Inimesed kevades seal nagu ütleksin, inimesed, rõõmus, sest kevad on lootuste aeg. Põldur viib seemne mulda, ei hakkab sügisest saagi päevi ootama. Õppur kirjutab, küpsuskirjandi hakkab suurt elu vaatama. Kevad on valgete ööde ja suurte tööde aeg. Inimesed kevades, see on mõtteinimestest rõõmus. Arrarile midagi muidugi hommiku vara ja ja aura tegutseda õues juba, jah. Kas pererahvas üleval juba ka nii vana kell seitse ikka veel lähevad, lapsed tulevad kaskukeselt. Kes omal ju ka väikena jaama hakkesitsiit tõmbas, selle kiiksuga, seda siin üle veel, et kattuvad kella kahe aeg on ju päris pime ja vanavanatunneli, kui tema ja mina ei kuuldki vana inimene. Päevalt nägin, käisime mulikaid, äratulek, praegu, raamikus, peremehed väljas, kevadine aeg on nüüd kõva, rassimine on ammu juba. Hakkab sinnapoole kiskuma, aga see vihma nutasid võsa tulema. Ja Maadu nii uudismaad väga ilusti kandub minema, dünaamika korjama. Kuulge, kus kohal me üle pea nüüd olemegi meieni jõudnud Kalevipoja kolhoosi otsuseni. Alguses juba kolhoos, jah, no me oleme Virtsu ja Pärnu poole tee peal ja jah, seda küll vürtsi, Pärnu poole. Aa, vaat kui ilus hommik on praegu, kullake, linnud laulavad linnameestele maale linnulaulu kuulamas, jäävälju ei kuule enam, siis on teisel nii palju, aga õhtati see mets on neid e-tikke täis. Viie kevade koidumuusika on selle jutu ja tänase päeva vahel. Kevaded tulevad ja lähevad, mõtlesin ma taas ennast reisile seades. Aeg läheb ja ei tule tagasi. Inimesed kevades lähevad edasi. Eesti põllumehe suur autoriteet Edgar Tõnurist pani oma hiljuti avaldatud kirjutistele Nõukogude Eesti põllumajandusest pealkirjaks muutuvad ajad ja inimesed. See on sümboolne mõtte inimestest kevades. Minevik. Kohtusin temaga ristteel tee kommunismile, kolhoosist. Ja me oleme üttlesin teeristi peal just siit nüüd näitabki kolhoosikeskustesse palju maad, on veel, süütun? Kilumeetrit ei olegi vast niipalju, ma vaatan, te olete juba aastates mees, pikk valge habe. Olete toonud välja ka, vaatan, kuidas põldudel traktorid müravad. Siin on päris kõvasti tehtud uudismaad, kus silma kuulata, vaatama, kõik on nüüd lage. Savil jõe kaldal on veel paljudel aastaid, on. Selts kuueks käib nii. Teie mäletate neid aegu siis veel küll ja küll, kui siin päris kitsad maasiilud olid, eks ole, igal mehel oma väike lapp. Minevik jäi teeristile 20 hektarit talukohta selles suurem jagu madalaid luhaheinamaid. Mis vaev, mis mure? Paljud talud olid aga veel palju väiksemad. Kodanliku Eesti majandusminister Leo Sepp kõneles praegustel päevadel 30 aasta eest 385-st 1000-st Eesti väiketalude elanikust. Nende sissetulekud võimaldavad ainult hädalist hinge sees pidamist. Suures enamikus on need talud varustatud ainult ühe hobuse ja lehmaga mille tõttu neil võimatu on isegi isade tehnikaga maad harida ning väetada, milleks on tarvilik kahe hobuseader. See on kevadise kiire töö ajal lausa haruldane, et satud kolhoosikeskuse juures kohe esimese korraga esimehe peale. Meiega vaevalt keerasime tee kommunismikeskuse hoonetekompleksi juurde. Kui kohal oli ka oma autoga kolhoosi esimees Erich Ernits ja nüüd siis saamegi siin vaikses puudesalus. Toomingad on ära õitsenud, õunapuud on õitsemas. Traktorite müra käib üle linnulaulu natuke kevadistest töödest juttu ajada, kas seeme hakkab maha saama? Nojah, teravilja- ja kartuliseeme on meil juba nädal aega mullas. Maisi külvi lõpetasime möödunud nädala keskpaiku. Külvata on jäänud veel mõned viimased haljassöödakultuurid, praegustunud ratturid soodirajal mis läksid ümber künnile ja uuesti seemendame n taimedega. Palju aastaid, teie olete kolhoosi esimees olnud, siin? Minul on 20. aasta jaanuaris, 24. jaanuaril kell 19 aastat täis, nii normees näo järgi ma vaatan päris nurksena siis siia terendama. Nuia, aastaid tuli üle 25 veidi nõnda. Mina olen mees, kes põllumajandusasjadest suurt midagi ei tea. Küll tahaksin ma teada seda, kuidas inimesed elavad ja tööd teevad. Ja ma mõtlen, kasvõi seesama, teie ajab hakkama 20 aastat siin tööd teha. Eks see näitab ka, kui palju selle aja jooksul muutunud on inimeste elus ja töötingimuste sky. No kui, kui hakata nüüd vaagima jah, tänapäeva ja, ja 20 aastat tagasi siis on, on ikkagi öelda nagu öö ja päeva vahe. Sel ajal, kui ma siia tulin, tehti põhimõtteliselt tööd ja põllutööd eranditult kõik hobustega, inimestega ja hobumasinatega. Tänapäeval põllutööline on nagu abitööline, põhiline töö on kõik mehhanismide peal. See on meile jah, kõik teada. Teeristi saime kokku ühe vana niukse hallipäise, halli, pika valge habemega mehega ka siitkandi vana kolhoosi mees ja rääkis endistest aegadest, et ei, niisugust rasket püksid põllumehe tööd küll nüüd teha ei tahaks. Ja kas see ka seda, et noh, suurem osa maast, mis tal oli, need olid niisugused madalat soised luhamaad. Praegu tehakse uut maad palju juurde. No arvatavasti see mees oli meie esimene ja kauaaegne raamatupidaja undrits. Ah, tema oli siis teie kolleeg ja kaasasjaajaja nendest aegadest ja temaga koos hakkasime seda kolhoosielu rajama. Tema töötas algul nimetusega arve pidaja, hiljem raamatupidajana. Ja nüüd on ta pensionil. Oli aegu, kus praeguse raha järgi sai viis kopikat, noorim päevale ja 800 grammi vilja. Möödunud aastal me näiteks me hakkasime enda inimeste tööpäevale üle viie rubla. Näiteks selline probleem, kui varem ükski noor peaaegu ei tahtnud kolhoosi jääda siis nüüd, kes lõpetab kaheksa klassi või tehnikumi, noored jäävad kolhoosi. Noormehed tulevad sõjaväest, kodu on, siin ta enam ei otsi, linna kohta jääb meile tööle. Peremehe tunne on nende aastatega tohutult kasvanud, me mäletame, et küllalt palju oli ahervaremeid, oli maha jäetud talusid, tööd tehti mõnegi inimese poolt veel lohakalt, tal ei olnud nagu uskus sellesse töösse, eks ole, olema. No see oli, see oli, neid inimesi, oli, oli tõesti niiviisi, ma mäletan neid esimesi aastaid, et kui, kui mõnedki põllumehed, kes, kes võib nii julgemaid ja enda südame pealt julges ära öelda Noppojakenega sellest asjast ikka õiget asja ei tule. Aga kui nüüd nende meestega rääkida, keda ja ütelda, et kas sa veel tahaksid seda kahte hobust ja viit-kuut lehma ja talu tagasi, siis ütleb, et ei pojakese taeva küll elemiga. Inimesed kevades muutuvad inimesed muutuvates kevades. Mulle meenub, kui kolhoosides hakati esimesi suuri Ühisla olete ehitama. See oli uus elumis võrs ahervarade ja mahajäetud talude kõrval. Aga meeles on ka see, kuidas esimestel aastatel mõnedki põllud sööti jäid ja võssa kasvasid. Jõud ei käinud üle. Ometi tehti kevadetel 20 aasta eest külm, mille saaki neid täies ilus ja sisukuses lõikame. Ja alati on selle juba. Täna on minu venna 60 aasta sünnipäev ja siis on selle päriselt alatisi päev mul meeles. Ja harilikult on sirelid siis lõpetanud õitsemist ja täna tellides jah, nüüd algavat. Valged sirelid on juba lahti, teised on lahti löömas. Aga kirsid on õldison lepetanult. Õunapuud sel aastal väga, ei, see kõik puu, teie õite läänete aastal olid ülitäis ja kõik aastad ei ole vennad, kõik aastad ei ole õunasaagiaastat ja kui meenutada kasvõi esimest kolhoosi aastat, me olemegi praegu Salme Nemvaltsi juures külas tema oli siinkandi esimesi kolhoosi asutaja, tänutate nüüd Ankolhoostee kommunismile, siis oli kolhoos rahvastesse pruss ja teie selle esimeseks esimeheks, mina olin selle esimeheks siis kolm aastat. Aga kui meenutada nüüd seda 49. aasta kevadet. Mis mulle väga eredalt meelde on jäänud? Rahval oli meil kõva tee tuju, aga esimest korda läksin ja märkasin yhe põllu juures. Hobustega tehti kündi, et yks mees keerab ju niimoodi, et vagu vao pääle järjest ei künna üles. Aga muidu meie rahval oli väga hea töötuju. Neil tuli kole palju maad. Hoopis ilma inimesteta, sellepärast oli olukord oli väga raske, mäletan, viisime puid külanõukogusse ja. Tuli siis üks popsinees välja, tee äärde küüsis. Ütelge, kas teil tõesti on mõtet kolhoosi asutada? Ja siis minu naabrimees elliki, vastati emale. Jah, niisugune mõte Nil tööst joon. Jah, aga ometi oli ka teil eestvõtjatele alguses küllaltki raske, sest esimesed aastad ei hellitanud kolhooside loojad ja esimeste aastate saagidki Teamis kiita. Nüüd on ja hoopis teistmoodi käik. Köige suurem vahe on ikka selles, kui palju uusi masinaid on tulnud. Mis kelk nüüd suudetakse traktoritega? Mul on ka meeles see, kui meie kolhoosi selle traktorijaamas tulid esimesed traktoristid mehhanisaatoritele. See oli küll aprilli lõpul, nad tõid kohale juba selle traktorite brigaadi. Aga ma vaatasin neid, mõtlesin, mis need küll suudavad? Nad olid kõik, olid ka poisikesed ja tuligi välja, et et mõned olid päris tublid. Aga mõned küll ei osanud mitte midagi. Mul on eriti meeles, kui koristamine oli, sõitsid ühe sepa juurde. Ja siis nad oletasid, küll nad oletasid, nad ei osanudki järgi vaadata, mis ära on tul korvpall. Ja siis tisset siis ikka ütles oma sõna sekka. Vähemalt kuidas nüüd metallid nüüd töödelda postiga sellist ei olnud neil midagi ja ka eks. Nii need mehed kasvasid ja täna on need kõik juba tublid ja lugupeetud vanad spetsialistid, veteranid noist samadest on. Teised on saanud niisugune spetsialist, kombainer ja teine, mis ta oligi, mingisugune osakonna juhataja hiljuti maa ajalehest leidsin paljudel aastatel. No siis jõuab veel päris palju, palju toredaid kevadet näha ja eks kui jälle vaadata nelja või viie aasta pärast tagasi, siis näeme, et nende aastatega on jälle midagi üsna palju muutunud, kuigi kevad tuleb ikka ühtemoodi, ainult et ühel aastal nagu ütlesite, alguses sirelid õitsevad varem, teine aasta hiljem. Praegu ma olen ainult revisjonikomisjoni esimees. Tahtsin küll lahti saada, aga esimees ütles, et katsu ikka veel vastu pidada. Veel üks etapp ja vastupidamist ja sellele kevadel otsaga ilusat suvevili kasvaks hästi ja ehk kasvat. Imelik on, ainult et üldine on neil selle võlli pealetung. Niisugused inimesed on külvaid nende kolhoos olnud siis kõige suurem terves Tartu rajoonis 1200 hektarit ühismaa, kuigi siil silu kõrval, nii nagu vaese mehe lapitud kasukas. Tänavustel kevadepäevadel läbi Eestimaa sõites mind lausa lummas meie põldude avarus kus suveviljade veri, rahaline varasem tärkamas. Lõuna-Eesti järved, väiksed ku linaleo tiigid, mäe kuplid kui saarlase hobuse selg. Nii olen ma mõelnud eestimaast valget teed Singati vingerdi. Just nagu oleksid mu esivanemad põlvest põlve aena korki põhja kiiganud. Ja nüüd järsku, mis on siis 30 aastat teha rahva ajaloos? Sellestki on vaja sõja-aastad maha arvata. See uskumatu, avar. Ega mürinast ei pääse kuskil, oleme küll praegu kauni Saadjärve kaldal, see võiks ükskord vaikne koht olla, aga traktoreid murravad nii, et ja siin on päris, mis on siis kohe siin kolhoosi keskus nüüd või masinapark Ei, olles Saadjärve. Kalhoosi töökoda, ahah, kolhoosi töökoda ja võimas värk masinaid, mis palju niisugune ongi üks tänapäeva kolhoos ja Eestil ei ole aega hoopiski, et läheks, lükkaks vene vette ja istuks natuke kalajahis. Oletise Kalamees ka? No ikka natukene jah, vabal ajal, aga nüüd ei ole veel aega. Nüüd on praegu nii, põld on Maaski küll, aga veel mõni üksik kuskil viki veel uudismaa peal ja heina seemnenud päeval veel külm on, eks need on kõvad palavad päevad olnud? Jah. Enne kui kolmandal mail läksime välja, siis see pühapäev, esimene pühapäev, kus sai ka nii korralik jah, kodus olla, muidu muidu ei saanudki ühte kordagi ei saanud kordagi muidugi hea, kui said korra habeme maha ajada. Õhtal ikka 90 ajal said. Niisugune on juba kordse mehhanisaator elu k oled seda ametit pidanud maailma ka seitse aastat. Seda polegi nii vähe maha jätnud, ei ole selle, Reijo, mõni mees jõuab selle aja jooksul mitu naist ära vahetada. Üks ei kõlba, teine kõlvaiv. Jah, on jah, ikka juhuslik. Tuleb, kas teie olete ka naise mees, naise mees? Näete lapsi kahjasku ja? Poiss on juba sõjas, kas te pole nii vana mees, kes küll ja noh, poiss on juba 20. Te olete niisugust vahvat nägu, hästi päevitunud, heledad juuksed, noorest peast olite blond, hästi niisugune nagu. Ei ta rohkem ei jõudnud, sama juuksuri. Nüüd läheb, hais ju ei lähe telliks midagi hallist jah, eks see amet on raske, muidugi oled kord hakanud tööd tegema ja siis teist ei taha teha kaaslast eks sügisel koristada, mis on teie masin siin või siin? Minu masina võimas lint, mis on remondis, praegu? Ei ole. Nüüd tuli tehnilise hoolt, siis homme lähen seal sootrollidega trulli ära, külivat heinaseemne soomlane uudismaa peale. Nojah, kui ise hoiad korras, siis need masinad peavad nii nad ütlevad. Palju aastaid olete sellega sõitnud, juba teete, kellega ma ei ole kaua oma uue, sai 15.-st jaanuarist taha. Seda peab siis ekstra hoidma, muidu 54-ga on juba viis aastat sõitnud sama 54 Caroomi tagasi 74. Ja ega ta siis alt ei vea ka, kui ta kogu aeg korras lõigata. Jah, ei vea. Ta käib ikka hästi elada, peaks ilus siin olema. Oh, siin muutuna küll neil oli uus elus Lening, tee tuli Kuveidi seeninis, nüüd läks ühistööga, siis sai Saadjärv üldse Kalhoosi nimi tänavalt. Saadjärve jäämaa-alad on ka nii, et traktoriga annab aeglasel käigul läbi sõita. Ei tunnegi üldse kolhoosi rahvas piirist piirini ei tunne ja ei tunne, aga eks põld on ka hea võtta, kui niisugune hea pikk kätte juhtub. Nüüd on küll jah, nüüd on maaparandusi teinud palju tööd, nii ilusa põllu hom täitsa vana piiri kraalima, kõik ära juba küntu ja turustatud ära ja päris hea teha neil kolmnurka palju enam ei ole. Vaat selles ongi asi, noh, mina olen linnamees harrasatavad maa-alaga, vaatan lihtsalt, kuidas aastatega põllud lähevad, ikka suuremaks. Leebemaks ilusa põllu ja sinuga nii 40 ja 35 hektari põllu ja vahest oli see 35 hektari peal seal 30 põlduga. No mehel on lust niisuguse põllu peale minna, sellega iga tasub masinaga selle põllu peal olla nuka peal, siis siis ei ole temaga midagi õieti teha. Ma tahaks nüüd küsida, mis teie nimi on? Lahe, Viktor, Viktor, lahe ja siis me oleme ühe täitsa mehega tuttavaks saanud, päris juhuslikult. Exe näitab, niisuguseid mehi peab rohkem olema. Elu edasi ei lähe ja see töö ka ei lähe. Aga mis kala nüüd õhtusid järvest saab? No ei tea, kui ta venna Ta võib ju iga kala saada haid saada, ahvenat võtab ja lattikoekja ja millega läheb ja ja, ja kui ta õnne kalal via põlluna, kala veel peab õnne olema, eks igas töös peab ikka õnnekanal OK olema, kui see mees Dakoled ainult kinni hoidma ja mina seda ei tea jah, millega, millega ta näkkab. Tubli, meie sõidame jälle edasi, teil läheb tööpäev edasi, mis siis muud kui head latika purakat. No temal on sauna kuna häid ka see nõuka ajal alles ja murrab soojus siis toodi tuppa. Uuris kakk. Nii renni. Pudenicu pealegi toomel kevadele annavad näo inimesed need kraavihallid, kes ainuüksi mullu suvel ühend seal 45000 hektarit liigniisked. Paari lähema suve kaetakse varga vajalikud kuivendusjutud lõpuni. Ja kui maaparandaja jätab metsatukka linnule Aluks tüki madalat maad soolinule pesapaigaks, võime kiita inimest ja tema arukust. Maainimene annab oma tööga nüüd viis korda rohkem kui kolmekümneaastast. Rassib ta siis viis korda enam rohkem kui siis tööd rügate ei ole võimalik. Kujutlen, et iga viies taluinimene on masinamees. Saab selgeks, kust see jõud masin annab jõu. Aga töökus tuleb ikkagi inimestest. Vahel ma mõtlen, et nii nagu ammustel aegadel, kui kirjasõna veel ei olnud pärandati põlvest põlve mõtteid rahvalaulus. Nii peab rahvas tänagi põlvest põlve. Eks see kaluri elu on ikka sant elu küll, iga hommikul oli vähe päiksetõus üleval seal korratu vanainimesi, üsna varas. Ta magada, kutid, vaidled. Nojah, aga kui sai noormees oldud jooja kah tammede kusagile? Jah juures, nii. Kuule kalal ka. Kui palju aastat teie oma elust olete merel käinud? Pool sajandit ainuüksi merel elatud ülejäänud jupp siis maa peal ka natukene magatud Lugaajo korrad poolaguva magatud. Nojah, ja eks noores põlves sai alustatud ikka aru paadiga jojo ikka šõutud Hayus jõutud külla moraal. Ega siis polnd mootorist niidumeestel mingeid huuled, paadinippe, uppumist, kaelum, kord, aga siis olid vaiksemad ajad ka nüüd on tuulemaks aerupaadiga suuremast kliendile suuremaks läinud ilmal tõrjuv. Oma kaugel pole käinud. Kas nii metsa järgi on saanud kurssi pidada või jazzi kava ajalehe ei ole volaati pold õiget kuube, piisk uuriketi otsas oli ja kui suur vesi oli? Kadus väest udu käega, kus siis kurssi sai peetud ikka koduakna peale, naene pani tule välja, tulgu kauase merelejatud Iienneli Usada kadunud kolm vaakonna õue. Naise juurpoja naista tundunud hobust, kaagurad. Küsin naise käest rootsi hiilimiskoht, mis maas on anedel? Joonaga mehe nimi, joon ollakse lolliks jääda, aga Joala pole oma naistetundel. Kas kalamees peab alati hommikuni vara merele minema? Vanast ajast? Ellutükis varem kella ühe köögivilju, Irina sellepärast, et kaugele ei sõudo, et 25 30 kilomeetrit sõuda. Vaata kui hea mõnusat niuke tuulepagu meil on, siin ma saan ka. Võrkude veel tunnistab helistada natukene. Koldeis. Sellest ajast peale ja no mis see kolmeteistaastane poiss seal aeru peal teeb, see hoiab paati ikka, kui on vaja kurssi meiegi kaks venda ja isal abis. Kõvad poisid. Hakkame seal küll, no seda näha praegugi, et mees on ka kämmal juba. Olen ära tursunud juba viies üsna kuidagi koha poole. Oma poole jah, aga elame ei anna. Aga see ikka võrku Taripsis ikka vaata tal juba kong, siis ta peab tulema. Seda juttu nende vanade kaluritega, ma rääkisin ühel kevade hommikul mitme aasta eest. Kas nad enam käivadki Merad egi, nemad käivad, pojad, muutuvad ajad ja inimesed ja nende teost muutuvat kevadet. Vaadake selle pilguga Eestimaa kevadist palet. Ma hakkasin sõitma lõunast üles põhja. Paljukest siis seda Eestimaad ja tema kilomeetreid ometi kaks kevadet. Mõndagi, mida imestada. Mõndagi, millest mõtelda. Vabariigi 30. sünnipäeva künnisel. Üksik talu kaugele metsale, järelkoguga kaevia lättidest õuevärav. Vana naine, must rätik peas, läheb paljajalu üle kummelise õuemuru, jaamutab kaevust pangetäie vett. Kunagisest paratamatu, sest sündinud individualismi psühholoogia viimased jäljed. Kui suur küll oli maanälg, et inimesed nii kaugele metsadesse tungisid, nagu seda meil teinud on. Rikkust ei toonud see kunagi ainult lõputa töömurdmist, kuni sai kaks kätt rinna. Aga tänased sovhoosi ja kolhoosikeskused muruplatside lillega lombid pärast uhkete kurjade mõisnike põlve, kes meile pärandanud Eestimaa ja põlisparki vanade puude alleesid istutavad nüüd ka kolhoosid oma teedele puid, kilomeetreid valgeid kaski, papleid koguneb viljapuid tee ääres. Seegi on kevadise Eestimaa ja tema inimeste uusi palgejooni. Kõhu kõrvalt jääb aega ka ilu jaoks. Aga nende linna moodi maa pojad aga ma küll ei lepi. Olgu see pealegi paratamatus. Usun, et see on mööduv. Siin ja seal ongi juba ehitatud kauneid uusaegseid maadlegi maakodusid kulgu Eestimaa pealegi väike, nii palju maad jätkub, et maarahvas ei peaks kana moodi varrele ronima. Nii tühje poode on küll linnamehel lausa lust sisse tullagi pole mitte järjekordagi. Kas pereisa sai kauba kätte? Mis siis praegu kõige rohkem läheb nii palava ilmaga, jooki, joogi läheks jää, aga kahjuks ei ole. Õlut polegi, ei ole, kaubamasinad tulevad. Täna tulebki, iga kord ei ole. Okastraati on maa Woodsas määrata okastraati, seal selle jaoks on koondisekauplused. Ja siis nojah, aga kui Teie noorem mees olite, siis käisid ikka poest, teete niisugust asja nagu jääks siis silku hobuserauaraudtee, kõik oli hea, aga nüüd tilku ongi saada ka kaugus Rauraudega nihkuste teised kaugusi, kelle jaoks. Ja mis te siis selle hobuserauarauaga teeksid, tegi tänapäeval no nüüd tehakse valmis Raboliga, neil pole värviski. Ainuke viga on see, et talvel saame suveravad ja suvel saame, talveraual on vana tuntud lugu, siis ei ole vahet, midagi, olgu lind võima kahekey olla perenaine ja lapsed on kõige eemal ja juba lapsed linnarahvas ja peaaegu osa maaosa linnas peamiselt sealt linnast otsivat linnast või. No kui nad linnas õppisivadja sätti kohakarjal ja mõni tuleb ehk maale tagasi ka teie eluaeg maal elanud, pole häda midagi, onupoeg vast tuleb, poeg lõpetas akadeemia siis igatahes maale tuleb tagasi küll. Ahah. Tema tuleb siis päris õppinud põllumehena, teie olete niisama põllumees olnud, ikka ikka. Ta tuleb isa ametit pidama siia, mis ametit ei saa, pidas ja peab Mustakappe ametid töökojamees ja ja mehaanik olin ja poeg, ohvik, sedasama ala, kas nüüd olete pensioni peale juba või ei jah, juba kuuendat aastat riigileivale, aga käin ikka igapäevatöös. Lisab öeldes. Seda ei anna ida kodus istuda, ei taha, läheb igavaks. Mis majandus ja siin on, meie ei teagi, nüüd see on Jõgeva rajooni Kalevi kolhoos Kalevi kolhoos, ehk saate siis poja kodu kolhoosigi või? No kas see kolu kolhoosi, aga vist tander pakuvad kohta kuskile siia naabrusse, nojah ja mis masinatega siis kodus käiagi? Vot vot vikatit, ma tahtsin ka osta. Aga mis, mis see tähendab, tikkus, kuued, pikemad. Kuulge, päravas, nüüd ma kutsun, kutsun teid appi nüüd mihukest vikatit, ma peaksin ostma. Lühem on ikka kergem niita, no seda küll, aga, aga samane samane pikema augu löökis aitab. Ei kõlba. Vikati ostmine nii kui klaveri häälde seadmine Öeldakse, vahel peab õnne ka olema, nüüd oleme küll õnnega koos. Ei tea, nüüd. See pandi juba paremale poole kõrvale, see on juba parematele. See kõlab tuimalt ja sellest sai isegi mina arvates tuimatele. See on hea, see peaks paremone, no olge meheks tänatud. Mis kokku tuleks siis? Võib-olla 31? Kevadel jõuab kätte meie raadioauto on tagasiteel kivilinna. Taamal Sinavad metsad. See mõte on mind painevalt saatnud lapsepõlvest loetud raamatu pealkirja järgi. Nendes sõnades on minu jaoks võti, mis avab vaatamarsse. Nüüd näen igatsetud avarust ka Eestimaa põllud. Põllud ei inimese hinge. Mida arenenum oleks maa, seda suuremad on põllud, seda vähem. Ainult suure suve lähenevaid samme on õhtus kuulda. Ja hein kasvab jõudsalt hilise kevade järeldunud esimeste soojade päevadega. Varsti lüüakse pikalt heina, vähi, mitte see minu ostetud nali kuhu jõuaks täna niisukese vikatiga suurele niidule minnes? Selle ma ostsin lihtsalt võilillede pärast mis Salmenembaltsile muret tegid. Üheskoos saab umbrohust jagu, üheskoos viiakse elu kevadet läbi suvesaagi karistamise rõõmudenist sügises.