Õppeni jõudnud kujundatud. Ema ei näe seda, et Lääne meedia ruutteema Laulupeokülaliste hulgas on ka noorte pioneeride marsi autor. Diaski kavast võime juba laulu kohta nii palju teada saada et laul on loodud 1922. aastal Üleliidulise Lenini-nimelise pioneeri organisatsiooni asutamise ajal, olles ühtlasi ka esimeseks pioneerilauluks. Sest asja nüüd palju aega mööda läinud ja tagantjärele oleks tore meenutada, kuidas see laul sündis. Juba kodusõja ajal tegeles esimesest Jovskin pisut heliloominguga kuid pärast kodusõda asus ta õppima muusikat. Ruubinsten nimelisse. Muusikatehnikumi ja seep. Pioneeride marss ongi tema esimeseks loominguks. Huvitab aga olid ka see, kuidas teie laul täna kõlab. Tuled, mis saavad sellest lihtsast sõnast saab väga hästi aru ja tõlkida ei ole meil praegu mõtet, ütleme heliloojale head pidutuju söestada. Vam staanskete vääristuste, Võnni daily. Lõpuks öeldakse veel palju-palju tänu Eesti seltsimeestele, tal pärast on võimalik kuulata oma laulu niivõrd heas ettekandes. See aplaus kõneleb sellest, et aeg on lasta kõlada laulu rahu mere teisel kaldal. Kalevala-laulumaid. Lavale sammusid külalised Soomest, ühingu, Soome Nõukogude Liit, segakoor kullermu. Lavale rivistunud Eesti vabariigi koorijuhtide segakoor tervitab külalisi. Esineb Nõukogude Liidu sõprus inimesega kor, kuller. Juhatab Erki Aaltola. Muidugi on saanud, orjumineb ja panen antud üle lilleõisi. Mihukene koor suurel laululaval on. Tähelepanu üldises keskpunktis Soome segakoori tunnerva lauljad teevad ruuni koorijuhtide segakoorile, lahkuvad laavakeskuses või beebi on, tulevad, lähevad. Siin öeldud küllalt tinglikult, sest soome lauljad tegid kaasa juba ühendkooris külg külje kõrval Nõukogude Eesti lauluväega Nabalas Helsingis aegsasti selgeks õppinud kogu üldlaulupeo hülge, segakooride kava ja sugulasrahvalaulupeole hea tuju soome laulu lipulaga tükikese lumist, Soomet ja killukese järgnema juhtimisega. Nüüd on laval võiks öelda üldlaulupeosool koorijuhtide segakoor, seal koor, kell on elupäevi olnud vähem kui paljudel üldlaulupeo sega-nais-meeskooridel aastakümneid, sest koorijuhtide koorson laulupidu miniatuuris dirigendid õpivad igaüks erinevas vabariigi osas lava laulu selgeks, sõidavad Tallinna, laulavad korra kokku ja annavadki kontserdi. Üks selliseid seisab ees praegu. See on nende kuues tööpäev, kuues kontsert. Need kõigi teiste innustajad laval ilma lisapalata. Pärast oma esinemise läti rahvalauluga lauldes asendis ei läinud. See on ju koorijuhtide laul, kes vähe, ise lauldes üles kasvanud, aitavad seda teha ka teistel tuhandeil. Nüüd aga, kuni lavale taas koguneb suur lauluvägi Kristelgen ühega tuhandeist kes terase silma ja kõrvaga alune osavõtt tänasest pidupäevast. Ja sellisega, neist paljusid, kes on saabunud siia tuhandete kilomeetrite tagant üle ookeani. Ja nüüd vahetab meiega mõtteid sellest laulu ookeanist, mida ta siin kohtas härra John asfel New Yorgist Floridas, Floridast, Jaapani naised, mõni suurem osa väliseestlasi, kes meie laulupeost osa võtab, tulid New Yorgi kaudu ja. Raadiotornis ja mul on siin suurepärane väljavaade laulukoori ja terve selle tuhandeid ja tuhandeid täie rahvakogu peale. See oli üks üks suurematest pidudest ja parima meeleolus kui midagi ennemini keegi olla näide ehk ette kujutada. Võimalik olla. Siin on meil sõna tõsises mõttes üks rahvaste sõpruse. Peoks välja kujunenud meil on siin lehel isegi ettekandes ja programmi siin ei ole mitte ainult ühe rahvaüritused ja loomingut, vaid siin on. Siin on kohedalt terve rida kõigist rahvustest parimad välja võetud ja, ja suurepärast ette kantud akustika on siin haruldane. Siin on meistrid olnud, kes on seda näitelava konstrueerinud nii suure päralised, et mul on väga kahju teie pärast, kes te praegu kuskil oled sunnitud eemal viibima oma töödeldud ehk teisi tee. See on üks mälestuse väärilisem. Kokkutulemine, võib ütelda meie riigi ja rahva ajaloos. Paljud on veel mõne küsimuse esitada. Ütlesite, et te olete nüüd Florida mees ja aga sõitsite New Yorgi kaudu ja. Ja sealt on tükk maad minna, seal on 1300 miili New Yorgist, lõuna poole on majani linn Floridas ja see on subtroopiline kliima, et seal, kus on 365 päeva suvi ja kuidas nüüd oli seal taas esivanemate maale tulles esimene kohtumine isa isale sünnipaigaks. Seda on sõnades raske üle anda, ainult seda võiks üle anda. Muusikahelidest väljamaalt kodumaale üks niisugune muusikaline. Looming peaks sellest kuidagiviisi. Ellu toodama, see on ainuke, kuidas seda üle anda. Sõnades on seda piiratud võimatu. Nii palju, kui meil teada oletegi teie üks neid, kes oma mõtteid ka helides suudavad väljendada, tegelete muusikaloominguga? Seda küll. Mina olen. Koalitsioonis heliloojatest, kes Nobaatoritest, kes oma helitööd on suunanud 20 aastasaja teise poolele väljendades oma tundeid ja mõtteid ja läbielamusi uuemates heli kõlades. No kui me kõneleme muusika inimesega, siis tahaks kangesti teada, kuidas vägev pasunatoru, see 40 meetri kõrgune, uus laululava mõju esimesel kohtumisel. Mina arvan. Ma rehkendan iga helimeistrid õnneseeneks, kes siin oma helitööd on võimalik nende helitöid ette kanda, sellepärast et see on üks ideaalsemateste konstruktsioonidest, mis mina olen oma aastatesse näinud. Ja eks see ole ju üks suur riiulikast, mille suurus on 2300 ruutmeetrit, see heliseb kaasa. Täiesti jäigi. Nüüd koguneb lavale segakoor. No muidugi on Eesti rahvarõivas selline kirevus laguse täna meid kogu päeva ümbritseb nii laval kui vaatlejate poolel väljakul. See on ju teile ka kõik omamoodi uudne, sest eks ole ju aegade jooksul mõningasi ununenud ja, ja mullustel aegadel ju nii suur rahvarõivakirevus kunagi ei olnudki. Ei, on minu ajal, kui ma oma kallilt kodumaalt olin sunnitud lahkuma oma majanduslikul olu sunnidel ei olnud rahvariideid pääle Setumaa ühtegi. Mina noorest põlvest ei ole näinud, aga siin on tõesti midagi suure päralist, see värvide kooskõla iseennast ise, iseäranis onju Nelie kirjeldamata ilusti, et see, seda peab iga inimene kohe nägema, et seda seda väärtuslikku ja nautida sõna tõsises mõttes. Teil on nüüd küllap päris palju, mida te endasse olete jõudnud siin koguda, millest siis teisel pool ookeani Ameerika eestlastele jutule. Täiesti õigus, kui me kord tagasi jõuame oma uue Ei ole muud midagi kui üks jutuajamine järjest ja selgitamine, kuivõrd on paljud inimesed valepropaganda varal nii valesti kogu meie rahva saatusest ja käekäigust aru saanud ja kuidas nad julgevad seda rahvale omasugustele valetada. Ja muidugi, tõesõna on Tänapäevastel aegadel võitluses seal külma sõja vastu ju väga oluline. Siin on meie ümber täna kogu Eestimaa ja muidugi palju rohkem. Kuid eks ta ole ju tutvunud juba Tallinnaga. Missugused muljed nendest kohtumistest on jäänud. Tallinna linn, sest 36 aastat tagasi, kui ma lahkusin, siit on palju muutunud ja ta on palju ilusamaks muutunud, kui ta ennemini iialgi on olnud. Kannatusi ja kaotuse järele, mis okupatsiooni tagajärjed järjedel on on kõik see taastatud ja linn on tõusnud uuena üles just sama elujõuline ja ilus, nagu ma näen oma kalli sugu rahva noorsugu kasvamas, kes on täiesti uus ja täiesti suurte lootustega oma ilusat tulevikku nautimas. Palju tänu paljude laulu. Väga meeldiv oli kuulda, et teile Nõukogude Eesti ja tema suur üldlaulupidu on meeldinud. Kõige head. Andke edasi Ameerika eestlastelegi, meie tervitus. Suur tänu tänavatel. Kes arvaks kokku, kui palju keeli täna lauluväljakul kõlab? Mitmes keeles sumisetakse värsketest laulupeo muljetest selles tohutus tohutus rahva hulgas. Äsja vestlesime eestlasega, kes tulnud Ameerikast nüüd, nagu paistab, on üks kolleegidest. Saanud jutuotsale publiku hulgast. Kaasa Irina nohhatšiga Ulatame talle mikrofoni ja küsime. Mis teid võlub meie laulupidudest? Vastus oli. Me oleme harjunud ilusad ja õnnelikud, et meil avanes võimalus külastada Nõukogude Eestit. Veel rõõmsamad oleme sel puhul, et kuuleme teie laulupidu. Õnnitleme teid kõiki, lugupeetud kuulajad. Püüame lühidalt eesti keeles edasi anda. Meie vestluskaaslase jutu seltsimees ütleb, et tal avanes juba kuulata tutvuda varem meie laulupidudega teiste jutuajamiste kaudu. Ta tuli, külastas Nõukogude Eestit 1957. aastal ja nüüd on ta siin teist korda. Ja on väga imestanud selle suure meisterlikkuse üle, mida meie koorid lauldes esitavad. Eriti üllatunud oli meie külaline ühendkooride esinemises kus esines üle 30000 laulja. Ta jätkab veel et tema arvates on raske leida maailmas kohta, kus peetakse niisugust laulupidu, kus osatakse niimoodi laulda, kui siin. Vist tõlkida ei ole mõtet, sõnad olid lihtsad ja arusaadavad kõikidele meie kuulajatele. Jah, natuke päevid seda vidinat kompole kägras Tubreemia Sold proovib nõidost viidilist kui kätkeb pohla Ruda Jeltsini musike kultuure. Nutma trana proovib nuid ost kärpida. Nüüd on Toodormeetrikul kordola peegel, läheb vaja palju rattapaar aasta uusi ja uusi lille kätte. Kuna seekord autorit välja kutsuda ei saa, sest autor oligi väljas juhatanud laulu Gustav Ernesaks, siis siin on alati niisama, eks tugev lagin. Kui kogu see omamoodi emotsioon pakkumata kahele sõnale, siis tähendab see Edgar Arro ja jumala tulebki jooksusammul. Gustav Ernesaks Kreeka koori Räkates dirigendipulti. Päike veereb õhtusse. Tore on öelda, et ta on nagu lauljadki täna oma töö hästi ja eilse libeduse kuhjaga tasa teinud. Pidu lõpebki on juba lauldud kuid laul ise ei taha veel kuidagi lõppeda. Nüüd on eelviimane pereheitmine muidugi ainult laval. Lauluväljakul ei näi täna mõjuvat miski isegi rahvakunstiõhtu kolmanda kordonis etenduse peatne algusväljakult ei lahku mitte keegi, pigem tuleb juurde nende arvel, keda ühendkooride võimas laul tõmbab kioskites sideagentuuri ja kohvikute juurest uuesti suurde laulukeerisesse. Võib-olla näib kohatuna nii üleval peol kõnelda kohvikust ja köögist. Kuid eks ütle vanasõnana kauase tühja kõhuga ikka laulad. Ja teiseks tahaks nagu tuhandete nimel tänu öelda neile, kes on omamoodi hoolitsenud suure peo väga hea õnnestumise eest. Ja selle eest pikk-pikk päev. Nii imelühike on olnud. Lauluväljaku majandus on tohutu, siin on üles pandud 70 kioski, 70 müügilauda, 40 paviljoni, 30 ratastel liikuvat müügilauda. Siin on 400 kohaga söökla, kohvik, 700 kohaga söökla, 15 kalja, tsisterni 30 joogiautomaati ja nii edasi ja nii edasi. Kuhu neist korraks pilk heita? 50 välikatelt keeb ja aurab lauluväljaku tagamail 10000 väikest suudan oma laulud vahvalt ette kandnud ja ühtlasi kõhud tühjaks laulvaks. Pikkade laudade taga pole muud kuulda kui lusikaklõbinat. Poisid, kuidas maitseb? Hästi. Kust kandi lauljad olete? Mitu korda päevas süüa, saate? Olime. Täna rahvas rahule ka eile 100. külvist vihm taldrikusse. No see jääb vaid nii toredasti, jätame söönud nagu vihma, tulis pugesid kõik laua alla viimne jälle haaval, taldrikud läksid lauale, pälvikuse, need pingid ja laua kõrval ja siis lina lükati nii kaugele, et lina ulatas üle supitaldrikute ja siis lapetseid. Nii et lõbu oli laialt. Külm, aga palju, eks ole, niisugust laulupidu annab vist surmatunnini mäletada, nagu see oli. Kõike, lõbu ja rõõmu ja tööd ja, ja seda teen ma paati võtta tööna. See oli nagu puhkus meile. Nii suurt sööjat peret pole teil vist varem olnud? Ei ole, kuna 55. aastal tartlustasi, mis meil oli poole vähe, keskeltläbi 6000 le. Seda ütles selle söökla perenaine seltsimees Kallas, 55.. Ka teie siin, mina olin siin 55. aastal, nii, seekord on poole suurem laste arv toitlustada need kokku 12012 ja pool 1000 toitlustame ter päevas kahe ja poole tunni jooksul. Kas köök jõuab ainult sööjaile järele, täna isegi ootavasse jätsuid, vee, nii et kõik on valmis, istuge lauda ja hakaku kohese Naia Tuguued jälle, kuna meil korraga mahub lauda toitlustama 3000 last. Vaatame võib-olla köögipoolele. Õiget vahet siin küll ei olegi, sest terve territoorium vanni, kuid saigi seal, supp keeb kohe sööja silme all. Ja kust ta tuleb edasi kohe lauale, lastele. Pikväliköökide rida ulatub peaaegu kuni Narva maanteeni. Rööbiti nende väliköökidega on telkide rida, see küll mitte köögitöölistele kokkadele puhkamiseks vaid neis hoitakse kartuleid, kapsaid, porgandeid ja isegi vist oma leivatelk paistab siin olevat ukse lahti, leivad, saiad, leivakogused ja saiakogused. Meid on kõige suuremad, neid me ei saa enam arvestada kilogrammides. Peame arvestama juba tonnides. Keskeltläbi läheb meil päevas leiba ja saia kokku kaks, kaks kuni kaks ja pool tonni, mis kõik vajavad kiireid töökäsi, aga mitte ainult töökäsi, sest nagu näha, siin on teil masinat kaapile, samuti nõude pesemine toimub nõudepesumasinaga. Hakkasin, kus need masinad töötavad. Ja jõuab sinna ikka hästi. Purunenud taldrikuid ei ole tulnud, ei ole. Vaata, vaata kui tublid sööjad. Telkide vahel valgetes kitlites naised ümber suure vanni. Koorivad kartuleid ja laulavad ka siin on laulupidu. Seitse täistundi on kestnud suur pidu. Põhjatu on rahvalaulus all. Meil on, mida laulda, millest laulda, kellele laulda ja pidutuju ei alane. Kaunis on siin suure laululava. Ühel tiival lehvivad priskes meretuules 15 Nõukogude liiduvabariigilipud. Nagu suur rahvast, ühendavate, puhaste tunnete, eredad leegid loidavad juulipäikeses need punased kangad, mida ilustavad sinisel valge rohelise helkivasiidi lained. Siin on Läti NSV punane Daugava tumesiniste lainetega linn. Samas kõrval on punasel kangal triibuke Leedu metsade rohelus, Janeemianiga vedav pael. Täna saadavad kümned tuhanded Eesti laulupidulised pinud seal Tallinn ja kogu vabariik, siit meie ühise kodu mere kaldalt sooja tervituse Läti ja Leedu, vennas rahvaile. Me tervitame vendi, kes koos meiega on 20 viljakat aastat astunud nõukoguliku elurada ja täna-homme koos meiega laulu-tantsumänguga tähistavat koduvabariigi juubeliaastapäeva. Jalutame pinkide rea vahel praegu. Ja veel torkab silma. Kahel seltsimehel on siin rinnas sotsialistliku töö kangelase kuldsed tähed. Messabluatu need külalised on pärit Lätist. Omalt poolt Neid ei või segada vihm ega täita, et me oleme ikka sõbralikult koos ja töötame ja lõbutseme ilmselt kindlasti huvitab meid, mis seest nendel kahel seltsimehel on rinnas sotsialistliku töö kangelase kuldsed tähed. Sõnajad kamaskava sadesas. Seltsimees luurints Riia laevaremonditehase lukksepp kommunistliku töö brigaadi brigadir jutustas, et tema brigaad oli esimene, kellele omistati Lätis kommunistliku töö brigaadi nimetus. See oli 1958. aastal. Kolhoosi üldiste saavutuste eest, 1958. aastal omistati seltsimees vaiksnitele sotsialistliku töö kangelase austav nimetus. Veel kord täitus laululava äärest ääreni. Ka kõige suurem pidu hakkab kord lõpule lähenema. Kes loendaks, kes peaks meeles, kui mitu korda on siin täna kätt vastu kätt löödud kui palju vaimustust ja tänu avaldatud võimsa laulu eest. Ja ikka veel ei ole lillejad otsas. Ühel pool rinde jootrahakoti, Gustav Ernesaks, mäda meil Aivo vastu. Ja lennutab tänutäheks suurele koorile.