arstid. Kirurgia on meil 15 ja meie keskus, siis tegeled Teo Ankoloogilise kirurgiga ehk siis põhiliselt kõhukoopa ja, ja ka pehmekoe kasvajate ravimisega. Tõesti, käime tööl igapäevaselt kaheksast ja algab ametlikult tööpäev. Eks arstid tulevad ikkagi varem pool kaheksa veerand kaheksa, et vaadata juba haiged eelnevalt üle enam ennem suurt visiiti ja teha niisugune hädavajalik paberitöö võib-olla mida, mida päeva jooksul ei jõua teha. Võib-olla hetk võtta mõtlemiseks ja rahulikuks, rahulikuks olemisest, kella kaheksast on meil niisugused ühised suured visiidid igapäevaselt, kus siis osakondade või iga osakonna arstid vaatavad koos koos oma osakonna patsiendid üle, meil on keskuses kolm osakonda siis tegelevate vastavalt. Kas te haiguste spetsiifikale? Jaa, jaa. Anatoomilise iseärasustele, erinevate regioonidekand, sülemise, seedetrakti hea ja paha alumiste haiguste osakond, alumise seedetrakti ja pahaloomuliste kasvada osakond ning pehme koe ja, ja Pariaatria metaboolse kirurgiaosakond, mis tegeleb just eeskätt rasvunud patsientide raviga ja muude siukeste meda poolsete haiguste kirurgilise raviga. Operatsioonisaale on operatsioonisaale on meil Põhja-Eesti regionaalhaiglas kokku 18 plaanilisteks tegevusteks ja erakorralisteks lõikusteks lisaks veel viis päeva kirurgilist operatsioonisaali, et me oleme väga hästi taristu poolt varustatud kas need kõik operatsioonisaalid korraga töötavat siis vastus on ei. Miks haigekassa vahenditest ei, ei jätku selleks, et, et kogu seda, seda mahtu või ressurssi ressurssi ära täita. Ehk meil on stabiilselt mõned operatsioonitoad kinni mida siis häda korral saab, saab kiiresti avada. Ja plaanideks tegevuseks on meil keskmiselt 15 operatsioonituba statsionaarsele poole pluss siis plussis neli kolmneli operatsioonituba päevakirurgias. Päevakirurgia on siis see, kus haige hommikul tuleb, opereeritakse ära ja pärastlõunal õhtul õhtul läheb koju, kus siis ei ole vaja pikemat statsionaarset haiglavoodis viibimist, et väga paljud, et haigused, mida me siiamaani pikalt ka ka statsionaari poolel või haigla poolel pidasime, on, on tabase käsitluse järgi võimalik täiesti ravida päeva kirurgiliselt ehk ehk haiged ei pea ööd ööd haiglas veetma. Mis on, on omamoodi hea alati nagu öeldakse, koduseinad, ravijad ja paremini pluss ega, ega eriti praegusel perioodil on haiglas ka väga palju niukseid viirusinfektsioone, bakteriaalse infektsiooni, mida, millesse nakatumine siis oluliselt võiks, võiks vähenenud olla. Ja, ja nagu ma ütlesin, sotsiaalse pole, meil on 15 operatsioonituba, mis tegeleb siis igapäevaselt plaanilise kirurgilise tegevusega, pluss siis kaks erakorralist operatsioonituba siis tegeleb vältima Tom Cruise tegevusega ja need töötavad siis 24, seitse, muud operatsioonitoad hakkavad plaanist lõikustega pihta kuskil kolmveerand 909 ja kella neljast siis peaksid, peaksid lõpetama. Ja, ja meie keskus või siis üldja onkokirurgid, kõhukoopakirurgid me kasutame, noh, olenevalt päevast tavaliselt kolme operatsioonituba päevas, mis tõesti töötavad üheksast vähemalt neljani, mõned operatsioonid kestavad, kestavad kauem, et kui aeg otsa, saadetis kindlasti lõikust ära ei lõpetata. Tõsi, võib-olla kui mõni esimene lõikus venib väga, siis järgmist lõikust, mis, mis on näha, et, et seal võiks venida üle-üle-tega pikkused neid võib-olla ei alustanud, et aga, aga need on ikkagi väga-väga harvad harvad juhud, et me suudame ikkagi oma tegevust enam-vähem planeerida ette, et me teame, palju operatsioone ühes toas ühe päeva jooksul ja milliseid operatsioon on, on võimalik teha ja millised, millised võib-olla venivad, venivad pikemaks, PET planeeritud kindlasti on, on alati ka selliseid erakorraliselt situatsioon operatsiooni käigus avastatakse mingi muu patoloogia või või tõsisem patoloog eelnevalt arvatud seetõttu operatsiooni päev võib venida pikemaks, aga, aga noh, me peame ikkagi ikkagi arvestada ka kogu personalitööajaga, sest kõik see pigem tähendab lisatööd operatsiooni asioloogidele, kirurgidele. Meil ei ole sellist praktikat, rublist meeskonda või tiimime, vahetaksime. Kirurg, kes oma oma lõikust alustab segaoperatsiooni viib edukalt lõpuni. Tõesti vahetada võivad operatsiooniõed pikale üks jõul kindlasti nad vahetuvadki ka päeva või tööpäeva keskel ja, ja anesioloogid siis ka võivad, võivad vahetada. Mitu lõikust teie kuust? Kuu lõikes me ei pea nagu sellist üldist arvestust, me peame pigem pigem kokkuvõtteid aasta plaanis, on on ette nähtud, et vähemalt meie töökirjelduses meie majas kuskil 200 operatsiooni kosesteerimistega võiks iga iga kirurg teha üle maailma ei ole seda nagu väga selgelt selgelt paika pandud. Ja ka Eestis me oleme võib-olla võtnud sellise sellise keskmise numbri. Mina teen selle selle numbri kindlasti kindlasti täistuled tuleb pealegi kuskil noh, erinevate erinevatel aastatel kuni 300 operatsiooni või sinna kanti. Et mõnel päeval rohkem, mõnel vähem, mõnel päeval üldse opereeri, näiteks nagu täna, et sellist asja on võimalik planeerida ette ja ja siukest töörütmi on, on täiesti planeeritav jagatav. Ja need on siis kõik plaanilised lõikused, et erakorralisi tee. Ei tähenda, teen ka erakorralisi operatsioone. Alati plaaniliste operatsioonide, ka tegelevates osakondades tekib Ühest küljest erakorralise situatsioone, võib-olla soovimatuid ravi tulemusi, mida on vaja siis kiiresti-kiiresti lahendada, et need teemana tee nagu keskuse osakondade sees ise ära manageerida. Ja lisaks sellele ikkagi ikkagi püüan võtta osaga aktiivselt valvetegevusest valvekirurgina, töötada. Meil on, on küll, meie majas on, on tekkinud nõnda öelda kaks, kaks seltskonda ühed, kes tegelevadki ainult erakorralise tegevusega ja, ja teised, kes tegelevad rohkem plaanilise kirurgilise tööga. Püüame ikkagi neid puhtalt plaanilisi plaanilisi kirurgiaga rakendada erakorralistes situatsioonides, et ühest küljest kogu see kogemus nagu edasi kanda, mis, mis vaieldamatult plaaniliste tegevuste käigus tekib ja ka, et aru saada, mis, mis erakonna tegevusel veel on ja, ja kuidas erakonna töö käib. Paljudes maailma riikides on, on haiglates on selline praktikaga, et Ta on ongi tekkinud täiesti eraldi plaanilise tegevusega tegelevad kirurgid. Me oleme püüdnud selle asja ikkagi ikkagi segada, et natukenegi natukenegi sellisest aktiivsest valvetegevusest osa võtta. Missuguse diagnoosiga patsiendid teie käe all? Viimastel aastatel aina rohkem rohkem oleme me jõudnud selleni, et, et keskus tegelebki enamuses siiski vähidiagnoosidega patsientidega. See on ühest küljest tingitud elanikkonna muutuvast sellisest haiguste koostisest nõnda öelda, aga ka ka haigekassa finantsressurssidest, kuivõrd kogu see rahaline kate üldkirurgia-le on, on koos nii erakonna regulaarseks tegevuseks mõeldud kui ka plaanilised tegevaks mõeldud vahendid. Ehk mida suuremaks läheb erakorralisus, seda väiksemaks peab minema plaanilisus. Ehk me oleme sellises kurioossesse situatsioonis hetkel, kus kus osadel patsientidel on, on nagu vaba vabamaksega krediitkaart antud pihku, et tule ja tõmba, tõmba läbi, et on erakorralised haiged kindlasti kindlasti onkoloogilised haiged mida jah, tõesti tõesti peab ju ka vältimatult kiiremas korras korras ravima, kuid seetõttu siis kogu see muu rahakotti jääb jälle õhemaks ja jaa, plaaniline järjekordsele valla pikeneb teistel teistel patoloogiatel. Tead, meie keskuses me ikkagi enamuses tegeleme, tegeleme ma liigsete haigustega kasvajatega, mis siis kajastuvad ka kirurgi sellisel lõikus või operatsioonilaual, ehk kuivõrd onkoloogia on tõusutendentsiga onkoloogilised, haigused on tõusu taga siis ning me oleme oleme sellises õndsas seisundis selles mõttes, et meil see haigete patsientide juurdevool on, on pidev ja piisav. Ehk meie haigla on populaarne ja heade heade ravitulemustega patsiendid leiavad, tee meie juurde ning sõidad. No meil on võimalik ka oma oma kirurgidele tagada selline kitsam spetsialiseerumine, kes tegelevad ainult. Ühe regiooniga, nagu öeldud, meil on siis need osakonnad, mis spetsiifikale on pühendanud ja ja mina põhiliselt tegelen pehme koekasvajatega ja siis kaalumise seedetrakti kastmetega tean siis täpsemalt magu ei alume, seedetrakt on pehmed, kui tehne pehme kude on, on kõik, mis on nahk, naha, aluskude, mis ei ole, ei ole luudega ega mis ei ole luudega seotud, ehk ehk need pehme koekasvajaid on aina rohkem ja rohkem meil suuri kasvajaid, mille mille kirurgiline eemaldamine on, on väljakutse, kuivõrd see tihti ka kätkeb endas ka paljude teiste organite organite eemaldamist. Ja üle maailma on nii nagu ka kõikide teiste patoloogiate ka või eriti just onkoloogiliste Botoloogiatega on näidatud, et haigete koondumine suurematesse keskustesse tagab ravikvaliteedi tõusu. Ka sellised suured pehmuga kasvavad jõuavad aina rohkem ja rohkem meie keskusesse. 2018. aasta detsembris oli Vähi konverents, kus öeldi, et Eestis tõusevad vähki haigestumine ja levimus kiiremini kui Euroopas pass, kusjuures kõige kiiremini suureneb vähiga patsientide hulgas üle 75 aastaste osakaal. Doktor teras, kas teil on olnud elus juhust? Kust te peate minema patsiendi juurde ja ütlema, et ravivõimalused on ammendunud? See on igapäevane meie, meie tööosa nii nii positiivsete kui ka negatiivsete sõnumite teatamine nii patsientidele kui ka kui ka nende ravivõimaluste arutamine, nii patsientide kui, kui nende nende sugulastega. Et jah, me küll tahaksime, et, et 2019. aastal oleks, oleks meditsiin on kõikvõimas ja me suudaksime kõiki patsiente aidata kas siis Tirurgilisel või mõnel muul raviviisil, aga paraku paraku see nii ei ole. Et me peame, peame tunnistama, et nii, et siin ei ole kõikvõimas ja oskused ja võimalused on, on emiteeritud. Üks tark vanasõna on, on öelnud, et kolmekümneselt õpitakse opereerima, kuidas opereerida, neljakümneselt õpitakse, mida opereerida ja, ja viiekümneselt õpitakse, mida mitte opereerida. Et meil on, on ka palju. Ma sooviks, et need oleks vähem ja vähem, aga need siiski on haigusi, mille puhul me peame tõdema, et, et siin meie kirurgilised võimalused ja oskused on, on piiratud. Meie ka töömudel või vähikeskus, mis me oleme. Me oleme ju ikkagi Eesti onkoloogiakeskuse nõnda öelda järeltulija. Kuigi seda nimetust meil Eesti onkoloogiakeskuse anam enam katusel ei eksisteeri. Aga ikkagi ja, ja me oleme selles mõttes maailmatasemel vähikeskus, et meil on olemas kõik multimodaalse ravi ravivõimalused, et ei ole ainult kirurgia, mis mis ravib, et kui me räägime kasvalisi haigusi, vaid see peab toimuma koostöös nii keemiaravi kui ka kui ka kiiritusraviga ning sellised iganädalased paikne põhised, konsiiliumid, kus siis arstid erinevate erialade tulevad kokku ja ja arutavad neid, ravijuhtusid, neid meil tõesti tõesti toimivad ning see on ka seal maailma selline standard või kogemus näidanud, et selliselt saabki tänapäeval vähiravi pakkuda. Ja, ja eks me arutame ju kõik need sellised keerulisemad ravijuhud läbi esmalt kirurgide omavahelises konsiiliumites, mida meil toimuvad ka nädalas mitmeid kordi ja hiljem siis multidistsiplinaarses konsiliumites ning seal Su leitakse, kas on või milline on, on seal igale konkreetsele patsiendile see optimaalne ja parim ohutu ravi ravima prioriteet või meetod. Ning kui leitakse, et kirurgia ei, ei aita, et kas on võimalusi mingi mingi muu ravimeetodiga patsiendi haigusest võitu saada, kas siis keemiaravi, kiiritusravi ja kui tõesti on ka selliseid juhtumeid, kus, kus me oleme sunnitud nii-öelda käed üles tõstma ja ütlema, et et siin siin on see piir, et, et ei ole enam mõistlik või võimalik ravi pakkuda. Ja siis on, on, see on ta arstikunsti osa, et, et kuidas me suudad, suudad sellise sõnumi patsiendile väärikalt ja, ja ausalt samas edasi öelda. Siin aastaid-aastaid tagasi oli seisukoht, et patsiendi eest, igal juhul peaks peaks seda diagnoosi ja ravivõimalusi ja plaane varjama, et patsient oli kui, kui subjekt ainult et ta on meditsiini seisukohad ju täiesti täiesti kardinaalselt muutunud, et arutatakse patsientidega igapäevaselt raviplaane ravivõimalusi ning patsiendid on, on ise muutunud. Meditsiinikirjandus on ju aina rohkem ja rohkem kätte saada. Te peate doktor Google'iga võitlema kogu aeg. Ma ei tahaks öelda, et doktor guugel oleks ainult ainult halb, et patsiendid tõesti loevad aina rohkem ja rohkem konsulteerivat. Doktor Google'iga saavad teisest konsultatsiooni doktor jahust aga mitte kõik tõesti, osa patsient on sellised, kes on väga fikseerinud oma oma internetist saadud tõekspidamistes, aga on ma arvan, et enamus patsiente ikkagi ikkagi on suhteliselt suhteliselt mõistlikud ja haritud ja ja suudavad võtta selle mõistliku jutu iva välja ka arsti jutust ja, ja seda sünteesides jõuda sellistele õigetele õigetele järeldustele. Aga seda on ju näidatud mitmetes uuringutes kui ka isiklik kogemus ütleb, et patsiendile tuleb ühte seda sõnumit aina rohkem ja rohkem korrata. Järjestatud, et eks, eks selline vähidiagnoos, kui kui patsient selle saab, on kindlasti šokk ja, ja võib-olla see info vastuvõtuhulk sellel hetkel on, on väike kui see, kui see uudis tuleb, aga, aga siis ongi. Koostöö on ju väga hea vastuvõtuõdedega, kes siis aitavad ja kordavad patsientidele selle üle. Meil meil vähemalt kirurgia poolel on ju aeg, mis ambulatoorsele vastu ühe patsiendiga on võimalik kulutada, on suhteliselt piiratud. See ongi üks erinevus meie meditsiinisüsteemi ja, ja ütleme siin üle lahe paikneva meditsiinisüsteemi vahel, et see patsientide hulk Ühe tööpäeva peale on, on võrratult suurem kui kolleegidel, võib-olla Soomes ning seetõttu ka see aeg, mis sa ühel patsiendile saad kulutada, ei ole nii suur, aga, aga ikkagi see aeg tuleb võtta ja, ja võib-olla seetõttu seal ukse taga ootavad. Teised patsiendid saavad veidi vähem tähelepanu, aga nii see paraku on. Rääkides veel teie kirurgi kunstist, kas teie olete staar, kirurg, et kõigepealt patsiendil teised kirurgid avavad kõhuõõne, siis tulete, teie teete kõige tähtsamad liigutused ja siis teised kirurgid pärast õmblevad haava kinni. Minu meelest selline termin üldse staar, kirurg, staar, dirigent, staar, laulja, staar, politseinik, et, et need on niisugused väga näpust välja imetud ja, ja võib-olla kollase ajakirjanduse poolt üles haibitud terminid, et ma arvan, et sellist sellist asja ei eksisteeri, meil ikkagi on, on teistsugune lähenemine vähemalt kirurgias, et, et kirurg, kes, kes alustab operatsioonidega operatsiooni lõpetab ja ja tõesti, me kutsume aeg-ajalt kolleege mingit etappi aitama. Aga, aga reeglina ikkagi ikkagi sellist tegevust ei ole, et keegi tuleks, teeks mingi mingi ühe õmbluse ja läheks minema. Ikkagi lähenemine, et ta, arst, kirurg alustab lõikust ja lõpetab lõikuse ja, ja peab seda haiget ka ka edasi. Meditsiiniajalugu tunneb kümneid avastusi, millest loodetakse, et nüüd on see või teine haigus igavesest ajast igavesti maha surutud, ta enam tagasi ei tule. Et võime siin meenutada penitsiliini või, või mis tahes muid antibiootikume. Ajalugu näitab ka, et, et mikroobid ja bakterid on ikka olnud visamad kui ravimid. Et nüüd on teadlased välja tulnud uue niisuguguse leidusega, mille pannakse väga suuri lootusi ja see on geeniravi. Kuidas teie onkokirurgina selle peale vaatate? See geeniravi on ju leidnud ka väljundit paljudes onkoloogiliste haiguste ravides sest ma eeskätt pean silmas siukseid kitsaid geenimutatsioone või geeni muutusi, mille, mille vastased ravimid on olemas. Aga ega see ongi selline pidev võidujooks, võidujooks loodusega või, või organismiga. Tõesti, nagu ta õieti ütlesite, et et on ju järjest rohkem ja rohkem tekivad meil mikroorganisme baktereid, seeni, mis on, on multiresistentsed antibiootikumidele ja võib-olla me oleme oma meditsiinis olnud natukene õnnelikumas seisus selles mõttes, et meil need multiresistentsed tüvesid, et ei ole nagu väga-väga pikalt olnud. Aga nüüd tõesti möll kõikides haiglates on sellised väga-väga resistentsed. Bakterite bakterite tüved olemas mis, millega võitlus on, on päris, päris väljakutset pakkuv, elavad haiglates, elavad haiglates kuu, nii nagu kõikides muudeski maailma haiglates on ka meie haiglates sellised resistentsed tüved, mis, mis siin ja seal jälle vahepeal löövad, löövad nagu lõkkele. Aga, aga jah, ei ole, ei ole kuskil maailmas suudetud veel haiglat vabastada sellistest tüvedest ja, ja aga me, Eesti haiglad on, on sellega sellega kimpus. Ja ega, ega iga mikroorganism või elusorganism, mis, mis juga, kasvalised, haigused, vähid, need on elusorganismid, võrsed, et nad nad arenevad, nad arenevad inimorganismiga koos ja muutuvad seetõttu, kui võitlus nendega niiviisi ravimite tasemel on, on ääretult raske. Pluss muidugi ka tänapäevased vähiravimit on ääretult ääretult kallid. Ma küll ei tea, milline oli. Pole seda uurinud, milline oli penitsiliini hind, kui ta kui ta tuli turule. Aga võimalik, et seal oli ka mingeid mingeid seoseid taki. Aga see jutt, et viiakse niisuguse transport geeniga inimese rakkudesse, mis on paljunemisel saanud selle pahavariandi viiakse sinna teistsugune ja teistsugune Keenia. Ja siis see surub vähiraku maha, et kui tõsiselt seda võtta. Ja millal see ükskord jõuab ja kas jõuab ja kas säravipsis kõike? Kui ma oskaksin sellele sellele vastata, siis ma kindlasti investeerisin sinna firmasse, kes sellise ravimiga suudaks, suudaks välja tulla, eks me ju loodame, loodame kõik. Et, et selliseid nõnda ime imeravimeid mingi hetk tekib. Aga selliste vähiravimite katsetamise on on ääretult palju, oluliselt oluliselt rohkem ju kui jõuab, jõuab hiljem turundusse. Ja, ja väga raske on öelda, et millel, millel on, on tulevikku ei ole, on ju püütud väga erinevate organismidega koos võidelda vähi vastu on püütud nii viirustega kui kui ka vaktsiinidega seda seda mõjutada, aga väga suuri tulemusi need andmed ei ole hea, aga noh, areng on pidev ja väga palju ressurssi paigutatakse vähiuuringutes väga suurtes institutsioonides ja meil jääb lihtsalt jälgida siukest maailmakirjandust ja vaadata. Sotsiaalkaitseminister tänavu jaanuaris, kuid andis teile üle aasta arsti tiitli ja lilled, siis ta ütles, see on tsitaat, et Jüri Teras on oma kindlate seisukohtade ja ettepanekutega aidanud esile tõsta kitsaskohti meditsiini korraldamisel ja kujundanud seisukohti selle parandamiseks, see on tsitaat mida teil on siis nüüd õnnestunud ministritele ja haigekassale selgeks teha, et kus on see ummik ja mis on vaja kiiresti muuta ja niimoodi selgeks teha, et nad ka aru saavad. Ja muudavad senine kiitus ja head sõnad ministri suust olid ka mulle üllatuseks. Ma küll olen püüdnud, et siis ausalt ja oma seisukohti alati välja öelda, ma pole küll aru saanud, et sellest oleks midagi muutunud siiamaani. Aga ega neid kitsaskohti ju ju on päris päris palju. Või ütleks pigem teisiti, et niiviisi maailma või suurt pilti vaadates on, on meil ikkagi meditsiinisüsteemi toimimine ääretult selge ja läbipaistev. Ehk oma missioonidega ma ju läinud päris erinevaid meditsiinikultuure ja kui võrrelda siin meie võib-olla endiseid riigikaaslasi ja lähinaabreid, et meie meditsiin on, on suhteliselt suhteliselt selge hästi toimiv, korruptsioonivaba ja seetõttu ka, aga ma arvan, päris nõnda öelda kasutajasõbralik, loomulikult seal on palju kohti, mis me, mis me saaksime parandada. Ka esiressursikasutuse seisukohast on väga palju laristamist. Kui me räägime kas või sellest samast haiglast mis on ju siin aastaid tagasi ehitatud öelda veidi üle dimensioneeritud, aga, aga see ressurssi nii taristu kui ka kui ka muu seisukohast on palju. Ainuke ressurss, mis on puudu, on, on võimalus, et kogu seda taristu ressurssi ära kasutada ehk ehk rahalised vahendid. Me oleme ju siiski piiratud haigekassa lepingutega lepingumahtudega ja, ja ega kõik haiglad ju vähemalt kirurgia osas töötavad Eestis alakoormusega. Ehk teise sõnaga seda ruumilist mahtu oleks oleks võimalik aina rohkem ja rohkem kasutada. Eks, nagu ma seletasin, meil on osa operatsioonitubasid lihtsalt kinni seetõttu, et et ei ole, ei ole nagu rahalist ressurssi sealt teenust pakkuda ja pluss sellele, et kaks kolmandiku ööpäevast nad saavad, operatsioonitoad seisavad ju tühjalt. Samas köetakse neid, ventileeritakse neid, kõik, need kulutused on olemas, et et seetõttu ongi võib-olla natukene natuke arusaamatu. Aga praegu siin arutelul olev suur plaan väga-väga suuremahulist veel ühte haiglat ehitada siia siiasamasse lähedale olen neid plaane ja arengukava näinud. Ma ütleks, et need numbrid, mis seal on, on pakutud, on pehmelt öeldes utoopilised. Ja need algandmed juba, mille peal toimetatakse või mõeldakse, et need on, on veidi ülepaisutatud. Kui nii võib väljendada ehke, selmet selmet panna finantsvahendeid sellisesse massiivsesse kinnisvara projekti, võiks püüda teised haiglad panna täisvõimsusega tööle. Aga kogu see probleem, ma arvan, mitmed probleemid Eestis Eesti meditsiinis on seotud sellega, et paljuski poliitika tehakse haiglajuhtide tasemel. Ja haiglajuhid loomulikult on, on huvitatud enda enda väikse vürstiriigi tugevusest ja, ja suurendamisest kui me võtame kasvõi kasvõi sellise lihtsa näite, et kõikidel haiglatel on iseseisvat infosüsteemid, mis omavahel ei suhtle. Ja, ja kogu see e-tervis nõnda öelda sellest on ju väga väike osa, mis, mis reaalselt toimib, et jah, tõesti digiretsept tuur, mis toimib väga hästi ja pildi arhiveerimise süsteem mis on, on selline võib-olla võib-olla maailmas unikaalne seetõttu, et ta katab tervet tervet riiki. Aga kõik muu see e-tervise osa, mis, mis meid siin haiglaid puudutab ja patsiente Use dokumenteerimise infosüsteem, see on, on ju virtuaalselt ladestatud paberitega, mis hunnikud lihtsalt kuhjas ja sealt üles leida sellist ühtset, ühtset mõtet tal on väga rasked, et ka siis me ju näeme igapäevaselt, et kui patsiendid, patsiendid tulevad vastuvõtule ja, ja on vaja mingit eelnevat eelnevat infot kätte saada, siis tulevad need dokumendid nagu ükshaaval läbi lapata. Sellist süsteemi süsteem on väga-väga aeganõudev ja ja tihti tihti see tarkus välja sealt leida on päris keeruline. Ma arvan, et et nii raha kui ka huvitatuse taha sest mingil hetkel on see lastud, nagu kui me räägime nendest haigla infosüsteemidest, on seal astud nagu vabavooluteed minna, et kõik haiglad nagu ise arendavad ei ole nagu ühte riiklikku otsust olnud, et ei, et nüüd me teeme teisiti ja arendame ühte ja, ja riigi poolt, mis mis oleks võib-olla natuke mõistlikum tegevus. Kaja loodimisel on aasta arst 2018, doktor Jüri Teras, nüüd küsimus, millele teil tuleb alailma vastata. Ehk kas teie isa, doktor Jüri Teras, teie emad, luuleb anda teras on selles süüdi, et astusite omal ajal Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Süüdis tähendaks natuke sellist negatiivset varjundit. Kindlasti ma ei, ei süüdista neid või, või tunneks kuidagi ennast ennast halvasti? Ma arvan, et tegelikult saatus, või, või kuidas seda nimetada jumalik käsi leiab, leiab igale inimesele selle, selle ameti, mis on tema jaoks kõige-kõige sobivam. Ja, ja seetõttu ma arvan, et ma olen, olen selles ametis ametis sobilik. Ma ei ole nagu väga palju selle mõttega mänginud, et kui ma ei oleks arstiteaduskonda läinud, et mis eriala ma siis oleksin valinud, et tol hetkel võib-olla neid valikuid minu jaoks oli oli üks või kaks ja hiljem ma olen selle, seda teed pidi edasi läinud ja, ja ma arvan, ääretult ääretult rahul olnud sellega miks selline valik samal hetkel tekkis. Noh, ma ei, ei isa, kes kahjuks eelmisel aastal suri, ega ema, kes veel hea tervise juures on töötanud ju tegevarstidena, Nad olid pigem ma aktiivsed tööaastatel teadlased aga paratamatult paratamatult sellise meditsiinikallakuga, need jutud kodus ja kõik see tõenäoliselt viis, viis selliste valikuteni kui ma, kui ma ülikooli astusin seal 86. aastal võib-olla ma oleksin, oleksin või võima, mängisin sel hetkel selle mõttega, et minna ka õigusteadust õppima tol hetkel riigikorrast nendes oli tihedalt seotud. Tulevikuplaanid olid tihedalt seotud siiski ka riigikorraga ja, ja ja võib-olla õigussüsteemiga, mis ma arvasin, et ei ole väga, väga meelepärane. Aga mida, mida kindlasti ma mäletan, isa, isa mulle ütles ka, et olenemata riigikorrast, et arsti amet on, on see, mis alati toob, toob leiva lauale ja vaatamata riigikorrale, sa leiad alati tööd. Ja mis ma olen, olen näinud ka kõikides nendes missioonidel või riikides, kus ma olen, olen käinud, et arstina leiab ikka tegevust ja, ja tööd ja saad inimesi aidata. Millal langes Eliisket kirurgiks ja, ja kui, siis kas kardiokirurgiks neurokirurgiks üldkirurgiks? Ma arvan, et kui ma olin endas selgusele jõudnud, et ma tahan arstiteaduskonna minna arstiks saada, siis nagu ei olnudki enam enam valikut või ma ei kaalunudki midagi, midagi muud, et kirurge tundus see ainuõige õige tegevus ja ja siin kirurgias siseseid distsipliine noh, oli, oli selliseid kaalumisi võib olla erinevaid, oli kooli ajal ka ka noh, kõik ülikooli aastal ma töötasin kirurgia osakonnas kui ka kui ka traumapunktis kui ka hiljem kiirabis. Ehk ehk need kirurge distsipliine ma nägin, nägin erinevaid ülikooli teadusühingus olin võib-olla tegev seal erinevates erinevates distsipliinide algselt professor Mart kulli juures kõrvahaiguste ka veidi tudeerimas, aga noh, see ei olnud, tundsin, et ei ole see hiljem ka müüa. Topeedia ringis ma olen olnud, aga, aga kuidagi see üldkirurgia on on tekkinud ja, ja oma esimese kirurgia õpetaja juurde sattudes doktori andepi juurde Mustamäe haiglas, et seda nagu oli, oli kõik see asi jooksis ühe, ühe joonega. Eesti Raadio arhiivis on teiega salvestatud jutusaade aastast 2012, kus on juttu ka teie kõige vanemast lapsest, kes siis oli just lõpetamas gümnaasiumi ja seadmas sihte Tartu ülikooli arstiteaduskonda, kuidas temal on näinud vahepeal? Ma arvan, et, Ühe vanema lapsevanema sellised tõsised tõsised rõõmud on ju seotud ikka käinud oma oma lastega. Mul on tegelikult kolm poega väga vahvat, kõik noorem on, on praegu neljandas klassis keskmine 12 kümnendas klassis ja vanem on, on lõpetanud ülikooli arstiteaduskonna ja õpib praegu residentuuris töötades siis ka samas haiglas, kus, kus mina. Ja on spetsialiseerunud kirurgile mõista kirurgile ja siis see keskmine poeg võtab siis sama suuna. Eks seda, seda näitab aeg, et ma usun, et tal on, on suhteliselt raske et muud teed teed leida raadiks või kui, kuivõrd eks nii vanemat ka oma abikaasa on arst. Nii vanemad kui kui ka kui ka vanem vend on, on ees, aga, aga noh, selles suhtes ma arvan, et iga iga laps peab leidma nagu enda enda ise, et, et siin on, on vanematel ainult võimalik soovitusi jagada, aga mitte mitte väga väga jõuliselt või valuliselt sellele läheneda, et kõik lapsed on, on erinevad ja ja kõige tähtsam on see, et lastes kõikideks kasvaks tublid, tublid ja ausad inimesed. Selles samas 2012. aasta jaanuari saates des kirjeldate doktor teras oma tööd humanist tar missioonidel Aafrikas. Te käisite seal vabatahtlikuna nagu ka hiljem mõned märksõnad, elektrit on ainult paar tundi päevas, opereerida tuleb pealambivalgel. 12 päevaga tegite koos anestesioloogi ka 80 lõikust. Kambjas, kus te käisite, on 1,7 miljonit elanikku ja kogu riigi peale ainult üks uroloog, sest ajude väljavool Briti kolooniatest on suurem kui Eestist. Teil oli oma haiglavarustus kaasas, aga toll ei tahtnud seda riiki lubada. Niisugused märksõnad sellest on kõigest 10 aastat möödas, mis on muutunud? Sul on midagi, ei ole muutunud. Riigid on, on erinevad, aga needsamad märksõnad on, on kõikides nendes riikides sama. Ehk mida me ka siin intervjuu alguses rääkisime, et me elame väga-väga õnnistatud siin Eestis ja, ja väga turvalises ja meditsiini kui ka muus mõttes keskkonnas. See vaesus, mis on, on mujal maailmas, on, on kirjeldamatu tegelikult ja see häda ja, ja abivajadus on, on ka ka väga-väga suur. Aga selliseid, et noh, minu või meie tänaseid, kes, kes mööda maailma käivad, on ju ääretult ääretult palju ka eestlaste hulgas, et siin on, on nende aastate jooksul oleme, oleme kohanud väga fantastilisi eestlasi, kes on Aafrika erinevates riikides käivad pakuvad, et võib-olla mitte mittekirurgilist teenust, aga aga muud on siin päris päris vahva seltskond, kes stabiilsed aitavad näiteks Etioopias koolisüsteemi viivad lapsi kooli rahastavad seda aitavad näitavatestamisel või, või lasin teisi niisugust vabatahtlikke, kes, kes käivad ja, ja ehk selline aitamistahe ja arusaam, see häda mujal on, on oluliselt suurem, kui meil on eestlaste seas päris päris palju. Mind on tõesti saatus sadus õnnistanud selle võimalusega, et ma olen, olen 10 missiooni koos kaaslastega teinud. Kambja oli, oli ja teine teine ja kolmas missioon, mis me tegime alguse, sai see Ghanas, et ma oma sellise missioonid tegevusega püüdsin alustada oluliselt oluliselt varem lihtsalt me ei leidnud võib-olla sellist õiget väljundit ja, ja võimalust. Aga, aga sellist ettevalmistust jah, ma mäletan, et ma teatud niisuguseid kursusi ja koolitusi läbisin, läbisin oluliselt varem. Ju siis selline selline seiklushimu on, on olnud saatvaks mõtteks, mõtleks kogu aeg oma esimese tõsise rännata nagu esimese kursuse lõpul, kus Me siirdusime Kamtšatka-le ja pärast seda, sest me olime küll õpilasmalevaga seal, aga pärast seda on, on igasuvised kuskil sellises võib-olla eksootilistes kohtades rännatud ja, ja eks need missioonid on ka ju omamoodi omamoodi rännak ja, ja liiklus või enesearendamine ka. Abi abipakkujale. Need missiooni riigid on nüüd laienenud teil Aasiasse. Me oleme käinud tõesti missioonide raames, nii Mongoolias paar korda, Indias aga, aga nüüd viimastel aastatel ikkagi ikkagi jäänud jäänud aafrika juurde. Samas neid häda ja, ja abivajavaid kohti on, on ju üle maailma ääretult palju, neid, neid pakkumisi missioonideks on andnud ka oluliselt rohkem, kui me oma meeskonnaga või üksinda suudaksime, suudaksime käia. Kahe asja taha on ajafaktor ja, ja finantsvahendeid, et tõenäoliselt, et kui need kaks kõrvaldada, siis me saaksime oluliselt rohkem rohkem käia ja teha, et nagu ma ütlesin, nõudlust missioonide järgi on oluliselt rohkem kui ka kui ka pakkumist. Nagu inimressursi osas, et päris päris palju on ka ühendust võtnud ka ka meditsiinitudengid, kes tahaksid, tahaksid käia sellistel missioonidel kaasas näha ja ka nooremaid arste ja tema residente gaasi, ma olen võtnud residente kaasa ja, ja uhkusega ma võin öelda, et et ükski resident, kes on meiega käinud missioonidel ei ole, ei ole läinud ära kuhugi naaberriiki tööle. Et selles suhtes nad tõenäoliselt on, on aru saanud, et et Eestis on, on päris hea olla ja, ja nii seal Ja nendel missioonidel te olete jäänute songa operatsioonide juurde. Ei alustasime tõesti tõesti sangad opereerimisega, kuivõrd see on, on suhteliselt lihtne operatsioon, neid on võimalik, kui palju päevas päevast teha ei ole, ei ole seal väga palju lisaressurssi midagi vaja. Nüüd viimased kaks, kolm aastat, me oleme ikkagi aina rohkem ja rohkem kasvatega ja vähki vähiraviga tegelenud. Eks, eks seda vajadust vajadust arenguriikides on, on väga-väga-väga palju. Ja kuivõrd selline muu multidistsiplinaarne lähenemine võib olla arengumaades jääb, jääb tahaplaanile, siis ongi kirurgia laenuke ainukene võimalus neid patsiente ravida. Keemiaravi ja kiiritusravi on on kättesaadav siiski väga vähestes vähestes nendes arengumaades, kus me oleme käinud. Ele jätkate missioonidel käimist. Ma usun küll nii kaua, kuni kuni leidub, et leida kohti, mis meid vajavad, leidub inimesi, kes on valmis minuga kaasa tulema ja leidub, leidub ressurssi, et sellist missiooni korraldada. Nii kaua me seda, seda teeme meie ja ja koostööpartner on, on siiamaani päris paljudel missioonidel olnud välisministeeriumi arengukoostööprogrammide raames. Ja võiks öelda, et me toimetame päris päris kuluefektiivselt oma oma missioon, et me ei saa mingit mingit tasu selle selle tegevuse eest ja kulutused on ainult kohalelend ja ööbimine. Ma ükskord arvutasin ka välja selle mingi missiooni, lõikuse maksumused, et see on oluliselt oluliselt kordades väiksem kui, kui see, mis me siin Eestis ka on, et aga noh, sinna sinna ei ole muidugi sisse arvestatud. Kohalike kui ressurssi, sest paratamatult iga missioon on, on ka koormus kohalikule vastuvõtule. Institutsiooni läheme, et me ei ole päris päris sellised, et me saaksime iseseisvalt toimetada kuskil põllu peal selliseid missioone on, kus siis kogu meeskond lendab kohale nõnda öelda täisvarustuse ja, ja võimalustega ja neil ei ole, ei ole vaja kedagi koha pealt, võib-olla ainult ainult elekter, kui sedagi, et ka missioonemaks käivad suurte konteinerite ja terve välihaiglaga kohal. Aga meie ikkagi põhimõtteliselt võiks ju minna ka kaks kätt taskus ja hakata hakata toimetama koha peal ikkagi sellistes kohtades, kus on tegevat haiglat olnud. Kas need on just kirurgia tegevust pakkunud? Seal on erinevate tõesti nendes Kambja haiglates seal me panime ise operatsioonitoa püsti, kuivõrd see ei olnud aastaid-aastaid tegutsenud. Tähendab, üksime, püksime lausseisvatelt instrumentidelt ja laudadelt ja seesamaesemetelt tolmu ärajaks hakkasime tööle. Seetõttu ongi see seltskond, et kellega me käime, võib-olla natuke sellised kaevuritüüpi, kes, kes suudavad ka mittetoimiva aparatuuri toimima panna mis ongi jälle omamoodi väljakutse ja, ja lõbu. See on nagu sõjameditsiin, millest te räägite? Ei meditsiiniga erin eristab meid väga selgelt. Turvalisuse küsimus, me käime ikkagi mitte konfliktikolletes. Kuigi nüüd siin ka paar nädalat tagasi oli, oli just uudised Nairobis enam-vähem hotellis kõrval hotellis, kus me, kus me seal barred veetsime, oli pantvangidraama ja tulistamisintsident Keenias Keenias. Ehk ehk selliseid konflikte võib tekkida ju igas igas maailma nurgas ja ega ka Keenia, mis on, on põhiliselt kristlik, et ma olen, on võib-olla teise usuga naaberriigid olemas ja selliseid terrori ja ja konflikti ohtusid on, on ikkagi sellisel religiooni baasil tekkimas aina rohkem ja rohkem mille üle maailma. Turvalisus on sageli suhteline mõiste. Kui me mõtlesime selle peale, kui laialt on HI-viirus levinud Aafrikas, kus te käite opereerimas, siis nähtamatute vaenlaste eest. Kui hästi te olete kaitstud? Eks iga iga kirurgiline manipulatsioon on oht nii patsiendile kui ka kui ka tegijale ehk nõelatorget vastu ei ole ju ükski kirurg kaitstud paljudes riikides arengumaades nad HIV-d, Screenivad ise võib olla oluliselt paremini kui, kui meie haiglates, et meil ikkagi sundkorras siiamaani kõigilt ei ole, ei ole HIV-proovi võetud NM operatsiooni. Aga eks do kirurk ja on on see, mida paratamatult iga kirurg, kui ta mingit operatsiooni teed peab, peab mõtlema ja ennast kaitsma. Mina ratsutan kõikidel operatsioonidel nii nendel, mis ma teen missioonidel kui ka, kui ka siin kohapeal topeltkindaid. See on kuidagi harjumuseks saanud. Ja ma olen tähele pannud, et paljud paljud kirurgid, kes on mujal riikides töötanud, seda, seda teevad ja on teatud teatud kindlat liigutused, mis sa lõikuse ajal pead tegema, et ühtegi kas terariista või teravat instrumenti hooletult ei pane lauale tõde ei vigastaks, et me oleme selle suutnud ka ka oma haiglas nüüd sisse viia, et ka terariistad ja nõelad kõik ei käi mitte käest kätte. Vaitavaid kirurg võtab selle ise siis ulatatava anuma või kausi seest paneb sinna tagasi, sest sellised iga terariistaga võib, võib teatud õnnetusi juhtuda. Aga aga noh, infektsioonhaiguste seal rääkida, et HIV on võib-olla selline kõige tuntum ja eks neid haigus on ju oluliselt rohkem mille eest tuleb ennast kaitsta, osa on, mille vastu saab vaktsineerida, osa ei ole. Ja siiamaani seal salata saatus on, on meid hoidnud. Tänan, doktor teras avamast meile kirurgi igapäevatööd siin Eestis ja missioonidel. Ma loodan, et kõikide meie kuulajate tutvus teiega piirdubki ehk ainult siis selle raadiosaatega etega teiega meditsiini teemal. No ega, ega me haiguste eest ei ole ju kaitstud, mitte keegi. Kuidas me saame vähendada seda riski haigestuda, aga, aga lõppkokkuvõttes jah, ega ka arst ei tahaks kohtuda patsientidega haiglas, aga, aga paratamatult see niiviisi on ja, ja niikaua kuni ei ole ühtegi muud efektiivset meetodi väljamõeldud, joome kirurgilist tegevust ikkagi ikkagi pakume ja, ja ma usun, et vähemalt, et minu eluajal kirurgid, tööta, jää. Kindlat kätt ja selget silma doktor teras.