Nüüd toimub laululaval lauluväel ümber rivistus et tekiks jälle ühendkoor. Enne Eesti missat. Professor Kuno areng ütles enne tänast kontserti. Laulupeo esimene päev on klassikalise ja natuke sakraalse varjundiga. Oleme lähtunud sellest, et ka esimesel laulupeol oli ainult vaimulik kontsert. Sellest siis pisut tõsimeelsem olemus ja juhtmõte. Mu süda, ärka üles. Tahame vaadata sissepoole ja mõtestada neid eetilisi väärtusi, mis kahjuks on kaduma läinud. Viimaste aastakümnete moraalne allakäik on ootuspärane ja tuleb kiiresti teha midagi selleks, et kunagisi kenasid traditsioone taastada ja ellu äratada. Need õigus ning väärtushinnangud, mille järgi meie vanemad elasid. Paljud kurijuhid täites ankeeti vastates Eesti raadioülekanderühma küsimustele märkisid, et Eesti missa on nende jaoks raske. Neil ei olnud midagi selle helitöö väärtuste vastu autori vastu Urmas Sisaski vastu, kuid neile tundus, et neil käib selle õppimine üle jõu. Oli ka vastuseid, kus öeldi, et me jätsime selle õppimata sest näha palju vaeva esitada seda üks kord ja pärast enam mitte. Oli ka rangemaid ütlemisi. Kuid oli ka vastuseid, kus anti nagu aru või räägite endast enda ümberkasvamisest, näiteks üks koorivanem ütles pärast seda, kui koorub kohtus Ene Üleojaga. Et nüüd nad alles taipasid, milleks see Eesti missa ja miks säärased laulud peavad olema? Mina muidugi ei ole asjatundja ja ma ei taha õli kummagile poole tulle valada. Kuid isiklikult võiks öelda nii. Võõras võim lõhkus perekonnad, lõhkus vana kultuuri ja kirikumuusika. See oli võimalik ainult suletud uste taga väikesele ringkonnale. Aga neile, kes pärast sõda üles kasvanud, täismeesteks saanud ja mõnedki juba vanaisad, vanaemad. Nende jaoks jäi maailma Eli kunstiloomingust nendest sajanditest, kus tehti maailma parimate heliloojate poolt väga head kirikumuusikat. See koht jäi tühjaks. Seal oli valge leht. Ja kuidas nüüd käituda? Kas võtta hoiak, et ei ole harjunud? On raske, on võõras ja öelda ei. Kui mõelda ikkagi sellele, et palju sajandeid enne Eesti üldlaulupeo esimese laulu peo sündi oli säärane muusika väga arvestataval kohal. On kultuurid on kultuuride ajalugu, selle sees ka muusika ja muusikaajalugu. Ja jõu meist jääks ikkagi natukene. Kes mulje, kui me jätaksimegi selle osa üldse endast välja vendast kõrval. Paus tehti meie vastaselt. Meid ei ole veel süüdistada. Aga võib-olla mida varem? Me leiame selle osa maailma muusika klassikast üles. Millest just kuna areng rääkis seda kasulikum meile. Nii et kuulame, mõtleb. Ja võib-olla otsustamisega ei kiirusta. Nüüd on valguslauluväljakul muutunud vähenenud päike on teinud selle kahe tunni ja 20 minutiga. Nii kaua kontsert kestnud, teekonna Tallinna lahe kohal ida poole ja madalamale. Päike enam pealtvaatajate ridade suunas ei paista Camite tagumistele. Seisijatele seal puude all. Kuid päike on olemas lahe kohal, taevas on hele. Ta suur laulupeotuli põleb hästi. Ja nüüd, kus paljudel on küünlad ka, kas tuled kaasas mida ei süüdata veel, aga võib-olla kuulsite siin peo korraldate soovitustest, et ühel hetkel palutakse seda teha. Jääme seda ootama. Sai ülekande algul öeldud, et sellest võib tulla. Tänase kontserdi ehk kõige emotsionaalsem osa mitte niivõrd sõnades, aga võib-olla meie sees kui sajad ja tuhanded tuled tasa vilguvad meie kätes meie eeslauljate ridades ja pealtvaatajate ridades. Ja võib-olla siis muusika. Ja see tuli ja meie mõte kuskile kaugele. Kas igaviku ettepoole anna midagi niisugust, mida meie hing ja süda vajavad? Ma küll arvan, et annavad. Ehkki Misha õppimine oli kooridele priitahtlik ei olnud mingit ettekirjutust, kes peab seda laulma. Väga paljud maa, kultuurikeskuste väikesed koorid, olid nad siis naiskoorid või meeskoorid, võiksid siiski selle töö vaevaks ja õppisid partiid selgeks. Ja kui nad olid jõudnud siis juba nii kaugele, et oma osad olid ära õpitud, siis seisti lõhkise küna ees. Mis on kirjutatud segakoorile ja kui üks häälerühm seda püüdis? Väga hoolsalt ja väga täpselt helilooja Strihheia märke järgides laulda, ei saanud ta ju ometigi pilti muusikateosest kui tervikust. Üldjuhid, käies mööda vabariiki eelproovidel soovitasid küll, et kutsuge naabervallast nais või mees Korapi, õppige koos. Õppige, sega koorina senissa ära. Kui Toivo maksin, rääkis, et paljud koorijuhid meie küsimustele vastates ütlesid isegi päris kurjalt, et milleks niisugust repertuaari laulupidudele vaja on või milleks missa siia vaja? Magan natukene kõhklesin ja esitasin iseendas küsimusi. Aga kord Ene Üleojaga suvilas kaminatule ees asju arutades rääkis ta mu ümber. Ja ausalt öeldes ootan mõned täiesti põnevusega seda, kuidas kõlab missa siin suures lauluväljakul suure laulukaare all. Tuudur Vettik onju kunagi ammu tõstnud üles laulupidude kvaliteedi küsimuse ja repertuaari küsimusele. Ja keegi ei vaielnud talle vastu, vaid kõik oli nõus võitlema ka laulupidude muusikalise kvaliteedi heaks. See tähendab, et mitte ainult taseme, vaid ka kvaliteedi muutuse heaks. Laulupidu on ju rahvaliikumine, kus esteetiliste vahenditega arendatakse suuremõõtmelisi asju. Meil on isegi küsitud, et kas laulupidu on vaja. Aga mida me paneme nende asemele. Laulupidu on ju nagu muusikakultuuri ilukuul. Tema vili ei ole muusikat kriitiku lauale pandav. Aga ometi ulatub laulupidu alati vaatama otse eesti rahva südamesse, tunde ellu, sinna, kuhu kunsti või muusikakriitik tuleb järele vaid patoloogina tagantjärele targana. Laulupeo kava on vist alati olnud eesti rahvat tunnete ja lootuste baromeeter. Terkava ise peegeldab meie koorikultuuri taset, kvaliteeti. Ja ju siis need on tulnud see aeg kus kvaliteet ja sisu meie kuuri kultuuris on muutumas. Tegelikult, kui hakkame mõtlema, kas on ikka muutunud nendel koledate okupatsiooniaegadel. Me ju laulsime vaimulikku muusikat, laulsime küüriat, laulsime Sanctust. Neid lauldi, tõsi kontserdisaalides ja ladina keeles ei tõlgitud. Nüüd kõlab Tallinnas lauluväljakul meie oma laululaval meie oma kooride esituses meie oma emakeeles eesti missa. Kuidas ta mõjub? Kuidas ta jõuab meieni igaüheni, igaühe sisemuseni. See on meie endi teha. See vajab vaid hetke, et olla pisukene Laubitsi iseendaga. Võib-olla aitab päike küünlaleek seda hetke süvendada ja seda meeleolu luua. Veel on aega, koorid, veel kogunevad laululava alla teevatega kodudes otsida välja väikese küünlajupi ja Loitlase leek. Oma kihid küünlal oma aknalaual või toas ja mõtisklegem kuulakem, millest laulab koor. Millise sõnumi? Urmas Sisask on tahtnud Eesti missaga meile läkitada. Selle Eesti missa ettekande efektiivsemaks muutmiseks ja ka rõhutada tahaks selle teksti sügavust ja pühalikkust. On ostetud lauljat teleHongkongist 2000 imepisikest väikest taskulambikest. Ma ei oska teile praegu öelda, millisel hetkel need lambid süüdatakse. Aga ma kujutan ette, et see efekt saab olema väga kena. Ja kui sellele vastab ka veel publik siis see peaks mõjuma. Kolmas osa kreedo sina, solistid Heli Aus, Evelin Saul, Mikk Üleoja, Peeter Perens juunior, Neljas osa Sanctus ja viies osa Agnus Stein siin šamaanitrummisooloautorilt. Ühendkoori juhatab Ene Üleoja ja kulla publikum on kena komme missa osade vahele mitte plaksutada ja teeme tänagini. Tänan. Hämarikus ärkamai kala. Sambla soostas sunnisemai kus Varju vaikusel ikka piinad ehitusel kurnatusega põrmu põue põrutavad. U uinuvad. Kuul tulvil Ervin seda uut nagu kallimaid Asju mõttes läinud mälestusi, mis ehavalgel välgu videviku vilunud vilgu, Kazbekergil keerimitel, udu õlal. Kaebamist kasvat talu oh kammita Coimuli kalu. Mardus leinab langu verda, lausumberda, häda, härda, piinatused, pisar, rai, kurnatuse kannatusi, mis on taevas. Darr talu pilvi ilu valistanud. Kiivres kaovad meie päevad 1004 tundi uttes tallu, küngastel lendas rahu lepikusse, kolletavatoolias jäi. Kaduval ei kodupaika rändajal rahurõngas põrmu põlvest pärida. TuuleTuudin tuiskas pile laaneladvalaule May pikki Buy puhumai meditsiin uramai sundisid suvel sõude Vaida lehvid silleti, May käskis kaske karistada. Haavaleti argelikul vargatüübil variseda. Licocel abisega. Kõiges kuuled targa kõrma, mõistliku õrna meeli, lustilugu leinanuttu kiusatuse hiljem dusi kuuled köides muistsed kõnel märkab muistseid mõistatusi. Mäletamist mööda Männili Tamm kapitalisõjaaegse surma suitsunälja põlvener, sinikamp, kurnatuse jälg. No. Siis. Olla. Nüüd ütleks küll nii et juba sellepärast, mis siin viimastel minutitel sündis ja sünnib, tasus laulupeole tulla. Lavas 100000-ks tulukesed? Ei, need ei ole jaaniussid. Kes on tulnud siia jaanipäeva järel. Need ei ole lihtsalt küünlaks. Vaid need on puhastustule mis aitavad meist välja ajada vaime ja kõike paha. Puhastada meie hinge, olla paremad. Tänavu eile. Ja veel rohkem homme. Nüüd. Aplodeerivad nii pealtvaatajat teistes kui lauljad. Küll oleks tahtnud Eesti missa ajal natukenegi rääkida, kuidas dirigent Ene Üleoja seda heliteost juhatab. Võib-olla mõni videokaamera? Müüdsid tulede alt nii laval kui pealtvaataja hulgas. On puhkenud vaimustusetorm ja mitmed koorid tulevad läbi publiku suuremat tulukesed käes. Tulevaks siia dirigendipuldi ette. 30 aasta jooksul, mis on tulnud olla osaline raadioreporterina pidudel ei ole mina midagi säärast mäng. Ja võib-olla sellepärast ka ei leia kohe neid sõnu. Kuidas seda kõike paistab. Mis siin toimub? Kõige paremini edasi anda. Väikesel tulukesel on imevõim kui ta õigel hetkel pannakse põlema. Hea inimese käes. Ja nüüd. Midagi korratakse. Hea raadiokuulaja PSA tõst kõlas kahe dirigendi juhatuse üldjuhi. Puldis oli helilooja Urmas Sisask, kes alustas dirigeerimist ja lõpuks Errigeeriti kahekesi koos Ene Üleojaga. Veel üks tore fakt, mis pilku püüdis. Kui laululaval süttisid väikesed tulukesed, siis Lasnamäe nõlvalt kahelt poolt laululava äärt pidi hakkasid alla tulema naiskoorid käest plassmassist, läbipaistvad topsikutes tulukesed. Ja nüüd on nad jäänud siia poolkaares laululava külgedele väravate ette. Ja mul on niisugune tunne, et laululava ongi nagu püharõngaga püha tulega ümbritsetud ühelt poolt laululava ai lauljad oma virvendavate tulukest ega siis need naiskoori naised ja vastas publik, kellel on üllatavalt palju kaasas küünlaid. Ja see puhastustuli on mõjunud. Naised ülestõstetud kätega andsid laululava all lauljatele nagu valge kristallilise puhta sära nagu oleks ainult üks kord lumehelbeid kõige puhtamaid, kõige valgemaid. Ja selle kohal siis vilkumas sajad tuhanded puhastustuled, eriline puhtus, eriline valgus, eriline elamus. Ja lubagegi selle meeleolu pealt lõpetada Eesti raadio otseülekanne siit Tallinna lauluväljakult. Meie juubelilaulupeo esimeselt kontsert. Tänase esimese laulupeo kontserdireporterid olid Lembit Lauri, Toivo Makk ja keraülekande helirežissöörid, maris Laanemets, Vello Meier tiitwards ja Olev Salasoo. Kuulmiseni homme kell 13 55. Laulupeo teise kontserdi otseülekandest.