Nagu kuulda, võite, head kuulajad, on Eesti raadio otseülekandemikrofonid avatult, taas lauluväljakul. Päev on olnud muljeterikas, meeleolukas on olnud palju värvi, head tuju, sõprade leidmist ja tunnetust. Oi-oi, kui palju neid eestlasi on kokku tulnud. Viis aastat on oodatud, et kokku tulla maailmale, väravad on lahti ja sellepärast on ka tulijaid palju. Peoplatsile, või nagu täna hellitavalt seda nimetati kõige rohkem laulutemplile. Istekohad on juba ammu kõik hõivatud muruplatsi, madalamad istekohad ka ainult kõige kõrgemal nõlval, sealt, kuhu päike väga silma paistab. Seal on veel pisut vaba ruumi ja lava ja on täitumas täitumas lauljatest. Mehed on surutud naiste poolt laululava ülemistele treppidele, sest naisi tundub rohkem olevat ja viimased neist tulevad, et ühendkoor saaks valmis. Et võiks alustada oodatud juubelilaulupeol. Ülevel hetkel võtab mõte kokku kõik selle, mis on olnud enne ja püüab haarata Homse kontuure. Küllap algasid tänase päeva ettevalmistused juba mitu-mitu-mitu aastat tagasi. Seda pidu on ette valmistatud arupidamisega olnust olevast ja tulevast. Ja nii ongi igal laulul tänasel kontserdil oma tähenduslikku osa ja ajalooline roll. Nagu Egitlastel on püramiidid, sakslastel gooti katedraali. Nii on eestlaste kultuuri monumendiks laulupeod. Esimene laulupidu sai tähtsamaks tõukeks eesti rahvuslikule ärkamisele. Üldised laulupeod tõstsid raskel Aegil rahva enesetunnet, kandsid üle kogu Eesti laiadesse hulkadesse, vaimustust lähtust võitluseks rahvusliku iseolemise ees. Laulupeod on etendanud suurt osa eesti rahvuslikus arenemises kultuurrahvaks. Iseseisvuse päevil on üldlaulupeod alal hoidnud oma rahvusliku tähtsuse kui võimsad rahvad. Enese avaldused, millega eesti rahvas ikka jälle uuesti ürgjõuliselt ilmutas, tab oma elavat huvi ja arusaamist aineliste väärtuste vastu mida ei kaaluta kulla ega hõbedaga, ilma milleta ei saa olla iseseisvalt rahvuslikku kultuuri. Meenutame alguste algust 1869 tartust. Esimese päeva kontsert koosnes vaimulikest lauludest. Oli ka muusikaklassikat, paar Beethoveni Mozarti laulukavas olid samuti Tartu Ülikooli muusikadirektori Friedrich Grenneri algupärandit juhatasid Janseni Kunileid. Arvustajad, sealhulgas Saksa ajalehtede omad, jäid Esutatuga rahule. Sest kui mehed ja poisid nii lühikese ajaga väga piiratud võimaluste juures laulmisest nõnda kaugele võidi viia, siis peavad nad olema suurte, isegi väga suurte hariduslike võimetega kirjutaski Saksa ajaleht. Ilmselt oli tõepärasusele kõige lähemal hinnang vaimuliku sisuga rahvakontsert oliga imestamist. Kuidas suudeti 800 lauljat, lihtsad maamehed ja koolmeistrid ligi 50-st erinevast lauluseltsist harmooniliselt ühte viia ja üksteisega koos hoida. 800 meeslauljaga kontsert oli Baltimaadel ja kogu Venemaal. Esmakord. Esimene üldlaulupidu toimus ajal, mil eesti koorikultuur oli veel algastmel. Kooride repertuaaris olid peamiselt saksa kogumikes valitud laulud, mis olid antud välja eestikeelses tõlkes. Komisjon valis välja 26 laulu, 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku. Millised olid siis laulud, mida laulupeost osavõtjatel tuli õppida? Nagu märkis Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehes, olid need kerged, aga ometi sündsed. 14 vaimuliku laulu hulgas oli kolm kiriku koraali. Ülejäänud laulud kuulusid kaheksale heliloojale, nende seas Mozarti perre Terre Jeesus Kristus, mida me tänapäeval tuleme, tunneme Aveeveerumi nime all. Ja Ludwig van Beethoveni kõik taevad laulvad mis on ka tänase kontserdi kavas. Ilmalike laulude hulgas oli Eesti esimese helilooja Aleksander kuni leiu sind surmani. Ja Mu isamaa on minu arm, mis olid kirjutatud Lydia Koidula luulekogust, Emajõe ööbik võetud luuletustele. Mõlemate laulude aluseks on meile täiesti üllatuslikult soome rahvaviisid, mis helilooja leidis kollaani välja antud kogumikust valituida Suomalaisen Kanzer laulu ja siin surmani aluseks on mina seisan korki alla ja mu isamaal parem pean olla tütena. Kuni leid on need viisid kohandanud Koidula tekstidele. Ja veidi meloodiliselt muutnud ning mõlemale laulule perioodi ulatuses omapoolse muusika juurde komponeerinud. Tegelikult annabki nendele lauludele emotsionaalse sisu just juurde komponeeritud osa kuigi siin surmani esitati laulupeol ilma autoripoolse lisa aitäh. Huvitav on ka see, et Kunileid kirjutas mõlemad laulud segakoorile mis oli ju enne esimest laulupidu valitsev kooririik. Et aga laulupeol oli ette nähtud ainult meeskooride esinemine, siis laskis Carl Robert Jakobson need Peterburis elavatel saksa heliloojatel meeskooridele seadja. Ja muidugi lauldi 125 aastat tagasi esimesel üldlaulupeol ka paatsuse mu isamaa. Võib-olla sedagi, silmapaistva massimeeleavaldusena aitas esimene üldlaulupidu suuresti kaasa rahvusliku ärkamise ja eestlaste iseteadvuse tõusule. Ainult aasta pärast üldlaulupidu, Jannsen Tartus ja Pärnus ning kaks aastat edasi Viljandis aluse eesti talupoegade põllumajandusseltsidele, millest kasvasid välja ühistud, näitused, põllutöökoolide õppekursused. Samadel aastatel moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja saadi luba Eesti kirjameeste seltsi rajamiseks. Need on need kolm tala mis eesti rahvuse tekkimisel on olnud kõige tähtsamad, millele hilisem on toetatud. Ja kui nüüd pilk jälle tänasesse viimasesse minutisse siin lauluväljakul, siis on tõesti olukord niisugune, et noortetulekuga, ühendkoorikülgedele ja esiridadesse on laululava nõnda pilgeni lauljatest täis. Et ei, banaanid siin küll mahakukkumise kohta näiteks ei ole, kuigi seda võib-olla ei pillataks ka. Ja veel läheb natukene aega. Ega suure peo kella üles keeramine ei ole nii. Tõstan taktikepi nagu kammerkoori ees ja kohe laul tuleb. Siin tuleb ja see ühendkoor ilusti ära paigutada selle võimsa laulukaare alla. Häälerühmad sinna, kus peab, et dirigendil oleks võimalik võtta ühendkoorist see, mida õpitud ja pakkuda seda publikule, kes on tulnud ju siia tänase päeva kulminatsioon-ile. Me oleme natuke ka Tartu peo mõju all kaks nädalat tagasi, imeilus, uus lavasõbralik, intiimne, kuidagi väga soe. Lauljate ja pealtvaatajate kontakt, tekib, nad on lähestikku. Aga Tallinna kohta peame ütlema, et võimas. Võimas on see laulukoor, ühendkoor ja võimas on lava ise. Ja see paepealne Lasnamäenõlv. Me oleme täna koos oma rahvuskivi peas. Oleme koos rahvustundest teadmises, et sajand ja 25 aastat tagasi olid mehed. Jansen ja Hurt, kes oskasid elu nii seada, et maarahvast said eestlased. See on sündmus, mida eestlane ei tohi kunagi unustada. Jäi, unustaks. Ja viie aasta tagant jälle sellesse kõigesse sisse elada, minevikku väärt minevikku tuua juurde tänased laulud ja nagu juubelikontserdil ikka. Peab olema esimesed laulud, vahepealsete aastate laulud ja ka viimaste aastakümnete laulud. Nime hindame kõiki, kes on laulupidusid varem teinud ja teevad täna. Nii nüüd tundub, et lauljad saavad iga hetk kõik kohale. Laululava ees, kus tavaliselt on palju ruumi käimiseks ja kõndimiseks jääb järjest kitsamaks. Ka need pingiread, kuhu oodati külalisi, on täitunudki külalistest. Päike tasapisi vajub madalamale, kuid ta paistab pilvitu taevas edasi. Ja laulukaare vari ulatub nende pealtvaatajate keskele juba, kes istuvad pinkidel. Aga kui lavapoolt vaadata, siis parempoolne külg ja kogu suur lai lai murumaa seal taga kuni puudeni ja puude alla välja on veel päikese valgustada. Täna oli mitmel korral juttu, et miks rongkäik algas nõnda hilja. Et kas sellepärast, et rahvatantsijaid said ühe kontserdi veel anda? Ei, see ongi nii planeeritud. Et kontserdi lõpuosa langeks juba Videvikule. Ja pealtvaatajatel on palutud kaasa võtta küünlad neid Sabsinga kioskitest osta moodsamaid gaasidega, tavalisi. Et siis, kui tulevad need laulud, kuhu küünlatuli orgaaniliselt hästi liitub. Et me saaksime võtta nagu killukese ühisest laulupeotulest oma peo pesadele vastu ennast ja tunda, kuidas tuli soojendab, kuidas ta ühendab. Nii et korraldajad on kõik selle ilusti läbi mõelnud. Ja kui läheb täide ka see, et pärast, kui pidu ikkagi täna lõpeb, esimese päeva kontsert ja rahvas hakkab mere poole sammuma siis peaksid tee ääres olema loidvad tõrvikud ja merel ühel parvel ka põlema tuled. Me ei ole varem niimoodi pidu lõpetanud koos küünlatulega, kus leegiga paljude tuledega enda käes, enda sees enda ümber. Ma usun, et see pakub emotsionaalselt midagi väga palju. See oli 1990. aastal, kui Mikk Mikiver tuli laulupeole välja sellise ideega, miks publik peab nägema kõike seda, mis toimub laululava kaare all. Kuidas lauljad kogunevad, me teeme nendele kooride lippudest. Eesriide ette sedasama varianti. Pätiga täna lipud olid tõesti nii tihedalt kuues seitsmes reas siin publiku ja e-asfaldil, et täitsa võimatu oli sealt vahelt läbi näha ja nüüd need lipud lähevad ära, eesriie avaneb. Linnakse ära kahele poole laululava ja kuulete. Klaus ongi nüüd laululava all seisvatele lauljatele dirigendiks. Kunsti tõusis Roman Toi. Ja nüüd pärast koraale Isamaa kogudus, astu mille pealtvaatajad võtsid vastu püsti seistes hakkas üldlaulupeotõrvik liikuma. Seni oli ta põlenud. Dirigendipuldis ja nüüd koos saatjatega kaob fotograafide. Paleri vahel liigub tuli sinna, kus peo ajal on tema koht. On aega seda jälgida, on aega mõelda oma tule peale siin maailmas. Sest Tallinna lauluväljakul torn ei ole teps mitte nii maadligi nagu Tartu uuel lauluväljakul. Kuigi tartu oma sinna Tartusse sobib. Imehästi on moodsalõikeline mahla. Aga Tallinna laululava on loodud just nii, nagu ta tatud. Ja kui siin kõik rõdud kokku lugeda, kui palju neid on? Üks vähemalt jääb laulupeo märgi alla siis on need üks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa. Ja viimane osa tornist on eriti kõrge. Ja. Üks tseremoonia vool laulu kõrghetki. Sa oled luik, Kell pehmed, tiivad meid üles kandvat pilvepiirini ja viimaks kõrge taarakotta viivad kus Vanemuine tuleb tagasi. Ju eesti pojad ükskord sihti näevad mis tema sõrm neile nende osutanud kes kõrgemale müüdnud ööd ja päevad nei tulevinud Eimata unustatud. Ja kelle sill vas õnnemaad ei näinud? Seal tuleb meelde lekkiv koidu. Ta tunneb nagu tuttavat tee ta käinud kus nägi vilguvad. Täidab tema meele, kuhu jäävad, ärkab siis rahva Haietesse tulena kaks assistenti ja leiab omas kõnes uuegi. Vist tullut. Ja nüüd on tuli targad viimasel nähtaval rõdul. Nii äratan ma unustuse hääli kui nooruse laulud vana raugale. Just nagu jõgi oma virged voolu maas läbi saadab mereõppeks. Ma alustan. Oh kuule, minu kõla, sa meieaegne rahvas teraselt. Ehk kustutame seega vana võla, kui häältekuhi ostab üleval. Ehk kuulvat, nii, kes enne me siin elanud nüüd mulla? Ja nüüd on tõrvikukandja viimasel lahtisel rõdul vastu sinitaevast. Tuhanded kümned tuhanded pilgud on pööratud taeva poole. Rahvas lausa nõuab süütamist. Koidu signaalid piirivalveorkestrilt Mihkel Lüdigi, Koit ühend kooridelt Kuno arengu juhatusel. Ja viimase fraasi ajal süütas Revaalia poistekoori president 22. üldlaulupeo tule. Miks Revaalia president, kes poistekoor Revaalia oli esimene, kes astus Eesti meestelaulu. Selts. Väikesest tõrvikuleegist lahvatas laulupeo tuletorni urnis hiigel leek laululava kohal kõikide lauljate, kõikide pealtvaatajate kohal ja see leed paistab kaugemalegi, kui siinne peoplats laulab Nad lasti õhku värvilised õhupallid ja need selles suvetuules võtavad kaugust. Ja kõrgust. Tere tulemast väliseestlaste koorile. Tere tulemast külaliskoorid ja orkestrid, Norramaa. Saksamaa Soomemaal udmurdimaa. Süttinud on juubeliüldlaulupeol tuli. Sõnapeoga õnneks on Eesti vabariigi presidendi juubeli üldlaulupeo ja 15. üldtantsupeo patroonil Lennart Meri. Armas eesti rahvas kohe algami pidu, meie 22. üldlaulupidu. Kuid esimene üldlaulupidu sõjajärgses Eesti vabariigis, mis on teie kõigi tahtel eesti jonni ja Eesti lauluga taastanud oma iseseisvusest? Viimane üldlaulupidu, mille võimsat häält kuulevad viimased Eestisse jäänud võõra riigi kaks ja pool 1000 sõjaväelast. Täna me laulame neile lahkumislaulu. Mu sõbrad koolijuhid, lauljad, heliloojad, sõnasepad, eesti rahvas, kodu- ja välismaale. Meile kõigile on see paraku ka esimene laulupidu ilma Gustav Ernesaks. Me võlgneme talle palju enam kui muusikat. Me võlgneme talle igatsuse vabast naeratavast eestist, mis teie tahtel on muutumas tõeks. Tema hoidis 125 aasta eest Tartus süüdatud laulu tuld ja jagas seda oma vaiksel ja Heldel moel teie südametesse. Olemata poliitik oli ta rasketel aegadel meie suurim riigimees. Tema süda ja tema mõistus sõlmisid kokkuaegades sideme ja rahva tahte. Austagem teda täna ja igavesti. Eesti vabariik ja Eesti sõbrad kogu maailmas. Tõuske püsti selle suurmehe auks. Ja Eesti keskmisele põlvkonnale. Ka minule on see esimene üldlaulupidu, mille viisid annavad tuult tiibadesse mees sinimustvalgetele rahvusvärvidele. Esimest korda sulab eesti lipu sinine kokku Eesti taeva enda sinisega. See kooskõla on kaunis, aga see kooskõlas ka küsimus kõigile teile, armsad kaasmaalased. Võõrastel lippude rasketel aastatel me kogunesime laulupidudele, sest me teadsime, miks me koguneme ja mille vastu me laulame. Me laulsime oma emakeele lämmatamise vastu, laulsime suurikide sobinguvastuma, laulsime koloniaal rõhumise vastu, laulsime iseseisva Eesti vabariigi unustamise vastu. Lauldes olime tugevamad oma rõhuiatest. Laul oli meie salakeel ja salarelv, mida mitte keegi suutnud melt suust võtta, iga käest väänata. Lauldes olime üks igatsus ja üks tahe. Tänaseks on aeg meie veeretanud uue kohustuse. Peame teadma, mille poolt me laulame. Ka täna oleme, laulis üks igatsuse, üks tahe, mis käib üle kõige suuremates raskustes. Laulu, puhastab laine, pühib ees temalt ära viimse kõntsa. Kuid selleks peame selgesti teadma, mis on meie tahe. Mis on meie kohustus. Missuguse Eestimaa tahame pärandada oma lastele ja kaugetele põlvkondadele? Vabaduse joovastus ei tohi lõppeda pohmelusega, vaid sõbraliku külviajaga. Peame juba täna teadma, mis laulusid, meie järeltulev sugu laulab Eestimaal 10 20 või 50 aasta pärast. Eesti kuulub nüüd teile, mu armsad kaasmaalased. Ja üheskoos me anname talle eesti näo veel eestilikuma kui iganes varem. Kõik maa on praegu õhinal avastamas iseennast ja oma põliseid väärtusi. Eesti ei tohi ega taha olla erand, kui ta tahab ühtaegu olla Euroopa ja jääda Eestiks. Ainult siis võime olla tõeliselt vabad, kui juba praegu mõtleme nende vaimsetele väärtustele, millele rajame oma rahvusliku uhkuse, omaeneseteaduse, oma sõbraliku iseolemise. Kui juba praegu puhastan oma keeleämbris kõndijate võõrsõnades, mille tähendust nad ise ka ei tea. Kui juba praegu naerutame surnuks tõusikuid, kes on valmis eestlaseks olemise maha salgama. Eesti vajab kõige vanemaid regiviise ja kõige moodsamat füüsikat. Eesti vajab šamaanitrummi Astradivaariaks. Eesti vajab kogu ajalookogemust ja kogu oma tulevikku, kõiki oma laule ja kogu meie armastus. Ma seisin teie hulgas Viru hotellis ja vaatasin, kuidas Eesti maakonnad ja linnad liikusid katkematu vooluna siia lauluväljaku poole. Ma vaatasin teie nägudesse. Ma püüdsin Deepilkusid, ma mõistsin selle rahvaga võib mägesid paigast nihutada ja tähed taevast alla tuua peaks meil tähti maa peal vaja minema oma ühendatud töö- ja ühendatud tahtega me suudame rohkem, kui oskame täna igatseda. See aeg on käeulatuses, kui võime enesele öelda, oleme omadega mäel. Täna me laulame oma Põhjala taevakummi ja südamed puhtaks. Täna on siin kogu Eesti raadio ja televisiooni kaudu on siin väljal koos kõik Eesti maakonnad kõik Eesti saared ja mered, kõik maailma mandrid ja sadamalinnad kuhu iganes, kuri saatus on eestlasi laiali pillutatud. Tänamik, kuuleme 11, näeme üksteis, tunneme 11 ja hoiame 11. Säilitage seda tunnet iseendas ka argipäevadel pärandagem sele tunda oma lastele ja lastelastele. Ja nüüd kus iganes te olete lauluväljakul kodus, televiisori taga, viraar jõe ääres. Tõuske püsti ja laulge koos Eesti vabariigi hümni. Terves eragas kogu miljon jäiena koos meie hõimudega Soomest ja Ungarist, Ingerimaalt ja mari maad komimaal ja kaugelt uurima. Täna kuuleb suur maailm ühe väikese riigi kõlavat häält, mis mitte kunagi enam. Edu. Eesti vabariik ja head pidu teile kõigile. Mu kallis eesti rahvas. Kui siiamaani seisid purid poolkaares väravate ees, siin laululavaesisel asfalt teil siis nüüd viiakse lipud ära laululava taha ja siis mul tuleb meelde praegu üks fakt 1990. aasta üldlaulupeost. Ja küll mul on kahju, et vahepeal on võimud vaheldunud inimesed vaheldunud sessiidistus siin minu kõrval, tollane linnapea Hardo Aasmäe ütles, et no juubelilaulupeoks peab see plats saama nii korda, et meie kooride lippudel oleks ka koht, et nad oleksid algusest lõpuni osalised peol. Noh, on see elu läinud nii, nagu ta on, lipud Viini kindlatesse kohtadesse ja laevalt lahkuvad ka poistekoorid. Selleks, et alustada ühendkooride laule, milles paraku poistekoorid villal ei osale ja esinevad kõlama, hakkab René Eespere laulu helilooja sõnade teesilmal juhatab Vaike Uibopuu. Te kuulsite Renee eespere laulu tee silmapiirile, millele on helilooja ise kirjutanud ka sõnad. Selle laulu sünniloos on omapoolne süü Roman Toi kes tegelikult palus traneez perel kirjutada see laul Välis-Eesti kooridele. Ja selle laulu esiettekanne toimuski Torontos Estonia koori esituses. Ja tänu roman Doyle on ka see laul nüüd siia laulupeo kavasse lülitatud. Praegu on dirigendipuldis Vaike Uibopuu ja helilooja. René Eespere ise. René Eespere on üks viljakam ainult noori heliloojaid, kes on meie laulupidudele kirjutanud nii palju laule. Meenutagem kas või tema ülipopulaarset ärkamisaega. Ja nüüd lahkuvad lavalt lastekoorid. Siit raadiotornist otse alla vaadates näed mõndagi, mis kaugemal asuvatel pealtvaatajatel jääb ilmselt nägemata. Ma vaatasin, et äsjakuuldud laulu ajal oli mitu rühma väiksemat koori kammerkoori. Ilmselt meie koorifestivalist osavõtjad tulnud ka siia, et osa saada Meie laulupeost kasvõi natukene. Ja neil olid noodid käes ja nad ka laulsid kaasa. Ju siis meie üldlaulupidudel on niisugune magnet ja juba kuulsus. Et tahetakse olla koos teistega ka kaugelt tulnud, tahavad olla koos teistega. Ja kui ma täna Vabaduse platsil natukene rääkisin Pariisi segakoorist ja abielupaarist Aleksander Siion penilt asi on, siis nemad ütlesid, et Prantsusmaalt tuli kaks grupp A 40 prantslast meie laulupidu kuulama. Ja just tänu neile uurisid, kuidas tulla ja millal see täpselt on. Kui juba Prantsusmaa, kes elab nii iseseisvad kultuurielu, tuleb juba nii suurt, millega meile siis jaa? Aleksander Unileid sõnad Lydia Koidula, Mu isamaa on minu arm, juhatab ikka Ants Üleoja. Johannes Hiiob, sõnad kirjutanud Helene ranna, ärka üles. Juhatab Ants ööd. Ei ole vast liigne märkida, et esitusele tuleva laulu ärka üles sõnade autor Heleene ranna on meie tuntud koorijuhi Venno Lauluõde. Priiinimene ei ole mitte see, kes kõigiti oma pead elab mingisuguses seadusest, ei inimlikkust ega jumalikkust, ei kooli. Kes seda teeb ja nõuab, mis tema süda ja tuju iga kord soovivad. Ei. Gaabriiusel on omad piirid. Aga mis on prii sebi? Kuidas peame neid tähendama ja ära tundma? Priiuse piiri on esiteks igavese jumalikud seadused. Ja teiseks ajalikud inimeste seadused. Igavesed eluseadused, oi jumal meile ja nimel igale ühele südamesse kirjutanud. Ja see seadus on seesama, mis on meie südametunnistuseks. Südametunnistus on üks jumalik hääl meie sees. Ja seesama on ka inimeste priiuse le piiriks, kui kaugele ta oma tegudega tohib minna ja juhatajaks, mis ta hea tee peal peab tegema ja tegemata jätma. Tahad siis sina, armas eesti vend, tõesti vaba inimene olla, siis kuula oma südametunnistust ja ära tee tema vastu. Ja korralik ja õnnelik elu ei või seaduseta olla. Sellepärast peavad riigi seadused olema ja neid peab täidetava. Vabadus ja seadused ei ole ilmaski teineteise vastu, vaid täielik vabadus või üksi seal sündida ja olla ja kartuseta elada ja kosuda kus head seadused riigis valitsevad. Nii on siis riigi seadusi, inimese priiuse, teine. Vaba inimene peab seadust täitma olgu jumaliku ilmalikku mitte sundusele ega nuhtluse kartuse pärast, vaid südametunnistuse pärast. Sedaviisi ei ole vabadus ja seadus mitte vastalised asjad vaid kui vennad ühendatu nimel südametunnistuse pärast. Nagu lapsed oma vanemate ees, mitte tarkuse ja hirmu pärast. Ja korjab sulased? Nii palju armsad eesti vennad ja ausad külalised priiusest ja kuidas temas elada tuleb? Jakob Hurt kõne esimesel Eesti üldlaulupeol 1869. aastal. Toimub suur liikumine laval lavalt lahkuvad ühendkoorid. Aga kuna lauljad on nõnda palju, nad tulevad küll kogu aeg trepiastmetel allapoole, aga lauluväljaku väravad on justkui kitsukesed. Esimesed ei pääse eest ära ja selle tõttu tundub see lahkumine kuidagi eriti rõhutatult aeglane. Aga rahvapeol, ma arvan, ei ole iga sekund nii mõõdetud kui võidusõidul. Ja rahvapidu on üldse omamoodi pidu. Need, kes on tulnud laulu kuulama, tõsiselt tahavad kuulata, need on truult oma pinkidel oma kohtadel. Aga näeb siit puutüvede vahelt ka suurt liikumist. Lauluväljaku kõrval. Ma vahepeal tõusin päris püsti ja siit raadiotorni aknast näeb hästi nende siniste dekoratiivlippude rea vahelt, kuidas kaubandus töötab. Pilt on ilus, rohelisel murul Nende välikioskite või kuidas öelda, kui on pisikene laud ja siis päikesevari värvikad sobivad peoliste kõrvale ja näib, et kes vaatavad ja ostavad, neid on. Ja ma imestagi, kui täna on nii peolistel kui ka pealtvaatajatel päev nii tihe olnud, et et nüüd õhtu eel tunned, kuidas natukene näpistab, tuleb midagi osta, suhu pista. Ja kindlasti inimesed tahavad juua. Aga tore on see, et neid müügipaviljone ja kioskeid on nõnda palju. Et järjekordi on vähe, kaks, kolm, neli, viis, kuus inimest. Ühesõnaga ka see osa meie rahvapidudest on tegelikele vajadustele järele jõudnud. Seda kõike võib-olla juubelilaulupeol ei peaks nii väga rõhutama. Aga kui me saime kätte maakondadest ja linnadest oma küsimuslehele vastuseid siis seal kumas läbi, et vabas õhus pidu on rahvapidu, see peab olema lustakas. Seal peab kõigi jaoks ruumi ja tegemist olema. Ja ju paljudel vastavatelt on päris päris õigus. Nägin siin ühesuguses mundris mehi, no need on ühe kollektiivi mehed, ju neil oli midagi vaja rääkida. Siis nägin pillimehi, pillid käes, aga erinevad kuued seljas. Tähendab mehed tunnevad oma ala inimesi. Aga kus sa kokku saad? Laulupeol saad ja loomulikult siks pärid, kuulad, küsid, kuidas lapsed või lapselapsed kasvavad. Seda on huvitav teada. Ja siis võib-olla minnakse ka sinna, kus õlut müüakse ja tehakse oma väikesed tapad. See pidi vahel isegi laulule kasuks tulema. Kuigi Borestaalia aastapäevaraamatusse oli kirjutatud, et et kaks korravalvurit peab kooril olema üks vaatab, et tenorid õlle ligi ei saa ja teine, et passidel õllest puudu ei tuleks. Ja nendes vastustes meie küsimustele oli ka seda, et peaks olema rõõmsamaid, lustakaid, hea tuju, laule, rohk. Üksmeelselt kiideti Haanja miis. Näib, et see sobib siis. Ja kus esitatakse veel koos puhkpilliorkestriga, siis saavad ka puhkpillimängijad laulda, nagu me täna äratusmängu ajal Tallinna raekoja platsil ka kuulsime ja sellele varasele publikule just see lugu meeldis. Kõige rohkem seda oli näha ja tunda. Nii orkestreid on poosisse. Tahtsingi öelda just, et näed, puhkpilliorkestrid on koha sisse võtnud. Ma mäletan veel neid suurpidusid, kus laululava kaarealune oli tihkelt puhkpilli mängijaid täis. Ja tõepoolest vist nüüd läheb täide see, mida meie staažikad puhkpilliorkestri juhib vabariiklikust orkestrijuhtide puhkpilliorkestrist ennustavad, et just see liin meie laulupidude, kui need kindel põlisosa puhkpilliorkestreid hakkavad. Meil arvuliselt vähenema ei tule noori peale, noortel on kõikvõimalikke muid huvialasid ja tegemisi ja, ja puhkpill lihtsalt ei köida. On jäänud need, kes on juba aastaid mänginud ja, ja kellele on, et ta ei osanud selgeks teha, et muusikat kas on midagi mis rikastab inimest. Ja see on selline rikkus, mida keegi temalt ära võtta ei saa. Ja kui ma vaatan nüüd seda punast laiku seal otse dirigendipuldi taga, siis see on ju Põltsamaa keskkooli puhkpilliorkester. See oli meie vabariigi esimene ainukene tütarlastest koosnev puhkpilliorkester. Lembit Vink, põline Põltsamaa puhkpillijuht on selle orkestri asutanud. Tõsi, ta on ise juba orkestri ees natukene tagasi tõmbunud ja andnud Eino Georgile taktikepi üle, aga ikkagi ka juhatab veel. Nüüd on see orkester saavutanud niisuguse taseme, et enam ei mängita mitte ainult Põltsamaal, Tartus ja Tallinnas, vaid nüüd käiakse ka Soomes käiakse Rootsis, käiakse Norras, see orkester, antun tud, seda orkestrit teatakse, sellele orkestrile on ka sellel peol omad külalised Liegsast. Ja see hai. Ma pean vahepeal siin mikrofoni ees natukene lihtsalt vingerdama, sest päike niimoodi paistab silma tõesti ei näe see hallides vestides klombikene nende taga on ju meie Tallinna vanim koolidevaheline puhkpilliorkester, mis algselt kandis Jaan Tombi nimelise kultuuripalee puhkpilliorkestri nime ja nüüd on siis ta Salme kultuuripalee orkester ja mis alles kevadel tähistas oma 20 viiendat sünnipäeva. Niiet Meil on siiski suured traditsioonid. Ja küll on kahju, kui need hakkavad mingi välise mõjuteguri pärast kaduma või hajuma või haihtuma või, või kusagile hapraks muutuma. Ma ei tea, kuidas sinul, aga minul on kahju toibunud niisugustest asjadest. Ja ma saan väga hästi aru, millest sa räägid ja, ja sellel jutul on suur tõepõhi all. Aga ma ütleksin juurde, et viimased kaks kolm aastat just maal elu läks kuidagi teistsuguseks, inimesed tõmbusid endasse, otsisid puhkpilliorkester lahendusi ja rahvapeod näiteks Võrtsjärve mängud suid välja, aga nüüd ma tean, et rahvas tahab jälle värskes õhus pidu pidada ja seal värskes õhus. No mis on parem kui puhkpill annab ka sellele mehele tantsusammu kätte, kes ei ole suur tants ja ma arvan, et need puhkpilliorkestrit tulevad tagasi pausi muidugi on raske tagasi tulla, aga nad tulevad tagasi.